Euroopa Komisjon > EGV > Tõendite kogumine ja tõendamisviis > Malta

Viimati muudetud: 13-10-2006
Trükiversioon Lisa järjehoidja

Tõendite kogumine ja tõendamisviis - Malta

 

SISUKORD

I. Tõendamiskohustus I.
1.
a) Millised on tõendamiskohustust reguleerivad normid? a)
b) Kas on olemas normid, mis vabastavad teatavad asjaolud tõendamiskohustusest? Millistel juhtudel? Kas tõenditega on võimalik need oletused ümber lükata? b)
2. Kui veendunud peab kohus asjaolus olema, et oma otsus selle olemasolule rajada? 2.
II. Tõendamine II.
3. Kas tõendite uurimiseks on alati nõutav poole taotlus või võib kohtunik teatavates olukordades koguda tõendeid ka omal algatusel? 3.
4.
a) Kui poole taotlus tõendite kogumiseks rahuldatakse, millised on järgmised sammud? a)
b) Millistel juhtudel võib kohus poole taotlusel esitatud tõendi tagasi lükata? b)
5.
a) Millised on tõendamise eri viisid? a)
b) Millised on tunnistaja ütlustega tõendamise meetodid ja kas need erinevad meetoditest, mida kasutatakse eksperdi arvamusega tõendamisel? Millised on kirjalike tõendite esitamise ja ekspertiisiaruande/eksperdiarvamuse kohta kehtivad nõuded? b)
c) Kas mõned tõendamismeetodid on suurema jõuga kui teised? c)
d) Kas mõne asjaolu tõendamiseks on kohustuslikud kindlad tõendamismeetodid? d)
6.
a) Kas tunnistajad on seadusega kohustatud andma ütlusi? a)
b) Millistel juhtudel võivad tunnistajad keelduda ütluste andmisest? b)
c) Kas isikut, kes keeldub tunnistamast, võib karistada või sundida ütlusi andma? c)
d) Kas on isikuid, keda ei saa tunnistajana kutsuda? d)
7. Milline on kohtuniku ja poolte roll tunnistaja ülekuulamisel? Millistel tingimustel võib tunnistaja üle kuulata uute tehnoloogiavahendite abil, näiteks teleülekande või videokonverentsi vahendusel? 7.
III. Tõendite hindamine III.
8. Kui pooled on tõendid saanud ebaseaduslikul teel, kas siis on kohtule seatud piirangud otsuse langetamisel? 8.
9. Kui ma olen üks menetluse pooltest, kas minu enda seletust võetakse tõendina arvesse? 9.

 

I. Tõendamiskohustus

1.

a) Millised on tõendamiskohustust reguleerivad normid?

Malta õiguses reguleerib tõendamiskohustust kohtukorraldus- ja tsiviilmenetluse seadustik (Code of Organisation & Civil Procedure) (Malta seadustekogu 12. peatükk). Üldreeglina lasub teatud asjaolu tõendamise koormis poolel, kes sellele asjaolule tugineb. See kehtib nii hageja kui kostja suhtes. Kohtumenetluse pooled peavad oma nõudeid ja/või vastuväiteid tõenditega põhjendama. Esitatud tõendid peavad olema parimad võimalikud tõendid. Kui kohus leiab, et mingi nõude või vastuväite kinnituseks esitatud tõend ei ole asjakohane, on ülearune või kui seda ei käsitata parima võimaliku tõendina, võib kohus selle tõendi tagasi lükata.

b) Kas on olemas normid, mis vabastavad teatavad asjaolud tõendamiskohustusest? Millistel juhtudel? Kas tõenditega on võimalik need oletused ümber lükata?

Malta menetlusõiguse järgi on kohtus või mujal kas kirjalikult või muul viisil toimunud asjaolu omaksvõtt käsitatav tõendina asjaolu omaksvõtnud isiku vastu. Omaksvõttu ühe poole vande all antud seletuses  võib kasutada asjaolu tõendina ka teiste kohtumenetluse poolte vastu. Igal juhul on tõend vaid omaksvõtu see osa, mida kohus peab usaldusväärseks.

2. Kui veendunud peab kohus asjaolus olema, et oma otsus selle olemasolule rajada?

Tsiviil- ja kriminaalasjas on tõendamise määr erinev, kusjuures tsiviilasjas peab kohus otsustama tõenäosuste tasakaalu põhjal, kas asjaolu on leidnud tõendamist. Tsiviilkohtumenetluses uurib kohus esitatud tõendit, et esitatud nõude/vastuväite alusel otsustada, millised faktilised asjaolud on aset leidnud. Kriminaalasjas peab kohus välja selgitama, kas esitatud tõend osutab süüdistatava süüle väljaspool põhjendatud kahtlusi.

