Euroopa Komisjon > EGV > Tõendite kogumine ja tõendamisviis > Rumeenia

Viimati muudetud: 05-05-2009
Trükiversioon Lisa järjehoidja

Tõendite kogumine ja tõendamisviis - Rumeenia

 

SISUKORD

I. Tõendamiskohustus I.
1.
a) Millised on tõendamiskohustust reguleerivad normid? a)
b) Kas on olemas normid, mis vabastavad teatavad asjaolud tõendamiskohustusest? Millistel juhtudel? Kas tõenditega on võimalik need eeldused ümber lükata? b)
2. Kui veendunud peab kohus asjaolus olema, et lähtuda otsuse tegemisel kõnealusest asjaolust? 2.
II. Tõendite kogumine II.
3. Kas tõendite kogumiseks on alati nõutav poole taotlus või võib kohtunik teatud juhtudel koguda tõendeid ka omal algatusel? 3.
4.
a) Kui poole tõendite kogumise taotlus rahuldatakse, millised on järgmised sammud? a)
b) Millistel juhtudel võib kohus poole tõendite kogumise taotluse tagasi lükata? b)
5.
a) Millised on tõendamise eri viisid? a)
b) Kuidas küsitletakse tunnistajaid ja kas see erineb ekspertide küsitlemisest? Millised on kirjalike tõendite esitamise ja ekspertiisiaruande/eksperdiarvamuse kohta kehtivad nõuded? b)
c) Kas teatavad tõendamisviisid on teistest suurema jõuga? c)
d) Kas teatud tõendamisviisid on teatud asjaolude tõendamiseks kohustuslikud? d)
6.
a) Kas tunnistajad on seadusega kohustatud ütlusi andma? a)
b) Millistel juhtudel võivad tunnistajad ütluste andmisest keelduda? b)
c) Kas isikut, kes keeldub tunnistamast, võib karistada või sundida ütlusi andma? c)
d) Kas on isikuid, keda ei saa tunnistajana üle kuulata? d)
7. Milline on kohtuniku ja poolte roll tunnistaja ülekuulamisel? Millistel tingimustel võib tunnistajat üle kuulata uute tehnoloogiavahendite abil, näiteks teleülekande või videokonverentsi vahendusel? 7.
III. Tõendite hindamine III.
8. Kas asjaolu, et pool on saanud tõendid ebaseaduslikul teel, seab kohtule otsuse langetamisel piiranguid? 8.
9. Kas minu kui menetlusosalise antud seletust võetakse tõendina arvesse? 9.

 

I. Tõendamiskohustus

Peamised õigusaktid:

Tsiviilseadustik, tsiviilkohtumenetluse seadustik, äriseadustik, seadus nr 189/2003 õigusabi kohta tsiviil- ja äriasjades, seadus nr 105/1992 rahvusvahelise eraõiguse valdkonda kuuluvate küsimuste reguleerimise kohta.

1.

a) Millised on tõendamiskohustust reguleerivad normid?

(Kellel lasub tõendamiskohustus ja millisel juhul? Millised tagajärjed on sellel, kui mõningate asjaolude suhtes esinevaid kahtlusi ei ole võimalik hajutada?)

Tõendamiskohustus lasub hagejal. Kui kostja viitab taotleja nõuete blokeerimiseks erandile, lasub tõendamiskohustus kostjal. Presumptsiooni korral läheb tõendamiskohustus isikult, kelle kasuks presumptsioon tehti, üle vastaspoolele.

b) Kas on olemas normid, mis vabastavad teatavad asjaolud tõendamiskohustusest? Millistel juhtudel? Kas tõenditega on võimalik need eeldused ümber lükata?

