Euroopa Komisjon > EGV > Tõendite kogumine ja tõendamisviis > Portugal

Viimati muudetud: 23-08-2006
Trükiversioon Lisa järjehoidja

Tõendite kogumine ja tõendamisviis - Portugal

 

SISUKORD

I. TÕENDAMISKOHUSTUS I.
1.
a) Millised on tõendamiskohustuse kohta käivad reeglid? a)
b) Kas on olemas reeglid selle kohta, millised faktid ei kuulu tõendamiskohustuse alla? Millistel juhtudel? Kas tõendite esitamisega on võimalik neid eeldusi ümber lükata? b)
2. Kui tõenäoliseks peab kohus fakti pidama, et kohtuotsus võiks toetuda selle fakti olemasolule? 2.
II. TÕENDITE KOGUMINE II.
3. Kas tõendite kogumiseks on alati vaja poole taotlust või võib kohtunik teatud juhtudel koguda tõendeid ka omal algatusel? 3.
4.
a) Mida tuleb teha pärast seda, kui kohus on tõendite kogumise taotluse vastu võtnud? a)
b) Millistel juhtudel võib kohus poole tõendite kogumise taotluse tagasi lükata? b)
5.
a) Millised erinevad tõendamisvahendid on olemas ? a)
b) Millised on tunnistajatelt tõendite kogumise viisid ja kas need erinevad ekspert-tunnistajatelt tõendite kogumise viisidest? Millised reeglid kehtivad kirjalike tõendite ja ekrperdiaruannete/eksperdiarvamuste esitamise kohta? b)
c) Kas teatud tõendamisviisid on teistest veenvamad? c)
d) Kas teatud tõendamisviisid on teatud faktide tõendamiseks kohustuslikud? d)
6.
a) Kas seadus kohustab tunnistajaid tunnistusi andma? a)
b) Millistel juhtudel võivad nad tõendite andmisest keelduda? b)
c) Kas tunnistuse andmisest keeldunud isikut saab karistada või tõendeid andma sundida? c)
d) Kas on isikuid, kellelt ei saa tõendite esitamist nõuda? d)
7. Milline on kohtuniku ja menetlusosaliste roll tunnistaja ülekuulamisel? Millistel  tingimustel võib tunnistajat üle kuulata selliste kaasaegsete tehnoloogiliste vahendite abil nagu televisioon või videokonverents? 7.
III. TÕENDITE HINDAMINE III.
8. Kas asjaolu, et pool ei ole hankinud tõendeid seaduslikul teel, seab kohtule piiranguid kohtuotsuse langetamisel? 8.
9. Kui ma olen menetlusosaline, kas siis minu poolt antud seletus loetakse tõendiks? 9.

 

I. TÕENDAMISKOHUSTUS

1.

a) Millised on tõendamiskohustuse kohta käivad reeglid?

Tõendamiskohustuse kohta käivate reeglitega määratakse kindlaks see kohtuasjas osalev isik, kes peab tõendama teatud fakte nii, et oleks võimalik hinnata selle isiku poolt kohtus esitatud argumendi kehtivust.

Siin rakendatakse järgmist põhikriteeriumi: seda teeb isik, kes kasutab õigust esitada kohtule tõendid faktide kohta, mis selle õiguse on tekitanud, või mis veelgi tavalisem, esitab faktid, mis tavaliselt sellise õiguse tekitavad.

Vastaspool peab näitama, et on toimunud ebatavalised sündmused, mis kõrvaldavad või välistavad kõnesoleva õiguse tekitanud tegurite mõju.

Seega peab pool, kelle vastu õigust kasutatakse, esitama fakte, mis õiguse tekkimist takistavad, õigust muudavad või õiguse lõpetavad. Takistavad faktid on need, mis tõhusalt takistavad õiguse tekkimist. Muutvad õigused muudavad kehtestatud õiguse reguleerimisala. Lõpetavad faktid muudavad kehtima hakanud õiguse kehtetuks.

Kahtluste tekkimisel peetakse fakte määravaks ja seega on nende tõestamine selle poole ülesandeks, kes soovib kohtus kõnesolevat õigust kasutada.

Juhul, kui üks pool ei taotle teise poole vastu suunatud kohtuotsuse langetamist, vaid soovib üksnes kohtult teatud fakti või õiguse mitteeksisteerimise tuvastamist, on kostja (pool, kelle vastu hagi on esitatud) ülesandeks esitada tõendeid selle õiguse elementide kohta, mille vastu hagi on esitatud.

ÜlesÜles

Kui hagi esitamiseks on ette nähtud teatud ajavahemik alates hetkest, mil hageja (hagi esitanud pool) teatud faktist teadlikuks sai, on kostja ülesanne tõestada, et nimetatud ajavahemik on juba möödunud, kui seadus ei näe ette teistsugust lahendust.

