Euroopa Komisjon > EGV > Sõnastik

Trükiversioon Lisa järjehoidja

Sõnastik

Siinse sõnastiku seletused aitavad aru saada Euroopa õigusalase koostöö võrgustiku erinevatel lehekülgedel kasutatud mõistest. Need ei ole juriidilised määratlused.



Kohaldatav õigus

Kohaldatav õigus on rahvusvahelise eraõiguse erimõiste, mis tähistab asjaomast õigusküsimust reguleerivat riigisisest õigust, kui õigussuhtel on kokkupuude rohkem kui ühe riigi õigusega. Asja menetlev kohus ei kohalda vaidluse lahendamisel tingimata kohtu asukohariigi riigisisest õigust. Kui üksikisikute vahelisel õigussuhtel on rahvusvaheline mõõde (näiteks kui isikud on erinevatest rahvustest või ei ela samas riigis), on võimalik kohaldada mitme erineva riigi õigust. Lõplik kohaldamisele kuuluv õigus määratakse kindlaks kollisiooninormidega. Rooma 1980. aastal Euroopa Majandusühenduse egiidi all allkirjastatud konventsioon lepinguliste kohustuste suhtes kohaldatava õiguse kohta ühtlustab liikmesriikide kollisiooninormid selles valdkonnas.

Ametlik dokument

Ametlik dokument on dokument, mis sisaldab kirjalikku teavet õigustoimingu või asjaolude toimumine kohta ning mille ehtsust tõendavad ametivõimud. Teatavad ametlikud dokumendid on täitedokumendid. Näiteks võib tuua notari või õigusnõustaja koostatud kinnisvaramüügi lepingu. Ametlikke dokumente, mis on täitmisele pööratavad ühes liikmesriigis, saab täitmisele pöörata teises liikmesriigis vastavalt Brüsseli I määruses sätestatud lihtsustatud korrale.

Brüssel I

Mõistega Brüssel I viidatakse sageli 22. detsembri 2000. aasta nõukogu määrusele (EMÜ) nr 44/2001 kohtualluvuse ja kohtuotsuste täitmise kohta tsiviil- ja kaubandusasjades.

Kõnealune akt reguleerib rahvusvahelise kohtualluvuse määramist Euroopa Liidu liikmesriikide vahel ning liikmesriikides tehtud otsuste tunnustamise tingimusi ja korda, ametlikke dokumente ja kohtulahendeid. Nimetatud aktiga asendati 27. septembri 1968. aasta Brüsseli I konventsioon kõikide liikmesriikide suhtes, v.a Taani.

Brüssel II

Mõistega Brüssel II viidatakse sageli 29. mai 2000. aasta nõukogu määrusele (EMÜ) nr 1347/2000 abieluasjade ja vanemliku vastutusega abikaasade ühiste laste eest seotud asjade kohtualluvuse ning kohtuotsuste tunnustamise ja täitmise kohta. Kõnealuses määruses on sätestatud rahvusvahelise kohtualluvuse määramise eeskirjad ning nende otsuste tunnustamise ja täitmise kord, mis käsitlevad abielulahutust, lahuselu ja abielu kehtetuks tunnistamist ning vanemlikku vastutust abikaasade ühiste laste eest, kui kohtu alluvuses on mõne eelnimetatud toimingu taotlus. Nimetatud määrusega asendati 28. mai 1998. aasta Brüsseli II konventsioon kõikide liikmesriikide suhtes, v.a. Taani.

Kohtupraktika

Rahvusvaheliselt tähistatakse kohtupraktika mõistega kohtute ühtsetest otsustest tulenevaid õigusnorme. Euroopa Ühenduste Kohtu kohtupraktika on eriti rikas ühenduse lepingute, direktiivide ja määruste tõlgendamise otsuste poolest. See on ühenduse õiguse allikaks.

Komisjoni teatis

Teatis on poliitiline dokument, millel pole kohustavat jõudu. Komisjon avaldab omaalgatusliku teatise, kui ta soovib teha teatavaks enda arvamust asjaomases küsimuses. Teatis ei ole õigustloov akt.

