Euroopa Komisjon > EGV > Tõendite kogumine ja tõendamisviis > Läti

Viimati muudetud: 15-02-2008
Trükiversioon Lisa järjehoidja

Tõendite kogumine ja tõendamisviis - Läti

 

SISUKORD

I. Tõendamiskohustus I.
1.
a) Kes, mida ja kellele peab tõendama (kellel on tõendamiskohustus)? a)
b) Kas on olemas normid, mille alusel on teatavad asjaolud tõendamiskohustusest vabastatud? Millistel juhtudel? Kas tõenditega on võimalik need eeldused ümber lükata? b)
2. Millised on nõuded tõendi tõendusjõule (nõuded tõendile)? 2.
II. Tõendite esitamine ja kogumine II.
3. Tõendid, mida kohus kogub, ilma et kumbki pool seda taotlenud oleks 3.
4. Kuidas tõend asja materjalide juurde lisatakse? 4.
a) Kuidas tõend asja materjalide juurde lisatakse? a)
b) Millistel juhtudel võib kohus tõendi tagasi lükata? b)
5.
a) Millised on tõendamisviisid? a)
b) Milles seisneb eksperdi suuliste ütluste ja kirjaliku eksperdiarvamuse erinevus? b)
c) Kas mõni tõendamisviis on teistest suurema tõendusjõuga? c)
d) Kas teatavate asjaolude tõendamiseks on kohustuslikud kindlad tõendamisviisid? d)
6.
a) Kas seadus kohustab tunnistajaid ütlusi andma? a)
b) Tunnistajana ütluste andmisest võivad keelduda: b)
c) Kuidas karistatakse isikut, kes keeldub ütlusi andmast? c)
d) Isikud, keda ei saa tunnistajana üle kuulata: d)
7. Kuidas toimub tunnistajate ülekuulamine? Kas tunnistuse võib esitada videokonverentsi vahendusel? 7.
III. Tõendite hindamine III.
8. Kas asjaolu, et pool on saanud tõendid ebaseaduslikul teel, seab kohtule otsuse langetamisel piiranguid? 8.
9. Kas minu kui poole antud seletusi võetakse tõendina arvesse? 9.

 

I. Tõendamiskohustus

1.

a) Kes, mida ja kellele peab tõendama (kellel on tõendamiskohustus)?

Kumbki pool peab tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded või vastuväited. Hageja peab põhjendama oma nõudeid ja kostja põhjendama oma vastuväiteid.

Tõendeid esitavad kohtumenetluse pooled ja kolmandad isikud. Kui pooltel või kolmandatel isikutel ei ole võimalik tõendeid esitada, võib kohus nende põhjendatud taotlusel korraldada tõendite kogumise.

b) Kas on olemas normid, mille alusel on teatavad asjaolud tõendamiskohustusest vabastatud? Millistel juhtudel? Kas tõenditega on võimalik need eeldused ümber lükata?

Tõendada ei ole vaja asjaolu, mida kohus peab üldtuntuks.

Peale selle ei ole vaja korduvalt tõendada tsiviilasjas langetatud kohtuotsusega kindlaks tehtud asjaolusid, kui kohtus arutatakse muid tsiviilasju, millel on samad pooled.

Kohus, kes arutab kriminaalmenetluse subjekti tsiviilvastutust, peab kriminaalasjas langetatud kohtuotsust arvestama üksnes seoses sellega, kas tuvastati kuriteosündmus või tegevusetus ja kas kuriteo pani toime või tegevusetuses oli süüdi sama isik.

Tõendada ei tule seadusega kindlaksmääratud asjaolusid. Seda eeldust võib vaidlustada üldises korras.

Pool ei pea tõendama asjaolusid, mida vastaspool ei ole tsiviilkohtumenetluse seaduse kohaselt vaidlustanud.

2. Millised on nõuded tõendi tõendusjõule (nõuded tõendile)?

Kohus hindab kohtuistungil uuritud tõendeid seadusest juhindudes igakülgselt, täielikult ja objektiivselt, tuginedes loogikareeglitele, teaduslikele järeldustele ja isiklikele kogemustele. Kohus peab oma otsuses põhjendama, miks mõnda tõendit peeti olulisemaks kui teist ning miks kohus pidas ühtesid asjaolusid tõendatuks, aga teisi mitte.

