Euroopa Komisjon > EGV > Tõendite kogumine ja tõendamisviis > Itaalia

Viimati muudetud: 07-11-2007
Trükiversioon Lisa järjehoidja

Tõendite kogumine ja tõendamisviis - Itaalia

 

SISUKORD

I. Tõendamiskohustus I.
1.
a) Millised on tõendamiskohustust reguleerivad normid? a)
b) Kas on olemas normid, mis vabastavad teatavad asjaolud tõendamiskohustusest? Millistel juhtudel? Kas tõenditega on võimalik need eeldused ümber lükata? b)
2. Kui veendunud peab kohus asjaolus olema, et ta otsust langetades võiks sellele asjaolule tugineda? 2.
II. Tõendite kogumine II.
3. Kas tõendite kogumiseks on alati nõutav poole taotlus või võib kohtunik teatavates olukordades koguda tõendeid ka omal algatusel? 3.
4.
a) Kui poole taotlus tõendite esitamise kohta rahuldatakse, millised on järgmised sammud? a)
b) Millistel juhtudel võib kohus poole taotluse tõendite kogumise kohta tagasi lükata? b)
5.
a) Millised on tõendamisviisid? a)
b) Millised on tunnistajatelt tõendite kogumise viisid ja kas need erinevad ekspert-tunnistajatelt tõendite kogumise viisidest? Millised eeskirjad kehtivad kirjalike tõendite ja eksperdiaruannete/arvamuste esitamise kohta? b)
c) Kas teatavad tõendamisviisid on teistest veenvamad? c)
d) Kas teatavad tõendamisviisid on teatavate asjaolude tõendamiseks kohustuslikud? d)
6.
a) Kas seadus kohustab tunnistajaid ütlusi andma? a)
b) Millistel juhtudel võib tunnistaja ütluste andmisest keelduda? b)
c) Kas tunnistuse andmisest keeldunud isikut saab karistada või tõendeid andma sundida? c)
d) Kas on isikuid, kellelt ei saa tõendite esitamist nõuda? d)
7. Milline on kohtuniku ja menetlusosaliste osa tunnistaja ärakuulamisel? Millistel tingimustel võib tunnistajat ära kuulata selliste tänapäevaste tehnoloogiliste vahendite nagu televisiooni või videokonverentsi abil? 7.
III. Tõendite hindamine III.
8. Kas asjaolu, et pool ei ole hankinud tõendeid seaduslikul teel, seab kohtule kohtuotsuse langetamisel piiranguid? 8.
9. Kui ma olen menetlusosaline, kas siis minu seletust käsitletakse tõendina? 9.

 

I. Tõendamiskohustus

1.

a) Millised on tõendamiskohustust reguleerivad normid?

(Kellel lasub tõendamiskohustus? Mis juhtub, kui kahtlusi teatava asjaolu suhtes ei ole võimalik hajutada?)

Tõendamiskohustust reguleerivate normide aluseks on tsiviilkohtumenetluse seadustiku artiklis 2697 sätestatud põhimõtted, mille kohaselt „oma õiguse kaitseks kohtusse pöördunud isik peab asjaomase nõude põhjenduseks esitama asjaolud“ ja „pool, kes vaidleb asjaolude õigsusele vastu või väidab, et nõutav õigus on muutunud või ammendunud, peab esitama oma vastuväidet toetavad asjaolud”. Nimetatud põhimõtete kohaselt peab hageja tõendama asjaolud, millel tema nõue põhineb või millel on väidetavad õiguslikud tagajärjed. Kostja aga peab esitama tõendid, mis toetavad asjaolusid, mis välistavad vastutuse või tõendavad, et õigus on ammendunud või muutunud, mistõttu hageja nõue võidakse jätta rahuldamata või tunnistada alusetuks.

Kui hageja ei suuda esitada tõendeid oma õigustega seotud asjaolude kohta, jäetakse hagi rahuldamata, sõltumata sellest, kas kostja esitab enda kaitseks tõendeid või mitte.