Õiguslikud eeldused on sätestatud seaduses. Absoluutset eeldust ümberlükkavaid tõendeid saab esitada üksnes tunnistuse vormis ning sedagi mitte alati. Olemas on ka vahepealsed ehk segakategooria õiguslikud eeldused, mida iseloomustab asjaolu, et neid saab küll ümber lükata, kuid ainult teatud tõenditega, teatud olukorras või teatud isikute poolt. Tingimuslike õiguslike eelduste korral võib kasutada ümberlükkavaid tõendeid..

ÜlesÜles

Tõendamiskohustus ei kehti üldiselt teadaolevate asjaolude (tõendamine põhineb sellel, et asjaolu on üldiselt teada) ja õigusaktide suhtes sõltumata nende väljendusvormist. Eeldatakse, et need on kõigile kodanikele teada.

Autentse dokumendi esitajalt ei nõuta tõendite esitamist, sest dokumendi esitab kooskõlas seadusega riigiametnik, kellel on õigus tegutseda dokumendi koostamise kohas. Enamik lepinguid koostatakse notaribüroodes või riigiasutustes või on need kohtumäärused, tsiviilregistris registreeritud aktid või dokumendid, mille on väljastanud riiklikud haldusasutused jne.

2. Kui veendunud peab kohus asjaolus olema, et lähtuda otsuse tegemisel kõnealusest asjaolust?

(Kas kohus peab olema asjaolu õigsuses täielikult veendunud või piisab suurest tõenäosusest juhul, kui teatavad kahtlused jäävad püsima?)

Tõendeid ei saa kasutada, kui need ei vasta teatud tingimustele, st tõendid peavad olema õiguspärased, usaldusväärsed, asjakohased ja lõplikud. Esimene reegel on, et tõendid peavad olema hangitud enne põhikohtuasja arutamist ja teine reegel on, et ümberlükkavad tõendid tuleb võimaluse korral esitada samal ajal.

II. Tõendite kogumine

3. Kas tõendite kogumiseks on alati nõutav poole taotlus või võib kohtunik teatud juhtudel koguda tõendeid ka omal algatusel?

Poolte taotlusel võib koguda järgmisi tõendeid: eksperdiarvamused; hageja- ja kostjapoolsete tunnistajate ütlused, mille hageja esitab hagi esitamisel ja kostja kaitseargumentide esitamisel või hiljemalt kohtuistungi esimesel päeval; ülestunnistused, mis saadi pärast seda, kui huvitatud pool taotles vastaspoole kohtusse kutsumist temalt tunnistuste saamiseks; omaksvõtud (saadud ülestunnistuse/kohtukutse kaudu).

ÜlesÜles

Kohtunik võib nõuda eksperdiarvamust, asjaolude tuvastamist kohapeal, tunnistajate ütlusi, küsitlemisel saadud vastuseid jne.

Tsiviilkohtumenetluse seadustikus on sätestatud olukorrad, kui dokument, millele üks pool on viidanud kui tõendile, ei ole kõnealuse poole valduses; olukorrad, kui kõnealune dokument on vastaspoole valduses, ja olukorrad, kui kõnealune dokument on ametiasutuse või kolmanda isiku valduses.

4.

a) Kui poole tõendite kogumise taotlus rahuldatakse, millised on järgmised sammud?

Kohus esitab poolte taotletud tõendite kohta arvamuse pärast nende vastuvõetavuse uurimist. Tõendeid ei saa vastu võtta enne, kui pooled on esitanud nende kohta vastuväited.

Tõendi esitamisel on esimeseks reegliks, et tõend tuleb esitada enne kohtuasja asjaolude arutamist ning tõend ja seda ümberlükkavad tõendid tuleb võimaluse korral esitada korraga.

Tõendi tagamine on tõendi esitamise ja säilitamise võistlev menetlus, mida kasutatakse juhul, kui on oht, et tõend võib kaduda või selle tulevikus esitamisel võivad tekkida raskused. Tõendi tagamise taotlemise peamine kriteerium on tungiv vajadus. Taotluse vaatab läbi kohus, kelle tööpiirkonnas uuritav objekt asub või tunnistaja elab.

b) Millistel juhtudel võib kohus poole tõendite kogumise taotluse tagasi lükata?

