Euroopa Komisjon > EGV > Tõendite kogumine ja tõendamisviis > Rootsi

Viimati muudetud: 23-07-2007
Trükiversioon Lisa järjehoidja

Tõendite kogumine ja tõendamisviis - Rootsi

 

SISUKORD

I. Tõendamiskohustus I.
1.
a) Kes mida peab tõendama (kellel on tõendamiskohustus)? a)
b) Vabastus tõendamise nõudest b)
2. Millised nõuded on esitatud tõendi kaalule (nõuded tõendile)? 2.
II. Tõendite kogumine II.
3. Tõendid, mida kohus kogub, ilma et kumbki pool neid taotlenud oleks 3.
4.
a) Kuidas tõend asja materjalide juurde võetakse? a)
b) Millistel juhtudel võib kohus tõendi tagasi lükata? b)
5.
a) Millised on erinevad tõendite liigid? a)
b) Erinevus tunnistaja/eksperdi ja kirjaliku tõendi/ekspertarvamuse vahel b)
c) Kas mõnedel tõenditel on teistega võrreldes tõendina suurem kaal? c)
d) Kas on reegleid, mille kohaselt peab teatud asjaolusid tõendama teatud liiki tõenditega? d)
6.
a) Kas isikutel on kohustus tunnistajana ütlusi anda? a)
b) Millised on erandid kohustusest tunnistajana ütlusi anda? b)
c) Milliseid sanktsioone rakendatakse isiku suhtes, kes tunnistajana ütluste andmisest keeldub? c)
d) Isikud, kellel on keelatud tunnistajana ütlusi anda d)
7. Kuidas tunnistajaid küsitletakse? Kas tõendi saab anda videokonverentsi teel? 7.
III. Tõendi kaalumine III.
8. Kas tõenditele, mis on kogutud ebaseaduslikul teel, saab tugineda kui tõenditele? 8.
9. Poolte küsitlemine 9.

 

I. Tõendamiskohustus

1.

a) Kes mida peab tõendama (kellel on tõendamiskohustus)?

Lihtne üldreegel on, et igaüks, kellel on vaja kohtuasja võitmiseks midagi väita, peab tõendama asjaolusid, millele ta tugineb. Kui ühel poolel on olnud eriline põhjus teatud asjaolu tõendamise tagamiseks, siis langeb tõendamiskohustus sageli talle. Teatud poole poolt teatud asjaolu kohta tõendite esitamise raskused võivad samuti olla otsustavad. Näiteks võib öelda, et isik, kes nõuab tarnitud kauba eest tasumist või laenu tagasimaksmist, peab tõendama, et tal on vastaspoole vastu nõue. Kui vastaspool väidab, et summa on juba makstud, siis on temal tõendamiskohustus selles osas, et summa on makstud. Tekitatud kahju eest vastutuse asjades on tõendamiskohustus tavaliselt kahju kannatanud poolel. Võib juhtuda, et mingi asjaolu tõendamiskohustus teatud tõendite tingimuste juures pöördub. Näiteks kui diskrimineerimise asjas toob isik, kes hagi esitas, välja asjaolud, mille põhjal võib eeldada, et teda diskrimineeriti, siis peab kostja näitama, et diskrimineerimist ei toimunud.

Kui tõendid, millele tuginetakse, ei ole piisavad, tähendab see, et kohus ei saa nendele faktilistele asjaoludele otsust rajada. Oluline erinevus on tekkinud kahju hindamise asjades, kus kohus võib, juhul kui kahju suuruse kohta ei ole võimalik või oleks väga raske tõendeid esitada, hinnata kahju suurust mõistlikus ulatuses.

b) Vabastus tõendamise nõudest

Teise poole poolt omaksvõetud asjaolud ei vaja tõendamist. Sellistele mittevaidlustatud väidetele saab kohus otsuses tugineda ilma edasise mainimiseta. Teatud liiki asjades, mis puudutavad näiteks hooldamist, elukoha- või kohtumisõigust, kohalduvad teised reeglid, mis tähendab seda, et seda, mis on tõendatud, tuvastab kohus sõltumatult, isegi kui pooled nõustuvad väitega, millele vastaspool tugineb. Selle põhjuseks on, et neis asjades peab kohus iseäranis vastutama selle eest, et asi saaks asjaoludest tulenevalt õigesti lahendatud.

ÜlesÜles

Üldteadaolevad asjaolud ei vaja tõendamist. Samuti ei pea pooled tooma tõendeid Rootsi õigusaktide sisu kohta. Välismaa õiguse kohaldamisel võib kohus aga nõuda, et pooled esitaksid tõendid selle kohta, mida välisriigi õigusaktid sätestavad.

