Euroopa Komisjon > EGV > Tõendite kogumine ja tõendamisviis > Ungari

Viimati muudetud: 21-02-2008
Trükiversioon Lisa järjehoidja

Tõendite kogumine ja tõendamisviis - Ungari

 

SISUKORD

I. Tõendamiskohustus I.
1.
a) Millised normid reguleerivad tõendamiskohustust? a)
b) Kas on olemas normid, mille alusel on teatavad asjaolud tõendamiskohustusest vabastatud? Millistel juhtudel? Kas tõenditega on võimalik need eeldused ümber lükata? b)
2. Kui veendunud peab kohus asjaolus olema, et sellest otsuse tegemisel lähtuda? 2.
II. Tõendite kogumine II.
3. Kas tõendite kogumiseks peab alati olema poole taotlus või võib kohtunik teatavatel juhtudel koguda tõendeid ka omal algatusel? 3.
4.
a) Kui poole tõendite esitamise või kogumise taotlus rahuldatakse, siis millised on järgmised sammud? a)
b) Millistel juhtudel võib kohus poole tõendite esitamise või kogumise taotluse tagasi lükata? b)
5.
a) Millised on tõendamisviisid? a)
b) Kuidas saadakse tunnistajatelt tõendeid ning kas see erineb ekspertidelt tõendite saamise viisidest? Millised on kirjalike tõendite ja ekspertiisiaruannete/eksperdiarvamuste esitamise nõuded? b)
c) Kas mõni tõendamisviis on teistest suurema tõendusjõuga? c)
d) Kas teatavate asjaolude tõendamiseks on kohustuslikud kindlad tõendamisviisid? d)
6.
a) Kas seadus kohustab tunnistajaid ütlusi andma? a)
b) Millistel juhtudel võivad tunnistajad ütluste andmisest keelduda? b)
c) Kas ütluste andmisest keeldunud isikut saab karistada või sundida ütlusi andma? c)
d) Kas on isikuid, keda ei saa tunnistajana üle kuulata? d)
7. Milline on kohtuniku ja poolte roll tunnistaja ülekuulamisel? Millistel tingimustel võib tunnistaja üle kuulata tänapäevaste tehnoloogiavahendite abil, näiteks teleülekande või videokonverentsi vahendusel? 7.
III. Tõendite hindamine III.
8. Kas asjaolu, et pool on saanud tõendid ebaseaduslikul teel, seab kohtule otsuse langetamisel piiranguid? 8.
9. Kas minu kui poole antud seletusi võetakse tõendina arvesse? 9.

 

I. Tõendamiskohustus

1.

a) Millised normid reguleerivad tõendamiskohustust?

Üldiselt peab vaidluse lahendamiseks vajalikke asjaolusid tõendama pool, kelle huvides on, et kohus peaks neid asjaolusid tõeseks (tõendamiskohustus). Kohus peab pooltele teatama, milliseid asjaolusid tuleb tõendada.

See, milline pool ja mida peab tõendama, sõltub kohtuasja esemest, asjakohastest materiaalõiguse normidest jms, aga kuna kohus peab alati pooltele teatama, milliseid asjaolusid tuleb tõendada, on välistatud kohtuasja kaotamine teadmatuse tõttu.

Kui oluline (asjas tähtsust omav) asjaolu jääb tõendamata, tuleb seda tõlgendada selle poole kahjuks, kelle huvides on, et kohus peaks seda tõeseks. Tõendamiskohustus ei tähenda siiski üksnes tõendite esitamise kohustust. Kohus võib nõuda, et teine pool esitaks tõendeid (nt annaks üle enda valduses oleva dokumendi), ja teatavatel erandjuhtudel võib kohus omal algatusel tõendeid koguda.