(Juhul, kui tõend ei ole asjakohane, tõene või vastuvõetav).

Hageja esitab tõendid hagi esitamisel ja kostja kaitseargumentide esitamisel või hiljemalt kohtuistungi esimesel päeval. Tõendeid, mille esitamisel ei järgita kõnealuseid tingimusi või mida ei esitata hiljemalt kohtuistungi esimesel päeval, ei tohi kohtus kasutada. Kõnealust tingimust ei kohaldata siiski teatud konkreetsetes olukordades, kui tõendit ei esitata menetluse alguses, vaid hiljem.

ÜlesÜles

Seaduses ei ole sätestatud muid aktide või õiguslike asjaolude tõendamise õiguslikke vahendeid. Teatud tõendite kasutamise suhtes kehtivad siiski mõned piirangud (näiteks õigusakti tõendamine tunnistusega, suulise küsitlemise keeld abielulahutuse põhjuste tuvastamiseks).

Seoses tõendi usaldusväärsuse, asjakohasuse ja lõplikkusega võib tõendi vastu võtta, kui selle tulemusel kohtuasi lahendatakse.

5.

a) Millised on tõendamise eri viisid?

Dokumendid, tunnistajate ütlused, eeldused, kohtus küsitlemise tulemusel saadud ülestunnistus, asjaolude tuvastamine kohapeal, eksperdiarvamus.

b) Kuidas küsitletakse tunnistajaid ja kas see erineb ekspertide küsitlemisest? Millised on kirjalike tõendite esitamise ja ekspertiisiaruande/eksperdiarvamuse kohta kehtivad nõuded?

Tavaliselt esitavad pooled tunnistajate nimed menetluse alguses – hageja hagi esitamisel ja kostja kaitseargumentide esitamisel – või hiljemalt kohtuistungi esimesel päeval. Kui tõendite esitamisel kõnealuseid tingimusi ei järgita, kaotab pool õiguse esitada tõendeid kohtuistungi ajal, välja arvatud juhul, kui on sätestatud teisiti. Tõe väljaselgitamise huvides võib kohus tõendit arvesse võtta isegi juhul, kui pooled on selle vastu. Õigustoiminguid, mille väärtus on suurem kui 250 leud, saab tõendada ainult autentse lepinguga või kirjalikus vormis lepinguga. Lepingu sisu käsitlevaid tunnistajate ütlusi arvesse ei võeta. Kõnealune piirang kehtib ainult varem sõlmitud lepingute suhtes. Tunnistajate ütluste suhtes kehtestatud nimetatud kahest piirangust on sätestatud mitmeid olulisi erandeid: tunnistajate ütlusi ei saa kasutada, kui on alanud kirjalik tõendamismenetlus ja kui võlausaldajad ei suuda võla kohta esitada kirjalikke tõendeid või saadud tõendeid säilitada.

ÜlesÜles

Kui kohus leiab, et teatud asjaolude tuvastamiseks on vajalik spetsialisti arvamus, määrab ta poolte taotlusel või ametiülesande korras ühe või kolm eksperti, küsimused, mille kohta soovitakse nende arvamust, ning aja, mille jooksul tuleb ekspertiis teha.

Kui seaduses ei ole sätestatud teisiti, esitatakse tõendid kohtus. Kui tõendid kogutakse mujal, peab see toimuma sama astme kohtu korraldusel või madalama astme kohtu korraldusel, kui kõnealuses linnas sama astme kohus puudub. Kui tõendi liik seda lubab ja pooled sellega nõustuvad, ei pea tõendeid koguv kohus pooli kohtusse kutsuma.

c) Kas teatavad tõendamisviisid on teistest suurema jõuga?