Kui hageja kasutatavale õigusele kohaldatakse edasilükkavat tingimust (ebakindel sündmus tulevikus, mille esinemisest pooled on õigustoimingu jõustumise sõltuvaks muutnud) või kui sellele on seatud esialgne tähtaeg (ajahetk, mille järel õigus võib tekkida), peab hageja tõendama tingimusest kinnipidamist või esialgse tähtaja möödumist; kui õigusele kohaldatakse lõpetamistingimust (ebakindel sündmus tulevikus, mille toimumisest pooled on õigustoimingu mõju lõppemise sõltuvaks muutnud) või kui sellel on lõpptähtaeg (ajahetk, mille möödumisel õigus kaotab kehtivuse), on kostja ülesanne tõendada, et tingimusest on kinni peetud või et lõpptähtaeg on möödunud.

Eespool kirjeldatud reeglid ei kehti, kui on olemas õiguslik eeldus (tagajärg või järeldus, mis seaduse põhjal on tuletatud tuntud faktist selleks, et tuvastada tundmatut fakti); kui ollakse välja jäetud või vabastatud eespool nimetatud tõendite esitamise reeglite järgimise kohustusest või kui on olemas sellekohane kehtiv kokkulepe; kui vastaspool on laiduväärselt toimides muutnud tõendite esitamise võimatuks poolele, kes neid esitama peaks; ja üldiselt alati seadusega ette nähtud juhtudel.

Tõendamiskoormise tühistamise kokkulepe ei kehti võõrandamatu õiguse puhul (sellest ei saa pool loobuda lihtsalt teatades, et ta soovib nii teha) või siis, kui see muudab õiguse kasutamise ühele poolele liiga keeruliseks. Samamoodi on kehtetud kokkulepped mis tahes kohtuliku tõendamisviisi väljajätmise või mõne muu kui seadusega ette nähtud tõendamisviisi lubamise kohta. Kui tõendite kohta seaduse põhjal tehtud otsused on seotud avaliku korraga, on sellised kokkulepped alati kehtetud.

ÜlesÜles

Kui tõendi esitab pool, kellele on langenud antud fakti tõendamiskohustus, võib vastaspool esitada vastutõendeid eesmärgiga tekitada kahtlust või ebakindlust isikus, kes peab hindama tuvastatava sündmuse tõepärasust. Kui kahtlusi on piisavalt, võidakse otsus teha selle poole vastu, kelle kohuseks oli kõnealuse fakti tõendamine.

Kui tekib kahtlusi selles osas, et kellel lasub tõendamiskohustus, siis peab see jääma sellele poolele, kes antud faktist kasu saab.

b) Kas on olemas reeglid selle kohta, millised faktid ei kuulu tõendamiskohustuse alla? Millistel juhtudel? Kas tõendite esitamisega on võimalik neid eeldusi ümber lükata?

Jah, sellised reeglid on olemas.

Esiteks ei nõuta üldtuntud ehk avalikkusele laialdaselt teada olevate faktide tõestamist.

Samuti ei pea oletatavat fakti tõendama see pool, kelle kasuks on olemas õiguslik eeldus (presumptsioon) (määratletud eespool).

Reeglina on õiguslikku eeldust (presumptsiooni) võimalik ümber lükata vastutõendite esitamisega. Kuid teatud olukordades keelab seadus presumptsiooni ümberlükkamise. Näiteks peab seadus alati pahatahtlikuks kolmanda poole tegutsemist, kes omandab õiguse pärast võltsimise tuvastamist (olukorrad, kus püütakse tõestada, et poolte vahel teatud konkreetse tehingu kohta sõlmitud lepingus, mille sõlmimise eesmärgiks on olnud kolmandate poolte petmine, on vastuolu teatavaks tehtud tehingu ning selle teatavaks teinud poole tegeliku kavatsuse vahel).

Seadus lubab mitmele presumptsiooniliigile vastutõendeid esitada ja vastu vaielda. Näiteks:

