Euroopa Komisjon > EGV > Tõendite kogumine ja tõendamisviis > Hispaania

Viimati muudetud: 15-06-2006
Trükiversioon Lisa järjehoidja

Tõendite kogumine ja tõendamisviis - Hispaania

 

SISUKORD

1.
1.a) Kellel lasub tõendamiskohustus? 1.a)
1.b) Mis on tõendusesemeks? Kas on olemas normid, mis vabastavad teatud asjaolude tõendamisest? Kas võib esitada tõendit seadusest tulenevate väidete vastu? 1.b)
2. Mil määral peab kohus olema asjaolus veendunud selleks, et oma otsust sellele rajada? 2.
3. Kas tõendi saamist peab alati nõudma üks pooltest või võib see toimuda kohtuniku algatusel? 3.
4.
4.a) Mis on järgmised etapid pärast seda, kui kohtunik on tõendi vastu võtnud? 4.a)
4.b) Mis juhtudel võib kohus poolte esitatud tõendamistaotluse tagasi lükata? 4.b)
5.
5.a) Millised on erinevad tõendusvahendid? 5.a)
5.b) Kas on erinevust tunnistaja ülekuulamises või eksperdi suulises aruandes seisneva tõendi ning kirjaliku tõendi ja kirjaliku ekspertaruande vahel? 5.b)
5.c) Kas eri tõendusvahendite hulgas on mõned suurema tõendusjõuga kui teised? 5.c)
5.d) Kas teatud asjaolude tõendamiseks on kohustuslik kasutada teatud kindlaid tõendeid? 5.d)
6. Kas Hispaania seadusandja kohustab tunnistajaid ütlusi andma? 6.
7. Kellelt ei tohi tunnistuse andmist nõuda? 7.
8. Milline on kohtu ja poolte osa tunnistaja ülekuulamisel? 8.
9. Millise tõendusväärtusega on tunnistaja ütlused? 9.
10. Kas pooltena võib üle kuulata juriidilisi isikuid või üksusi, mis ei ole juriidilised isikud? 10.
11. Kuidas toimub ülekuulamine? 11.
12. Mis väärtusega on hageja või kostja poolt antud avaldused? 12.
13. Kuidas dokumenteeritakse poolte avaldustes ja ülekuulamisel antud tõendeid? 13.
14. Mis väärtusega on ebaseaduslikult saadud tõendused? 14.
15. Kas tõendeid võib esitada enne kohtuistungit? 15.
16. Kust saab teavet kohtumenetluste kohta? 16.

 

Õiguse tunnustamiseks kohtus tuleb oma väiteid tõendada. See eeldab menetlustegevuse läbiviimist, mille vorm ja aeg on eelnevalt kindlaks määratud.

Esmatähtis on, et kohtusse pöörduda kavatsevad isikud analüüsivad eelnevalt võimalusi oma väidete tõendamiseks, vältimaks aja- ja rahakulu (menetluskulud), mis võib selle tegemata jätmisega kaasneda. Selleks tuleb tõendite esitamise eeskirja kasvõi väga üldiselt ja algeliselt tunda.

Hispaania õiguses reguleerivad tõendamismenetlust tsiviilkohtumenetluse seaduse (7. jaanuari 2000. aasta seadus 1/2000) I jaotise peatükid V ja VI (artiklid 281 kuni 386), kuigi teatud menetluste puhul (menetlused, mis algatati enne 2001. aasta 8. jaanuarit, mil jõustus seadus 1/2000) kohaldatakse jätkuvalt varasemat tsiviilkohtumenetluse seadust (3. veebruari 1881. aasta seadus). Uus tsiviilkohtumenetluse seadus annab sissejuhatuse 9. lõikes (tehnilise nimetusega „seletuskiri”) tõendi kohta üldised kaalutlused, mis võivad huvi pakkuda isikutele, kes soovivad teada saada, kuidas mõistab tõendustegevust Hispaania seadusandja.

1.

1.a) Kellel lasub tõendamiskohustus?