Pooled aktsepteerivad sageli autentseid dokumente nende eeliste tõttu, mille hulka kuulub tõe eeldamine kinnitatud dokumendi tõendina esitanud isiku poolt. Autentset dokumenti käsitletakse tõendina seni, kuni ei ole tõendatud, et dokument on võltsitud. Võlga tõendaval autentsel dokumendil on täitmismääruse jõud ja selle võib täitmisele pöörata kohtuotsuseta. Õigusdokumendid, mis on seotud tehinguga, mille väärtus on suurem kui 250 leud, peavad olema kirjalikus vormis originaaldokumendid isegi juhul, kui need esitatakse vabatahtlikult. Dokumenti ümberlükkavaid või selle sisu käsitlevaid või varem, lepingu sõlmimise eel või selle ajal öeldut käsitlevaid tunnistajate ütlusi ei võeta arvesse isegi juhul, kui tehingu väärtus ei ületa 250 leud.

d) Kas teatud tõendamisviisid on teatud asjaolude tõendamiseks kohustuslikud?

Õigusdokumente, mis on seotud tehinguga, mille väärtus on suurem kui 250 leud, saab tõendada üksnes originaaldokumendiga või kirjalikus vormis dokumendiga. Kõnealune piirang ei kehti olulise tähtsusega asjaolude suhtes; kõnealuseid asjaolusid võivad tõendada nendega otseselt seotud isikud, kolmandad isikud või võib seda teha tõendite esitamisega. On siiski olulise tähtsusega asjaolusid, mida tunnistajate ütlustega tõendada ei saa, näiteks sünd või surm või abikaasade poolt ühiselt ostetud kaubad.

ÜlesÜles

Dokumenti ümberlükkavaid või selle sisu käsitlevaid tunnistajate ütlusi arvesse ei võeta. Kõnealune piirang kehtib üksnes eelnevalt esitatud dokumentide suhtes. Tsiviilseadustiku artiklites 1197 ja 1198 on sätestatud olulised erandid tunnistajate ütluste vastuvõetavuse piirangutest:

  • tunnistajate ütlusi ei saa kasutada, kui kirjalik tõendamismenetlus on alanud või
  • kui võlausaldaja ei suuda esitada nõude kohta kirjalikke tõendeid või säilitada juba saadud tõendeid.

Seaduse kohaselt peavad dokumendid olema notariaalselt kinnitatud, kui nende abil tõendatakse neis viidatud õigustoimingut. See kehtib annetusi, tavahüpoteeke ja maa omandiõigust käsitlevate lepingute suhtes.

Üldreeglist kehtivad mõned erandid: eradokumendid on kehtivad, kui on täidetud tingimus, et neile on alla kirjutanud tehingu pool. Samuti peavad olema täidetud muud tingimused. Esimene erand on seotud vastastikuste lepingutega, mis seaduse kohaselt peavad olema sõlmitud mitmes eksemplaris. Teine erand on seotud kinnituse nõudega, mille kohaselt eraõiguslikus lepingus, millega üks pool kohustub maksma teisele poolele teatud rahasumma, peab rahasumma olema märgitud sõnadega ja dokument peab olema allkirjastatud.

Eradokument muutub kehtivaks (kolmanda isiku suhtes täitmisele pööratav), kui see esitatakse riigiasutusele, kantakse avalikku registrisse või selle sisu esitatakse (isegi kokkuvõtlikult) dokumendis, mille koostab ametiisik.

6.

a) Kas tunnistajad on seadusega kohustatud ütlusi andma?

Vt vastus küsimusele c).

ÜlesÜles

b) Millistel juhtudel võivad tunnistajad ütluste andmisest keelduda?

[Näiteks kui tunnistaja on seotud menetlusosalisega (kummaga?) või ütluste andmine võib tunnistajat kahjustada]

Tsiviilkohtumenetluse seadustikus on sätestatud tunnistajatelt ütluste võtmise tingimused, mitte põhjused, mille tõttu tunnistajad võivad keelduda ütluste andmisest. Vt vastus küsimusele d).

c) Kas isikut, kes keeldub tunnistamast, võib karistada või sundida ütlusi andma?