ÜlesÜles

II. Tõendite esitamine ja kogumine

3. Tõendid, mida kohus kogub, ilma et kumbki pool seda taotlenud oleks

Tsiviilkohtumenetluse seaduses on sätestatud, et tõendite esitamise eest vastutavad pooled, kuid samas seaduses on ette nähtud mõned juhud, kui kohus võib tõendite kogumise korraldada omal algatusel (nt kui kaalul on lapse huvid). Kui kohus leiab, et teatavate asjaolude kohta, millele tuginevad ühe poole nõuded või vastuväited, ei ole tõendeid esitatud, teavitab kohus sellest pooli ja vajadusel määratakse kindlaks vajalike tõendite esitamise tähtaeg.

4. Kuidas tõend asja materjalide juurde lisatakse?

a) Kuidas tõend asja materjalide juurde lisatakse?

Menetlusosalised esitavad kirjalikud tõendid ja asitõendid kohtule. Kui pool osutab suulisele tõendile, kutsub kohus poole nimetatud tunnistajad kohtuistungile, et nad üle kuulata.

b) Millistel juhtudel võib kohus tõendi tagasi lükata?

Kohus arvestab üksnes seaduses ettenähtud ja asjas tähtsust omavaid tõendeid. Kohus võib jätta vastu võtmata tõendid, mis esitatakse hiljem kui seitse päeva enne kohtuistungit, kui kohtunik ei ole määranud tõendite esitamiseks teistsugust tähtaega. Asja arutamise käigus võib tõendeid esitada poole või kolmanda isiku põhjendatud taotlusel, kui see ei venita menetlust ja kohus peab vastuvõetavaks tõendite õigel ajal esitamata jätmise põhjuseid või kui tõendid on seotud asjaoludega, mis on selgunud menetluse käigus.

ÜlesÜles

Tõendina ei saa kasutada tunnistajate ütlusi, mis põhinevad teadmata päritoluga või teiste isikute antud teabel, kui viimati nimetatud isikuid ei ole küsitletud.

5.

a) Millised on tõendamisviisid?

  1. Poolte ja kolmandate isikute seletusi, mis sisaldavad teavet asjaolude kohta, millele tuginevad nende nõuded või vastuväited, peetakse tõendiks, kui neid kinnitavad muud kohtus uuritud ja hinnatud tõendid.
  2. Tunnistajate ja ekspertide ütlused.
  3. Kirjalikud tõendid - dokumendid või muud tekstid, milles asjas tähtsust omavad asjaolud on jäädvustatud tähtede, numbrite ja muude kirjalike sümbolite abil või muid tehnilisi vahendeid kasutades, ning vastavad salvestised (audio- ja videolindid, disketid jne).
  4. Asitõendid.

b) Milles seisneb eksperdi suuliste ütluste ja kirjaliku eksperdiarvamuse erinevus?

Olulist erinevust ei ole, sest nii eksperdi ütlused kui ka kirjalik arvamus on tõendid.

c) Kas mõni tõendamisviis on teistest suurema tõendusjõuga?

Kohtu jaoks ei ole ühelgi tõendil ette kindlaksmääratud jõudu, kuid ta peab oma otsuses selgitama, miks ühte tõendit peeti olulisemaks kui teist ja miks ühed asjaolud loeti tõendatuks, kuid teisi mitte.

d) Kas teatavate asjaolude tõendamiseks on kohustuslikud kindlad tõendamisviisid?

Jah. Asjaolusid, mida tuleb seaduse kohaselt tõendada üksnes kindlate tõenditega, ei saa tõendada ühtegi muud tõendamisviisi kasutades.

ÜlesÜles

6.

a) Kas seadus kohustab tunnistajaid ütlusi andma?

Kohtusse kutsutud tunnistaja ei tohi keelduda ütlusi andmast, välja arvatud seaduses ettenähtud juhtudel.

b) Tunnistajana ütluste andmisest võivad keelduda:

  1. poolte otsejoones sugulased, esimese ja teise astme külgjoones sugulased, abikaasa ja esimese astme hõimlased ning poolte pereliikmed;
  2. poolte eestkostjad ja hooldajad ning poolte eestkostetavad ja hooldatavad isikud;
  3. isikud, kellel on ühe poolega pooleli mõni teine õigusvaidlus.

c) Kuidas karistatakse isikut, kes keeldub ütlusi andmast?