  • isik, kelle valduses on liikuv või liikumatu ese ning kelle kohustuseks on selle järele vaadata ning isik, kes on võtnud endale loomade järele vaatamise ülesande, vastutab kõikide kahjude eest, mida see ese või loomad põhjustada võivad, välja arvatud juhul, kui on tõestatud, et nimetatud isik ei olnud süüdi või et kahju oleks igal juhul tekkinud ka siis, kui see inimene ei oleks süüdi olnud;
  • isik, kes tekitab teisele isikule kahju oma tegevusega, mis on ohtlik oma olemuselt või kasutatud vahendite tõttu, peab selle heastama, välja arvatud juhul, kui on tõestatud, et nimetatud isik rakendas kõiki antud asjaolude puhul nõutavaid ettevaatusabinõusid kahju vältimiseks;
  • võlgniku kohuseks on tõestada, et kohustuse täitmata jätmine või mittevastavus nõuetele ei olnud tema süü;
  • õigustatud valdust peetakse ausaks ja mitteõigustatud valdust peetakse ebaausaks;
  • eeldatakse, et omamisõigus kuulub valdajale, välja arvatud juhud, kui on olemas dokumenteeritud presumptsioon kellegi teise kasuks, mis on varasem nimetatud valdusõiguse tekkimisest;
  • kui dokumenteeritud õiguslikud eeldused on vastuolulised, on eelistatakse seda, mis on sätestatud vastavate õigusaktidega;
  • kahe ehitise vaheline eraldussein loetakse ühiselt mõlemale poolele kuuluvaks kogu kõrguses, kui ehitised on võrdse kõrgusega, ning see on ühine madalama ehitise kõrguseni, kui ehitised on erineva kõrgusega;
  • maaomandite vahelised piirded või linnas asuvate kinnisvarade siseõue ja aia vahelised piirded loetakse samuti ühiseks, kui puuduvad vastupidisele viitavad tunnusmärgid. Tunnusmärgid, mis välistavad ühisomandisse kuulumise, on järgmised: a) kallakutoed on vaid ühel poolel; b) vaid ühel piirde poolel on väljaulatuvad kivist tugikonsoolid kogu seina laiuses; c) külgneva kinnisvara teised küljed ei ole samamoodi piirdega ümbritsetud. Esimesel juhul loetakse piire kuuluvaks sellele isikule, kelle poolel paiknevad kallakutoed, muudel juhtudel loetakse see kuuluvaks sellele isikule, kelle poolel eespool nimetatud rajatis ja tunnusmärgid asuvad ja kui piire toetab kogu oma laiuses selle ühel küljel olevat rajatist, loetakse ka piire täielikult rajatise omanikule kuuluvaks;
  • eeldatakse, et ema abielu ajal sündinud või eostatud lapse isaks on ema abikaasa;
  • kui pärand võetakse vastu pärandvara nimekirja alusel, tuleb makse ja muid lõive maksta üksnes nimekirjas loetletud varade eest, välja arvatud juhud, kui sissenõudja või pärijad suudavad tõestada muude varade olemasolu;
  • kui pärand võetakse vastu otse, ilma inventuurita, ei tohi maksude ja muude lõivude kogusumma olla suurem päritud vara väärtusest. Kuid sellisel juhul peavad pärijad tõendama, et pärandist ei piisa kõikide nõutavate maksude ja muude lõivude tasumiseks;
  • kui testament on katki rebitud või osadeks tehtud, loetakse see tühistatuks, välja arvatud siis, kui on võimalik tõestada, et kahju tekitajaks oli keegi muu kui testamenditegija või et testamenditegija ei tahtnud testamenti tühistada või et ta ei olnud vaimselt terve. Kui testamenti testamenditegijale kuuluvate asjade hulgast pärast tema surma ei leita, eeldatakse, et kahju tekitajaks oli keegi muu kui testamenditegija;
  • Annakuks oleva asja osaline või täielik võõrandamine tähendab vastava annakuosa tühistamist, tühistamine toimub ka siis, kui võõrandamine on tühine, kuna on esitatud tõendid selle kohta, et üleandja ei tahtnud asja võõrandada, või isegi siis, kui üleandja on eseme omandiõiguse teiste vahenditega uuesti omandanud. Lisaks tühistatakse annak ka siis, kui testamenditegija on muutnud asja teistsuguse vormi, nimetuse ja olemusega asjaks. Seetõttu on lubatud tõendite esitamine selle kohta, et testamenditegija ei soovinud asja võõrandamise või muutmisega annakut tühistada.

2. Kui tõenäoliseks peab kohus fakti pidama, et kohtuotsus võiks toetuda selle fakti olemasolule?

Kohus kaalub vabalt tõendeid ja kohtunik teeb otsuse iga fakti kohta oma sisemise veendumuse kohaselt. Veendumuse omandab ta mõistuspärase, hästi põhjendatud mõttekäigu abil.

ÜlesÜles

Reeglina võib kohtunik veendumusele jõudmiseks kasutada mis tahes tõendamisviisi.

Kuid kui seadus nõuab mõne kohtu jaoks olulise sündmuse toimumise kinnitamise või tõestamise jaoks konkreetsete vorminõuete täitmist, tuleb need täita. See on näiteks vajalik siis, kui seadus nõuab dokumentaalsete tõendite esitamist või kui seadus ei luba tunnistaja ütluses esitatud tõendeid vastuvõetavaks tunnistada.

Tõendite vaba kaalumise põhimõtet ei järgita ka siis, kui tõendite kohtulik vastuvõetavus on tõendatud või kui on olemas kohtulik eeldus (presumptsioon).

Kuna kohus ei saa jätta kohtuotsust langetamata seetõttu, et vaidlusaluste faktidega seotud kahtlusi ei ole õnnestunud kõrvaldada, teeb ta otsuse selle poole vastu, kes vastutas fakti tõendamise eest.