Kohus trahvib tunnistajat, kes jätab kohtusse ilmumata või keeldub kohtus ütluste andmisest, välja arvatud juhul, kui tunnistaja on alaealine. Trahvi ei määrata, kui tunnistaja ei saanud oma kohustust täita mõjuvatel põhjustel.

Kohus võib kohtukutset eiranud tunnistaja suhtes kohaldada sundtoomist. Kiireloomulistes asjades võib tunnistaja välja kutsuda isegi esimesele kohtuistungile. Kui tunnistaja jätab vaatamata kohtu nõudele kohtusse ilmumata, jätkab kohus menetlust. Kui tunnistaja ei ole võimeline kohtusse ilmuma, võib kohus tunnistaja üle kuulata tema kodus.

Kui pool keeldub vastamast küsimustele, mille eesmärk on dokumendi kuuluvuse tõendamine, või kui esitatud tõendite kohaselt on dokumendid peidetud või hävitatud või kui keeldutakse lepingu esitamisest pärast selle kuuluvuse tõendamist, käsitleb kohus lepingu esitamist taotlenud poole nõudeid tõendatuna. Seetõttu eeldatakse niisuguses olukorras, et kohus võib teha otsuse võttes arvesse ütluste andmiseks kohtusse kutsutud poole suhtumist.

ÜlesÜles

Teine hüpotees on seotud olukorraga, kui dokument on ametiasutuse või muu isiku valduses. Sellisel juhul teeb kohus määruse, millega kohustab esitama dokumendi ettenähtud kuupäevaks.

Dokumendi esitamata jätnud dokumendi omanikku võidakse trahvida ja huvitatud isiku taotlusel võib isikult, kes tahtlikult või hooletuse tõttu jättis dokumendi esitamata, nõuda viivitusega põhjustatud kahju hüvitamist.

Reeglist, et kohus võib teha dokumentide üleandmise määruse, on kehtestatud erand, kui tegemist on kinnistusregistri dokumendi ja plaanidega, avalike dokumentidega ning kohtus ja notari juures säilitatavate originaallepingutega. Kõiki kõnealuseid dokumente võib kohus siiski uurida asjaomases asutuses või vastavalt õigusabitaotlusele.

d) Kas on isikuid, keda ei saa tunnistajana üle kuulata?

(Teovõimetud täiskasvanud, alaealised, isikud, kellel on menetlusosalisega ühised huvid, teatud õigusrikkumistes süüdi mõistetud isikud).

Tunnistajana ei saa üle kuulata ja ütluste andmise kohustusest on vabastatud sugulased ja kuni kolmanda astme hõimlased, sh abikaasad (isegi abikaasade lahuselu korral), hooldusalused ja teovõimetuks tunnistatud isikud ning valeütluste andmises süüdi mõistetud isikud.

Tsiviilasjades ja abielulahutust käsitlevates kohtuasjades võib sugulasi tunnistajana üle kuulata. Eetilistel põhjustel ei ole sellistes kohtuasjades lubatud üle kuulata lapsi. Keelatud on kasutada tunnistajate ütlusi lahutuse põhjuste tuvastamiseks. Tunnistajana ei tohi ütlusi anda hooldusalused ning teovõimetuks tunnistatud isikud ja valeütluste andmises süüdi mõistetud isikud.

ÜlesÜles

Tunnistajana ütluste andmisest on vabastatud vaimulikud, arstid, ämmaemandad, farmatseudid, advokaadid, notarid ja muud ametiisikud, kes on seaduse kohaselt kohustatud saladuses hoidma neile kutsetegevuse käigus teatavaks saanud teavet (v.a juhul, kui asjaomane isik või ametiasutus on vabastanud nad saladuse hoidmise kohustusest); tegutsevad ja endised riigiametnikud seoses neile ametiülesannete täitmisel teatavaks saanud saladustega (v.a juhul, kui asjaomane isik või ametiasutus on vabastanud nad saladuse hoidmise kohustusest); või isikud, kelle vastused võivad põhjustada nende või teiste isikute kuriteos süüdistamise või avaliku hukkamõistmise.