Kõikidel menetluses osalevatel pooltel tuleb tõendada väidetavaid asjaolusid, millel tema taotlused põhinevad selliselt, et hagi avaldaja peab tõendama hagi asjaolusid, samas kui kostja peab tõendama selle õiguslikku kehtivust takistavaid, tühistavaid või nõrgestavaid asjaolusid. See on tõendamiskohustuse üldreegel, kui seaduses ei ole sätestatud erinõudeid.

Tõendi puudumise tagajärjed kahjustavad seda poolt, kellel lasus tõendamiskohustus, ning kui kohtuotsuse või sarnase resolutsiooni tegemise hetkel ei ole pool oma väiteid tõendanud, jätab kohus tema pretensioonid arvesse võtmata. Eespool öeldule vaatamata ei lähtu tõendamiskohustuse eeskirjad jäikadest põhimõtetest, vaid need kohandatakse üksikjuhtudele, olenevalt väidetavate või ümberlükatavate asjaolude olemusest ja sellest, kas pooltel on rohkem võimalusi või lihtsam oma väiteid tõendada. Selle näiteks on, et tarbijate suhtes peetakse ebasoodsaks klausliks tõendamiskohustuse omistamist tarbijale, kui tõendama peaks lepingupool.

1.b) Mis on tõendusesemeks? Kas on olemas normid, mis vabastavad teatud asjaolude tõendamisest? Kas võib esitada tõendit seadusest tulenevate väidete vastu?

Tõendusesemeks on asjaolud, millele pooled oma taotlustes tuginevad. Tõendusesemeks on ka välisriigi tavad ja õigus, kuid tava tõendamine ei ole vajalik, kui pooled nende olemasolu ja sisuga lepivad ning need ei ohusta avalikku korda.

ÜlesÜles

Ei ole vaja tõendada üldteadaolevaid asjaolusid ega asjaolusid, mille suhtes pooled on üksmeelsed, välja arvatud juhtudel, kus menetluse esemeks olev valdkond ei ole poolte pädevuses, see tähendab isikute teovõimet, põlvnemist, abielu tühisust, faktilist abielulahutust või abielulahutust, alaealiste laste hooldus- ja eestkosteõigust või vanematevahelisi alaealiste nimel esitatavaid elatisrahanõudeid käsitlevad menetlused; alaealiste kaitse alaste haldusotsuste vaidlustamise ning adopteerimiseks vajaliku nõusoleku menetlused.

Seadusest tulenevate väidete puhul on väidetava asjaolu tõendamisest vabastatud see pool, keda seadus soosib. Selliseid väiteid on lubatud tõendiga ümber lükata, kui seadus seda selgesõnaliselt ei keela. Nii näiteks on seadusega kehtestatud väidete hulgas abielu kestel soetatud vara kuulumine ühisvarasse, välja arvatud siis, kui tõendatakse, et see kuulub mehe või naise lahusvarasse; väide, et abikaasad elavad koos, ning et eemalviibija on olnud elus, kuni surmatunnistuse koostamiseni.

2. Mil määral peab kohus olema asjaolus veendunud selleks, et oma otsust sellele rajada?

Asjaolud, mida pooled oma hagiavaldustes ja vastuväidetes väidavad, peavad olema tõendatud, kusjuures seda tõendatust tuleb hinnata üksikjuhu asjaoludest lähtuvalt ning arvestades kõiki esitatud tõendeid ja nende olemust (nii ei ole sama väärtusega avalik dokument ja poole enda koostatud avaldus). Selline hindamine ja põhjendused, mille alusel kohtunik jõuab teatud järeldusteni, peavad olema kohtuotsuses väljendatud. Kuid koos otsese tõendiga võetakse arvesse ka kaudset tõendit, mis eeldab, et omaks võetud või täiesti tõendatud asjaolust lähtuvalt võib kohus oletada teise asjaolu tõesust alati, kui nende kahe vahel esineb täpne ja otsene seos. Kohus toob kohtuotsuses välja mõttekäigu, mille kaudu ta jõudis tõendatud asjaolust lähtuvalt väidetava asjaoluni.