2. Millised nõuded on esitatud tõendi kaalule (nõuded tõendile)?

See, millised on nõuded tõendi kaalule, sõltub sellest, millist tüüpi asjaga on tegemist. Tsiviilasjades on nõudeks, et kõnealune asjaolu peab saama kinnituse. Võiks öelda, et kohus peab selles veenduma. Teatud tsiviilasjades – ja teatud asjaolude osas – võib kohalduda madalam tõendatuse nõue. Näiteks võib tuua tarbijakindlustuse asjad, kus loetakse piisavaks, kui on enam kui tõenäoline see, et kindlustusjuhtum leidis aset, kui see, et ei leidnud.

II. Tõendite kogumine

3. Tõendid, mida kohus kogub, ilma et kumbki pool neid taotlenud oleks

Põhireegel on see, et tõendite eest vastutavad pooled ise. Teatud asjades on kohtul võimalus asjas tõendeid koguda, ilma et kumbki pool seda taotlenud oleks. Seega võib olla, eriti eestkoste või külastusõiguse asjades, et kohus leiab, et uurimiseks on vaja täiendavaid tõendeid, nt eestkostega seotud uurimine, kohaliku omavalitsuse sotsiaalteenistusest. Tsiviilasjades, kus pooled võivad jõuda asjas siduva kokkuleppeni nii-öelda kokkulepet võimaldavates asjades, on kohtul õigus omal algatusel kuulata üle tunnistajaid, keda ei ole varem üle kuulatud, või otsustada, et kohtumenetluse käigus tuleb esitada mõni kirjalik tõend.

ÜlesÜles

4.

a) Kuidas tõend asja materjalide juurde võetakse?

Kui pool tugineb kohtus suulisele tõendile, näiteks tunnistaja ütlustele või poole vande all antud seletusele, kutsub kohus selle isiku kohtuistungile, kus toimub küsitlemine. Kirjalikke tõendeid annavad pooled ise, tihti koos avalduse või kostja vastuväidetega. Kui peetakse põhiistung, peab tõendid esitama selle käigus. See tähendab, et kirjalikud tõendid peab põhimõtteliselt valjusti ette lugema ja tunnistaja peaks oma ütlused andma kohtu juuresolekul.

b) Millistel juhtudel võib kohus tõendi tagasi lükata?

Kohus võib tõendi tagasi lükata, kui see, mida pool soovib tõendada, ei oma asjas tähtsust. See kehtib ka juhul, kui tõendamist ei nõuta, või kui tõendil ei oleks ilmselt mingisugust mõju. Lisaks on reeglid, mille kohaselt võib kirjalikele ütlustele tugineda vaid teatud erandjuhtudel.

5.

a) Millised on erinevad tõendite liigid?

Rootsis on põhimõtteliselt viis erinevat tõendi põhivormi (tõendivormid). Need on

  • kirjalik tõend
  • tunnistaja ülekuulamine
  • poole ülekuulamine
  • eksperdi ülekuulamine
  • vaatlus

b) Erinevus tunnistaja/eksperdi ja kirjaliku tõendi/ekspertarvamuse vahel

Tunnistaja kuulatakse üldreeglina üle suuliselt ja kohtu juuresolekul. Tunnistaja kirjalikele ütlustele tugineda ei või. Kohtu nõusolekul võib tunnistaja kasutada oma mälu abistamiseks märkmeid. Eksperdilt saadud tõendi puhul on üldreegel tõepoolest see, et ekspert annab kirjaliku arvamuse. Kui üks pool seda nõuab, ja see ei ole ilmselt tähtsusetu, kuulatakse ekspert samuti kohtuistungil üle. Kohtuistungist tuleb osa võtta ka siis, kui on oluline, et ta kuulataks üle vahetult kohtu juuresolekul.

ÜlesÜles

Kui asi lõpetatakse – näiteks tunnistaja ülekuulamiseks –- pärast põhiistungit, tuleb kirjalikud tõendid ja ekspertarvamused istungil põhimõtteliselt valjusti ette lugeda, et kohus saaks seda materjali oma otsuses arvesse võtta. Siiski on kohtul võimalik otsustada, et kirjalikud tõendid loetakse põhiistungil kuulatuks, ilma et neid istungil valjusti ette lugema peaks.

c) Kas mõnedel tõenditel on teistega võrreldes tõendina suurem kaal?

Rootsis kehtib tõendi vastuvõetavuse põhimõte. See tähendab, et puuduvad reeglid, mis täpsustaksid erinevate tõendite kaalu. Selle asemel otsustab kohus pärast kõigi ilmsiks tulnud asjaolude sõltumatut hindamist, mida tuleb asjas tõendatuks lugeda. Üldiselt loetakse siiski kirjalikku ütlust – millele võib teatud asjades kui tõendile tugineda – vähem väärtuslikuks kui istungil toimuvat tunnistaja ülekuulamist.

d) Kas on reegleid, mille kohaselt peab teatud asjaolusid tõendama teatud liiki tõenditega?

