Euroopa Komisjon > EGV > Tõendite kogumine ja tõendamisviis > Belgia

Viimati muudetud: 02-11-2007
Trükiversioon Lisa järjehoidja

Tõendite kogumine ja tõendamisviis - Belgia

 

SISUKORD

I. Tõendamiskohustus I.
1.
a) Millised on tõendamiskohustust reguleerivad normid? a)
b) Kas on olemas normid, mis vabastavad teatavad asjaolud tõendamiskohustusest? Millistel juhtudel? Kas tõenditega on võimalik need eeldused ümber lükata? b)
2. Kui veendunud peab kohus asjaolus olema, et ta otsust langetades võiks sellele asjaolule tugineda? 2.
II. Tõendite kogumine II.
3. Kas tõendite kogumiseks on alati nõutav poole taotlus või võib kohtunik teatavates olukordades koguda tõendeid ka omal algatusel? 3.
4.
a) Kui poole taotlus tõendite kogumise kohta rahuldatakse, millised on järgmised sammud? a)
b) Millistel juhtudel võib kohus poole taotluse tõendite kogumise kohta tagasi lükata? b)
5.
a) Millised on tõendamise eri viisid? a)
b) Millised on tunnistajatelt tõendite kogumise viisid ja kas need erinevad ekspertidelt tõendite kogumise viisidest? Millised reeglid kehtivad kirjalike tõendite ja eksperdi aruannete/arvamuste esitamise kohta? b)
c) Kas mõned tõendamisviisid on teistest veenvamad? c)
d) Kas mõnede asjaolude tõendamiseks on kohustuslikud kindlad tõendamisviisid? d)
6.
a) Kas tunnistajad on seadusega kohustatud ütlusi andma? a)
b) Millistel juhtudel võivad tunnistajad ütluste andmisest keelduda? b)
c) Kas isikut, kes keeldub tunnistamast, võib karistada või sundida ütlusi andma? c)
d) Kas on isikuid, keda ei saa tunnistajana üle kuulata? d)
7. Milline on kohtuniku ja poolte roll tunnistaja ülekuulamisel? Millistel tingimustel võib tunnistaja üle kuulata uute tehnoloogiavahendite abil, näiteks teleülekande või videokonverentsi vahendusel? 7.
III. Tõendite hindamine III.
8. Kas kohtule on otsuse tegemisel seatud piirangud, kui pool on tõendi saanud ebaseaduslikult? 8.
9. Kui ma olen üks menetluse pooltest, kas minu enda seletust võetakse tõendina arvesse? 9.

 

I. Tõendamiskohustus

1.

a) Millised on tõendamiskohustust reguleerivad normid?

Belgia õigussüsteemis eristatakse tsiviilõigust ja äriõigust. Äriõigus on konkreetselt ettevõtjate suhtes kohaldatav õigus, tsiviilõigus on üldõigus.

Tsiviilõiguslik tõendamiskohustus on sätestatud tsiviilseadustiku artiklis 1315 ja järgnevates. See on rangelt sätestatud tõendamisviisidega suletud süsteem (vt üksikasjalikult allpool punktis 5a).

Äriõiguslik tõendamiskohustus on sätestatud äriseadustiku artiklis 25. Selle kõige olulisem omadus on süsteemi avatus ja tõendamisviiside valiku suhteline vabadus kaubandusasjades. Äriseadustiku artiklis 25 on sätestatud: „Lisaks tsiviilõiguses lubatud tõendamisviisidele võivad ärisuhete kohta ütlusi anda ka tunnistajad, kui kohus nõuab kõnealuste tunnistajate ülekuulamist, v.a juhul, kui konkreetse olukorra kohta on sätestatud teisiti. Müüki ja ostu võib tõendada maksekviitungiga, ilma et see piiraks kaubandusasju reguleerivates sätetes kehtestatud muude tõendamisviiside kasutamist.”

Tõendamisega seotud menetluse tehnilisi aspekte tsiviil- ja kaubandusasjades reguleerivad kohtuseadustiku artiklid 870 ja järgnevad. Kohtuseadustiku artiklis 876 on sätestatud, et asja menetlev kohus peab otsuse tegema vastavalt tõendamist reguleerivatele normidele, mida kohaldatakse asjaomast tüüpi hagi suhtes. Hagi võib olla kas tsiviil- või äriõiguslik.

