Euroopa Komisjon > EGV > Tõendite kogumine ja tõendamisviis > Holland

Viimati muudetud: 14-02-2008
Trükiversioon Lisa järjehoidja

Tõendite kogumine ja tõendamisviis - Holland

 

SISUKORD

I. Tõendamiskohustus I.
1.
a) Millised normid reguleerivad tõendamiskohustust? a)
b) Kas on olemas normid, mille alusel on teatavad asjaolud tõendamiskohustusest vabastatud? Millistel juhtudel? Kas tõenditega on võimalik need eeldused ümber lükata? b)
2. Kui veendunud peab kohus asjaolus olema, et sellest otsuse tegemisel lähtuda? 2.
II. Tõendite kogumine II.
3. Kas tõendeid võib koguda üksnes poole taotlusel või võib kohtunik teatavatel juhtudel koguda tõendeid ka omal algatusel? 3.
4.
a) Millised on edasised sammud juhul, kui poole tõendite esitamise või kogumise taotlus rahuldatakse? a)
b) Millistel juhtudel võib kohus poole tõendite esitamise või kogumise taotluse tagasi lükata? b)
5.
a) Millised on tõendamisviisid? a)
b) Millised on tunnistajatelt tõendite kogumise viisid ja kas need erinevad ekspertidelt tõendite kogumise viisidest? Millised põhimõtted kehtivad kirjalike tõendite ja eksperdi aruannete/arvamuste esitamise kohta? b)
c) Kas mõni tõendamisviis on teistest suurema veenmisjõuga? c)
d) Kas teatavate asjaolude tõendamiseks on kohustuslikud kindlad tõendamisviisid? d)
6.
a) Kas seadus kohustab tunnistajaid ütlusi andma? a)
b) Millistel juhtudel võivad tunnistajad ütluste andmisest keelduda? b)
c) Kas ütluste andmisest keeldunud isikut saab karistada või sundida ütlusi andma? c)
d) Kas on isikuid, keda ei saa tunnistajana üle kuulata? d)
7. Milline on kohtuniku ja poolte roll tunnistaja ülekuulamisel? Millistel tingimustel võib tunnistaja üle kuulata uute tehnoloogiavahendite abil, näiteks teleülekande või videokonverentsi vahendusel? 7.
III. Tõendite hindamine III.
8. Kas asjaolu, et pool on saanud tõendid ebaseaduslikul teel, seab kohtule otsuse langetamisel piiranguid? 8.
9. Kas minu kui poole antud seletust võetakse tõendina arvesse? 9.

 

I. Tõendamiskohustus

1.

a) Millised normid reguleerivad tõendamiskohustust?

Hollandi menetlusõigus lähtub põhimõttest, et see, kes esitab asjaolu, peab seda tõendama. Teisisõnu, pool on kohustatud tõendama asjaolusid, mille ta on esitanud või mille ta peab esitama juhul, kui ta kavatseb nendele tugineda õigusliku eesmärgi saavutamisel. Kuid teatavatel juhtudel on tõendamiskohustus tulenevalt seadusega sätestatud erinormidest või mõistlikkuse või erapooletuse põhimõttest sätestatud teisiti.

Tsiviilkohtumenetluse seadustikus tõendamist reguleerivaid norme (CCP artiklid 149–207) kohaldatakse nii kohtukutsega kui ka avalduse või hagiavaldusega algatatud menetlustes juhul, kui vaidluse olemus seda nõuab. Nimetatud normid ei ole kohustuslikud ajutiste meetmete kohaldamise menetluses ning need ei ole automaatselt kohaldatavad vahekohtumenetluses, kuigi vahekohtumenetluse pooled võivad soovi korral nende kohaldamises kokku leppida.

b) Kas on olemas normid, mille alusel on teatavad asjaolud tõendamiskohustusest vabastatud? Millistel juhtudel? Kas tõenditega on võimalik need eeldused ümber lükata?

Poole faktiväidet, mille vastaspool omaks võtab, tuleb kohtul käsitleda tõesena. Kuid erandliku olukorraga on tegemist juhul, kui omaksvõtuga kaasnevad õiguslikud tagajärjed, mis ei ole pooltele vabalt kättesaadavad. Sellisel juhul võib kohus nõuda tõendamist.

Tõendada ei ole vaja asjaolusid ja sündmusi, mis on üldtuntud, ega kogemuse põhjal üldteada norme. Kohus võib selliseid tõendeid kasutada, sõltumata sellest, kas pooled on neid esitanud või mitte. Üldtuntud asjaolud ja sündmused on sellised asjaolud või sündmused, mida teab või võib teada iga keskmine inimene. Kogemuse põhjal üldteada normide puhul on tegemist kõigile teadaolevate põhjuslike seostega. Samuti ei ole vaja tõendada asjaolusid, mille kohta kogub kohus ise menetluse käigus teavet ja mida nimetatakse kohtu kogutud faktideks.