ÜlesÜles

3. Kas tõendi saamist peab alati nõudma üks pooltest või võib see toimuda kohtuniku algatusel?

Tsiviilkohtumõistmist reguleeriv põhimõte on, et just pooled esitavad kohtule tõendeid selle kohta, mida nad tahavad menetlusel väita. Siiski võib kohus omal algatusel lubada teatud tõendite esitamise ainult seadusega ettenähtud juhtudel. Nii näiteks, kui kohus hindab enne tavapärast kohtumenetlust toimuval ärakuulamisel, kui pooled on välja pakkunud tõendi, mida nad soovitavad esitada, et see tõend on vastuoluliste asjaolude selgitamiseks ebapiisav, võib kohus pooltele välja tuua selle asjaolu, mida ebapiisav tõend võib kahjustada, märkides ära ka tõendi, mida pooled võivad selleks välja pakkuda.

Isikute teovõimet, põlvnemist, abielu ja alaealisi puudutavates menetlustes võib kohus, olenemata tõenditest, mida pooled või riiklik süüdistaja võivad nõuda, alati lubada mis tahes tõendeid, mida ta peab menetluses otsuse tegemiseks vajalikuks.

4.

4.a) Mis on järgmised etapid pärast seda, kui kohtunik on tõendi vastu võtnud?

Suulises kohtuasjas (nõuded kuni 3 000 euro summas) toimub pärast tõendi väljapakkumist ja vastuvõtmist istungil nende tõendite esitamine kohtumõistmise hetkel.

Tavapärasel kohtumenetlusel (nõuded alates 3 000 eurost) määratakse pärast tõendi vastuvõtmist eelneval ärakuulamisel (kus lisaks lahendatakse menetluslikku laadi küsimused) kohtuistungi kuupäev ja tõendi esitamine kantakse edasi selle hetkeni. Nii kutsutakse kohtusse tunnistajad, keda pool ei saa ise kaasa tuua, kutsutakse kohale eksperdid, kui pooled soovivad esitatavate ekspertiisiaruannete täpsustamist või selgitamist, tellitakse vastavatest organisatsioonidest dokumendid, mida pooled ei ole saanud hagile või vastuväitele lisada, ning kui nad on nimetanud arhiivid, kus need dokumendid asuvad. Kõik tõendid, mida ei ole võimalik esitada kohtumõistmise käigus (näiteks teatud kohtade tunnustamine), esitatakse enne kohtuistungit. Juhul, kui ainsaks eelneval ärakuulamisel vastuvõetud tõendiks on dokumendid ja neid ei ole tagasi lükatud, või kui ekspertaruande esitamise korral ei ole kumbki pool nõudnud eksperdi kohalviibimist istungil, teeb kohus pärast eelnevat ärakuulamist otsuse, ilma et oleks vaja kohtuistungit määrata.

ÜlesÜles

Üldreeglina esitatakse tõend samale kohtunikule või kohtule, kes kohtuasjaga tegeleb, isegi kui tunnistaja ei ela selles kohturingkonnas ning peab kohtuistungi toimumiskohta või kohtusse kutses märgitud päeval kohale tulema (ning tal on õigus nõuda teda tunnistajaks kutsunud poolelt vastavat hüvitist, mille määrab kohus, kui seda nõutakse ja ilma et see piiraks selle poole õigust nõuda hiljem seda hüvitist oma vastaselt, kui kohtukulud määratakse tema kanda). Ainult erandkorras tuleb kohtu abi taotleda (võtta vastu tunnistaja avaldused tunnistaja elukohajärgses kohtus) kauge vahemaa põhjendusel, kusjuures see vahemaa peab olema märkimisväärne. Sel juhul kasutatakse tõendite hankimise meetodit (siseriiklikul tasandil) või rahvusvahelise kohtukoostöö eeskirjadega ettenähtud mehhanismi, olenevalt sellest, kus tuleb tunnistaja avaldused vastu võtta. Viimasel juhul annavad pooled esitatavad küsimused kirjalikult üle. Üha enam on levinud videokonverentsi kasutamine, mille puhul ei ole see eelnev küsimuste koostamine enam vajalik ning piisab sellest, kui taotleda videokonverentsi korraldamist selle asukoha organilt, kus tunnistusi antakse.

