Euroopa Komisjon > EGV > Tõendite kogumine ja tõendamisviis > Luksemburg

Viimati muudetud: 11-01-2007
Trükiversioon Lisa järjehoidja

Tõendite kogumine ja tõendamisviis - Luksemburg

 

SISUKORD

I. Tõendamiskohustus I.
1.
a) Millised normid reguleerivad tõendamiskohustust? a)
b) Kas on olemas normid, mille alusel on teatavad asjaolud tõendamiskohustusest vabastatud? Millistel juhtudel? Kas tõendite esitamisega on võimalik kõnealuseid eeldusi ümber lükata? b)
2. Kui veendunud peab kohus asjaolus olema, et lähtuda otsuse tegemisel olemasolevast asjaolust? 2.
II. Tõendite kogumine II.
3. Kas tõendeid kogutakse alati ainult poole taotlusel või võib kohtunik teatud juhtudel koguda tõendeid ka omal algatusel? 3.
4.
a) Kui poole tõendite kogumise taotlus rahuldatakse, millised on järgmised sammud? a)
b) Millistel juhtudel võib kohus poole tõendite kogumise taotluse tagasi lükata? b)
5.
a) Millised on tõendamise eri viisid? a)
b) Kuidas saadakse tõendid tunnistajatelt ja kas need erinevad ekspert-tunnistajatelt tõendite kogumise viisidest? Millised nõuded kehtivad kirjalike tõendite ja eksperdiaruannete/eksperdiarvamuste esitamise kohta? b)
c) Kas teatud tõendamise viisid on teistest suurema jõuga? c)
d) Kas teatud tõendamise viisid on teatud asjaolude tõendamiseks kohustuslikud? d)
6.
a) Kas seadus kohustab tunnistajaid ütlusi andma? a)
b) Millistel juhtudel võivad tunnistajad ütluste andmisest keelduda? b)
c) Kas ütluste andmisest keeldunud isikut saab karistada või sundida ütlusi andma? c)
d) Kas on isikuid, keda ei saa tõendamiseks kasutada? d)
7. Milline on kohtuniku ja menetlusosaliste roll tunnistaja ülekuulamisel? Millistel tingimustel võib tunnistajat üle kuulata selliste tänapäevaste tehnoloogiavahendite abil nagu teleülekanne või videokonverents? 7.
III. Tõendite hindamine III.
8. Kas asjaolu, et pool on saanud tõendid ebaseaduslikul teel, seab kohtule otsuse langetamisel piiranguid? 8.
9. Kas minu kui menetlusosalise antud seletust võetakse tõendina arvesse? 9.

 

I. Tõendamiskohustus

1.

a) Millised normid reguleerivad tõendamiskohustust?

Kehtib põhimõte, et isik, kes nõuab mingi kohustuse täitmist, peab oma nõuet tõendama. Samuti peab isik, kes väidab, et tal enam kohustust ei lasu, tõendama, et ta on teinud makse või teo, mis ta kõnealusest kohustusest vabastas.

b) Kas on olemas normid, mille alusel on teatavad asjaolud tõendamiskohustusest vabastatud? Millistel juhtudel? Kas tõendite esitamisega on võimalik kõnealuseid eeldusi ümber lükata?

Luksemburgi seaduses on sätestatud eeldused, mis vabastavad isiku asjaolu tõendamise kohustusest, kui tõendamine osutub raskeks või võimatuks. Eeldused on järeldused, mille kohus või kohtunik teeb tuvastamata asjaolu kohta tuvastatud asjaolude põhjal.

Seaduses eristatakse kahte liiki eeldusi: õiguslikud eeldused, mis on eriseaduse kohaselt seotud teatavate tegude või asjaoludega. Lisaks sellele on ka eeldusi, mis ei ole seadusega kehtestatud ja mille võib teha kohtunik oma äranägemisel, lubades vaid tõsiseltvõetavaid, täpseid ja asjakohaseid eeldusi.

Üldiselt on võimalik tõendite esitamisega eeldusi ümber lükata. Näiteks eeldatakse, et abielust sündinud lapse isa on lapse ema abikaasa. Kuid isaduse vaidlustamiseks võib esitada hagi.