II. TÕENDITE KOGUMINE

3. Kas tõendite kogumiseks on alati vaja poole taotlust või võib kohtunik teatud juhtudel koguda tõendeid ka omal algatusel?

Tõendite kogumiseks ei ole alati vaja ühe poole taotlust. Otse vastupidi, seaduse kohaselt võib tõendite kogumine toimuda ka kohtuniku algatusel.

Kohtunik peab läbi viima või käskima läbi viia kõik toimingud, sealhulgas ka ex officio toimingud, mis on vajalikud tõe ja vaidluse tegeliku olemuse väljaselgitamiseks faktide abil, mida tuleks teada.

Kohtunik võib menetluse igal astmel nõuda poolte isiklikku kohaleilmumist, et esitada tõendid faktide kohta, mis on olulised kõnealuse otsuse tegemisel.

Ka võib kohtunik ametliku põhjendatud otsusega nõuda kohtule teabe esitamist, kui ta on veendunud, et nimetatud teave on oluline kohtuasja tavakäsitluse jätkamiseks või vaidluse tegeliku olemuse mõistmiseks. Ta võib seda teha näiteks seoses haldusasutuste käsutuses olevate konfidentsiaalsete andmetega.

ÜlesÜles

Kohus peab kas omal algatusel või ühe poole taotlusel nõudma teavet, tehnilisi ekspertarvamusi, plaane, fotosid, jooniseid, esemeid või muid tõe väljaselgitamiseks vajalikke dokumente. Selliseid taotlusi võib esitada ametiasutustele, menetlusosalistele või kolmandatele pooltele.

Kui kohus peab seda vajalikuks, võib ta omal algatusel või ühe poole taotlusel viia läbi asjade või isikutega seotud uurimistegevuse. Seejuures peab ta silmas pidama, et era- ja perekonnaelu intiimsus ja inimväärikus oleksid kaitstud ning sellise uurimistegevuse eesmärgiks peab olema kõikide nende faktide väljaselgitamine, mis on vajalikud antud küsimuse kohta otsuse langetamiseks. Kui kohus peab seda vajalikuks, võib ta külastada sündmuskohta või käskida sündmust rekonstrueerida.

Kui asja kohtuliku arutamise käigus on põhjust eeldada, et isikul, kes ei ole tunnistajana kohtusse kutsutud, on nimetatud kohtuasjas õiglase otsuse langetamiseks vajalikku teavet või fakte, peab kohtunik käskima selle isiku tõendite esitamiseks kohtusse kutsuda.

Kohtunik võib omal algatusel anda ekspertidele käsu esitada asjakohased tõendid.

Faktid, mida kohus on teada saanud oma ametikohustusi täites, ei pea sisalduma kaitsja vastuväidetes.

Kohtunik peab kaaluma kõiki talle esitatud tõendeid olenemata sellest, kas need pärinevad poolelt, kes oleks pidanud need esitama.

4.

a) Mida tuleb teha pärast seda, kui kohus on tõendite kogumise taotluse vastu võtnud?

Pooled esitavad oma tõendid tavaliselt uurimisfaasis, seega vahetult pärast seda, kui tõestamisele kuuluvad faktid on määratletud. Üldreeglina kogutakse tõendid lõppkohtuistungil.

ÜlesÜles

Erandjuhtudel võidakse tõendid esitada ka varasemates faasides. Seda võidakse teha näiteks inimeste tunnistuste, ekspertide tõendite või siis kohtuliku uurimise käigus omandatud tõendite puhul. Varem esitatakse tõendid siis, kui on olemas hästi põhjendatud kahtlus selle kohta, et teatud inimestelt tunnistuse saamine kohtuasja menetlemise ajal või teatud faktide kontrollimine hilisemal ajal oleks väga keeruline või võimatu.

Lõppkohtuistungil tõendite kogumise ajal esitavad oma seletuse kõigepealt pooled, välja arvatud juhul, kui kohtutoimingute järjekorra muutmine kohtuniku poolt on teatud asjaolude tõttu õigustatud.

Seejärel esitatakse filmid või helisalvestised, kui need on osa tunnistusest.

Seejärel võivad poolte või kohtuniku poolt kohtusse kutsutud eksperdid esitada suuliselt oma selgitused.

Reeglina annavad tunnistajad oma tunnistuse lõppkohtuistungil.

Kui tõendid on kogutud, arutatakse faktilisi asjaolusid. Selle arutluse käigus püüavad advokaadid tuvastada niihästi neid fakte, mida saab lugeda tõendatuks, kui ka neid, mis nende arvates tõestatud ei ole.

Pärast arutluse lõpetamist läheb kohus asja kaaluma ja kohtuotsust langetama. Kui kohus leiab, et tal ei ole piisavalt teavet, võib ta naasta kohtusaali, et ära kuulata soovitud isikuid ning teha korraldusi vajalike meetmete võtmiseks, mis aitaksid kahtlusi tekitanud küsimusi selgitada.

b) Millistel juhtudel võib kohus poole tõendite kogumise taotluse tagasi lükata?