Asjaolu, hüpoteesi või väidet peab tõendama sellele tuginev pool. Kohustuse täitmist taotlev isik peab tõendama kohustuse olemasolu. Isik, kes väidab, et ta tuleks kõnealusest kohustusest vabastada, peab seevastu tõendama, et kohustus on täidetud makse sooritamisega või muul viisil (tsiviilseadustiku artikkel 1315). Õigusvaidluse pool peab esitama tõendid enda väidetavate asjaolude kohta (kohtuseadustiku artikkel 870: „actori incumbit probatio”). Vastaspoole ülesanne on asjaolude tõendusliku jõu ümberlükkamine, kui see on võimalik ja lubatud.

ÜlesÜles

b) Kas on olemas normid, mis vabastavad teatavad asjaolud tõendamiskohustusest? Millistel juhtudel? Kas tõenditega on võimalik need eeldused ümber lükata?

Kui puuduvad avaliku korra ja riikliku julgeolekuga põhjendatud vastuväited, võib tõendada kõiki asjaolusid. Menetluse käigus tõendite esitamise suhtes kehtib kolm piirangut. Esiteks peab tõendatav asjaolu olema kohtuasjas oluline. Samuti peab asjaolu olema otsustav, st kohtule veenev, et teha asjas lahend. Kolmandaks peab asjaolu olema selline, et tõend selle kohta oleks vastuvõetav: ei või rikkuda eraelu puutumatust, ärisaladust ega kirjavahetuse saladust.

Üldiselt võib vastaspool eeldused ümber lükata. Üksnes ümberlükkamatuid eeldusi („iure et de iure”) ei saa vaidlustada: isegi tõendite esitamine selliste eelduste ümberlükkamiseks on ebaseaduslik. Ümberlükatavaid eeldusi („iuris tantum”) saab ja võib vaidlustada vastupidist tõendades: tsiviilõiguses on vastuvõetavad tõendamisviisid sätestatud, äriõiguses aga mitte.

2. Kui veendunud peab kohus asjaolus olema, et ta otsust langetades võiks sellele asjaolule tugineda?

Kohus peab olema poolte esitatud asjaoludes veendunud. Kohus veendub selles tõendite ja nende usaldusväärsuse põhjal. Kui kohus leiab, et esitatud asjaolu võib kaasa aidata vaidluse lahendamisele ning kajastab tõde usaldusväärselt, omistab ta asjaolule tõendusliku jõu. Alles pärast seda, kui kohus on omistanud ühele või teisele asjaolule tõendusliku jõu, saab seda nõuetekohaselt tõendina käsitada.

ÜlesÜles

Tõenduslik jõud on mõnevõrra subjektiivne, samas kui tegelik tõend on rangelt objektiivne. Tõendi seisund sõltub selle nõutavast usaldusväärsusest. Tõendit käsitletakse õiguspärasena alles siis, kui see on piisavalt usaldusväärne, kuna kohtul puudub kaalutlusõigus. See on nii dokumentaalsete tõendite puhul. Kui kohus tõlgendab õiguspäraselt hangitud dokumendi sisu viisil, mis on selle tegeliku sõnastusega vastuolus, rikub ta ametliku dokumendi tõenduslikku jõudu. Kohtuasja kaotanud pool võib sellel põhjendusel kaevata otsuse edasi kassatsioonikohtusse.

II. Tõendite kogumine

3. Kas tõendite kogumiseks on alati nõutav poole taotlus või võib kohtunik teatavates olukordades koguda tõendeid ka omal algatusel?

Väite esitanud pool peab suutma seda tõendada. Mõnikord võib kohus nõuda poolelt tõendite esitamist, näiteks kui isik annab vande all seletusi (tsiviilseadustiku artikkel 1366). Kohus võib rangelt sätestatud tingimustel nõuda poolelt vande all seletuste andmist kas selleks, et lahendada sellest sõltuv vaidlus või lihtsalt määrata makstav summa.

Kohus võib pooli küsitleda ning nõuda tunnistajate ülekuulamist, v.a juhtudel, kui see on seadusega keelatud (kohtuseadustiku artikkel 916). Samuti võib kohus konkreetsete asjaolude kindlakstegemiseks või tehnilise nõu saamiseks tellida ekspertiisi (kohtuseadustiku artikkel 962).

4.

a) Kui poole taotlus tõendite kogumise kohta rahuldatakse, millised on järgmised sammud?

Üks pooltest kohaldab uurimismeetmeid põhi- või lisataotluse esitamisega. Kohus teeb otsuse taotluse rahuldamise või tagasilükkamise kohta, esitades otsuse põhjendused.