Seoses tõendite kvaliteediga peab kohus olema täiesti veendunud otsuse langetamiseks oluliste (asjas tähtsust omavate) asjaolude õigsuses. Kui täielikku veendumust ei õnnestu saavutada, siis tõendamisreeglite kohaselt on kohtuasi kaotatud.

b) Kas on olemas normid, mille alusel on teatavad asjaolud tõendamiskohustusest vabastatud? Millistel juhtudel? Kas tõenditega on võimalik need eeldused ümber lükata?

Kohus võib asjaolusid, mille suhtes tal kahtlusi ei ole, tõeseks pidada, kui vastaspool võtab need omaks, kui mõlemad pooled annavad ühesuguse seletuse või kui vastaspool ei vaidlusta kohtu hoiatusest hoolimata teise poole seletust. Kohus võib tõesena käsitleda talle teadaolevaid üldtuntud asjaolusid. Sama kehtib asjaolude suhtes, mis on kohtule ametlikult teada. Kohus arvestab selliseid asjaolusid isegi siis, kui pooled ei ole neile osutanud. Kohus peab sellistest asjaoludest siiski kohtuasja käigus pooli teavitama. Loomulikult võib ka nimetatud asjaolusid vaidlustada ja kohus ei ole kohustatud neid tõeseks pidama, kui tal on nende õigsuse suhtes kahtlusi.

ÜlesÜles

Õigusaktidega on kehtestatud ka muid eeldusi (isaduse, eostamisaja, kättetoimetamise, surnuks tunnistatud isiku surma jm eeldusi). Eeldusi saab üldiselt ümber lükata, st neid tuleb pidada tõeseks, kuni pole tõendatud vastupidist. Olemas on siiski ka ümberlükkamatud eeldused, mille puhul ei ole võimalik vastupidist väita (nt on kõik alla 14aastased alaealised teovõimetud).

2. Kui veendunud peab kohus asjaolus olema, et sellest otsuse tegemisel lähtuda?

Kohus peab olema täiesti veendunud põhilistes asjaoludes, millele ta otsuses tugineb. Otsus ei või põhineda lihtsalt suurel tõenäosusel.

II. Tõendite kogumine

3. Kas tõendite kogumiseks peab alati olema poole taotlus või võib kohtunik teatavatel juhtudel koguda tõendeid ka omal algatusel?

Üldiselt korraldab kohus tõendite kogumise poolte taotlusel. Kohus võib korraldada tõendite kogumise ilma poolte taotluseta, kui seadus seda lubab. See erand tähendab, et kohus võib omal algatusel tõendeid koguda üksnes erandjuhtudel, tavaliselt erakorraliste kohtuasjade puhul (nt isiku õiguslikku seisundit käsitlevate kohtuasjade puhul).

4.

a) Kui poole tõendite esitamise või kogumise taotlus rahuldatakse, siis millised on järgmised sammud?

Kohus võtab tõendid vastu ja kogub tõendeid poole taotluse alusel. Järgmised sammud sõltuvad sellest, milliseid tõendeid kohus nõuab: ütluste saamiseks kutsutakse tunnistaja, eksperdiarvamuse saamiseks määratakse ekspert jne.

ÜlesÜles

b) Millistel juhtudel võib kohus poole tõendite esitamise või kogumise taotluse tagasi lükata?

Tõendite esitamise ja kogumise taotlus või asjaomane otsus ei ole kohtu jaoks tõendite nõudmisel siduv. Kohus ei anna tõendite kogumise (või täiendamise või uuesti esitamise) korraldust, kui tõendid ei ole vaidluse lahendamiseks vajalikud. Kui seadusega ei ole ette nähtud teisiti, ei saa kohus nõuda tõendite esitamist, kui pool esitab tõendite esitamise taotluse temast olenevatel põhjustel liiga hilja või hea usu põhimõttega kokkusobimatul viisil.