Komisjoni soovitus

Soovitus on ühenduse õiguses akt, millega kutsutakse akti adressaate üles toimima teataval viisil, olemata seejuures adressaatidele siduv. Soovitus võimaldab komisjonil (või nõukogul) kehtestada mittesiduvaid eeskirju liikmesriikide või teatavatel juhtudel liidu kodanike suhtes.

Ühenduse õigus

Ühenduse õigus tähistab Euroopa Ühenduse poolt vastu võetud eeskirjade kogumit. Ühenduse õigus koosneb peamiselt lepingutest, lepingute alusel institutsioonide poolt vastu võetud juriidilistest dokumentidest nagu määrused ja direktiivid. Euroopa Kohtu kohtupraktika on samuti ühenduse õiguse üheks allikaks. Ühenduse õigust eristatakse rahvusvahelisest avalikust õigusest mitmes aspektis (vaata rahvusvaheline avalik õigus).

Kohtualluvuse konflikt

Vaata rahvusvaheline kohtualluvus.

Normide kollisioon

Vaata kohaldatav õigus.

Lepingulised kohustused

Kui kaks inimest sõlmivad lepingu, loovad nad tavaliselt kahepoolse kohustuse - üks on kohustub teisele üle andma kauba või osutama teenuse ja teine kohustub maksma hinna. Mõlemad lepingupooled on teineteisega seotud ka hüvitamiskohustusega, kui lepingut ei täideta nõuetekohaselt või ei täideta üldse.

Konventsioon

Konventsioone tuntakse ka kui lepinguid või kokkuleppeid ja need on rahvusvahelises avalikus õiguses kõige enam kasutatavad aktid. Konventsioon on kokkulepe mitme riigi ja/või rahvusvahelise organisatsiooni vahel, milles sätestatakse asjaomaste riikide vahelisi ja vastavalt nende kodanike vahelisi suhteid reguleeriv õigus. Konventsioonid võivad olla kahepoolsed, s.t sõlmitud kahe liikmesriigi vahel. See oli tavaline olukord enne rahvusvaheliste organisatsioonide asutamist, mis tihti kujutasid endast mitmepoolsete, rohkem kui kahe liikmesriigi vahel sõlmitavate konventsioonide foorumeid. Paljud mitmepoolsed konventsioonid on läbi räägitud rahvusvaheliste organisatsioonide egiidi all, nagu Haagi rahvusvahelise eraõiguse konverents ja Euroopa Nõukogu. Brüsseli I konventsioon sõlmiti 1968. aastal Euroopa Majandusühenduse liikmesriikide vahel. Euroopa Ühendus sõlmib regulaarselt liikmesriikide nimel konventsioone ühe või mitme kolmanda riigiga. Kui konventsioon on asjaomaste valitsuste esindajate poolt allkirjastatud, peavad asjaomased riigi ametivõimud, mis tavaliselt tähendab rahvusparlamente, selle ratifitseerima või kinnitama. Mõnedes riikides muutub ratifitseeritud konventsioon riigisiseseks õiguseks. Teistes riikides on ratifitseeritud konventsioonidel mõju ainult siis, kui nad on võetud üle riiklikku õiguskorda, näiteks seadusega.

Konventsioonid on rahvusvahelise avaliku õiguse aktid ning eristuvad ühenduse õiguse aktidest järgmistes aspektides:

  • Rahvusvahelise avaliku õiguse osas võivad konventsioonide tõlgendamisprobleeme teatavatel juhtudel lahendada riigisisesed kohtud. Reeglina ei ole konkreetset kohtute süsteemi, mis tagaks konventsioonide tõlgendamise ja seega ka kohaldamise ühtsuse. Ühenduse õiguses kontrollib tõlgendamise ühtsust Euroopa Kohus.
  • Rahvusvahelises avalikus õiguses ei ole üldist ja korrastatud kohtute süsteemi, mis võib karistada oma rahvusvahelisi kohustusi mittetäitvat liikmesriiki. Ühenduse õiguses võib Euroopa Kohus tuvastada rikkumist ja võib ka rahatrahvi sisse nõuda.
Otsus