ÜlesÜles

Vahel esinevad õiguslikud eeldused. Teatavaid asjaolusid ja sündmusi peetakse niivõrd tõenäoliseks, et neid esitanud poolel ei ole vaja neid tõendada. Vastaspoolel tuleb nende ümberlükkamiseks tõendeid esitada. Kohus võib kohaldada kogemuse põhjal üldteada norme selleks, et tuletada eeldust temale esitatud asjaolude põhjal. Ka sellisel juhul on vastaspoolel eelduse ümberlükkamise võimalus.

2. Kui veendunud peab kohus asjaolus olema, et sellest otsuse tegemisel lähtuda?

Kohus on vaba temale esitatud tõendite hindamisel, kui seadus ei sätesta teisiti. Nimetatud erand on seotud tõendi vaieldamatuse põhimõttega. Juhul kui tõend on vaieldamatu, on kohus kohustatud nõustuma teatava tõendamisviisi tõepärasusega või vähemalt tunnustama selle veenmisjõudu. Aga ka sellistel juhtudel on võimalik tõend ümber lükata.

Kohtul on õigus tugineda oma otsustes ainult niisugustele asjaoludele, mis on piisavalt kooskõlas tõendamiskohustust reguleerivate normidega.

II. Tõendite kogumine

3. Kas tõendeid võib koguda üksnes poole taotlusel või võib kohtunik teatavatel juhtudel koguda tõendeid ka omal algatusel?

Teatavatel juhtudel (arvepidamise uurimine, tunnistajate ütlustega tõendamine) paneb kohus ühele poolele tõendamiskohustuse kas vastaspoole taotlusel või omal algatusel. Mõlemal juhul vastutab tõendite esitamise eest üks pooltest.

Kohus küsib eksperdiarvamust või määrab paikvaatluse täpselt samuti kas poole taotlusel või omal algatusel. Kohus nimetab eksperdi, kes annab kohtule aru, ning kohus viib läbi paikvaatluse. Pooltel on seoses eksperdiarvamusega abistamise kohustus.

ÜlesÜles

Pooltel on õigus avaldada oma arvamust ning esitada taotlusi nii eksperdiarvamuse kui ka paikvaatluse suhtes.

4.

a) Millised on edasised sammud juhul, kui poole tõendite esitamise või kogumise taotlus rahuldatakse?

Pärast poolelt tõendite esitamise taotluse saamist lubab kohus tal tõendid esitada. Sellisel juhul lasub poolel tõendamiskohustus. Tõendamiskohustus tähendab, et tuleb tõendada teatavaid faktiväiteid. Vastaspool võib alati esitada vastutõendeid, välja arvatud seadusega sõnaselgelt välistatud juhtudel.

b) Millistel juhtudel võib kohus poole tõendite esitamise või kogumise taotluse tagasi lükata?

Kohus võib tõendi vastuvõtmisest keelduda juhul, kui pool ei ole selgelt väljendanud, mida ta soovib tõendada, või kui tema taotlus ei ole selle asjaga seotud.

5.

a) Millised on tõendamisviisid?

Madalmaades kehtib tõendite vabaduse põhimõte, st tõendit saab esitada igas kohases vormis, kui seadus ei sätesta teisiti. Seadusega on kindlaks määratud järgmised tõendamisviisid:

  • notariaalaktid ja otsused;
  • raamatupidamisandmete, aruannete ja dokumentide uurimine;
  • tunnistajate ütlustega tõendamine;
  • ekspertide kirjalikud ja suulised arvamused;
  • paikvaatlused.

b) Millised on tunnistajatelt tõendite kogumise viisid ja kas need erinevad ekspertidelt tõendite kogumise viisidest? Millised põhimõtted kehtivad kirjalike tõendite ja eksperdi aruannete/arvamuste esitamise kohta?

Seadus sätestab kohustuse võimaldada tõendamist tunnistajate ütlustega ja see toimub kas poole taotlusel või paneb kohus poolele tunnistaja ütlustega tõendamise kohustuse. Samuti saavad pooled tunnistajatena tõendeid esitada (vt ka punkt 9 allpool). Pooled kutsuvad tunnistajad ütluste andmiseks kohtusse.

ÜlesÜles

Tunnistaja ütlustega tõendamine toimub ülekuulamise vormis. Tõendeid esitatakse kohtuistungil suuliste ütlustena. Tunnistaja ütlus on tõendina vastuvõetav üksnes siis, kui see käsitleb asjaolusid, mille kohta on tunnistajal isiklikud teadmised. Poolele, kes taotleb tunnistaja ütlustega tõendamist, antakse selleks luba tingimusel, et tõendatavad asjaolud on vaidlusalused ning et tunnistaja ütlustega tõendamine aitab kaasa vaidluse lahendamisele.