4.b) Mis juhtudel võib kohus poolte esitatud tõendamistaotluse tagasi lükata?

Kohus ei võta kunagi tõendina vastu mis tahes seadusega keelatud tegevust ega ka menetluse esemega mitteseotud tõendeid ega tõendeid, mis mõistuspäraste ja kindlate eeskirjade ja kriteeriumide kohaselt ei aita kaasa vastuoluliste asjaolude selgitamisele.

Ka lükatakse tagasi tõendid, mida ei taotleta menetluse käigus õigel hetkel.

ÜlesÜles

5.

5.a) Millised on erinevad tõendusvahendid?

Kohtus kasutada lubatud tõendusvahendid on: poolte ülekuulamine; avalikud dokumendid; eradokumendid; ekspertaruanded; kohtulik tunnustamine; tunnistajate ülekuulamine ning sõna, heli ja pildi taasesitusvahendid ning vahendid, mis võimaldavad menetluses tähtsust omavate sõnade, andmete, numbrite ja raamatupidamises teostatavate või muud liiki matemaatikatehingute arhiveerimist ja tunnustamist või taasesitamist.

5.b) Kas on erinevust tunnistaja ülekuulamises või eksperdi suulises aruandes seisneva tõendi ning kirjaliku tõendi ja kirjaliku ekspertaruande vahel?

Kui kumbki pool soovib kasutada eksperdi tõendit, peab ta koos hagi või vastuväitega esitama oma pretensioone toetava ekspertaruande, välja arvatud juhul, kui see ei ole võimalik, millisel juhul tuleb teatavaks teha aruanded, millele tahetakse tugineda ning mis esitatakse siis, kui need saavad kättesaadavaks, ning igal juhul enne eelnevat ärakuulamist tavapärase kohtumenetluse puhul või suulise kohtuasja puhul enne istungit. Sellele vaatamata võivad pooled hagi või vastuväite esitamisel taotleda kohtueksperdi nimetamist, millisel juhul väljastatakse aruanne hiljem (tavaliselt eelneva ärakuulamise ja kohtuistungi vahelisel ajal piisava ajalise varuga, et pooled saaksid sellega enne istungit tutvuda).

Hagis või vastuväites ei tule nimetada tunnistajaid, sest suulise kohtuasja puhul istungi toimumiseks määratud päeval peab kumbki pool kohtusse ilmuma isikutega, kes peavad kohtus tunnistusi andma, kusjuures kohtult tuleb taotleda nende tunnistajate kohale kutsumist, keda pooled ei saa ise kohale kutsuda, ning seda tuleb teha kolme päeva jooksul pärast kohtukutse kättesaamist. Tavapärasel kohtumenetlusel tehakse istungil tunnistust andvate tunnistajate isikud kindlaks eelneval ärakuulamisel, kus peale menetluslike küsimuste määratakse kindlaks, millised on kohtuasjas vastuolulised asjaolud ning pakutakse välja ja võetakse vastu nendega seonduvad tõendid. (Selle korra üheks erandiks on seaduse nõue tuvastada hagis tunnistajad, keda hageja soovib lasta üle kuulata suulises kohtuasjas, milles käsitletakse päranduse teel saadud vara üleandmist pärijale, kui vara ei kuulu kellelegi omandisse või kasutusvaldajale).

ÜlesÜles

Tunnistajate ülekuulamine on alati suuline ning see toimub kohtuistungi päeval (sama kehtib selgituste kohta, mida peetakse asjakohaseks paluda ekspertidelt). Siiski tehakse sellest tunnistajate ülekuulamise reeglist erand, kui menetluses tähtsust omavate asjaolude kohta osutuvad vajalikuks juriidiliste isikute või avalik-õiguslike asutuste antud teave, ilma et oleks vaja selle menetluses tähtsust omava teabe teatavaks tegemiseks nimetada konkreetset füüsilist isikut. Sel juhul esitatakse suulise avalduse asemel üksusele kirjalikud küsimused, millele pooled taotlevad vastuseid, ning mille kohtunik on asjakohasteks tunnistanud.