Tõendite hankimise taotlus võidakse tagasi lükata, kui see esitatakse pärast seadusega ette nähtud tähtaega.

ÜlesÜles

Samuti ei loe kohus vastuvõetavaks seadusega keelatud tõendeid. Selliseks tõendiks on näiteks isiku tunnistus, kes füüsilise või vaimse puude tõttu ei ole suuteline adekvaatselt tunnistust andma; poole seletused, mis sisaldavad ebaausaid või seadusvastaseid fakte, mille eest kõnesolevat poolt süüdistatakse, või mitteisiklike fakte ja teavet, millest tunnistav pool ei peaks teadlik olema. Samasse liiki kuuluvad ka seadusevastaselt telefonikõnesid pealt kuulanud, eradetektiivina toiminud või piinamise või alandamise abil teavet hankinud tunnistajate ütlused. Ka ei pea kohus vastuvõetavaks tõendiks vastaspoole isikliku päeviku esitamist ning kõiki inimeste lähedasi suhteid ja väärikust mitteaustavaid või riikliku või ametialase või riigiteenistujate saladuse hoidmise kohustust eiravaid toiminguid.

Sellise saladuse avaldamiseks peab tegema korralduse asja menetlevast kohtust kõrgem kohus, käskides kõrgemate huvide eelistamise vajadusest lähtudes kõnesolevad faktid avaldada.

Tõendite hankimise taotluse võib rahuldamata jätta, kui on kasutatud tõendamisviisi, mis erineb seadusega ettenähtust (näiteks kui seadus nõuab teatud fakti tõestamiseks konkreetse ametliku dokumendi lisamist, taotluses soovitakse aga tunnistajalt samal eesmärgil ütluse võtmist) või kui menetlusnormides ette nähtud piirmäärad on ületatud (näiteks kui teatud kohtumenetluse jaoks ette nähtud tunnistajate arv on saavutatud, lükatakse järgmised tunnistajate kasutamiseks tehtavad taotlused tagasi).

5.

a) Millised erinevad tõendamisvahendid on olemas ?

On olemas järgmised tõendamisvahendid:

ÜlesÜles

  1. liikuvate või liikumatute esemete esitamine tõendina;
  2. õiguslikud eeldused (eespool osutatud tähenduses);
  3. dokumendid;
  4. menetlusosaliste ütlused kohtule vastuvõetavas ulatuses;
  5. tehniliste eriteadmistega ekspertide aruanded;
  6. kohtulik juurdlus, mis tähendab kohtuniku otsest vastuseisu tõestatava faktiga;
  7. tunnistajate ütlused.

b) Millised on tunnistajatelt tõendite kogumise viisid ja kas need erinevad ekspert-tunnistajatelt tõendite kogumise viisidest? Millised reeglid kehtivad kirjalike tõendite ja ekrperdiaruannete/eksperdiarvamuste esitamise kohta?

Erinevate tõendamisviiside tõestusjõu erinevus ei tulene sellest, kas tõend on esitatud kirjalikult või suuliselt.

Tõendite vaba kaalumise põhimõtte kohaselt, mis tsiviilmenetluste puhul on põhireegliks, jõuab kohtunik kindlale veendumusele teatud fakti olulisust kaaludes või mõttetegevuse tulemusel, tõendit mõistuspäraselt uurides. Olulised on ka kohtuniku enda kogemused ja teadmised. Tähtis ei ole üksnes formaalsuste teatud aspektide täpne järgimine. Seepärast näiteks ei ole vaja teadaolevat fakti kirjaliku andmeesitusvahendi abil tõestada.

Portugalis nõutakse tsiviilmenetluses otsesust (isiklik kontakt kohtuniku ja erinevate teabeallikate vahel), keskendatust (kokkusurutus, ruumiline ja ajaline piiratus, võimaluse korral tõendite kogumise pidevus, kohtuasja arutamine ja kohtuotsus); suulisust (suuline arutamine) ja kohtuniku isikusamasust (kohtunik peab lõppkohtuistungil osalema kõikides tõendite kogumise toimingutes ja aruteludel). Eespool nimetatud kohustuslike tegurite tõttu ei ole vahetegemine antud küsimuse puhul oluline.

ÜlesÜles

c) Kas teatud tõendamisviisid on teistest veenvamad?

Seadus annab loomulikult erinevatele tõendamisviisidele erineva tõendusjõu.

Tõendite vaba kaalumine jäetakse kõrvale ning teatud tõenditel on teistega võrreldes eelisõigus, kui seadusega on sätestatud teatud kindlate tõendamisvahendite olulisuse astmed või kui seadus nõuab kohtuliku fakti olemasoluks või tõendamiseks teatud konkreetsete vorminõuete täitmist. Negatiivsete kohtulike tõendite puhul keelab seadus kohtunikul otsuse tegemisel teatud liiki tõendite kasutamise.