Vähemalt 14aastase tunnistaja suhtes, kes mõjuva põhjuseta keeldub ütlusi andmast või kes annab teadlikult valeütlusi, kohaldatakse kriminaalseadustiku sätteid.

Kui tunnistaja jätab kohtu kutsel kohtusse ilmumata mõjuva põhjuseta, võib kohus teda trahvide kuni 40 latiga või kohaldada sundtoomist.

d) Isikud, keda ei saa tunnistajana üle kuulata:

  1. vaimulikud seoses asjaoludega, mis neile usaldati pihi käigus, ja isikud, kellel ei ole oma kutsetegevuse või ameti tõttu lubatud avaldada neile usaldatud teavet, seoses sellise teabega;
  2. alaealised oma vanemate, vanavanemate, vendade või õdede vastu tõendite esitamisel;
  3. isikud, kes füüsilise või vaimse puude tõttu ei ole võimelised õigesti tajuma asjas tähtsust omavaid asjaolusid;
  4. kuni seitsmeaastased lapsed.

7. Kuidas toimub tunnistajate ülekuulamine? Kas tunnistuse võib esitada videokonverentsi vahendusel?

Tunnistajana välja kutsutud isikud peavad ilmuma kohtusse ja andma neile teadaolevate asjaolude kohta ausaid ütlusi. Tunnistajad peavad vastama kohtu ja menetlusosaliste küsimustele. Kohus võib minna tunnistaja küsitlemiseks ise tunnistaja juurde, kui tunnistaja ei ole võimeline kohtusse ilmuma haiguse, vanaduse või puude tõttu või mõnel muul mõjuval põhjusel. Tunnistajate videokonverentsi vahendusel küsitlemise korda ei ole seaduses sätestatud.

III. Tõendite hindamine

8. Kas asjaolu, et pool on saanud tõendid ebaseaduslikul teel, seab kohtule otsuse langetamisel piiranguid?

Sellist tõendit vaidlustav pool peab tõendama, et tõend on saadud ebaseaduslikul teel. Nimetatud pool peab esitama tõendi vaidlustamiseks eraldi hagi. Kohtumenetluse pool võib esitada ka põhjendatud taotluse väitega, et kirjalik tõend on võltsitud. Taotluse esitaja võib paluda, et kohus kõnealust tõendit ei arvestaks, ja teatada võltsingust prokurörile. Kohus võib määrata ekspertiisi või nõuda kirjaliku tõendi võltsimise kohta tehtud taotluse kontrollimiseks täiendavaid tõendeid. Kui kohus leiab, et kohtumenetluse pool vaidlustas tõendi põhjendamatult, võib ta teda trahvida.

9. Kas minu kui poole antud seletusi võetakse tõendina arvesse? 

Poolte ja kolmandate isikute seletusi, mis sisaldavad teavet asjaolude kohta, millele tuginevad nende nõuded või vastuväited, peetakse tõendiks, kui neid kinnitavad muud kohtus uuritud ja hinnatud tõendid. Kui üks pool võtab omaks asjaolud, millele tuginevad teise poole nõuded või vastuväited, võib kohus lugeda need asjaolud tõendatuks, kui ta on veendunud, et omaksvõtmist ei saavutatud pettuse, vägivalla, ähvarduste või valega ja et seda ei kasutata tõe varjamiseks.

« Tõendite kogumine ja tõendamisviis - Üldteave | Läti - Üldteave »

ÜlesÜles

Viimati muudetud: 15-02-2008

 
  • Ühenduse õigus
  • Rahvusvaheline õigus

  • Belgia
  • Bulgaaria
  • Tšehhi Vabariik
  • Taani
  • Saksamaa
  • Eesti
  • Iirimaa
  • Kreeka
  • Hispaania
  • Prantsusmaa
  • Itaalia
  • Küpros
  • Läti
  • Leedu
  • Luksemburg
  • Ungari
  • Malta
  • Holland
  • Austria
  • Poola
  • Portugal
  • Rumeenia
  • Sloveenia
  • Slovakkia
  • Soome
  • Rootsi
  • Ühendkuningriik