Sugulaste ja hõimlaste ning abikaasa (isegi abikaasade lahuselu korral) ülekuulamist käsitlevad sätted on tingimuslikud, sest need on ette nähtud poolte huvides. Seetõttu on otsustatud, et sugulasi ja hõimlasi võib tunnistajana üle kuulata, kui asjaomane pool ei ole nende ülekuulamise vastu.

Hooldusalused, teovõimetud isikud ja valeütluste andmises süüdi mõistetud isikud ei tohi mingil tingimusel tunnistusi anda.

7. Milline on kohtuniku ja poolte roll tunnistaja ülekuulamisel? Millistel tingimustel võib tunnistajat üle kuulata uute tehnoloogiavahendite abil, näiteks teleülekande või videokonverentsi vahendusel?

(Kes kuulab tunnistaja üle? Kas kohtunik võib esitada tunnistajale küsimusi? Kas vastaspoolel on õigus tunnistajat ristküsitleda?)

Tsiviilkohtumenetluse seadustikus on sätestatud mõned olulised tunnistajate küsitlemise eeskirjad.

Esiteks saadab kohus tunnistajale kohtukutse ja võib trahvida kõiki, kes jätavad kohtusse ilmumata. Maa-asjades tunnistajaid kohtusse ei kutsuta, sest nende nimed esitanud poole kohustus on tagada nende kohalolek kohtus kohtuistungi kuupäeval. Tunnistajate ülekuulamise järjekorra määrab kohus. Iga tunnistaja kuulatakse üle eraldi. Need, kes ei ole veel ütlusi andnud, ei tohi viibida tunnistaja ülekuulamise juures. Pärast ütluste andmist peab tunnistaja jääma kohtusaali kuni menetluse lõpuni, välja arvatud juhul, kui kohus otsustab teisiti. See on seaduses sätestatud, et tunnistaja ei saaks mõjutada teisi tunnistajaid, kes ei ole veel ütlusi andnud.

ÜlesÜles

Enne ütluste andmist palub kohtu eesistuja tunnistajal esitada järgmised andmed: nimi, amet, elukoht ja vanus; kas ta on menetlusosalisega seotud ja kui on, siis mil viisil; kas ta töötab kummagi poole heaks, kas tal on kummagi poolega käimas kohtuvaidlus, kas ta peab nende vastu viha või kas tal on nendega ühiseid huve. Kõnealune teave on vajalik tunnistaja isikusamasuse täpseks tuvastamiseks ja tema poolt kohtus antud ütluste väärtuse hindamiseks. Teine õiguslik nõue on vande või kinnituse andmine. Pärast tunnistaja vannutamist teatab kohtu eesistuja tunnistajale, et kui viimane ei räägi tõtt, on ta andnud valeütlusi. Rumeenia tsiviilkohtumenetluses ei saa vannet anda alla 14-aastased tunnistajad; neile teatatakse siiski, et nad peavad tõtt rääkima.

Pärast seda, kui tunnistaja on andnud oma ütlused, võivad pooled teda küsitleda. Kõigepealt küsitleb tunnistajat teda esitanud pool ja seejärel vastaspool. Tunnistaja ei või maha lugeda eelnevalt kirja pandud vastuseid, kuid võib kohtuniku nõusolekul kasutada märkmeid, kuigi ainult seoses nimede ja numbritega. Kui kohus peab seda vajalikuks, võidakse tunnistaja uuesti üle kuulata. Sama sätte kohaselt võidakse tunnistajat ristküsitleda, kui tema ütlused ei ole kooskõlas muude asjaoludega.