Tõendi vastuvõetavuse põhimõte tähendab, et puuduvad reeglid, mille kohaselt on teatud asjaolude kinnitamiseks vaja teatud liiki tõendeid. Selle asemel vaatleb kohus kõiki asjaolusid hinnates seda, mis on tõendatud (vt 5 c)

6.

a) Kas isikutel on kohustus tunnistajana ütlusi anda?

Rootsis on üldine kohustus tunnistajana ütlusi anda. See tähendab, et tunnistajaks kutsutud isik on kohustatud tunnistama, välja arvatud erilistel asjaoludel.

ÜlesÜles

b) Millised on erandid kohustusest tunnistajana ütlusi anda?

Abikaasadel ei ole kohustust tunnistada asjas, kus teine abikaasa on pooleks. Samuti ei või ühtegi lähisugulast või muud mõne poolega seotud isikut sundida nende tahte vastaselt ütlusi andma. Lisaks sellele võib tunnistaja keelduda teatud asjaolu kommenteerimisest, kui ütluse andmine tähendaks, et tunnistaja on seeläbi sunnitud paljastama, et ta on sooritanud kuriteo või vääritu teo. Samuti ei pea tunnistaja paljastama ametisaladusi, välja arvatud erandjuhtudel.

c) Milliseid sanktsioone rakendatakse isiku suhtes, kes tunnistajana ütluste andmisest keeldub?

Isik, kes tuleb tunnistajana üle kuulata, kutsukatse kohtuistungile trahvi ähvardusel. Kui tunnistaja ei ilmu, määratakse trahv, kui tal ei ole oma mitteilmumise kohta kehtivat vabandust, nt haigus. Kui tunnistaja kohale ei ilmu, võib kohus samuti otsustada, et politsei peab tunnistaja kohtusse tooma. Viimaseks on kohtul võimalus võtta isik, kes ilma kehtiva põhjuseta ütluste andmisest või küsimustele vastamisest keeldub, vahi alla.

d) Isikud, kellel on keelatud tunnistajana ütlusi anda

Vaimulike, advokaatide, arstide ja psühholoogide puhul on piiratud võimalused ütluste andmiseks teabe kohta, mis on saadud seoses konfidentsiaalsuskohustusega. Kui tunnistajaks kutsutud isik on noorem kui 15aastane või vaimse puudega, hindab kohus asjaolusid arvestades, kas teda võib tunnistajana üle kuulata.

7. Kuidas tunnistajaid küsitletakse? Kas tõendi saab anda videokonverentsi teel?

Tunnistaja küsitlemist alustab tavaliselt isik, kes tunnistaja kutsus. Seejärel on vastaspoolel võimalus läbi viia ristküsitlus. Pärast ristküsitlust võivad isik, kes tunnistaja kutsus, ning kohus esitada lisaküsimusi. Kohus lükkab tagasi küsimused, millel ilmselgelt ei puutu asjasse või mis on segadusse ajavad või mõnel muul moel kohatud.

Tunnistaja küsitlemine võib toimuda telefoni teel, kui see on tunnistaja kohtusaali ilmumisega kaasneda võivaid kulusid ning tunnistaja kohtuistungil isikliku ülekuulamise vajalikkust arvestades sobiv. Mõnedes kohtutes saab katseprojekti raames samadel tingimustel tunnistajat üle kuulata isegi videokonverentsi teel.

III. Tõendi kaalumine

8. Kas tõenditele, mis on kogutud ebaseaduslikul teel, saab tugineda kui tõenditele?

Tõendi vastuvõetavuse põhimõte tähendab, et on ainult mõned harvad erandid, kui teatud liiki tõendite kasutamine on keelatud. Seega asjaolu, et tõend on kogutud seadusevastasel moel, ei takista põhimõtteliselt sellele kohtus tuginemast. See võib aga omada tähtsust tõendite kaalumisel.

9. Poolte küsitlemine

Pooled ei või tunnistajana ütlusi anda. Küll võib neid aga tõendi saamiseks ära kuulata. Mõnedel juhtudel kuulatakse nad ära vande all. Sellisel juhul kannab pool antava teabe õigsuse eest kriminaalvastutust.

« Tõendite kogumine ja tõendamisviis - Üldteave | Rootsi - Üldteave »

ÜlesÜles

Viimati muudetud: 23-07-2007

 
  • Ühenduse õigus
  • Rahvusvaheline õigus

  • Belgia
  • Bulgaaria
  • Tšehhi Vabariik
  • Taani
  • Saksamaa
  • Eesti
  • Iirimaa
  • Kreeka
  • Hispaania
  • Prantsusmaa
  • Itaalia
  • Küpros
  • Läti
  • Leedu
  • Luksemburg
  • Ungari
  • Malta
  • Holland
  • Austria
  • Poola
  • Portugal
  • Rumeenia
  • Sloveenia
  • Slovakkia
  • Soome
  • Rootsi
  • Ühendkuningriik