Ühenduse õiguses on otsus akt, mis on tervikuna siduv nende suhtes, kellele see on adresseeritud. Otsuse võib EÜ asutamislepingu alusel võtta vastu kas Euroopa Parlament ja nõukogu või nõukogu üksi või komisjon. Otsuseid kasutatakse harva tsiviilasju käsitleva õigusalase koostöö valdkonnas. Tsiviilasju käsitlev Euroopa õigusalase koostöö võrgustik loodi nõukogu otsusega.

Direktiiv

Direktiiv on ühenduse õiguses akt, mis on saavutatava tulemuse seisukohalt siduv iga liikmesriigi suhtes, kellele see on adresseeritud, kuid jätab vormi ja meetodite valiku selle riigiametiasutustele. Direktiive võib EÜ asutamislepingu alusel võtta vastu kas Euroopa Parlament ja nõukogu või nõukogu üksi või komisjon. Ühenduse institutsioonid kasutavad tsiviilasju käsitleva õigusalase koostöö valdkonnas määruseid sagedamini kui direktiive. Iga liikmesriik peab vastuvõetud ühenduse direktiivid üle võtma, mis tähendab nende rakendamist riigisisese seaduse alusel.

Sundtäitmisele pööratavus

Sundtäitmisele pööratavus on tsiviilkohtumenetluse mõiste. Kohtuotsused on sundtäitmisele pööratavad selliselt, et neid saab vajaduse korral täitmisele pöörata korrakaitsejõudude abiga. Kohtuotsused ja täitedokumendiks tunnistatud ametlikud dokumendid on peamised täitedokumendid. Sundtäitmisele pööratavus piirdub riigiga, kus otsus tehti. Selleks, et olla täitmisele pööratav välisriigis, peab kohtuotsus olema tunnistatud täitmisele pööratavaks (menetlusega, mida mõnes riigis teatakse kui välisriigi kohtuotsuse tunnustamist - exequatur) või Ühendkuningriigis ja Iirimaal olema registreeritud.

Sundtäitmine

Kohtuotsuse sundtäitmine seisneb kohtuotsuse elluviimises vajaduse korral seaduses lubatud sunnivahenditega, sealhulgas korrakaitsejõudude sekkumisega. Kui te võidate oma kohtuasja, kuid teine osapool ei täida kohtuotsuses ettenähtut omal algatusel, võite olenevalt olukorrast pöörduda kas politseisse või kohtutäituri poole, et taotleda kohtuotsuse täitmist. Sundtäidetakse kohtuotsuseid, vahekohtu otsuseid, ametlikke dokumente ja kohtulikke kokkuleppeid, mis on tunnistatud sundtäidetavateks. See võib tähendada näiteks võlgniku varade arestimist või rentniku väljatõstmist. Põhimõtteliselt saab kohtuotsuse sundtäitmist taotleda üksnes riigis, kus otsus on tehtud. Sundtäitmine välismaal eeldab välisriigi kohtuotsuse tunnustamist või registreerimismenetlust.

Välisriigi kohtuotsuse tunnustamine - exequatur

Välisriigi kohtuotsuse tunnustamine on rahvusvahelise eraõiguse erimõiste ja see tähistab kohtu otsust, mis on välismaal tehtud kohtuotsuse, vahekohtuotsuse, ametliku dokumendi või kohtulahendi sundtäitmise alus asjaomases riigis. 2000. aasta detsembris komisjoni ja nõukogu vastu võetud vastastikuse kohtulahendite tunnustamise programmi lõppeesmärk on liikmesriikide vahelise välisriigi kohtuotsuse tunnustamise nõude tühistamine tsiviil- ja kaubandusasjades.