Seda, millistes olukordades peab kohus poolte tõendite esitamise või kogumise taotluse tagasi lükkama, ei ole täpselt sätestatud. Kohus peab põhimõtteliselt vältima kohtuasja venimist ja lükkama asjaomase taotluse tagasi, kui see on selgelt vastuvõetamatu. Tõendite esitamise ja kogumise taotluse suhtes tehtud otsust ei saa eraldi edasi kaevata, kuid seda saab vaidlustada kohtuasjas langetatud otsuse edasikaebamise käigus.

5.

a) Millised on tõendamisviisid?

Seaduses ei ole tõendite vaba hindamise põhimõttega kooskõlas sätestatud võimalike tõendite erieeskirju, vaid on toodud tõendite näidisloetelu: ütlus, eksperdiarvamus, vaatlus, dokument ja muu asitõend. Tõendusvahendina välistatakse üksnes vande all antud seletused, kõik muu on vastuvõetav.

Kohus võib otseste tõendite põhimõttega kooskõlas lugeda tõendiks poole iga teo, isegi vaikimise.

ÜlesÜles

b) Kuidas saadakse tunnistajatelt tõendeid ning kas see erineb ekspertidelt tõendite saamise viisidest? Millised on kirjalike tõendite ja ekspertiisiaruannete/eksperdiarvamuste esitamise nõuded?

Ütlusi saadakse tunnistajate ülekuulamise teel. Tunnistajad ei saa ütlusi anda kirjalikult. Ütlused tuleb anda asja arutava kohtu ees, tunnistajaid võib nende kodus või elukohas üle kuulata üksnes erandkorras (nt tunnistaja vanuse, haiguse, füüsilise puude vms tõttu). Tõendite kogumiseks võidakse ühendust võtta ka kohaliku kohtuga, kelle piirkonnas tunnistaja elab.

Ekspert võib oma arvamuse esitada suuliselt või kirjalikult. Kui ekspert teeb ekspertiisi kohtu ees ja suudab talle esitatud küsimustele kohe vastata, esitab ta oma arvamuse suuliselt, vastasel juhul teeb ta seda kirjalikult või suuliselt juhul, kui määratakse uus tähtaeg. Kohus määrab kirjaliku eksperdiarvamuse esitamiseks kohase tähtaja.

Kui ütlus on antud või eksperdiarvamus esitatud, võib kohus nii tunnistajat kui ka eksperti küsitleda ja kohtu kaudu võivad küsimusi esitada ka pooled.

c) Kas mõni tõendamisviis on teistest suurema tõendusjõuga?

Tõendite vaba hindamise põhimõttest tulenevalt ei ole eri tõendite veenmisjõud ette kindlaks määratud. Kohus võrdleb tehiolude kindlakstegemisel tõendeid, mille pooled ja kolmandad isikud on tõendamismenetluse käigus esitanud. Kohus hindab tõendeid tervikuna ja langetab otsuse oma veendumuse kohaselt.

Ungari õigussüsteemis ei ole suuremat tõendusjõudu antud isegi avalikele dokumentidele ega täieliku tõendusjõuga eradokumentidele. Selle asemel on seaduses sätestatud teatavat liiki dokumentide ümberlükatavus, mille kohaselt tuleb asjaomaste dokumentide sisu tõeseks pidada seni, kuni ei ole tõendatud vastupidist.

ÜlesÜles

Seaduse kohaselt tõendab paber- või elektrooniline dokument, mille kohus, notar või muu ametiisik või -asutus on oma pädevusalas erivormil avaliku dokumendina välja andnud, täielikult selles nimetatud meedet või otsust, selles sisalduvate andmete ja asjaolude õigsust ning selles esitatud seletuste olemasolu, kuupäeva ja andmise viisi. Samasugune tõendusjõud on ka mõne muu õigusakti kohaselt avalikuks dokumendiks tunnistatud dokumendil.

