Euroopa Komisjon > EGV > Kohtuotsuste jõustamine > Rootsi

Viimati muudetud: 30-08-2006
Trükiversioon Lisa järjehoidja

Kohtuotsuste jõustamine - Rootsi

EJN logo

Käesolevat lehekülge ei eksisteeri enam. Esialgset keeleversiooni on ajakohastatud ning selle võib nüüd leida Euroopa e-õiguskeskkonna portaalist.


 

SISUKORD

1. Mida tähendab jõustamine tsiviil- ja kaubandusasjades? 1.
2. Millistel tingimustel võidakse välja anda täitekorraldus või jõustamisotsus? 2.
2.1. Menetlus 2.1.
2.2. Sisulised tingimused 2.2.
3. Täitemeetmete objekt ja olemus 3.
3.1. Mis liiki varad võivad olla täitemenetluse objektiks? 3.1.
3.2. Milline on täitemeetmete mõju? 3.2.
3.3. Kui kaua need meetmed kehtivad? 3.3.
4. Kas selliste meetmete kohaldamise otsust on võimalik edasi kaevata? 4.

 

1. Mida tähendab jõustamine tsiviil- ja kaubandusasjades?

Jõustamine täitemenetluse seadusest (utsökningsbalken) lähtudes

„Kohtuotsuse jõustamisega” (verkställighet) on tegemist siis, kui täitevasutus nõuab kohtu või mõne erikorralduse kohaselt ettenähtud kohustuse täitmist. Kohustused, mis kõige sagedamini täitmisele kuuluvad, on maksevastutus ja eluruumist loobumise kohustus. Ettevaatusabinõud (säkerhetsåtgärder), nagu näiteks arestimine või konfiskeerimine (kvarstad), on täitemenetluse erivormid.

Maksekohustus pööratakse täitmisele võlgniku vara aresti alla paneku (utmätning) abil. See võimaldab maksenõude rahuldamiseks võlgniku vara võõrandada.

Muud kohustused peale maksmiskohustuse, näiteks eluruumist loobumise kohustus, samuti sellised ettevaatusabinõud nagu konfiskeerimine, pööratakse täitmisele täitemenetluse seaduses ettenähtud meetmete abil. Näiteks pööratakse eluruumist loobumise kohustus täitmisele väljatõstmise abil. Seega annab täitevasutus tavaliselt asjaomasele poolele korralduse, et see oma kohustuse täidaks või peaks kinni teatud keelust või järgiks mõnd muud nõuet. See asutus võib ka ise vajalikke meetmeid võtta. Ühtlasi võib ta trahve määrata.

Jõustamine vanemate ja laste seadusest (föräldrabalken) lähtudes

Taotleda võib laste hooldusõiguse ning nende elutingimuste ja nendega ühenduse pidamise kohta tehtud otsuste täitmisele pööramist. Otsuse täitmata jätmisel võib jõustamisotsusega ette näha trahvi või sundsissenõudmise, mille viib läbi politsei.

ÜlesÜles

2. Millistel tingimustel võidakse välja anda täitekorraldus või jõustamisotsus?

2.1. Menetlus
Jõustamine täitemenetluse seadusest lähtudes

Täitmisele pööramise aluseks on kohtuotsus või mõni muu täitedokument, mis kohustab teatud kohustust täitma.

Jõustamise aluseks võivad olla järgmised täitmisele pööratavad dokumendid:

  1. kohtu otsus, resolutsioon või määrus;
  2. kohtu poolt heakskiidetud kokkulepe;
  3. kohtuvälise lahendiga ettenähtud trahv (straffföreläggande) või rahatrahv (ordningsbot);
  4. vahekohtu otsus;
  5. abieluseaduse (äkteskapsbaln) ning vanemate ja laste seadusega kooskõlas olev kirjalik ülalpidamiskohustus, mille sõlmimise juures viibis kaks tunnistajat;
  6. haldusasutuse korraldus, mis on täitmisele pööratav teatud erieeskirjade kohaselt;
  7. dokument, mis on täitmisele pööratav teatud erieeskirjade kohaselt;
  8. täitevbüroo (vaata allpool) otsus maksekorralduse või täitedokumendi lihtmenetluse (handräckning) korral.

Kui täitedokument on olemas, ei ole täitmisele pööramiseks vaja täiendavat kohtu või muu asutuse otsust.

Täitemenetluse viib läbi riiklik asutus, täitevbüroo (kronofogdemyndigheten). Seetõttu on täitevbüroo ka näiteks arestimiskorralduse andjaks. Üldiselt vastutavad õiguslikult täitmise eest kohtutäiturid (kronofogde), kuid täitmise viivad tavaliselt läbi täitevametnikud (förrättningsmän).