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku artikli 2698 kohaselt on tühised kõik kokkulepped, mille eesmärk on vääramatute õigustega seotud tõendamiskoormise üleandmine või muutmine või mis muudavad ühe poole jaoks tema õiguste kasutamise ülemäära raskeks.

Puudulikud tõendid kahjustavad poolt (hagejat või kostjat), kes peab asjaolusid tõendama või ümber lükkama; puudulike tõendite esitamist käsitletakse tõendite puudumisena.

ÜlesÜles

b) Kas on olemas normid, mis vabastavad teatavad asjaolud tõendamiskohustusest? Millistel juhtudel? Kas tõenditega on võimalik need eeldused ümber lükata?

Tõendamine ei ole vajalik järgmistel juhtudel:

  1. Kui tõendite kogumisel on teatavate asjaolude õiguslikud tagajärjed sätestatud seadusega või kui kohus võib teadaoleva asjaolu tõttu võtta arvesse teadmata asjaolu. Esimesel juhul räägitakse õiguslikest eeldustest, mis võivad esineda kahel kujul: ümberlükatav eeldus (juris tantum), mida saab vastupidiste tõenditega kummutada ja ümberlükkamatu eeldus (juris et de jure), mida ei saa kohtus tõenditega vaidlustada. Teisel juhul on tegemist nn lihteeldusega, mille paikapidavust hindab kohus. Kohus võib selliseid eeldusi arvesse võtta ainult siis, kui need põhinevad tõsistel, konkreetsetel ja vastuoludeta asjaoludel. Lisaks ei võeta lihteeldusi arvesse seoses asjaoludega, mille puhul seadus ei luba asjaolu tõendada tunnistaja ütlusega;
  2. Üldtuntud asjaolude puhul, mis on kohtuotsuse tegemise ajal ja kohas teada enamikule inimestest ja milles seetõttu ei saa kahelda;
  3. Kui asjaolu tõendab kogemus, st ühisel kogemusel põhinevad loogilised põhimõtted ja järeldused, mille alusel võib asjaolusid hinnata ja nende üle otsustada;
  4. Asjaolu puhul, millele ei vaielda vastu või mille vastaspool võtab omaks, st selline asjaolu, milles pooled on kokku leppinud või mille pool, kes võiks olla huvitatud asjaolule vastu vaidlemisest, on omaks võtnud (võimalik, et vaikivalt).

2. Kui veendunud peab kohus asjaolus olema, et ta otsust langetades võiks sellele asjaolule tugineda?

(Kas kohus peab olema asjaolus täiesti veendunud või piisab, kui asjaolu on ülimalt usutav, kuigi selle suhtes säilivad teatavad kahtlused?)

ÜlesÜles

Kohtuotsus, millega rahuldatakse hagi või kaitseargumendid, peab tuginema üksnes asjaoludele, mis on otseselt või eeldusena kindlalt tõendatud.

Kohus ei või otsuse tegemisel tugineda tõendamata asjaoludele, isegi kui need on võimalikud või ülimalt usutavad.

II. Tõendite kogumine

3. Kas tõendite kogumiseks on alati nõutav poole taotlus või võib kohtunik teatavates olukordades koguda tõendeid ka omal algatusel?

Itaalia õigussüsteemis reguleerib tõendite kogumist tsiviilkohtumenetluse seadustiku artikli 115 lõikes 1 sätestatud pooltel lasuva tõendite esitamise kohustuse põhimõte, mille kohaselt peab kohus asja lahendamisel tuginema poolte esitatud tõenditele, „välja arvatud seaduses sätestatud juhtudel”. Selleks et asjaolu uuritaks, peab see omama asjas tähtsust, st selle tõendamine või ümberlükkamine peab mõningal määral mõjutama asja üle otsustamist.

Seetõttu ei või kohus üldjuhul omal algatusel koguda tõendeid, mis võiksid kaasa aidata asjaolude kindlakstegemisele.

