Euroopa Komisjon > EGV > Tõendite kogumine ja tõendamisviis > Kreeka

Viimati muudetud: 05-05-2009
Trükiversioon Lisa järjehoidja

Tõendite kogumine ja tõendamisviis - Kreeka

 

SISUKORD

I. Tõendamiskohustus I.
1.
a) Millised on tõendamiskohustust reguleerivad normid? (Kellel lasub tõendamiskohustus? Mis juhtub, kui kahtlusi teatava asjaolu suhtes ei ole võimalik hajutada?) a)
b) Kas on olemas normid, mis vabastavad teatud asjaolud tõendamiskohustusest? Millistel juhtudel? Kas saab esitada neid asjaolusid ümberlükkavaid tõendeid? b)
2. Kui veendunud peab kohus asjaolus olema, et lähtuda otsuse tegemisel kõnealusest asjaolust? 2.
II. Tõendite kogumine II.
3. Kas tõendeid kogutakse alati üksnes poole algatusel või võib kohtunik teatud juhtudel koguda tõendeid ka omal algatusel? 3.
4.
a) Kui poole tõendite kogumise taotlus rahuldatakse, millised on järgmised sammud? a)
5.
a) Millised on tõendite liigid? a)
b) Kuidas küsitletakse tunnistajaid ja kas see erineb ekspert-tunnistajate küsitlemisest? b)
c) Kas teatud tõendid on teistest suurema jõuga? c)
d) Kas teatud tõendamise viisid on teatud asjaolude tõendamiseks kohustuslikud? (Nt kas teatud summat ületavate võlgade puhul on kohustuslikud kirjalikud tõendid?) d)
6.
a) Kas teatud tõendamise viisid on teatud asjaolude tõendamiseks kohustuslikud? a)
b) Kas ütluste andmisest keeldunud isikut saab sundida ütlusi andma? b)
c) Kas on isikuid, kellelt ei saa ütluste andmist nõuda? c)
7. Milline on kohtuniku ja poolte roll tunnistaja ülekuulamisel? Millistel tingimustel võib tunnistajat üle kuulata tänapäevaste tehnoloogiliste vahendite abil? 7.
III. Tõendite hindamine III.
8. Kas asjaolu, et pool on saanud tõendid ebaseaduslikul teel, seab kohtule otsuse langetamisel piiranguid? 8.
9. Kas minu kui menetlusosalise antud seletust võetakse tõendina arvesse? 9.

 

I. Tõendamiskohustus

1.

a) Millised on tõendamiskohustust reguleerivad normid? (Kellel lasub tõendamiskohustus? Mis juhtub, kui kahtlusi teatava asjaolu suhtes ei ole võimalik hajutada?)

Tõendamise osas järgitakse Kreeka õigussüsteemis „pooltel lasuva tõendite esitamise kohustuse põhimõtet”. See tähendab, et kohus tegutseb ainult poole taotluse alusel ja teeb otsuse poolte esitatud ja tõendatud faktiliste väidete ning lisatud menetlusdokumentide põhjal. Menetlustoimingud teostatakse poole algatusel, kui õigusaktides ei ole sätestatud teisiti. Mõlemad pooled peavad tõendama ainult neid asjaolusid, mis mõjutavad kohtuasjas otsuse tegemist ning mis on vajalikud poole iseseisva väite või vastuväite tõendamiseks. Poole taotlus, mis ei ole põhistatud, lükatakse tagasi.

b) Kas on olemas normid, mis vabastavad teatud asjaolud tõendamiskohustusest? Millistel juhtudel? Kas saab esitada neid asjaolusid ümberlükkavaid tõendeid?

Kui õigusaktis on ette nähtud teatud tõendite esitamine asjaolu olemasolu tõendamiseks, saab esitada ka seda asjaolu ümberlükkavaid tõendeid, kui ei ole sätestatud teisiti. Niivõrd üldtuntud asjaolusid, mille puhul puudub põhjendatud kahtlus nende õigsuses, või asjaolusid, mis on kohtule teada teisest kohtumenetlusest, võetakse automaatselt ilma tõenditeta arvesse. Lisaks võtab kohus automaatselt ja ilma tõenditeta arvesse kogemusel põhinevaid kaalutlusi. Teiste riikide õigusakte ja tavasid võetakse automaatselt arvesse, kuigi kui kohus neid hästi ei tunne, võib ta nõuda tõendeid.