Ekspertaruanne seevastu esitatakse alati kirjalikult, isegi kui pooled pärast sellega tutvumist otsustavad, kas nad peavad vajalikuks eksperdi ilmumist kohtuistungile või mitte, andmaks asjaomaseid täpsustusi või selgitusi.

5.c) Kas eri tõendusvahendite hulgas on mõned suurema tõendusjõuga kui teised?

Jah. Avalikud dokumendid tõendavad täielikult nendes dokumenteeritud asjaolusid, tegusid või asjade seisu ning ka dokumendi koostamise kuupäeva ning dokumentides nimetatud notarite ja isikute isikusamasust. Avaliku dokumendi ehtsuse vaidlustamise korral võrreldakse või tõestatakse seda originaaldokumendiga, olenemata viimase asukohast. Vaatamata eespool öeldule kehtivad kohtuistungil täieliku tõendina, ilma et neid oleks vaja tõendada või võrrelda, ning välja arvatud vastupidise tõendamise korral või kirja võrdlemisel, kui see on võimalik: vanad protokollimata notariaalaktid ja mis tahes avalik dokument, millel puudub originaal või registrikanne, millega seda võrrelda või tõendada.

ÜlesÜles

Ka eradokumendid on menetlusel täielikuks tõendiks, kui neid ei vaidlusta see pool, kellele need kahjuks tulevad. Eradokumendi vaidlustamise korral võib selle esitanud pool paluda kirja võrdlemist või mis tahes muud tõendust dokumendi ehtsuse tõendamiseks. Kui ei ole võimalik eradokumendi ehtsust tõendada, hinnatakse seda samade mõistuspärase kriitika reeglite järgi, mida järgitakse ülejäänud esitatud tõendite hindamisel. Kui pärast vaidlustamist selgub, et dokument on siiski ehtne, tuleb muuhulgas kohustada vaidlustavat poolt mitte üksnes tasuma ehtsuse tõendamisega kaasnevaid kulusid, vaid määrata talle ka trahv.

5.d) Kas teatud asjaolude tõendamiseks on kohustuslik kasutada teatud kindlaid tõendeid?

Põhimõtteliselt ei ole reeglit selle kohta, mis tõendeid tuleb konkreetsete asjaolude tõendamiseks kasutada, kuid näitena võime nimetada, et on loogiline arvata, et pooltevahelistest ärisuhetest tulenevalt summa nõudmise osas määratakse võla olemasolu või kustutamine peamiselt dokumentaalse tõendi alusel.

6. Kas Hispaania seadusandja kohustab tunnistajaid ütlusi andma?

Kohtusse kutsutud tunnistajad on kohustatud ilmuma määratud kohtuistungile või istungile. Selle kohustuse täitmata jätmine on viie päeva möödudes karistatav 180 kuni 600 euro suuruse trahviga. Teistkordse ilmumata jätmise korral ei ole see enam karistatav trahviga, vaid tunnistaja mõistetakse süüdi ametivõimule mitteallumises, millest tunnistajat hoiatatakse.

Samamoodi on tunnistajad kohustatud vastama küsimustele, mida pooled neile esitavad ning mille kohus on eelnevalt heaks kiitnud. Sellest üldpõhimõttest tehakse erand tunnistaja puhul, kes oma seisundi või elukutse tõttu on kohustatud hoidma ametisaladust asjaolude suhtes, mille kohta teda küsitletakse. Sellisel juhul annab ta sellest põhjendatult teada ning kohus, arvestades ütluste andmisest keeldumise põhjendust, otsustab, mida seoses tema ülekuulamisega ette võtta, võides ta vastuse andmisest vabastada. Kui tunnistaja vastuste andmisest vabastatakse, märgitakse see protokollis ära.

ÜlesÜles

Kui tunnistaja väidab, et asjaolud, mille kohta teda küsitletakse, kuuluvad seadusega reserveeritud või salajaseks tunnistatud või klassifitseeritud teabe hulka, taotleb kohus, kui ta seda õigushalduse huvides vajalikuks peab, kirjalikult pädevalt organilt nimetatud salajast iseloomu tõendavat ametlikku dokumenti. Olles tõendanud väidetava reserveeritud või salajase iseloomu tõesust, annab kohus korralduse selle dokumendi lisamiseks kohtudokumentidele, tehes kanded küsimuste kohta, mida ametlik saladus puudutab.