ÜlesÜles

II. Tõendamine

3. Kas tõendite uurimiseks on alati nõutav poole taotlus või võib kohtunik teatavates olukordades koguda tõendeid ka omal algatusel?

Kui üksikisik esitab hagi teise isiku vastu, tuleb seda teha kohtukutsega. Kohtukutse peab sisaldama hageja esitatud nõude üksikasju, hageja kirjeldatud asjaolude kinnitamiseks vande all koostatud avaldust ning samuti nõude toetuseks esitatud tunnistajate ja dokumentide loetelu, kus täpsustatakse, mida iga tõendiga täpselt tõendatakse, tõendi esitamise põhjus ja tegelik kasutus. Kostja peab talle kättetoimetatud kohtukutsele vastates osutama samuti kõigile tõenditele, mida ta oma seisukoha toetamiseks esitab. Samas menetlusseadustikus on sätestatud, et kui selles etapis, st enne asja kohtulikku arutelu, ei ole mõnda tõendit esitatud või tunnistajat nimetatud, ei saa ilma asja arutava kohtu loata täiendavat tõendit esitada.

Kohus võib parima õigusemõistmise huvides, näiteks kui ta peab vajalikuks kaasata mõne tehnilise küsimuse selgitamiseks ekspert, määrata omal algatusel asjakohase isiku. Kohus peab sellisel juhul asjaomases määruses märkima eksperdi kaasamise eesmärgi ning määrama kindlaks kuupäeva ja aja, millal nimetatud isik peab ekspertiisi tegema (vajaduse korral), ning andma määratud isikule selle ülesande täitmiseks vajalikud juhtnöörid. Kuigi puuduvad konkreetsed kriteeriumid selle kohta, mida saab teha ja mida peaks tegema parima õigusemõistmise tagamiseks, on kohtul ulatuslik kaalutlusõigus kutsuda vaidlusaluses asjas tunnistajaid ja/või nõuda dokumentide esitamist.

ÜlesÜles

4.

a) Kui poole taotlus tõendite kogumiseks rahuldatakse, millised on järgmised sammud?

Selleks tuleb kasutada asjakohast vormi Malti (subpoena), millega teatatakse tunnistajale sunnijõu ähvardusel kuupäev ja aeg, millal ta peab ütlusi andma, kohus, kus ta peab ütlusi andma, kohtuniku/rahukohtuniku nimi, asjaolu, mille kohta ta peab ütlusi andma, ja dokumendid (1), mida ta peab vajaduse korral samal kohtuistungil esitama. Poolte suulise taotluse alusel võidakse tunnistajana kutsuda iga kohtus viibivat isikut, nagu ta oleks kutsutud kohtukutsega kohtuistungil osalema.

Seoses sellega tuleb samuti märkida, et kui isik annab ütlusi, ei tohi seda isikut tunnistama kutsunud pool ilma kohtu eriloata esitada oma tunnistajale suunavaid või vihjavaid küsimusi. Vastaspoolel on õigus tunnistajat ristküsitleda ja ristküsitluse käigus on suunavate või vihjavate küsimuste esitamine lubatud. Tunnistajat võib ristküsitluse käigus küsitleda vaid asjaolude kohta, mille kohta ta ütlusi annab, või asjaolude kohta, mida käsitatakse tema usaldusväärsust kahtluse alla seadvana. Kui ristküsitlust läbiviiv pool soovib sama tunnistaja abil tõendada mingeid asjaolusid, mis ei ole seotud nende asjaoludega, mille kohta tunnistaja ütlusi annab, peab ta selle tunnistaja kutsuma õigel ajal ja küsitlema teda enda tunnistajana, kui kohus õigustatud alusel teisiti ei otsusta. Kohus võib viimati nimetatud poole sellekohasel nõudmisel keelata tunnistajal kohtust lahkuda, et teda võidaks uuesti kutsuda ja küsitleda. Selline keeld on kohtukutsega samasuguse mõjuga.

ÜlesÜles

Kui nii küsitlus kui ristküsitlus on lõppenud, ei tohi kumbki pool sellele tunnistajale enam täiendavaid küsimusi esitada, kuid kohtul või kohtu luba omaval poolel on õigus esitada küsimusi, mis tulenevad küsitluse või ristküsitluse ajal antud vastustest. Kohus võib küsitluse või ristküsitluse igas etapis esitada tunnistajale küsimusi, mida ta peab vajalikuks või otstarbekaks.