ÜlesÜles

2. Kui veendunud peab kohus asjaolus olema, et lähtuda otsuse tegemisel kõnealusest asjaolust?

Kohus hindab vabalt tõendeid ja otsustab oma südametunnistuse järgi, kas väited on õiged. Kohtulahendis toob kohus välja tema arvamust mõjutanud põhjused. Kui õigusaktide kohaselt peetakse tõendite kaalumist piisavaks (nt hagi tagamise abinõude puhul), ei pea kohus kohaldama tõendite kogumist, tõendeid ja nende õiguslikku jõudu käsitlevaid sätteid, vaid võtab arvesse kõike, mida ta peab vajalikuks asjaolude hindamisel.

II. Tõendite kogumine

3. Kas tõendeid kogutakse alati üksnes poole algatusel või võib kohtunik teatud juhtudel koguda tõendeid ka omal algatusel?

Üldise põhimõtte järgi taotlevad tõendite esitamist ja esitavad tõendeid pooled. Kohus võib siiski nõuda omal algatusel kõikide seadusega lubatud tõendite esitamist isegi siis, kui pooled ei ole seda taotlenud.

4.

a) Kui poole tõendite kogumise taotlus rahuldatakse, millised on järgmised sammud?

Pärast tõendite kogumist otsustab kohus asja üle sisuliselt, v.a kui ta leiab, et tõendid olid ebapiisavad, sel juhul võib ta nõuda uute täiendavate tõendite esitamist.

5.

a) Millised on tõendite liigid?

Tõendid on omaksvõtt, eksperdiaruanne, dokumentaalne tõend, poolte ärakuulamine, tunnistaja ütlus, poole vande all antud seletus ja faktilised eeldused.

ÜlesÜles

b) Kuidas küsitletakse tunnistajaid ja kas see erineb ekspert-tunnistajate küsitlemisest?

Tunnistajaid käsitlevaid sätteid kohaldatakse ka siis, kui tahetakse tõendada minevikus esinenud asjaolusid neid tajunud erialateadmistega isikute küsitlemise kaudu. Eksperte küsitletakse samamoodi, nagu tavalisi tunnistajaid.

c) Kas teatud tõendid on teistest suurema jõuga?

Kohtus või eraldi nimetatud kohtunikule tehtud poole suuline või kirjalik omaksvõtt kujutab endast täielikku tõendit omaksvõtu teinud isiku suhtes, samas kui väljaspool kohtumenetlust tehtud omaksvõtte ja muid esitatud tõendeid hinnatakse vabalt.

d) Kas teatud tõendamise viisid on teatud asjaolude tõendamiseks kohustuslikud? (Nt kas teatud summat ületavate võlgade puhul on kohustuslikud kirjalikud tõendid?)

Lepinguid ja kollektiivlepinguid väärtusega üle 5869,405 euro ei saa tõendada tunnistajate ütlustega, lisaks ei ole lubatud tõendada tunnistajate ütlustega juriidilise dokumendi sisu, isegi kui selle väärtus on alla 2 miljoni Kreeka drahmi või 5869,405 euro. Tunnistajate ütlustega on siiski lubatud tõendada asjaolusid järgmistel juhtudel:

  1. tõendi jõudu omavast dokumendist tuleneva kirjaliku tõendi põhimõtte kohaldamise puhul,
  2. kui dokumenti ei olnud võimalik saada füüsiliselt või moraalsetel põhjustel,
  3. kui on tõendatud, et kirjalik dokument on juhuslikult kaotatud,
  4. juriidilise dokumendi laad või selle koostamisel valitsenud erilised asjaolud õigustavad tunnistajate ütluste kui tõendite kasutamist, eriti kui tegemist on kaubandustehingutega.

6.

a) Kas teatud tõendamise viisid on teatud asjaolude tõendamiseks kohustuslikud?

Igaüks, keda kutsutakse tunnistajana ütlusi andma, peab ilmuma kohtusse ja nimetama talle teadaolevad asjaolud. Põhjuseta ilmumata jätmise korral nõuab kohus kirjaliku määrusega tunnistajalt kulude tasumist, mille põhjustas tema ilmumata jätmine, ning võib määrata ka rahatrahvi.