Avalikust dokumendist - tavaliselt tehniliste vahenditega või keemiliselt -tehtud salvestisel (fotol, filmil, helisalvestisel jne) või originaaldokumendist mis tahes andmekandjal tehtud koopial on samasugune tõendusjõud nagu paberkandjal avalikul originaaldokumendil, kui salvestise või koopia on teinud kohus, notar, muu ametiisik või -asutus või nende alluvuses olev üksus. Dokumenti säilitama määratud asutuse (nt arhiiv) poolt või alluvuses tehtud salvestisel või koopial ning dokumendi välja andnud või säilitama määratud asutuse poolt andmekandjal sisalduva teabe põhjal koostatud dokumendil on samasugune tõendusjõud.

Elektroonilisel dokumendil, mille on avalikust dokumendist teinud üksus, kellel on õigus kõnealust dokumenti oma pädevusalas erivormil välja anda, ning mis on varustatud nõuetekohase allkirja ja - juhul kui seadus seda ette näeb - ajatempliga, on samasugune tõendusjõud kui paberkandjal või elektroonilisel avalikul originaaldokumendil. Elektroonilisel dokumendil, mille on eraldi õigusaktiga sätestatud korras koostanud isik, kes on pädev kõnealust avalikku dokumenti välja andma, ning dokumendil, mis vastab seaduses sätestatud elektroonilise dokumendi nõuetele, on samasugune tõendusjõud nagu avalikul originaaldokumendil.

ÜlesÜles

Dokument (sealhulgas elektrooniline dokument), mille on eradokumendist teinud isik, kellel on õigus anda oma pädevusalas välja erivormil avalikke dokumente, tõendab, et kõnealuse dokumendi sisu vastab originaaldokumendi sisule. Elektroonilise dokumendi puhul on sellise tõendusjõu eelduseks, et avaliku dokumendi väljaandmiseks pädev isik on dokumendi varustanud nõuetekohase elektroonilise allkirjaga ja - juhul kui seadus seda ette näeb - ajatempliga või koostanud dokumendi eraldi õigusaktis sätestatud korras. Eradokumendi põhjal koostatud avalikul dokumendil on samasugune tõendusjõud nagu originaaldokumendil.

Samu eeskirju kohaldatakse ka välismaiste avalike dokumentide suhtes eeldusel, et välismaisel avalikul dokumendil on dokumendi väljaandmiskohas tegutseva Ungari välisesinduse kinnitus. Ungari riigi poolt sõlmitud rahvusvahelistes lepingutes sätestatud juhtudel ei ole kõnealune kinnitus vajalik.

Eradokumentidel on täielik tõendusjõud, kui on täidetud järgmised tingimused:

  1. väljaandja on dokumendi omakäeliselt kirjutanud ja allkirjastanud;
  2. dokumendil on kahe tunnistaja allkirjad, millega nad kinnitavad, et väljaandja allkirjastas nende juuresolekul dokumendi, mida ta ei olnud isiklikult kirjutanud, või tunnistas dokumendil oleva allkirja nende juuresolekul enda omaks. Dokumendile peab olema märgitud ka tunnistajate elukoht (aadress);
  3. väljaandja allkiri või nimetähed on kohtulikult või notariaalselt tõendatud;
  4. majandusüksuse poolt tema majandustegevuse kohta välja antud dokument on nõuetekohaselt allkirjastatud;
  5. advokaadi (õigusnõustaja) koostatud dokumendil on tema tavapärane kaasallkiri, millega ta kinnitab, et väljaandja on tema juuresolekul allkirjastanud dokumendi, mida ta ei ole isiklikult koostanud, või tunnistanud dokumendil oleva allkirja tema juuresolekul enda omaks või et väljaandja nõuetekohase elektroonilise allkirjaga elektroonilise dokumendi sisu on identne advokaadi koostatud elektroonilise dokumendi sisuga;
  6. väljaandja on varustanud elektroonilise dokumendi nõuetekohase elektroonilise allkirjaga.