Kohus hindab vabalt kõiki tõendeid, mille kogumiseks kasutatakse tunnistajate ütlusi, ekspertide suulist ärakuulamist (üldreeglina kuulatakse eksperdid ära üksnes lõppkohtuistungil ja seda tehakse siis, kui on vaja esitada täiendavaid suulisi selgitusi, kuna nende uurimistulemused on esitatud juba kirjalikus aruandes), kohtulikke juurdlusi, uurimisaruandeid ja dokumente, mis ei oma seaduse sätete kohaselt erilist tähtsust.

Kohtunik hindab vabalt tunnistaja ütluse tõestusjõudu. Kuid tunnistaja tunnistust ei saa kasutada seadusega nõutud dokumendi asemel või siis vaielda teatud dokumendi sisule vastuvaidlemiseks või sellele millegi lisamiseks.

Kohus hindab vabalt ekspertide vastustes esitatud tõendite tõendusjõudu ja sama kohaldatakse ka kohtulike uurimiste tulemustele.

Mis puutub autentsetesse dokumentidesse (need on dokumendid, mis on koostatud kirjalikult pädeva ametiasutuse või ametniku poolt neile antud volituste kohaselt), siis neid peetakse täielikult tõendavateks nende faktide osas, millele need viitavad, kuna need on koostatud nimetatud esindajate poolt ning nendes sisalduvad faktid on tõestatud dokumenteerimisüksuse mõistetavuse põhjal (see tähendab, et nendes dokumentides olevaid tõendeid on võimalik ümber lükata üksnes vastupidiste tõendite esitamisega; sellest ei piisa, kui kohtunikus tekitatakse seoses nende dokumentidega vaid mõningaid kahtlusi). Allkirjastatud või käsitsi kirjutatud ja notari poolt tõestatud eradokumente võib kasutada nende kirjutajate avalduste tõendamiseks, see ei välista aga sellistele dokumentidele vastuvaidlemist või tõendite esitamist nende valelikkuse kohta. Avalduses sisalduvaid fakte peetakse tõestatuks, kui need on avalduse teinud poole huvidega vastuolus. Avalduse kaalumisel tuleb seda siiski käsitleda tervikuna.

ÜlesÜles

d) Kas teatud tõendamisviisid on teatud faktide tõendamiseks kohustuslikud?

Jah, Portugali õiguse kohaselt on see nii.

Kui seadus nõuab äritegevuse deklareerimiseks teatud ametliku dokumendi esitamist, ei või seda dokumenti asendada teise tõendusvahendiga või teise dokumendiga, välja arvatud juhul, kui viimasel on suurem tõendusjõud.

Kuid kui seadus nõuab mõne kohtulikult olulise sündmuse olemasolu kinnitamise või tõestamise puhul konkreetsete vorminõuete täitmist, tuleb seda teha.

Järgnevalt näiteid selliste olukordade kohta:

  • laenuleping (leping ühelt isikult teisele isikule raha või muu sellise laenamise kohta, mida on võimalik määratleda selle olemuse, kvaliteedi või kvantiteedi põhjal) 20 000 eurost suurema summa kohta kehtib üksnes juhul, kui see on sõlmitud notariaalse lepingu vormis; laenuleping üle 2000 euro suuruse summa kohta kehtib üksnes juhul, kui võlgnik (laenu küsiv pool) on sellele alla kirjutanud;
  • kinnisvara müügi või annetamise lepingud kehtivad üksnes juhul, kui need on sõlmitud notariaalse lepingu vormis.

6.

a) Kas seadus kohustab tunnistajaid tunnistusi andma?

Kõik inimesed, olenemata sellest, kas nad on menetlusosalised või mitte, on kohustatud tegema koostööd tõe väljaselgitamiseks. Nad peavad vastama neile esitatud küsimustele, nõustuma vajalikele uurimistoimingutega, esitama tõendid, mida neilt nõutakse, ja täitma langetatud otsuseid.

b) Millistel juhtudel võivad nad tõendite andmisest keelduda?

Allpool nimetatud isikud võivad keelduda tunnistamisest, välja arvatud lapse sünni või surma kindlakstegemist käsitlevad kohtuasjad.

ÜlesÜles

  • sugulased ülenevas liinis järeltulijatega seotud kohtuasjade puhul ja lapse adopteerinud vanemad kohtuasjade puhul, mis käsitlevad adopteeritud lapsi, ja vastupidi;
  • äi ja ämm kohtuasjade puhul, mis on seotud nende minia või väimehega, ja vastupidi;
  • abikaasa või endine abikaasa kohtuasjade puhul, mille üheks pooleks on teine abikaasa või endine abikaasa;
  • igaüks, kes elab või on elanud teise menetlusosalisega vabaabielus samadel tingimustel nagu abikaasad.