ÜlesÜles

b) Kas ütluste andmisest keeldunud isikut saab sundida ütlusi andma?

Kohtusse ilmunud tunnistajale, kes keeldub ütluste andmisest, võib kohus määrata rahatrahvi.

c) Kas on isikuid, kellelt ei saa ütluste andmist nõuda?

Tunnistajatena ei või üle kuulata järgmisi isikuid:

  1. vaimulikud mis tahes asjaolude osas, millest nad said teada pihi käigus;
  2. isikud, kel vastavate asjaolude asetleidmise ajal puudus võime neid tajuda või kes ei ole võimelised edastama tajutud asjaolusid;
  3. isikud, kel oli vastavate asjaolude asetleidmise ajal vaimutegevuse häire, mis faktiliselt piiras nende otsusevõimet ja nende tahet või kes on sellises seisundis küsitlemise ajal;
  4. advokaadid, notarid, arstid, proviisorid, meditsiiniõed, ämmaemandad, nende abilised ning poole esindaja/kaitsja nende asjaolude osas, mis on neile usaldatud või saanud teatavaks kutse- või ametiülesannete täitmisel, milles nad peavad järgima konfidentsiaalsuskohustust, v.a kui neile konfidentsiaalseid andmeid usaldanud isik lubab neil anda kõnealuste andmetega seonduvaid ütlusi;
  5. riigiteenistujad ja tegevteenistuses olevad sõjaväelased asjaolude puhul, mille suhtes neil lasub konfidentsiaalsuskohustus, v.a kui pädev minister annab nende küsitlemiseks loa;
  6. isikud, kel võivad olla huvid kohtumenetluses.

Poolte kuni kolmanda astme veresugulased, hõimlased või lapsendamisel põhinevad sugulased, abikaasad (ka pärast abielu lahutamist), lisaks võivad keelduda ütluste andmisest kihlunud.

7. Milline on kohtuniku ja poolte roll tunnistaja ülekuulamisel? Millistel tingimustel võib tunnistajat üle kuulata tänapäevaste tehnoloogiliste vahendite abil?

Enne tunnistaja küsitlemist tuleb ta vannutada (religioosse vande andmise või pühaliku kinnituse kaudu). Tunnistajaid küsitletakse eraldi; koos teiste tunnistajatega või pooltega võib neid küsitleda üksnes siis, kui seda peetakse oluliseks. Tunnistajad annavad ütlusi suuliselt. Tunnistajad peavad teatama, kuidas nad said teada asjaomastest asjaoludest ning selliste asjaolude puhul, mida nad ei ole isiklikult tajunud, peavad nad nimetama neile asjaomastest asjaoludest teatanud isiku. Kohus võib mitte lubada poolte või nende esindajate poolt tunnistajatele esitatud selgelt ebaolulisi või asjakohatuid küsimusi ning kuulutab tunnistaja küsitlemise lõppenuks, kui kohtu arvates on tunnistaja andnud ütlusi kõigest, mida ta teab tõendatavate asjaolude kohta.

III. Tõendite hindamine

8. Kas asjaolu, et pool on saanud tõendid ebaseaduslikul teel, seab kohtule otsuse langetamisel piiranguid?

Kohus võib võtta arvesse ainult seaduslikke tõendeid. Seaduslikkuse mõiste hõlmab ka tõendite saamise viise. Ebaseaduslikult saadud tõend on ebaseaduslik ja seda ei võeta arvesse.

9. Kas minu kui menetlusosalise antud seletust võetakse tõendina arvesse?

Jah, poolte seletusi võetakse tõendina arvesse.

« Tõendite kogumine ja tõendamisviis - Üldteave | Kreeka - Üldteave »

ÜlesÜles

Viimati muudetud: 05-05-2009

 
  • Ühenduse õigus
  • Rahvusvaheline õigus

  • Belgia
  • Bulgaaria
  • Tšehhi Vabariik
  • Taani
  • Saksamaa
  • Eesti
  • Iirimaa
  • Kreeka
  • Hispaania
  • Prantsusmaa
  • Itaalia
  • Küpros
  • Läti
  • Leedu
  • Luksemburg
  • Ungari
  • Malta
  • Holland
  • Austria
  • Poola
  • Portugal
  • Rumeenia
  • Sloveenia
  • Slovakkia
  • Soome
  • Rootsi
  • Ühendkuningriik