Lisaks peab kohus tunnistajat enne ütluste andmist küsitlema isiklike asjaolude kohta (sugulus-, sõprus- või vaenusuhe pooltega, isiklikud huvid asjas jne) ning vastuste põhjal võivad pooled esitada kohtule oma tähelepanekuid tunnistaja erapooletuse kohta.

7. Kellelt ei tohi tunnistuse andmist nõuda?

Tunnistajaks võivad olla kõik inimesed, välja arvatud alaliselt ilma mõistuse või tajumeelte kasutamise võimeta (nägemine, kuulmine) inimesed asjaolude puhul, mida on võimalik tunda ainult nimetatud meelte kaudu.

Alla neljateistkümneaastaseid alaealiseid võib tunnistajateks nimetada, kui kohtu äranägemist mööda on neil tõeseks tundmiseks ja ütluste andmiseks vajalik küpsustase.

Hispaania õiguses viitab klassikaline tunnistaja mõiste füüsilisele isikule, ent see ei takista juriidiliste isikute seaduslikel esindajatel tunnistajatena kohtusse ilmumist, et anda ütlusi neile teadaolevatest asjaoludest, millest nad said seadusliku esindajana teadlikuks. Juriidiliste isikute ja avalik-õiguslike üksuste puhul nähakse spetsiaalselt ette võimalus teavitada kohust kirjalikult, nagu eespool analüüsitud. 381).

ÜlesÜles

8. Milline on kohtu ja poolte osa tunnistaja ülekuulamisel?

Kohtu poolt heaks kiidetud küsimusi esitatavad vahetult poolte advokaadid, alustades ütluste andmiseks tunnistaja väljapakkunud poole advokaadist. Kui tunnistaja on tõendid väljapakkunud poole advokaadi küsimustele vastatud, võivad kõigi ülejäänud poolte advokaadid esitada tunnistajale uusi küsimusi, mida nad peavad asjaolude selgitamiseks vajalikuks. Selgituste ja lisateabe saamiseks võib tunnistajat küsitleda ka kohus.

Kohus võib omal algatusel või ühe poole taotlusel lubada, et teise tunnistajaga või mõne eelnevalt ülekuulatud poolega tungivas vastuolus olevat tunnistajat vastandataks nimetatud tunnistaja või poolega.

9. Millise tõendusväärtusega on tunnistaja ütlused?

See küsimus jääb kohtu otsustada, kes hindab tunnistaja antud ütlusi vastavalt kogemusele, loogikale, põhjendustele, mida tunnistaja ise andis oma väidete toetuseks, ning lähtuvalt tunnistaja isiklikest asjaoludest, tema suhtest pooltega ja võimalikest huvidest asjas.

10. Kas pooltena võib üle kuulata juriidilisi isikuid või üksusi, mis ei ole juriidilised isikud?

Jah, seadusliku esindaja või juriidilise isiku nimel menetlusel arutletavates asjaoludes osalenud isiku vahendusel.

Riigi, autonoomsete piirkondade, linnavalitsuste ja muude avalik-õiguslike organisatsioonide puhul nähakse spetsiaalselt ette võimalus küsimustele vastamiseks kirjalikult.

11. Kuidas toimub ülekuulamine?

Pool vastab suuliselt ja otseselt tõendit taotlenud poole advokaadi küsimustele, mille kohus on asjaomasteks tunnistanud. Pärast võivad küsimusi esitada ülejäänud poolte advokaadid, kusjuures viimasena küsitleb tunnistuse andja enda advokaat. Selgituste ja lisateabe saamiseks võib ka kohus tunnistajat küsitleda.