ÜlesÜles

Dokumentide (kohtuseadustiku artikkel 883) või võltsimise uurimise (kohtuseadustiku artikkel 895) korral kohustab kohus pooli ilmuma kohtusse (koos õigusesindajaga või ilma) ning esitama kõik lepingud ja dokumendid või väidetavalt võltsitud dokumendi. Kohus võib asja arutada ja teha otsuse kohe või asja registreerida ning pärast seda rakendada ise uurimismeetmeid või tellida ekspertiisi. Kohus teeb otsuse dokumentide või võltsimise uurimise tulemuste kohta.

Kui pool soovib esitada tõenditena ühe või mitme tunnistaja ütlusi, võib kohus tõendeid arvesse võtta, kui need on vastuvõetavad (kohtuseadustiku artikkel 915). Kui see ei ole seadusega keelatud, võib kohus nõuda tunnistajate ülekuulamist. Kohtusekretär saadab tunnistajale kohtukutse vähemalt kaheksa päeva enne kohtuistungi toimumise kuupäeva. Tunnistajad annavad vande ning kohtunik küsitleb neid eraldi. Kohus võib küsitleda tunnistajat omal algatusel või poole taotlusel. Ütlused protokollitakse, loetakse ette, vajadusel parandatakse ja täiendatakse ning sellega on tunnistaja ülekuulamine lõppenud.

Kohus võib vaidluse lahendamiseks või ärahoidmiseks tellida ekspertiisi. Ekspertiis võib käsitleda üksnes faktilisi asjaolusid ning tehnilist nõuannet (kohtuseadustiku artikkel 962). Ekspert täidab oma ülesande kohtu järelevalve all. Pooled peavad esitama eksperdile kõik vajalikud dokumendid ning täitma kõik tema mõistlikud nõudmised. Aruanne esitatakse kohtumääruses sätestatud kuupäevaks. Kui aruanne on vastuolus kohtu seisukohaga, ei pea kohus eksperdiarvamust arvesse võtma.

Kohus võib omal algatusel või poolte taotlusel nõuda vaatlust (kohtuseadustiku artikkel 1007). Vaatluse, milles võivad osaleda kohtumenetluse pooled, teostab seda nõudnud kohtunik või isik, kellele see on tehtud ametlikult ülesandeks. Sooritatud toimingute ja järelduste kohta koostatakse ametlik aruanne, mis edastatakse pooltele.

ÜlesÜles

b) Millistel juhtudel võib kohus poole taotluse tõendite kogumise kohta tagasi lükata?

Kohus ei ole kohustatud rahuldama poole tõendite kogumise taotlust. Kui kohtunikule on antud ametlik korraldus, peab ta selle täitma (kohtuseadustiku artikkel 873).

5.

a) Millised on tõendamise eri viisid?

Tsiviilõiguses eristatakse viit tõendamisviisi: dokumentaalsed tõendid, tunnistajate ütlused, eeldused, poolte omaksvõtud ja vande all antud seletused (tsiviilseadustiku artikkel 1316).

Dokumentaalse tõendina (tsiviilseadustiku artikkel 1317) võib esitada originaaldokumendi (lepingu) või eradokumendi. Originaaldokumendi (lepingu) koostab volitatud riigiametnik (näiteks notar või perekonnaseisuasutuse ametnik) seaduses ette nähtud vormis ning see tõendab dokumenti märgitud poolte vahel või kolmandate isikutega sooritatud tehinguid. Tunnustatud eradokument, millele on alla kirjutanud kõik asjaomased pooled ning mis on koostatud poolte arvule vastavas eksemplaris, tõendab poolte vahel sooritatud tehingut. Tehingute puhul, mille väärtus on suurem kui 375 eurot, tuleb koostada kirjalik dokument (tsiviilseadustiku artikkel 1341).

Tunnistaja ütlus (tsiviilseadustiku artikkel 1341) ei ole vastuvõetav, kui see on vastuolus kirjaliku dokumendi sisuga või täiendab seda. Kui on olemas ainult esmapilgul usutavad dokumentaalsed tõendid või kui dokumentaalseid tõendeid ei ole võimalik esitada, võetakse arvesse tunnistajate ütlusi.

Eeldused (tsiviilseadustiku artikkel 1349) on järeldused, mille seadus või kohus teeb teadaoleva asjaolu alusel, et otsustada tundmatu asjaolu üle. Eeldus ei ole kirjaliku dokumendi suhtes ülimuslik, kuid võib sarnaselt tunnistajate ütlustele olla esmapilgul usutav tõend, mida täiendab kirjalik tõend, ning võib asendada dokumente, kui neid ei ole võimalik esitada.