Kohtunik on kohustatud teavitama eespool nimetatud isikuid sellest, et nad võivad keelduda tunnistuse andmisest.

Kui tunnistaja on seotud ametisaladuste, riigiteenistujate tööga seotud saladuste ja riigisaladuse hoidmisega, võib ta õigustatult keelduda tunnistuse andmisest faktide puhul, mida nimetatud saladused hõlmavad. Ühtlasi on tunnistajal õigus keelduda tunnistuse andmisest, kui koostöö kohtuasutustega tähendaks inimese füüsilise või moraalse puutumatuse rikkumist või tungimist tema era- või perekonnaellu või kodu, kirjavahetuse või elektroonilise andmeside abil toimuva teabevahetuse privaatsuse rikkumist.

c) Kas tunnistuse andmisest keeldunud isikut saab karistada või tõendeid andma sundida?

Neid, kes nõuetekohasest koostööst keelduvad, trahvitakse. Ka võib teatud erijuhtudel kasutada sunnivahendeid.

Kui tunnistaja ilma põhjuseta kohtuistungile ei ilmu, võib kohtunik anda käsu tunnistaja kohaletoomiseks ja trahvimiseks.

d) Kas on isikuid, kellelt ei saa tõendite esitamist nõuda?

Loomulikult on inimesi, kellelt ei saa nõuda tõendite esitamist.

ÜlesÜles

Need on inimesed, kes ei suuda tunnistust anda vaimuhaiguse tõttu või kes ei ole füüsiliselt või vaimselt võimelised tõendatavate faktide kohta ütlust andma.

Kohtuniku ülesandeks on hinnata kohtusse kutsutud isikute pädevust tunnistajana.

Inimestel, kes võivad kohtuasja menetlemise käigus anda oma tunnistuse menetlusosalisena, on keelatud anda ütlusi tunnistajana.

7. Milline on kohtuniku ja menetlusosaliste roll tunnistaja ülekuulamisel? Millistel  tingimustel võib tunnistajat üle kuulata selliste kaasaegsete tehnoloogiliste vahendite abil nagu televisioon või videokonverents?

Tunnistaja annab oma ütluse lõppkohtuistungil isiklikult või videokonverentsi abil, välja arvatud järgmistel juhtudel:

  • kui tõendid on kogutud varasemas etapis (seda tehakse siis, kui on tõsine põhjus karta, et teatud inimestelt tunnistuse saamine võib olla väga keeruline või võimatu);
  • tõendid on kogutud õigusabitaotluse abil, mis on saadetud sellisesse Portugali konsulaati, millel puuduvad tehnilised võimalused tõendite esitamiseks videokonverentsi vahendusel;
  • tõendid on kogutud isiku elukohas või põhiteenistuskohtades (see eelisõigus on Vabariigi Presidendil ja välismaistel diplomaatilistel esindajatel, kelle riigiga on sellekohane vastastikune kokkulepe);
  • kui neil on võimatu kohtusse ilmuda;
  • on kasutatud kirjaliku tunnistuse andmise eesõigust või kui kohtunik on lubanud seda kasutada, kuna kohtusse ilmumine on võimatu või seotud tõsiste raskustega. Seda saab teha siis, kui pooled sellega nõus on.

Kohtu esimehel on täielikud volitused tagada, et kohtuasja arutatakse tulemuslikult ja lühidalt ning et kohtuasjas langetatakse õige otsus. Eeskätt vastutab ta aga menetluse juhtimise, korra ning asutustesse, õigusemõistmisse ja kohtusse aupakliku suhtumise säilitamise, kohtuasja väärikal ja rahulikul viisil menetlemise kindlustamiseks vajalike meetmete võtmise, advokaatidele ja prokurörile kahtlusi tekitavate või lahtiste küsimuste väljaselgitamise vajadusele osutamise ja vajaduse korral ka meetmete võtmise eest esitatud faktide avardamiseks.

ÜlesÜles

Tunnistajale esitatakse küsimusi faktide kohta, mida tunnistaja kohale kutsunud pool on esitanud või vaidlustanud. Tunnistaja peab esitama oma tunnistuse täpselt, näidates ära põhjused ja asjaolud, mis põhjendavad tema teadmisi antud fakti kohta. Teadmiste omandamise põhjused tuleb võimalikult üksikasjalikult välja tuua ning neid tuleb hästi põhjendada.

Kui tunnistaja annab oma ütluse kohtus, küsitleb teda tunnistaja kohtusse kutsunud poole advokaat. Teise poole advokaat võib esitada tunnistajale küsimusi tunnistuses sisaldunud faktide kohta, et tunnistust täiendada või selgitada.