Harvemal juhul võivad eeldused olla ka ümberlükkamatud ning sel juhul ei ole võimalik nende vastu tõendeid esitada.

2. Kui veendunud peab kohus asjaolus olema, et lähtuda otsuse tegemisel olemasolevast asjaolust?

Asjaolude hindamisel on kohtul täielik diskretsioon. Kahtluse korral kontrollib kohtunik tõendite tõsiseltvõetavust, täpsust ja asjakohasust ning olenevalt väidetavate asjaolude tõenäosusest kas võtab tõendid vastu või lükkab need tagasi.

ÜlesÜles

II. Tõendite kogumine

3. Kas tõendeid kogutakse alati ainult poole taotlusel või võib kohtunik teatud juhtudel koguda tõendeid ka omal algatusel?

Kohtunik võib teha järelepärimisi poole taotlusel, kuid võib koguda tõendeid ka omal algatusel.

4.

a) Kui poole tõendite kogumise taotlus rahuldatakse, millised on järgmised sammud?

Kohtunik teavitab määratud eksperti tema ülesande iseloomust. Kohtuasja pooled ja uurimisel abistama kohustatud kolmandad isikud kutsub välja ekspert. Võistlevuse põhimõtte kohaselt peab tõendite kogumine toimuma poolte juuresolekul.

b) Millistel juhtudel võib kohus poole tõendite kogumise taotluse tagasi lükata?

Kui kohtunikul puudub otsuse tegemiseks piisav teave, võib ta alati teha järelepärimisi.

Järelepärimisi asjaolu kohta saab teha vaid siis, kui väite esitanud poolel ei ole selle tõendamiseks piisavalt tõendeid. Tõendeid ei või mitte mingil juhul koguda selleks, et korvata poole puudujääke tõendamisel.

Samuti peab kohtunik piirduma meetmete valikul nendega, millest piisab vaidluse lahendamiseks; ta peab valima lihtsaima ja odavaima lahenduse.

5.

a) Millised on tõendamise eri viisid?

Tõendamise eri viiside hulka kuuluvad dokumentaalsed tõendid, tunnistajate ütlused, eeldused, omaksvõtt ja vande all antud seletus.

ÜlesÜles

b) Kuidas saadakse tõendid tunnistajatelt ja kas need erinevad ekspert-tunnistajatelt tõendite kogumise viisidest? Millised nõuded kehtivad kirjalike tõendite ja eksperdiaruannete/eksperdiarvamuste esitamise kohta?

Suuliste eksperdiarvamuste ja kirjalike eksperdiaruannete vahel erinevused puuduvad. Otsuse tunnistaja ärakuulamise kohta teeb kohtunik. Mõnel juhul, kui teine pool kirjalikku tõendit ei vaidlusta, võib see kohtunikku kohustada.

c) Kas teatud tõendamise viisid on teistest suurema jõuga?

Dokumendi ehtsuse kinnitab riigiametnik (notar, kohtutäitur jne), kes tegutseb oma ametipädevuse piires. Dokumenti peetakse ehtsaks niikaua, kuni selle kohta ei ole esitatud võltsimise süüdistust.

Ilma riigiametniku sekkumiseta võivad pooled sõlmida ja allkirjastada isikliku kokkuleppe. See on ehtne kui vastupidist tõendavad dokumendid puuduvad.

Tunnistajate ütluste ja muude tõendamise viiside kohta teeb kohtunik otsuse oma äranägemisel.

d) Kas teatud tõendamise viisid on teatud asjaolude tõendamiseks kohustuslikud?

Õigusliku dokumendi (lepingu) koostamiseks, mille väärtus ületab 2500 eurot, on vaja kirjalikke tõendeid. Kuid asjaolu (õnnetus jne) kinnitava tõendi võib esitada mis tahes vormis.

6.

a) Kas seadus kohustab tunnistajaid ütlusi andma?

Seadus kohustab tunnistajaid tegema kohtumenetluses koostööd tõe väljaselgitamise huvides.

ÜlesÜles

b) Millistel juhtudel võivad tunnistajad ütluste andmisest keelduda?