ÜlesÜles

Pooled võtavad asjaolu omaks (tsiviilseadustiku artikkel 1354) kas kohtuistungil või kohtuväliselt. Omaksvõtt kohtuistungil on poole või tema volitatud õigusesindaja väide, mida saab kasutada selle esitanud isiku vastu. Kohtuvälise omaksvõtu suhtes aga ametlikke vorminõudeid ei esitata.

Vande all antud seletuse (tsiviilseadustiku artikkel 1357) annab üks või teine pool (vande all antud kinnitus) või nõuab seda kohus. Vande all antud kinnituse puhul on väide otsustavaks tõendiks üksnes vande andnud isiku kasuks või vastu.

Kaubandusasjades ei ole tõendamine reguleeritud (äriseadustiku artikkel 25), kuid müügilepingutega seoses kasutatakse konkreetset tõendamisviisi – maksekviitungit. Ettevõtja võib maksekviitungit alati kasutada kehtiva tõendina, aga kui tõenditena soovitakse kasutada muid kirjalikke dokumente, peab need esitama vastaspool.

b) Millised on tunnistajatelt tõendite kogumise viisid ja kas need erinevad ekspertidelt tõendite kogumise viisidest? Millised reeglid kehtivad kirjalike tõendite ja eksperdi aruannete/arvamuste esitamise kohta?

Tsiviilseadustikus on tunnistajatelt kogutud tõendid määratletud iseseisva tõendamisviisina, kohtuseadustik reguleerib tunnistajatelt kogutud tõendite menetlemise tehnilisi aspekte. Üheks tõendamisviisiks on eksperdiaruanne ning seda reguleerib kohtuseadustik. Kolm poolt võivad taotleda kohtult tunnistajate kohtusse kutsumist, kuid nad ei saa omal algatusel eksperti määrata. Seda saab teha üksnes kohus.

Dokumentaalsel tõendil on tõendi jõud ja kohus peab selle sisu arvesse võtma, kuid see ei kehti eksperdiaruannete ega -arvamuste kohta. Kui aruanne või arvamus on vastuolus kohtuniku veendumusega, ei pea kohtunik seda arvesse võtma (kohtuseadustiku artikkel 986).

ÜlesÜles

c) Kas mõned tõendamisviisid on teistest veenvamad?

Reguleeritud tõendamisviisid on erineva tähtsusega. Kõige olulisemad on omaksvõtud ja vande all antud seletused. Kirjalik dokument on alati tunnistajate ütlustest ja eeldustest olulisem. Originaaldokumendid (lepingud) tõendavad pooltevahelisi suhteid ja suhteid kolmandate isikutega, samas kui tunnustatud eradokument tõendab pooltevahelisi suhteid. Tunnistajate ütlustele ja eeldustele võib tugineda üksnes juhul, kui dokumentaalsed tõendid on puudulikud või kui tõendatava suhte kohta ei ole võimalik dokumentaalseid tõendeid esitada.

d) Kas mõnede asjaolude tõendamiseks on kohustuslikud kindlad tõendamisviisid?

Sõltuvalt sellest, kas asjaolu on seotud tsiviil- või kaubandusasjaga, on tõendamisviisid kas reguleeritud või reguleerimata. Tsiviilasjades tuleb kirjalik dokument (leping) esitada tehingute kohta, mille väärtus on (kokku) suurem kui 375 eurot (tsiviilseadustiku artikkel 1341). Tõendina saab vastu võtta ainult selliseid dokumente, tunnistajate ütlused ja eeldused ei ole vastuvõetavad. Kaubandusasjades on tunnistajate ütlused ja eeldused siiski vastuvõetavad, kui need on dokumentide sisust olulisemad või neid ümberlükkavad.

6.

a) Kas tunnistajad on seadusega kohustatud ütlusi andma?

Ei ole, tunnistajad kuulavad vajadusel üle pooled või kutsutakse nad kohtusse (kohtuseadustiku artiklid 915–916).

b) Millistel juhtudel võivad tunnistajad ütluste andmisest keelduda?

Kui kohtusse kutsutakse tunnistaja, kes väidab, et tal on seaduslik alus ütluste andmisest keelduda, arutab seda kohus. Muu hulgas käsitletakse seadusliku alusena tunnistaja kohustust hoida ärisaladust (kohtuseadustiku artikkel 929).