III. Tõendite hindamine

8. Kas asjaolu, et pool on saanud tõendid ebaseaduslikul teel, seab kohtule otsuse langetamisel piiranguid?

(Näiteks ebaseaduslikult saadud salvestised)

Dokument, mis ei ole autentne ametiisiku ebapädevuse või suutmatuse tõttu või seetõttu, et ei ole järgitud formaalsusi, on kehtiv eraõigusliku dokumendina, kui lepingu pooled on sellele alla kirjutanud.

ÜlesÜles

Kui vaidlustatakse käekiri või allkiri, määratakse dokumendi ehtsus kindlaks dokumentide kontrollimise menetlusega. Dokumentide kontrollimist kasutatakse juhul, kui pool ei tunne dokumendil olevat käekirja või allkirja. Pärast kontrollimist saab kohus asuda seisukohale dokumendi ehtsuse suhtes. Kui kohus pärast dokumentide kontrollimist dokumendi ehtsuse suhtes järeldusele ei jõua, küsitakse eksperdi arvamust.

Pettus tuvastatakse keeruka erimenetlusega, mis algatatakse pärast seda, kui huvitatud isik on isiklikult või erivolitustega õigusesindaja kaudu esitanud sellekohase taotluse. Dokumenti kasutada sooviv pool peab esitama originaaldokumendi. Kohus võib menetluse peatada seniks, kuni prokuratuur on lõpetanud pettuse uurimise.

9. Kas minu kui menetlusosalise antud seletust võetakse tõendina arvesse?

Kui kostja, kes on kaevatud kohtusse rahalise võla tõttu, tunnistab võlga ja teatab, et ta soovib tasuda võla kohtu poolt määratud isikule, ei pea ta kohtusse ilmuma, kui ta tagab võlguoleva summa tasumise. Kui kostja tunnistab osa hageja nõuetest, teeb kohus viimase taotlusel otsuse võla osalise tunnistamise kohta.

Hageja võib kohtumenetluse igas etapis hagist loobuda, isegi kui kostja on selle vastu. Hageja loobumine kostja nõudeid ei mõjuta. Abielulahutust käsitlevad kohtuasjad võivad lõppeda abikaasade leppimisega kohtumenetluse mis tahes etapis, isegi juhul, kui asi on antud apellatsioonikohtusse või kohtulikuks läbivaatamiseks või kui apellatsioonikaebus või läbivaatamine ei ole toimunud kooskõlas seadusega. Hageja võib pärast leppimist esitada uue hagi ja sel juhul võib ta kasutada ka eelmise kohtuasja asjaolusid.

Kui esindajana nimetatud isik tunnistab kostja väiteid ja hageja on sellega nõus, võib ta asuda kostja kohale ja kostja vastu algatatud menetlus lõpetatakse. Kui kohtusse kutsutud isik jätab kohtusse ilmumata või vaidlustab kostja kohtusse ilmumise, võib isik, kelle vastu hagi on esitatud, sekkuda enda huvides ja kohtuotsus on tema suhtes siduv.

Täiendav informatsioon

(Viited veebisaitidele jne)

www.just.ro română

rahvusvaheline õigusalane koostöö

« Tõendite kogumine ja tõendamisviis - Üldteave | Rumeenia - Üldteave »

ÜlesÜles

Viimati muudetud: 05-05-2009

 
  • Ühenduse õigus
  • Rahvusvaheline õigus

  • Belgia
  • Bulgaaria
  • Tšehhi Vabariik
  • Taani
  • Saksamaa
  • Eesti
  • Iirimaa
  • Kreeka
  • Hispaania
  • Prantsusmaa
  • Itaalia
  • Küpros
  • Läti
  • Leedu
  • Luksemburg
  • Ungari
  • Malta
  • Holland
  • Austria
  • Poola
  • Portugal
  • Rumeenia
  • Sloveenia
  • Slovakkia
  • Soome
  • Rootsi
  • Ühendkuningriik