(1) Tuleb meeles pidada, et kõik esitatud dokumendid peavad olema originaaleksemplarid või originaaleksemplaride tõestatud ärakirjad.

b) Millistel juhtudel võib kohus poole taotlusel esitatud tõendi tagasi lükata?

Kohus peab oma ülesannete ja kohtuvõimu teostamisel kaaluma ning õigesti kohaldama selliseid põhimõtteid nagu „õigust ei tule mõista mitte üksnes kiirelt ja tõhusalt, vaid tuleb hoolitseda selle eest, et seda tõepoolest mõistetakse” ja seega tuleb olla kindel, et tõend on kõnealuse asja seisukohast asjakohane ning vastuvõetav. Kohus võib taotluse tagasi lükata, kui ta leiab, et kõnealune tõend on kergemeelne või pahatahtlik või ei oma mingisugust seost poolelioleva vaidlusega või ei ole parim võimalik tõend või see on esitatud vaid menetluse venitamise eesmärgil.

5.

a) Millised on tõendamise eri viisid?

Kohtukorraldus- ja tsiviilmenetluse seadustikus (Malta seadustekogu 12. peatükk) on ette nähtud järgmised tõendamise viisid: -

  1. tunnistajad;
  2. dokumendid;
  3. eksperdid;
  4. kohapealne vaatlus (faciem loci kontroll);
  5. omaksvõtt või viide teise poole vande all antud seletusele.

b) Millised on tunnistaja ütlustega tõendamise meetodid ja kas need erinevad meetoditest, mida kasutatakse eksperdi arvamusega tõendamisel? Millised on kirjalike tõendite esitamise ja ekspertiisiaruande/eksperdiarvamuse kohta kehtivad nõuded?

Tunnistajate ütlustega tõendamise meetodid

Tunnistajana võib kutsuda iga vaimselt terve isiku, kui puuduvad vastuväited tema pädevuse kohta. Kutsutava tunnistaja vanusest olenemata võib tunnistaja kutsuda ütlusi andma, kui ta saab aru, et valeütluste andmine on keelatud.

ÜlesÜles

Tunnistaja peab ütlusi andma vande all avalikul kohtuistungil ja viva voce, st isiklikult ning omaenda keeles (1). Tunnistaja peab vastama kõigile talle küsitluse või ristküsitluse ajal esitatud küsimustele, kui kohus on need küsimused heaks kiitnud.

Erandid:

  1. Kui tunnistaja on kurttumm, kuid suuteline kirjutama, võib talle esitada küsimusi kirjalikult; sellisel juhul loeb kohtusekretär küsimused ja vastused avalikult ette ning hiljem kantakse need protokolli.
  2. Kui tunnistaja on kurttumm ja ei ole suuteline kirjutama, määrab kohus asjakohase kvalifikatsiooniga tõlgi.
  3. Kui tunnistaja on tumm, kuid mitte kurt, või vastupidi, korraldab kohus küsitluse viisil, mis on tunnistaja tõeste ütluste kindlakstegemiseks kõige sobivam.
  4. Kui kohus ei saa aru keelest, milles ütlusi antakse, määrab ta kvalifitseeritud tõlgi, kelle tasu peab esialgu maksma tunnistaja kutsunud pool.

Kohus võib määrata kohtuabilise, kes tegeleb vande all antud ütluste ja seletustega, võtab menetluses tunnistajana kutsutud isikutelt ütlusi, võtab vande all seletusi (sh algatatud või algatatavate kohtuasjadega seotud küsimustes) ning võtab vastu ütluste, vande all antud seletuste või avaldustega seotud dokumente.

Pool, kes esitab kohtumenetluses taotluse tunnistaja kutsumiseks, võib koos kohtukutse või vastuväidetega esitada kohtu kantseleisse selle tunnistaja poolt kohtuabilise või mõne teise isiku juuresolekul, kellel on seadusega antud õigus vannet vastu võtta, vande all antud ütluse ning ütluse ärakiri toimetatakse teisele poolele kätte. Kui teine pool soovib kõnealust tunnistajat ristküsitleda, tuleb sellest kohtusse teatada ning kui kohus taotluse rahuldab, peab tunnistaja ristküsitluse korraldamiseks ilmuma isiklikult kohtusse.