Foorum

Foorum on rahvusvahelise eraõiguse erimõiste. See tähistab kohut, kuhu hagi on esitatud. Foorumi mõistega on omakorda seotud mõisted lex fori ja meelepärase kohtualluvuse valimine.

Meelepärase kohtualluvuse valimine (Foorumijaht)

Meelepärase kohtualluvuse valimine on rahvusvahelise eraõiguse erimõiste. Isik, kes haarab hagi esitamise initsiatiivi enda kätte, võib olla huvitatud menetleva kohtu valimisest kohaldatava seaduse tõttu. Isik, kes esitab hagi, võib olla huvitatud valima foorumit mitte selle asjakohasuse pärast, vaid sellepärast, et vastava riigi kollisiooninormid tingivad isiku poolt eelistava õiguse kohaldamist.

Roheline Raamat (Euroopa Komisjon)

Roheline Raamat on komisjoni avaldatav teatavad valdkonda hõlmav nõuandedokument, mille eesmärgiks on kutsuda asjast huvitatud ringkondades esile reaktsioone asjaomastes küsimustes. Komisjoni eesmärk Rohelise Raamatu avaldamisel on määratleda komisjoni poliitika tulevikusuunad kõnealuses küsimuses paremini kindlaks.

Rahvusvaheline kohtualluvus

Rahvusvaheline kohtualluvus on rahvusvahelise eraõiguse erimõiste. See viitab asjaolule, et teatava riigi kohtud on kõige asjakohasemad rahvusvahelise mõõtmega kohtuasju menetlema ja lahendama. Vaidlusel on rahvusvaheline mõõde, kui osapooled on näiteks erinevatest rahvustest või nende elukohtadeks on erinevad riigid. Sellises olukorras võib kohtuasjas olla pädevus mitme riigi kohtul ning sellisel juhul on tegemist kohtualluvuse konfliktiga. Rahvusvahelise kohtualluvuse normides sätestatakse riigi määramise kriteeriumid, mille kohtutel on asjas pädevus.

Lex causae

Lex causae on rahvusvahelise eraõiguse erimõiste, mis tähistab lõplikult kohaldatavat materiaalõigust, mille määrab kindlaks kollisiooninorm. Vaadake kohaldatav õigus.

Lex fori

Lex fori on rahvusvahelise eraõiguse erimõiste ja tähistab kohtu asukohariigi õigust. Kui kohtus esitatud hagil on rahvusvaheline mõõde, peab kohus arvestama kohtuasjas kohaldatavat õigust. Teatavatel asjaoludel kohaldatakse lex fori't. Tavapäraselt reguleerib menetlusküsimusi lex fori, olenemata lex causae'st.

Lex loci delicti

Lex loci delicti on rahvusvahelise eraõiguse erimõiste ja tähistab selle riigi õigust, kus toimus lepinguväliseid kohustusi tekitanud kahjustav sündmus.

Lepinguvälised kohustused

Lepinguväliste kohustustega on tegemist, kui teisele isikule tekitatud kahju eest vastutav isik peab kahju kannatanud isikule kahju hüvitama väljaspool lepingulisi suhteid, nagu liiklusõnnetused, keskkonnakahjustus või laim.