ÜlesÜles

12. Mis väärtusega on hageja või kostja poolt antud avaldused?

Ühe poole poolt tunnistatud ja tema huve kahjustavaid asjaolusid peetakse tõesteks, kui ta osales nendes isiklikult, välja arvatud juhul, kui need osutuvad vastuolulisteks teiste esitatud tõenditega. Kohus peab samuti tõeseks ühe poole tunnistatud asjaolusid, kui kohtusse tunnistusi andma kutsutud pool jätab kohtusse ilmumata või kohale ilmumise korral keeldub tunnistusi andmast või annab puiklevaid vastuseid. Lisaks trahvitakse kohtusse ilmumata jäänud poolt 180 kuni 600 euroga.

13. Kuidas dokumenteeritakse poolte avaldustes ja ülekuulamisel antud tõendeid?

Suulised esinemised istungitel ja ärakuulamistel salvestatakse heli ja pildi salvestamist ja taasesitamist võimaldavale kandjale. Salvestamine toimub kohtusekretäri vastutusel, kelle hoolde jäävad lindid, kettad ja salvestuskandjad. Lisaks redigeerib kohtusekretär kokkuvõtva protokolli, milles piirdub aja ja koha, poolte pretensioonide ja ettepanekute ning kohtu resolutsioonide, samuti nende asjaolude ja tagajärgede märkimisega, mida ei olnud võimalik kandjale salvestada.

Ütlusi võib anda ka videokonverentsi teel, kui tunnistaja, kes ei ole kohtu ees, annab ütlused tunnistuse andmise kohas juuresviibivale kohtusekretärile.

14. Mis väärtusega on ebaseaduslikult saadud tõendused?

Mingil juhul ei või tõendina vastu võtta seadusega keelatud tegevust. Lisaks ei kehti põhiõigusi või -vabadusi rikkudes otseselt või kaudselt saadud tõendid. Sellepärast ignoreeribki kohus asjas otsuse langetamisel selliseid tõendeid.

ÜlesÜles

Kui üks pooltest leiab, et mõne vastuvõetud tõendi saamisel või päritolus on riivatud põhiõigusi, tuleb tal seda viivitamatult väita, teavitades sellest vajadusel ülejäänud pooli. Seejärel otsustab kohus nimetatud tõendi seaduslikkuse üle.

Kui kohus ise leiab, et tõendi saamisel on riivatud põhiõigusi, lükkab ta tõendi kohe tagasi.

Selles küsimuses, mille võib tõstatada kohe ka kohus, otsustatakse kohtumõistmise käigus või, suuliste kohtuasjade puhul, istungi alguses enne tõendite esitamise alustamist.

15. Kas tõendeid võib esitada enne kohtuistungit?

Spetsiaalselt on ette nähtud tõendi varasem esitamine, kui põhjendatult on alust karta, et seda tõendit ei saa esitada kohtuistungil (näiteks ühe tunnistaja või poole raske haiguse tõttu, puudumisel reisil viibimise tõttu jne). Sel juhul võib ükskõik milline pool kohtult paluda tõendi varasemat esitamist ja kui kohus palve rahuldab, esitatakse see tõend poolte juuresolekul.

Samuti on asjakohane paluda kohtult meetmete võtmist, kindlustamaks (asjade säilitamine näiteks), et on välistatud nende materiaalsete esemete hävimine või lagunemine või asjade seisukorra halvenemine, millele hiljem tõendite esitamisel tuginetakse.

16. Kust saab teavet kohtumenetluste kohta?

Kohtuvõimu üldnõukogu koduleheküljelt español

Justiitsministeeriumi koduleheküljelt English - español

« Tõendite kogumine ja tõendamisviis - Üldteave | Hispaania - Üldteave »

ÜlesÜles

Viimati muudetud: 15-06-2006

 
  • Ühenduse õigus
  • Rahvusvaheline õigus

  • Belgia
  • Bulgaaria
  • Tšehhi Vabariik
  • Taani
  • Saksamaa
  • Eesti
  • Iirimaa
  • Kreeka
  • Hispaania
  • Prantsusmaa
  • Itaalia
  • Küpros
  • Läti
  • Leedu
  • Luksemburg
  • Ungari
  • Malta
  • Holland
  • Austria
  • Poola
  • Portugal
  • Rumeenia
  • Sloveenia
  • Slovakkia
  • Soome
  • Rootsi
  • Ühendkuningriik