ÜlesÜles

Tõendina võib esitada avaldusi, mis on tehtud kirjalikult kas rahukohtuniku või mõne teise isiku juuresolekul (kas surija avaldusena (in articulo mortis) või mitte, kas poolte juuresolekul või puudumisel, kas vande all või mitte) (2).

Kui isik, kelle ütlused on menetletavas asjas vajalikud, kavatseb Maltalt lahkuda või on aastatega muutunud nii põduraks või vanaks, et võib enne selle kohtuasja kohtus arutamisele tulemist surra või muutuda võimetuks ütlusi andma, määrab kohus kohtuabilise, kes valib koha ja aja, mis on tunnistajale ütluste andmiseks sobiv. Tunnistajale esitatud küsimused ning nendele antud vastused protokollitakse kirjalikult ning tunnistaja kirjutab neile ise alla või kinnitab need.

Kui kohus leiab, et välismaal elava isiku ütlused on menetletavas asjas otsuse tegemiseks hädavajalikud, annab kohus määruse (ta võib menetluse isegi kuni nimetatud tõendi esitamiseni peatada) ja teeb sel eesmärgil kohtu erinõude määruse (3).

Tuleb märkida (välja arvatud õigusabitaotluse korral), et  kui väljaspool Maltat elav tunnistaja annab vande all ütlusi talle teadaolevate asjaolude kohta selleks volitatud pädevas asutuses või tunnistaja elukohajärgses riigis tegutseva Malta konsulaarametniku juuresolekul, võib sellise nõuetekohaselt kinnitatud, vande all antud ütluse esitada tõendina Malta kohtule.

(1) Tunnistaja võib oma mälu värskendada, kasutades kirjalikke ülestähendusi, mida ta ise või tema korraldusel mõni teine isik tegi asjaolu toimumise ajal või vahetult pärast seda või mõnel muul ajal, kui see asjaolu oli veel värskelt meeles ja ta teadis, et see oli õigesti ülestähendatud; kuid sellisel juhul tuleb need ülestähendused esitada kohtule ja vastaspool võib nendega tutvuda.

ÜlesÜles

(2) Kui tõendatakse, et see avaldus vastas isiku tahtele ja tehti asjaoludel, mis annavad alust uskuda, et puudus igasugune tahe tõde varjata, ja et selle avalduse teinud isik oleks olnud pädev tunnistaja, kui teda oleks saanud kutsuda kohtusse ütlusi andma.

(3) Tuntakse ka õigusabitaotlusena.

Eksperdiarvamusega tõendamise meetodid

Ekspert peab esitama arvamuse selle kohtumääruse põhjal, millega ta määrati. Kohtumääruses tuleb nimetada  ekspertiisiobjekt, kuupäev ja kellaaeg, millal ekspert peab ekspertiisi tegema (in faciem loci kontroll) (vajaduse korral), juhtnöörid eksperdile selle ülesande täitmiseks ja tähtaeg, millal ekspert peab oma arvamuse avalikult ette kandma.

Eksperdi määramisel võib kohus anda eksperdile korralduse osaleda kohtuistungil ning esitada tunnistajatele küsimusi, mida ta peab arvamuse koostamisel vajalikuks või oluliseks. Kui kohtu kantseleisse on esitatud vande all antud ütlusi või seletusi, edastatakse eksperdile nende ärakirjad enne kohtuistungit.

Eksperdiarvamus peab kajastama teostatud uurimist ja eksperdi järeldusi koos põhjendustega. Ekspert peab arvamusele lisama kõik poolte esitatud dokumendid ja tunnistajate vande all antud ütlused. Kohtu korraldusel või poolte nõusolekul võib arvamusele lisada projekte ja näidiseid.

Ekspert esitab oma kinnipitseerimata arvamuse tasu määramiseks kohtusekretärile kas enne arvamuse avaldamiseks määratud päeva või samal päeval, kuid enne kohtuistungi avamist.

Seadusega on üldiselt lubatud, et ekspert ei ole kohustatud oma arvamust avaldama enne, kui talle on kohtusekretäri määratud tasu  üle kantud või kohtusekretäri juures deponeeritud, ja kohtusekretär ei tohi avaldada ühtegi arvamuse osa ühelegi isikule enne, kui tasu on vastavalt eespool nimetatule makstud või deponeeritud. Kui tasu on vastavalt eespool nimetatule makstud või deponeeritud, lisab kohtusekretär eksperdiarvamuse kohtuasja toimikusse ja edaspidi saab aruandega tutvuda nii nagu toimiku teiste osadega.