Rahvusvaheline eraõigus

Rahvusvaheline eraõigus selle laiemas tähenduses on õigusnormid, mis reguleerivad üksikisikute vahelisi rahvusvahelisi suhteid. Väljend rahvusvaheline eraõigus ei ole kõikides riikides sama tähendusega. Näiteks Saksamaa ja Portugali õiguses viitab see ainult kollisiooninormile (vaata kohaldatav õigus), kusjuures muudes süsteemides sisaldab see rahvusvahelise kohtualluvuse eeskirju ning välismaiste kohtuotsuste tunnustamist ja nende sundtäitmist. Kõik need eeskirjad, mis on seotud kohaldatava õiguse, rahvusvahelise kohtualluvuse ja välisriigis tehtud kohtuotsuste tunnustamise ning sundtäitmisega, näevad ette lahendusi olukordadele, kus ühel kohtuasjal on kokkupuude mitme erineva õigussüsteemiga. Näiteks võib tuua segarahvusest abielupaari abielulahutuse kohta, kus ei pruugi olla selge, kummal kohtul on pädevus abielu lahutada ja millise riigi õigus kohaldub? Teine näide, ühes riigis toimuva õnnetusega tekib reostus, millega põhjustatakse kahju mitmes teises riigis. Millise riigi kohtu poole peaksid kannatanud isikud pöörduma? Ja millist seadust kohtud kohaldavad? Rahvusvahelise eraõiguse eeskirjade allikad on riikide õigusaktid, kohtupraktika ja õiguskirjandus. Vaatamata oma nimele on rahvusvaheline eraõigus loodud riigisisese õiguse alusel. Teatav osa neist riigisisestest seadustest võib olla ühtlustatud rahvusvaheliste konventsioonidega ja võimalik, et ka ühenduse õigusaktidega. Ühtlustamine võimaldab vältida olukordi, kus kahe riigi kohtud nõuavad pädevust oma rahvusvahelise eraõiguse riigisiseste eeskirjade alusel ning teevad vastuolulisi otsuseid sama juhtumi kohta.

Rahvusvaheline avalik õigus

Rahvusvaheline avalik õigus tähistab õigusnorme, millega reguleeritakse rahvusvahelisi suhteid avalik-õiguslike isikute vahel nagu riigid ja rahvusvahelised organisatsioonid. Konventsioonid ja õigusnormide ühtlustused on rahvusvahelise avaliku õiguse üldaktid.

Tunnustamine

Tunnustamine on rahvusvahelise eraõiguse erimõiste. Ühes riigis tehtud kohtuotsuse tunnustamine teises riigis tähendab nõustumist sellega, et kõnealuse otsusega võib saavutada õiguslikke tagajärgi teises riigis.Põhimõtteliselt on võimalik kohtuotsustega saavutada õiguslikke tagajärgi ainult riigis, kus need on tehtud. Nende tunnustamine teises riigis on võimalik üksnes siis, kui teise riigi õigus seda võimaldab, või kui see on sätestatud rahvusvahelises konventsioonis või ühenduse õigusaktis. Näiteks Brüsseli II määruse alusel, mis sätestab otsuste tunnustamise tingimused abieluasjades, võib ühe riigi kohtu abielulahutusotsust kasutada teise riigi perekonnaseisuameti andmete muutmiseks.

Määrus

Määrust kohaldatakse ühenduse õiguses üldiselt ning see on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides. EÜ asutamislepingu alusel saavad määrusi võtta vastu kas Euroopa Parlament ja nõukogu või nõukogu üksi või komisjon. Määruseid kasutatakse sageli õigusalase koostöö valdkonnas tsiviilasjades. Määrused on vahetult kohaldatavad ja seega ei nõuta nende ülevõtmist liikmesriikide riigisisesesse õigusse ning need annavad vahetult õigusi või kehtestavad kohustusi.

Rooma I

Mõistega Rooma I viidatakse sageli 1980. aasta konventsioonile lepinguliste kohustuste suhtes kohaldatava õiguse kohta, mis on allkirjastatud Euroopa Majandusühenduse egiidi all.

Rooma II

Mõistega Rooma II viidatakse sageli ühenduse akti eelnõule lepinguväliste kohustuste suhtes kohaldatava õiguse kohta.

Deliktist tulenevad kohustused

Vaadake lepinguvälised kohustused.

Mudelseadus

Mudelseadused on aktid, mis on koostatud ühiselt mitme riigi ja/või rahvusvahelise organisatsiooni poolt, et aidata riike oma seadusandlust reformida ja kaasajastada. Sellise rahvusvahelised organisatsioonid nagu UNCITRAL ja UNIDROIT (vaata Rahvusvahelise õiguse kodulehekülge) koostavad mudelseaduste eelnõusid.