Eksperdid esitavad kirjalikke või suulisi arvamusi kas poole taotlusel või kohtu algatusel (CCP artikkel 194). Kirjaliku arvamuse esitamiseks määrab kohus tähtaja. Suulise arvamuse puhul esitab ekspert tõendeid kohtuistungil.

Ekspertiisi korral määrab kohus eksperdi pärast pooltega nõupidamist. Ekspert peab oma arvamuses tuginema ennekõike oma isiklikele teadmistele ja kogemusele. Kohus määrab kutsutud eksperdi tasu oma äranägemise järgi.

Juhul kui kohus ei ole tõendite saamiseks poolte poole pöördunud, on neil alati õigus kohtule dokumente esitada. Kirjalikku tõendit on väga lihtne esitada, kui lisada see ametlikule menetlusdokumendile. See ei katkesta tavalist menetlust. Nii suulise kui ka kirjaliku eksperdiarvamuse esitamisele eelneb kohtu otsus, millega kutsutakse määratud kuupäeval tõendeid esitama (vt ka punkt a).

c) Kas mõni tõendamisviis on teistest suurema veenmisjõuga?

Eristatakse vaieldamatuid ja vaieldavaid tõendeid. Vaieldamatu tõendi puhul on kohus kohustatud nõustuma, et tõendi sisu on tõene, või tunnustama asjaomase tõendamisviisi seadusega määratud veenmisjõudu. Vaieldamatule tõendile saab esitada vastupidise tõendi, kui seadus ei sätesta teisiti. Vaieldamatu tõendi näiteks on notariaalakt ja kriminaalkohtu otsus.

ÜlesÜles

Kohus on vaba vaieldava tõendi väärtuse hindamisel.

d) Kas teatavate asjaolude tõendamiseks on kohustuslikud kindlad tõendamisviisid?

Teatavatel juhtudel on dokument parim tõend. Nii on näiteks isiku tuvastamise korral. Vahel on dokument vajalik võlanõudeõiguse teostamiseks. Siinkohal võib näiteks tuua abielueelse lepingu või testamendi, mis peavad olema notariaalselt tõestatud.

6.

a) Kas seadus kohustab tunnistajaid ütlusi andma?

Kehtib põhimõte, et kui kedagi seaduse alusel on kutsutud tunnistust andma, siis on see kohustuslik. Kohustus seisneb kohtuistungile ilmumises ja vajalike ütluste andmises.

b) Millistel juhtudel võivad tunnistajad ütluste andmisest keelduda?

Teatavatel juhtudel on õigus keelduda tunnistajana ütluste andmisest.

Õigus keelduda tunnistajana ütluste andmisest on ennekõike poolte lähedastel pereliikmetel. Siia kuuluvad poolte (endised) abikaasad või (endised) registreeritud elukaaslased; poolte, nende abikaasade või registreeritud elukaaslaste sugulased ja hõimlased ning teise astme sugulased – vanemad, lapsed, vanavanemad, lapselapsed, õed ja vennad.

Õigus keelduda ütluste andmisest võib tuleneda ka tunnistaja ametiülesannetest. Ütluste andmisest keeldumise õigus on isikutel, kellel on vaikimiskohustus nende ametist, kutse- või muust tegevusest tulenevalt, näiteks vaimulikel, arstidel, advokaatidel ja notaritel.

Tunnistaja võib kõnealust õigust kasutada ka teatavatele küsimustele vastamisest keeldumiseks, juhul kui vastamisega kaasneb oht, et kriminaalvastutusele võetakse tema ise, tema alaneja või üleneja sugulane või hõimlane, külgliinis teise või kolmanda astme sugulane, tunnistaja (endise) abikaasa või (endise) registreeritud elukaaslane (CCP artikli 165 lõige 3).

ÜlesÜles

c) Kas ütluste andmisest keeldunud isikut saab karistada või sundida ütlusi andma?

Kui tunnistaja on kohtusse kutsutud tähtkirjaga ja ta jätab kohtuistungile ilmumata, võib kohus asjaomase poole taotlusel määrata kuupäeva, millal tunnistaja kutsutakse kohtusse kohtukutsega. Kui tunnistaja jätab ka siis kohtuistungile ilmumata, võib kohus rakendada tema politseiga sundtoomist. Kui tunnistaja ilmub kohtuistungile, kuid keeldub ütluste andmisest, siis võib asjaomane pool paluda kohtul kohaldada tunnistaja suhtes aresti lugupidamatuse tõttu kohtu vastu. Sellisel juhul tasub taotluse esitanud pool arestiga seotud kulud. Kohus annab arestimääruse üksnes juhul, kui ta on veendunud, et see on põhjendatud tõe väljaselgitamise seisukohalt.

d) Kas on isikuid, keda ei saa tunnistajana üle kuulata?