ÜlesÜles

Ekspert osaleb arvamuse avaldamiseks määratud kuupäeval kohtuistungil, kus ta loeb arvamuse avalikult ette ja kinnitab vande all selle sisu. Kohus võib ta istungil osalemise kohustusest vabastada.

Pärast eksperdiarvamuse avaldamist võib eksperti küsitleda. Kui sama asja uurimiseks on määratud mitu eksperti, võib neid küsitleda üksteise juuresolekul, erinevalt tunnistajate küsitlemisest, keda küsitletakse eraldi. Eksperdiarvamuse kohta võib eksperte küsitleda ja ristküsitleda samamoodi nagu tunnistajaid.

c) Kas mõned tõendamismeetodid on suurema jõuga kui teised?

On küll. Osaliselt tuleneb selline vastus põhireeglist, et tõend tuleb esitada viva voce. Kuulujutul põhinevat tõendit, st ütlusi, mida teatav isik annab seoses talle räägitud või kolmandalt isikult kuuldud teabega, käsitatakse üldiselt nõrgema tõendina kui ütlusi, mida isik annab seoses isiklikult saadud teabega. Siiski tuleb meeles pidada, et kui nimetatud tõend on parim võimalik tõend, arvestatakse seda ikkagi, kuigi seda käsitatakse nõrgana.

See sõltub siiski nõude laadist: näiteks isadusega seotud vaidluste puhul käsitatakse DNA-testi tulemusi parima võimaliku tõendina, olenemata sellest, mida tunnistajad vande all kinnitavad.

Dokumentide puhul tuleb meeles pidada, et teatud dokumente käsitatakse piiratud levikuga dokumentidena (1) ja nende esitamist ei saa nõuda.

Järgmises loetelus on toodud mõned dokumendid, mis kehtivad iseenesest tõendina, ilma et peaks tõendama nende autentsust, kui see on prima facie olemas, kuni tõendatakse vastupidist:

ÜlesÜles

  1. Malta valitsuse aktid, millele on alla kirjutanud minister või akti välja andnud asutuse juht;
  2. Malta valitsusasutuste registriraamatud;
  3. kõik pädevate asutuste esindajate poolt allakirjutatud riiklikud aktid, mis on avaldatud ametlikus väljaandes (Government Gazette);Malta valitsuse aktid, mis on valitsuse loal trükitud ja nõuetekohaselt avaldatud;
  4. Malta kohtute ja kirikukohtute aktid ja registriraamatud;
  5. riikliku registriameti (Public Registry Office) ja kinnistusameti (Land Registry) väljastatud tunnistused;

välisriigi valitsuste või välisriigi valitsusasutuste või välisriigi kohtute või välisriigi asutuste aktid, mille õigsust on kinnitanud selles riigis, kust need pärinevad, tegutsev Malta diplomaat või konsulaarametnik.

(1) Dokument, mis on osa tsiviil-, kaitseväe-, mereväe- või õhujõudude üksuse teabevahetusest või mõnele nimetatud üksusele kuuluvast aruandest.

d) Kas mõne asjaolu tõendamiseks on kohustuslikud kindlad tõendamismeetodid?

Selle küsimuse vastus sõltub konkreetsest juhtumist. Kui vaidluse esemeks on näiteks kinnisasjaga seonduv nõue, on esmane dokumentaalne tõend avalik akt, mis tõendab omandiõigust või on muul viisil sellise nõude/vastuväite aluseks.

6.

a) Kas tunnistajad on seadusega kohustatud andma ütlusi?

On küll. Subpoena on menetluse poole nõudel antud kohtumäärus ja seetõttu väljendab ütluste andmisest keeldumine lugupidamatust kohtu vastu. Kui tunnistaja ei ilmu ütluste andmiseks kohtusse, määrab kohus lugupidamatuse väljendamise sätete alusel tunnistajale trahvi ja võib väljastada ka tunnistaja kohtusse toimetamise või vahistamise määruse, et sundida seda tunnistajat ütluste andmiseks kohtusse ilmuma. Tunnistajal on siiski õigus taotleda kohtult määratud trahvi tühistamist, kui ta suudab kohtusse ilmumata jätmist kaalukalt põhjendada.

ÜlesÜles

b) Millistel juhtudel võivad tunnistajad keelduda ütluste andmisest?