Majandusüksuse poolt väljaantud või säilitatud dokumendist tehtud salvestis [artikli 195 lõige 2] ja mis tahes andmekandjal koopia tõendab täielikult, et selle sisu on originaaldokumendi sisuga identne, kui salvestise teinud, dokumendi väljaandnud või seda säilitanud majandusüksus on nõuetekohaselt tõendanud, et salvestis või koopia on originaaliga identne. Ettevõtja väljaantud või säilitatud dokumendist tehtud elektrooniline dokument tõendab täielikult, et selle sisu kattub originaaldokumendi sisuga, kui dokumendist elektroonilise dokumendi teinud üksus on selle varustanud nõuetekohase elektroonilise allkirja ja - juhul kui seadus seda ette näeb - ajatempliga ning kui ettevõtja koostas dokumendi eraldi õigusaktis kehtestatud korras. Majandusüksuse poolt väljaantud või säilitatavast dokumendist tehtud dokumendi tõendusjõud on samasugune nagu originaaldokumendil, samas kui avalikust dokumendist tehtud dokumendi puhul on see samasugune nagu täieliku tõendusjõuga eradokumendil.

ÜlesÜles

Kui dokumendi väljaandja ei oska lugeda keelt või ei saa aru keelest, milles dokument on koostatud, on dokumendil täielik tõendusjõud üksnes juhul, kui selles on selgelt osutatud, et tunnistaja või tõendaja on selle sisu väljaandjale selgitanud.

d) Kas teatavate asjaolude tõendamiseks on kohustuslikud kindlad tõendamisviisid?

Mõnede seaduse erinormidega on ette nähtud kohustuslikud tõendusvahendid, nt eestkosteasjas eestkostealuse läbivaatus psühhiaatri poolt.

6.

a) Kas seadus kohustab tunnistajaid ütlusi andma?

Jah.

b) Millistel juhtudel võivad tunnistajad ütluste andmisest keelduda?

Ütluste andmisest võib keelduda:

  1. poole sugulane [sugulane tähendab otsejoones sugulast, otsejoones sugulase abikaasat, lapsendajat, kasuvanemat, lapsendatut või kasulast, õde või venda, abikaasat, kihlatut, registreeritud elukaaslast, abikaasa otsejoones sugulast või õde või venda või õe või venna abikaasat];
  2. isik, kelle ütlus süüstaks teda ennast või tema sugulast kuriteo toimepanemises;
  3. advokaat, arst või mis tahes muu ametisaladusega seotud isik, kui ütluse andmine tähendaks saladuse hoidmise kohustuse rikkumist, välja arvatud juhul, kui asjaomane pool vabastab nad kõnealusest kohustustest;
  4. vaidlusega seotud vahendusmenetluses osalev vahendaja ja ekspert.

Punktides a ja b nimetatud isik ei tohi ütluse andmisest keelduda, kui:

  1. asi käsitleb õigustehingut, milles tunnistaja on juba koostööd teinud kas ühe poole esindaja või tehingu tunnistajana või milles üks pool oli tunnistaja esindaja või kui tunnistaja oli kõnealuses õigussuhtes ühe poole õiguseelneja;
  2. asi käsitleb tunnistaja perekonnaliikme põlvnemist, abielu, elu või surma, alaealise perekonnaliikme hooldusõigust, tunnistaja perekondlikel suhetel põhinevaid kulutusi või omandiõigusi.

c) Kas ütluste andmisest keeldunud isikut saab karistada või sundida ütlusi andma?

Kohus võib järgmistelt isikutelt nõuda tehtud kulutuste hüvitamist:

ÜlesÜles

  1. tunnistaja või ekspert, kes ei ilmunud kohtu kutsel (korraldusel) kohtusse ega teatanud ette, et tal oli selleks mõjuv põhjus, või kes lahkus kohtuistungilt loata;
  2. tunnistaja, kes keeldub ütlusi andmast või koostööd tegemast, või ekspert, kes keeldub arvamust avaldamast ilma seda põhjendamata või kohtu lõplikust otsusest hoolimata ja pärast seda, kui teda on tagajärgede suhtes hoiatatud;
  3. ekspert, kes venitab mõjuva põhjuseta oma arvamuse esitamisega või ei teata kohtule enne tähtaja möödumist arvamuse eeldatavast hilinemisest.