Üldreeglina on kõigil ütluste andmise kohustus, välja arvatud neil, kes on ütluste andmisest vabastatud (vt vastus küsimusele 6b).

7. Milline on kohtuniku ja poolte roll tunnistaja ülekuulamisel? Millistel tingimustel võib tunnistaja üle kuulata uute tehnoloogiavahendite abil, näiteks teleülekande või videokonverentsi vahendusel?

Tunnistajaid kuulab üle ja küsitleb kohus. Kohus kuulab tunnistajad üle nii, et samale kohtuistungile kutsutud üle kuulamata tunnistajad, välja arvatud tunnistajana ülekuulamisele kutsutud pool, juures ei viibi. Tunnistajatele võivad küsimusi esitada ka pooled ja nende advokaadid. Kohus võib omal algatusel või poolte taotlusel vastastada tunnistajad üksteise või pooltega. Pärast tunnistaja ülekuulamist võib kohus esitada pooltele küsimusi ning pooled võivad teineteist küsitleda.

Hollandi tõendamist reguleerivad normid ei sätesta ülekuulamist videokonverentsi vahendusel. Üldiselt on taotluse alusel võimalik videokonverentsi kasutada vastavalt Euroopa Ühenduse tõendamist käsitleva määruse artikli 10 lõikele 3. Hollandi õigus ei välista ülekuulamist videokonverentsi vahendusel ja põhimõtteliselt on see tehniliselt võimalik.

III. Tõendite hindamine

8. Kas asjaolu, et pool on saanud tõendid ebaseaduslikul teel, seab kohtule otsuse langetamisel piiranguid?

Ebaseaduslikud tõendid saab liigitada ebaseaduslikult hangitud tõenditeks ja ebaseaduslikult kasutatud tõenditeks. Kui tõend on hangitud ebaseaduslikult, ei tähenda see veel, et selle kasutamine on ebaseaduslik. Alati otsustab kohus oma äranägemise järgi ja vaidluse asjaolusid arvesse võttes, kas tõend on ebaseaduslik või mitte.

9. Kas minu kui poole antud seletust võetakse tõendina arvesse?

Pooli võib üle kuulata menetlusosalistena. Sellisel juhul ei käsitleta nende seletust vaidluse lahendit mõjutava tõendina erinevalt poole ütlustest nende ülekuulamisel tunnistajana, kui just poole antud seletus ei too selgust tõendite ebapiisavuse suhtes (CCP artikkel 164).

Täiendav informatsioon

Osa eeltoodud teabest paikneb tsiviilkohtumenetluse seadustiku artiklites 149-207 (Wetboek van Burgerlijke rechtsvordering) English - Nederlands (ainult hollandi keeles):

  • klõpsa „wet- en regelgeving”;
  • trüki 3. osa pealkirja lahtrisse „burgerlijke rechtsvordering”;
  • vali „Wetboek van Burgerlijke Rechtsvordering”.

Rahvusvahelises kontekstis vaata Euroopa Ühenduse tõendite kogumist käsitlevat määrust (nõukogu 28. mai 2001. aasta määrus (EÜ) nr 1206/2001 liikmesriikide kohtute vahelise koostöö kohta tõendite kogumisel tsiviil- ja kaubandusasjades) ja 1970. aasta Haagi tõendite kogumist käsitlevat konventsiooni (18. märtsil 1970 Haagis vastuvõetud tsiviil- ja kaubandusasjades välisriigis tõendite kogumise konventsioon).

Vt: määrus ja Haagi konventsioon 1970 English - français.

« Tõendite kogumine ja tõendamisviis - Üldteave | Holland - Üldteave »

ÜlesÜles

Viimati muudetud: 14-02-2008

 
  • Ühenduse õigus
  • Rahvusvaheline õigus

  • Belgia
  • Bulgaaria
  • Tšehhi Vabariik
  • Taani
  • Saksamaa
  • Eesti
  • Iirimaa
  • Kreeka
  • Hispaania
  • Prantsusmaa
  • Itaalia
  • Küpros
  • Läti
  • Leedu
  • Luksemburg
  • Ungari
  • Malta
  • Holland
  • Austria
  • Poola
  • Portugal
  • Rumeenia
  • Sloveenia
  • Slovakkia
  • Soome
  • Rootsi
  • Ühendkuningriik