Tunnistaja võib keelduda ütlusi andmast, viidates piiratud levikuga teabevahetusele. Näiteks ei tohi advokaati ega advokaadi abi üle kuulata asjaolude suhtes, mida klient on advokaadile või advokaadi abile  seoses kohtuasjaga ametisaladuse raames usaldanud ning vaimulikku ei tohi üle kuulata asjaolude suhtes, mida vaimulik on pihisaladuse või loco confessionis alusel teada saanud, kui klient või pihtija ei ole andnud vastavat luba.

Samuti ei tohi ilma kohtu sellekohase määruseta küsitleda raamatupidajat, arsti ega sotsiaaltöötajat, psühholoogi ega abielunõustajat asjaolude kohta, mida klient on sellele isikule ametisaladuse raames usaldanud või mida see isik on oma elukutse tõttu teada saanud. See privileeg laieneb tõlkidele, kes osalevad sellises konfidentsiaalses teabevahetuses.

Ühtegi tunnistajat ei tohi sundida avaldama teavet, mida ta on saanud riikliku tsiviil-, kaitseväe-, mereväe- või õhujõudude üksusele kuuluvast või selle valduses olevast dokumendist, mis on privilegeeritud dokument, või mis on sellise dokumendiga seotud.

Poole abikaasa on pädev ja kohustatud menetluse iga poole nõudel andma menetletavas asjas ütlusi eeldusel, et üks abikaasa ei ole kohustatud avaldama teavet, mida teine abikaasa on talle abielu jooksul avaldanud, ja eeldusel, et kumbagi abikaasat ei saa kohustada vastama küsimusele, mis võib osutada teise abikaasa süüle.

Lõpuks ei tohi unustada, et kohus otsustab igas konkreetses asjas omal äranägemisel, kas tunnistaja on kohustatud vastama mõnele küsimusele, sest see küsimus võib teda ennast kahjustada, või kas tunnistaja on kohustatud andma ütlusi asjaolude kohta, mille avaldamine võib kahjustada avalikku huvi.

ÜlesÜles

c) Kas isikut, kes keeldub tunnistamast, võib karistada või sundida ütlusi andma?

Vt eespool vastust küsimusele 6.a.

d) Kas on isikuid, keda ei saa tunnistajana kutsuda?

Vt eespool vastust küsimusele 6.b.

7. Milline on kohtuniku ja poolte roll tunnistaja ülekuulamisel? Millistel tingimustel võib tunnistaja üle kuulata uute tehnoloogiavahendite abil, näiteks teleülekande või videokonverentsi vahendusel?

Vt eespool vastust küsimusele 5.b.

III. Tõendite hindamine

8. Kui pooled on tõendid saanud ebaseaduslikul teel, kas siis on kohtule seatud piirangud otsuse langetamisel?

Kohus on kohustatud tagama, et pooled esitavad kohtule parimad võimalikud tõendid. Kui lisaks arvestada, et kohtul on parima õigusemõistmise huvides  ülimalt ulatuslik kaalutlusõigus, siis ei ole antud küsimusele võimalik anda ühest ja selget vastust. Võib arvata, et kohus peab iga tõendit kaaluma konkreetsest asjast lähtudes.

9. Kui ma olen üks menetluse pooltest, kas minu enda seletust võetakse tõendina arvesse?

Võetakse küll. Iga menetluse pool võib anda seletusi, olenemata enda huvist asjas, tingimusel et ta on pädev andma seletusi vastavalt tõendite esitamise korrale (vt eespool 5.a.), kas siis omaenda soovil või mõne teise poole taotlusel või ka siis, kui kohus kutsub teda seletusi andma omal algatusel.

Täiendav informatsioon

  • Kohtuteenistused Malti – justiits- ja siseministeerium

« Tõendite kogumine ja tõendamisviis - Üldteave | Malta - Üldteave »

ÜlesÜles

Viimati muudetud: 13-10-2006

 
  • Ühenduse õigus
  • Rahvusvaheline õigus

  • Belgia
  • Bulgaaria
  • Tšehhi Vabariik
  • Taani
  • Saksamaa
  • Eesti
  • Iirimaa
  • Kreeka
  • Hispaania
  • Prantsusmaa
  • Itaalia
  • Küpros
  • Läti
  • Leedu
  • Luksemburg
  • Ungari
  • Malta
  • Holland
  • Austria
  • Poola
  • Portugal
  • Rumeenia
  • Sloveenia
  • Slovakkia
  • Soome
  • Rootsi
  • Ühendkuningriik