Kohtu esimees ei tohi lubada advokaatidel tunnistaja vastu ebaviisakas olla või esitada häbematuid, sisendavaid, valelikke või ründavaid küsimusi või kaalutlusi; nii tema ise kui abikohtunikud võivad esitada küsimusi, mis nende arvates on tõe väljaselgitamiseks olulised.

Küsitlemise ja ristküsitlemise viivad läbi poolte esindajad. Kohtu liikmed võivad nõuda selgitusi iga punkti kohta.

Kui on vaja tagada tunnistaja enesevalitsemist või teha lõpp mitteasjakohasele ristküsitlemisele, viib küsitlemise läbi kohtu esimees ise.

Enne kui tunnistaja vastab talle esitatud küsimustele, võib ta kohtuasja suhtes konsulteerida; nõuda, et talle näidatakse teatud kohtuasja juurde kuuluvaid dokumente või esitada dokumente oma tunnistuse kinnituseks.

Väljaspool kohturingkonda või autonoomse piirkonna teatud saarel alalist elukohta omavat tunnistajat esindab menetlusosaline, kui tunnistaja ise on oma kättesaadavust kinnitanud. Alternatiivselt võib neid ära kuulata videokonverentsi teel nende alalise elukoha piirkonnakohtu saalist, või kui antud kohtul puuduvad videokonverentsi läbiviimiseks vajalikud vahendid, siis nende alalise elukoha kohturingkonna peakohtust.

III. TÕENDITE HINDAMINE

8. Kas asjaolu, et pool ei ole hankinud tõendeid seaduslikul teel, seab kohtule piiranguid kohtuotsuse langetamisel?

Kohus ei võta kaalumisele ebaseaduslikult hangitud tõendeid.

9. Kui ma olen menetlusosaline, kas siis minu poolt antud seletus loetakse tõendiks?

Jah, see loetakse tõendiks siis, kui see on kohtulikult vastuvõetav, see tähendab, kui see on minu enda huvide vastane ja vastab vastaspoole huvidele.

Täiendav informatsioon

  • Supremo Tribunal de Justiça (Ülemkohus); English - français - português
  • Tribunal Constitucional (Põhiseaduskohus); português
  • Ministério da Justiça (Justiitsministeerium); English - português
  • Tribunal da Relação de Lisboa (Lissaboni Apellatsioonikohus); português
  • Tribunal da Relação de Coimbra (Coimbra Apellatsioonikohus ; português
  • Tribunal da Relação de Évora (Évora Apellatsioonikohus); English - français - português
  • Tribunal da Relação do Porto (Oporto Apellatsioonikohus); português
  • Procuradoria Geral da República (Vabariigi Peaprokuratuur); português
  • Bases de dados jurídicos (Õigusandmebaas); português
  • Centro de Estudos Judiciários (Õigusuuringute keskus; Portugali kohtunike ja magistraadikohtute kohtunike koolituse eest vastutav üksus); English - português
  • Direcção Geral da Administração da Justiça (Kohtustruktuuri peadirektoraat; annab muu hulgas teavet kohtute kontaktandmete ja geograafilise jurisdiktsiooni kohta ning võimaldab ligipääsu kohtuametnike veebilehele); English - português
  • Gabinete de Política Legislativa e Planeamento do Ministério da Justiça (Justiitsministeeriumi seadusandluspoliitika ja planeerimise talitus); português
  • Direcção Geral dos Registos e do Notariado (Registrite ja notarite peadirektoraat); português
  • Associação Sindical dos Juízes Portugueses (Portugali Kohtunike Ühendus); português
  • Sindicato dos Magistrados do Ministério Público (Magistraadikohtute Prokuröride Liit); português
  • Ordem dos Advogados (Portugali Vandeadvokaatide Ühing); português
  • Seadusandluse sidusandmebaas (sisaldab kõiki seadusi ja teadaandeid, mis on avaldatud väljaandes “I Série do Diário da República” (Valitsuse Teataja, I seeria) pärast 1. jaanuari 1970; võimaldab vaba juurdepääsu õigusaktidele, mis on avaldatud väljaandes “I Série” pärast 1. jaanuari 2000); português
  • Câmara dos Solicitadores (Õigusnõustajate Koda). português

« Tõendite kogumine ja tõendamisviis - Üldteave | Portugal - Üldteave »

ÜlesÜles

Viimati muudetud: 23-08-2006

 
  • Ühenduse õigus
  • Rahvusvaheline õigus

  • Belgia
  • Bulgaaria
  • Tšehhi Vabariik
  • Taani
  • Saksamaa
  • Eesti
  • Iirimaa
  • Kreeka
  • Hispaania
  • Prantsusmaa
  • Itaalia
  • Küpros
  • Läti
  • Leedu
  • Luksemburg
  • Ungari
  • Malta
  • Holland
  • Austria
  • Poola
  • Portugal
  • Rumeenia
  • Sloveenia
  • Slovakkia
  • Soome
  • Rootsi
  • Ühendkuningriik