ÜlesÜles

c) Kas isikut, kes keeldub tunnistamast, võib karistada või sundida ütlusi andma?

Tunnistajana välja kutsutud isik on kohustatud kohtusse ilmuma. Kui ta jätab kohtusse ilmumata, võib kohus poole taotlusel saata talle kohtukutse, mille toimetab kätte kohtutäitur (kohtuseadustiku artikkel 925). Tunnistajana kohtusse kutsutud isikut, kes jätab kohtusse ilmumata, karistatakse kriminaalõigusliku trahviga (kohtuseadustiku artikkel 926).

d) Kas on isikuid, keda ei saa tunnistajana üle kuulata?

Tunnistaja ütlus on kehtetu, kui selle annab isik, kellel puudub nõutav seisund (kohtuseadustiku artikli 931 lõige 1).

Alla 15-aastast alaealist ei või vande all üle kuulata. Tema ütlusi võib üksnes teadmiseks võtta (kohtuseadustiku artikli 931 lõige 1).

Alaealist, kes on piisavalt otsusevõimeline, võib igas kohtumenetluses küsitleda kohtunik või kohtuniku poolt määratud isik alaealise taotluse või kohtu määruse alusel, kuigi viimasel juhul võib alaealine ütluste andmisest keelduda (kohtuseadustiku artikli 931 lõiked 3–7).

Alanevas liinis veresugulasi ei või küsitleda kohtuasjades, mis on seotud nende ülenevas liinis sugulaste huvidega (kohtuseadustiku artikli 931 lõige 2).

7. Milline on kohtuniku ja poolte roll tunnistaja ülekuulamisel? Millistel tingimustel võib tunnistaja üle kuulata uute tehnoloogiavahendite abil, näiteks teleülekande või videokonverentsi vahendusel?

Pooled ei või otse tunnistaja poole pöörduda või teda katkestada, vaid peavad alati pöörduma kohtu poole (kohtuseadustiku artikkel 936). Kohus võib omal algatusel või poole taotlusel esitada tunnistajale mis tahes küsimusi, mis aitavad tõendeid täpsustada või täiendada (kohtuseadustiku artikkel 938).

Kaudne ütlus on kehtiv. Seda ei vaidlusta ükski seadusesäte ega põhimõte. Lisaks võib kohus kohtuseadustiku artikli 924 alusel otsustada, et kui tunnistaja tõendab, et ta ei saa isiklikult kohtusse ilmuda, võib ta ütlusi anda oma tegelikus asukohas.

III. Tõendite hindamine

8. Kas kohtule on otsuse tegemisel seatud piirangud, kui pool on tõendi saanud ebaseaduslikult?

Ebaseaduslikult hangitud tõendeid kohtus kasutada ei või. Kohus ei või neid otsuse tegemisel arvesse võtta. Kui tõendi hankimisel on rikutud eraelu puutumatust, ärisaladust või kirjavahetuse saladust, on kõnealune tõend ebaseaduslik ja vastuvõetamatu.

9. Kui ma olen üks menetluse pooltest, kas minu enda seletust võetakse tõendina arvesse?

Poole koostatud dokumente ei või kasutada tõendina kõnealuse poole kasuks. Üksnes äriõiguses on müügitehingu arve (mille klient on vastu võtnud) kehtivaks tõendiks, mida ettevõtja saab kasutada oma väidete tõendamiseks, isegi kui dokumendi on koostanud tema ise. Kohus võib ettevõtjate vaheliste tehingute puhul tõendina arvesse võtta nõuetekohaselt koostatud raamatupidamisdokumente.

Omaksvõtt kohtuistungil on väide, mille pool või tema volitatud isik esitab kohtumenetlusega seoses. Kõnealust väidet käsitletakse tõendina väite esitanud isiku vastu.

« Tõendite kogumine ja tõendamisviis - Üldteave | Belgia - Üldteave »

ÜlesÜles

Viimati muudetud: 02-11-2007

 
  • Ühenduse õigus
  • Rahvusvaheline õigus

  • Belgia
  • Bulgaaria
  • Tšehhi Vabariik
  • Taani
  • Saksamaa
  • Eesti
  • Iirimaa
  • Kreeka
  • Hispaania
  • Prantsusmaa
  • Itaalia
  • Küpros
  • Läti
  • Leedu
  • Luksemburg
  • Ungari
  • Malta
  • Holland
  • Austria
  • Poola
  • Portugal
  • Rumeenia
  • Sloveenia
  • Slovakkia
  • Soome
  • Rootsi
  • Ühendkuningriik