Ütluste andmisest võib vabastada isikud, kes suudavad tõendada, et neil on selleks seaduslik alus. Ütluste andmisest võivad keelduda ühe poole vanemad või muud lähisugulased ning abikaasa, isegi kui nende abielu on lahutatud.

c) Kas ütluste andmisest keeldunud isikut saab karistada või sundida ütlusi andma?

Kohtusse ilmumata jätnud tunnistajad võib kohtusse kutsuda nende oma kulul, kui nende ütlusi peetakse vajalikuks. Kohtusse ilmumata jätnud tunnistajaid ja isikuid, kes keelduvad ilma mõjuva põhjuseta ütlusi või vannet andmast, võib karistada 50–2500 euro suuruse rahatrahviga.

Kui isik suudab tõendada, et ta ei saanud määratud päeval kohtusse ilmuda, võidakse trahvi maksmise ja kulude kandmise nõudest loobuda.

d) Kas on isikuid, keda ei saa tõendamiseks kasutada?

Tunnistajaks võib kutsuda kõiki isikuid, välja arvatud neid, keda ei peeta selleks sobivaks.

Isikuid, kes ei ole ütluste andmiseks sobivad, võib aga ära kuulata samadel tingimustel, kuid ilma vannet andmata. Lahutust või lahuselu käsitlevate taotluste puhul ei tohi ütlusi anda järeltulijad.

7. Milline on kohtuniku ja menetlusosaliste roll tunnistaja ülekuulamisel? Millistel tingimustel võib tunnistajat üle kuulata selliste tänapäevaste tehnoloogiavahendite abil nagu teleülekanne või videokonverents?

Kohtunik kuulab tunnistajad ära eraldi, tema enda poolt määratud järjekorras ning poolte juuresolekul. Tunnistajad ei tohi märkmetest maha lugeda.

Kohtunik võib tunnistajaid üle kuulata ja küsitleda kõikides küsimustes, mille puhul võib seaduse kohaselt ütlusi anda, isegi kui määruses uurimise kohta kõnealuseid küsimusi nimetatud ei ole. Ta võib tunnistajaid korduvalt üle kuulata, neid teiste tunnistajate või pooltega vastastada ning vajadusel kuulata nende ütlusi tehnilise eksperdi juuresolekul.

Pooled ei või kõrvaldamise ähvardusel katkestada, küsitleda või püüda ütlusi andvaid isikuid muul moel mõjutada ega nende poole otse pöörduda. Kui kohtunik peab vajalikuks, võib ta tunnistajalt küsida küsimusi, mille pooled talle pärast ristküsitlust esitavad.

Kohtunik võib heli- või videosalvestisi teha kõigist või teatud ettevalmistavatest uurimistoimingutest. Salvestisi hoitakse kohtu kantseleis. Mõlemad pooled võivad sellest saada oma kulul koopia või ümberkirjutise.

III. Tõendite hindamine

8. Kas asjaolu, et pool on saanud tõendid ebaseaduslikul teel, seab kohtule otsuse langetamisel piiranguid?

Ebaseaduslikul teel, nagu varjatud kaameraga või telefoni pealtkuulamisseadme abil, millest isik ei ole teadlik, saadud tõendeid kohus arvesse ei võta.

9. Kas minu kui menetlusosalise antud seletust võetakse tõendina arvesse?

Kohtuasja poole antud seletused tõendina arvesse ei lähe.

Täiendav informatsioon

  • www.legilux.lu français

« Tõendite kogumine ja tõendamisviis - Üldteave | Luksemburg - Üldteave »

ÜlesÜles

Viimati muudetud: 11-01-2007

 
  • Ühenduse õigus
  • Rahvusvaheline õigus

  • Belgia
  • Bulgaaria
  • Tšehhi Vabariik
  • Taani
  • Saksamaa
  • Eesti
  • Iirimaa
  • Kreeka
  • Hispaania
  • Prantsusmaa
  • Itaalia
  • Küpros
  • Läti
  • Leedu
  • Luksemburg
  • Ungari
  • Malta
  • Holland
  • Austria
  • Poola
  • Portugal
  • Rumeenia
  • Sloveenia
  • Slovakkia
  • Soome
  • Rootsi
  • Ühendkuningriik