Kõnealusest reeglist on tsiviilkohtumenetluse seadustikus siiski sätestatud mõned erandid:

  • Artikkel 257 lubab tunnistajaks kutsuda isiku, keda on nimetanud teine tunnistaja.
  • Artikli 317 kohaselt võib rahukohus omal algatusel anda tunnistajalt ütluste võtmise korralduse, kui pooled on nimetanud isikuid, kes võivad olla asjaoludest teadlikud. (See ei kehti aga piirkonna- ega apellatsioonikohtute suhtes.)
  • Artikli 118 kohaselt võib kohus anda inimeste ja objektide läbiotsimise korralduse.
  • Artikkel 117 lubab pooli mitteametlikult küsitleda.
  • Artiklite 61 ja 191 kohaselt võib kohus küsida tehnilist nõu.

4.

a) Kui poole taotlus tõendite esitamise kohta rahuldatakse, millised on järgmised sammud?

Kui pool esitab taotluse tõendite esitamiseks või kogumiseks, võib vastaspool taotleda vastupidise tõendamist. Sellisel juhul rahuldab kohus mõlemad taotlused, kui ta on veendunud, et esitatud asjaolud võivad omada tähtsust asja lahendamisel.

ÜlesÜles

Kui kohus on tõendi vastu võtnud, järgneb tõendi uurimine.

Pärast tõendite vastuvõtmist ja kõikide seaduses ette nähtud etappide läbimist arutab kohus asja.

b) Millistel juhtudel võib kohus poole taotluse tõendite kogumise kohta tagasi lükata?

(Näiteks kui tõend on sobimatu või kättesaamatu või vastuvõetamatu)

Kohus lükkab tõendite esitamise või kogumise taotluse tagasi, kui tõendi vastuvõtmine on välistatud seadusega (nt katse tõendada kinnisvara müüki tunnistajate ütlustega) või kui taotluses nimetatud asjaolud ei oma asja lahendamisel tähtsust (nt käsitlevad ütlused asjaolusid, mis ei ole vaidluse esemega seotud).

5.

a) Millised on tõendamisviisid?

Itaalia õiguses eristatakse dokumentaalseid ja mittedokumentaalseid tõendeid.

Dokumentaalsete tõendite hulka kuuluvad nii avalikud kui ka eradokumendid. Eradokumentidest tõendite tüüpiliseks näiteks on telegrammid, isiklikud dokumendid ja andmed, registreeritud ettevõtete raamatupidamisdokumendid, käsitsi või elektrooniliselt tehtud ärakirjad, ametlike dokumentide koopiad ja kinnitused ning pikendused.

Mittedokumentaalsed tõendid on ülestunnistus, menetlusosalise vande all antud seletus, tunnistaja ütlus, vaatlus ja tehniline nõuanne.

b) Millised on tunnistajatelt tõendite kogumise viisid ja kas need erinevad ekspert-tunnistajatelt tõendite kogumise viisidest? Millised eeskirjad kehtivad kirjalike tõendite ja eksperdiaruannete/arvamuste esitamise kohta?

Tunnistaja kuulab üle asja arutav kohus, kes annab tunnistajale korralduse ilmuda kohtusse ütluste andmiseks; kohtusse ilmumata jätmise korral rakendatakse sunnivahendeid või määratakse trahv.

ÜlesÜles

Kõnealune kohustus laieneb ka kohtusse kutsutud tehnilisele eksperdile.

Tehniline ekspert koostab kohtu nõudmisel kirjaliku aruande; kohus võib piirduda ka eksperdilt kohtuistungil suuliste ütluste võtmisega.

c) Kas teatavad tõendamisviisid on teistest veenvamad?

(Näiteks kirjalik tõend v suuline ütlus või tõestatud dokument v lihtkirjalik dokument)

Itaalia õigussüsteemis on kõige kaalukamad tõendid avalikud dokumendid, mida saab vaidlustada üksnes põhjendusel, et need on võltsitud, ning ümberlükkamatud eeldused juris et de jure.

d) Kas teatavad tõendamisviisid on teatavate asjaolude tõendamiseks kohustuslikud?