Lisaks sellele võib kohus määrata trahvi. Samuti võib kohus anda korralduse ilmumata jäänud tunnistaja või eksperdi sundtoomiseks. Trahvi ülempiir on 500 000 Ungari forinti ja trahvisumma ei tohi ületada käimasoleva kohtuasja väärtust.

d) Kas on isikuid, keda ei saa tunnistajana üle kuulata?

Tunnistajana ei tohi üle kuulata isikuid, kes ei suuda füüsilise või vaimse puude tõttu tõeseid ütlusi anda. Tunnistajaid, keda ei ole saladuse hoidmise kohustusest vabastatud, ei küsitleta riigi- või ametisaladuste või ärisaladuste kohta, välja arvatud juhul, kui kõnealuseid küsimusi ei saa erinormide kohaselt pidada ärisaladuseks. Kui tunnistajat küsitletakse nimetatud reeglist hoolimata, ei või tema ütlusi tõendina arvesse võtta.

7. Milline on kohtuniku ja poolte roll tunnistaja ülekuulamisel? Millistel tingimustel võib tunnistaja üle kuulata tänapäevaste tehnoloogiavahendite abil, näiteks teleülekande või videokonverentsi vahendusel?

Tunnistajat küsitleb kohus. Pooled esitavad küsimusi kohtu kaudu ja kohtu loal võivad nad tunnistajale esitada küsimusi otse.

Tunnistaja tuleb üle kuulata kohtus. Teda võib üle kuulata ka mõnes teises kohalikus kohtus, mis on tema elukohale lähemal või mõnel muul põhjusel otstarbekam. Erandjuhtudel võidakse tunnistaja üle kuulata tema kodus või elukohas (vanuse, haiguse või füüsilise puude vms tõttu).

III. Tõendite hindamine

8. Kas asjaolu, et pool on saanud tõendid ebaseaduslikul teel, seab kohtule otsuse langetamisel piiranguid?

Kuna Ungaris kehtib tõendite vaba hindamise põhimõte, puuduvad sõnaselged sätted tõendite hankimise viisi kohta. Selleks et hoida ära kontrollimatut õigusrikkumist, jätab kohus siiski arvesse võtmata tõendid, mis on saadud jämeda õigusrikkumise tulemusel (nt tunnistajaks sobimatu isiku ütlus).

9. Kas minu kui poole antud seletusi võetakse tõendina arvesse?

Tõendite vaba hindamise ja otseste tõendite põhimõttest järeldub, et kohus loeb menetluse käigus tõendiks mis tahes teo ja tegevusetuse (seletuse, vaikimise, ilmumata jätmise, mittemäletamise jne). Kuna pool ei ole (erinevalt tunnistajast) kohustatud tõtt rääkima, kaalub kohus oma veendumuse kohaselt otsust langetades poole tegusid siiski koos kõigi kohtuasja tehioludega.

« Tõendite kogumine ja tõendamisviis - Üldteave | Ungari - Üldteave »

ÜlesÜles

Viimati muudetud: 21-02-2008

 
  • Ühenduse õigus
  • Rahvusvaheline õigus

  • Belgia
  • Bulgaaria
  • Tšehhi Vabariik
  • Taani
  • Saksamaa
  • Eesti
  • Iirimaa
  • Kreeka
  • Hispaania
  • Prantsusmaa
  • Itaalia
  • Küpros
  • Läti
  • Leedu
  • Luksemburg
  • Ungari
  • Malta
  • Holland
  • Austria
  • Poola
  • Portugal
  • Rumeenia
  • Sloveenia
  • Slovakkia
  • Soome
  • Rootsi
  • Ühendkuningriik