(Näiteks kas teatavast piirmäärast suurema võla tõendamiseks on vajalik kirjalik tõend?)

Seaduses sätestatud juhtudel saab teatavaid asjaolusid tõendada üksnes eriomaste tõenditega, mõnel juhul avalike dokumentidega ja teistel kirjalike dokumentidega (avalike või eradokumentidega).

6.

a) Kas seadus kohustab tunnistajaid ütlusi andma?

Kui seaduses ei ole sätestatud teisiti, on tunnistajad kohustatud ütlusi andma. Seaduses on sätestatud ütluste andmiseks teovõime puudumine, ütluste andmise keeld ja võimalus keelduda ütluste andmisest.

b) Millistel juhtudel võib tunnistaja ütluste andmisest keelduda?

(Kas näiteks siis, kui tunnistaja on menetlusosalise (kumma?) sugulane või kui ütluste andmine kahjustaks tunnistajat?)

ÜlesÜles

Kriminaalmenetluse seadustiku artiklites 199 ja 200 nimetatud juhtudel, millele on viidatud tsiviilkohtumenetluse seadustikus.

c) Kas tunnistuse andmisest keeldunud isikut saab karistada või tõendeid andma sundida?

Jah, vastavalt eespool kirjeldatule.

d) Kas on isikuid, kellelt ei saa tõendite esitamist nõuda?

(Piiratud teovõimega täiskasvanu, alaealine, isik, kellel on menetlusosalisega samad huvid, teatavas kuriteos süüdimõistetud isik jne)

Vt eespool.

7. Milline on kohtuniku ja menetlusosaliste osa tunnistaja ärakuulamisel? Millistel tingimustel võib tunnistajat ära kuulata selliste tänapäevaste tehnoloogiliste vahendite nagu televisiooni või videokonverentsi abil?

(Kes küsitleb tunnistajat? Kas kohtunik võib tunnistajale küsimusi esitada? Kas vastaspool võib tunnistajat ristküsitleda?)

Kohus küsitleb tunnistajat, esitades talle vastuvõetud asjaolude kohta otseseid küsimusi ning küsimusi, mille esitamist kaitsja on uurimise ajal taotlenud.

Praegu ei luba seadus ütlusi anda tehnoloogiliste vahendite, nt televisiooni või videokonverentsi abil.

III. Tõendite hindamine

8. Kas asjaolu, et pool ei ole hankinud tõendeid seaduslikul teel, seab kohtule kohtuotsuse langetamisel piiranguid?

(Näiteks ebaseaduslik salvestus jms)

Kohus ei võta arvesse tõendeid, mis ei ole esitatud või vastu võetud ametlikult.

9. Kui ma olen menetlusosaline, kas siis minu seletust käsitletakse tõendina?

Seletust ei käsitleta tõendina Teie kasuks. Kui seletus on antud või ülestunnistus tehtud ametliku ülekuulamise käigus, võidakse seda siiski käsitleda Teie vastu esitatud tõendina.

« Tõendite kogumine ja tõendamisviis - Üldteave | Itaalia - Üldteave »

ÜlesÜles

Viimati muudetud: 07-11-2007

 
  • Ühenduse õigus
  • Rahvusvaheline õigus

  • Belgia
  • Bulgaaria
  • Tšehhi Vabariik
  • Taani
  • Saksamaa
  • Eesti
  • Iirimaa
  • Kreeka
  • Hispaania
  • Prantsusmaa
  • Itaalia
  • Küpros
  • Läti
  • Leedu
  • Luksemburg
  • Ungari
  • Malta
  • Holland
  • Austria
  • Poola
  • Portugal
  • Rumeenia
  • Sloveenia
  • Slovakkia
  • Soome
  • Rootsi
  • Ühendkuningriik