Olulise osa täitevbüroo tööst moodustab teabe kogumine võlgniku ja tema varade kohta. Võlgnikud peavad esitama oma varade kohta täpsed andmed ning nad peavad kinnitama esitatud teabe õigsust kas kirjalikult või kohtuistungil. Selle kohustuse mittetäitmine on kriminaalkuritegu. Täitevbüroo võib võlgnikult nõuda ka sellise teabe esitamist ning selle nõude täitmata jätmine on karistatav trahviga, mille määrab täitevbüroo taotluse alusel ringkonnakohus (tingsrätt).

ÜlesÜles

Täiteasjade menetlemisel on ka kolmandad pooled kohustatud teavet andma (vaata allpool punkti 3.2). Teabe andmise kohustuse sundtäitmiseks võidakse kasutada trahve või vangistust (häktning).

Täitetaotluse võib esitada selleks volitatud isik või tema esindaja kas suuliselt või kirjalikult. Taotluse suulisel esitamisel tutvustab taotluse esitaja, st täitmist nõudev isik, end täitevbüroole. Teatud asjaoludel võib taotluse esitada elektrooniliselt. Kirjalik taotlus peab olema taotleja või tema esindaja poolt allkirjastatud.

Tavaliselt taotletakse jõustamist võlgniku elukoha täitevbüroo tööpiirkonnas. Arestimist võib taotleda ka selles maakonnas, kus varad asuvad.

Täiteasjade puhul tuleb riigile tasuda täitekulud. Üldjuhul nõutakse täitekulud sisse sellelt isikult, kelle vastu täitmine oli pööratud, kui see on võimalik. Kuid ka taotleja vastutab tavaliselt täitekulude tasumise eest riigile. Taotleja vastutuse sätet ei kohaldata, kui on tegemist abieluseaduse või vanemate ja laste seaduse kohase sissenõudega ülalpidamiskulude katteks.

Põhireegel näeb ette, et põhilõiv tuleb tasuda iga täitedokumendi pealt, mille täitmisele pööramist on taotletud. Tsiviilnõude puhul on põhilõiv üldjuhul 1000 Rootsi krooni. Teatud arestimisasjade puhul on põhilõiv siiski 500 Rootsi krooni. Seda siis, kui taotleja on nõudnud üksnes töötasu või palga arestimist. Madalamat põhilõivu kohaldatakse ka siis, kui arestimine viiakse läbi maksude ja lõivude tasumiseks.

Lõiv tuleb tasuda ka ettevalmistuste tegemise, müügi ja muude erinevate ülesannete täitmise eest.

Jõustamine vanemate ja laste seadusest lähtudes

Taotleda võib tavalise kohtu poolt lapse eestkoste, elutingimuste või üleandmise kohta tehtud otsuse või määruse jõustamist. Vanematevaheline kokkulepe eestkoste, elutingimuste ja lapsega ühenduse pidamise kohta on samuti täitmisele pööratav, kui selle on kinnitanud sotsiaalamet (socialnämnden).

ÜlesÜles

Sellisel juhul toimub täitmisele pööramine maakonna halduskohtu e läänikohtu (länsrätt) kaudu. Tavaliselt tuleb täitetaotlus esitada selle lääni kohtule, kus lapse eest vastutav isik elab või peatub. Kui laps on sel ajal teises läänis, siis kuulub kohtupädevus selle lääni kohtule.

2.2. Sisulised tingimused
Jõustamine täitemenetluse seadusest lähtudes

Teatud juhtudel võivad esineda jõustamist takistavad asjaolud.

Näiteks siis, kui täitedokumenti ei ole võimalik selle ebaselguse tõttu täitmisele pöörata.

Kui isik, kelle vastu täitmine soovitakse pöörata, väidab, et ta on oma kohustuse – näiteks maksekohustuse – pärast täitedokumendi koostamist täitnud, peab ta seda täitmisele pööramise vältimiseks tõestama.

Võlgnik võib ka väita, et tal on vastunõue taotluse esitajale ja et seda tuleks täitmisele pööratava nõude puhul arvestada. Kui täitevbüroo suudab kindlaks teha, et ka vastunõue on teatud täitedokumendi objektiks või et selle kohta on olemas kirjalikud tõendid, on see jõustamist takistav asjaolu.

Kui täitedokument tühistatakse, tuleb täitmine viivitamata peatada. Teatud juhtudel võib kohus teha korralduse nõuet täitmisele mitte pöörata.

Jõustamine vanemate ja laste seadusest lähtudes

Teatud juhtudel võivad esineda jõustamist takistavad asjaolud.

Kui laps on saanud 12-aastaseks, ei või täitmisele pööramine toimuda lapse tahte vastaselt, välja arvatud siis, kui läänikohus on veendunud, et see toimub lapse huvides. Sama kohaldatakse ka nooremate kui 12-aastaste laste suhtes, kes on saavutanud sellise küpsuse, et nende soove tuleks sarnaselt eespool öelduga arvestada.

ÜlesÜles

Samas on läänikohtul õigus keelduda täitmisele pööramisest, kui on selge, et pärast seda, kui tavaline kohus oma määruse väljastas või kui sotsiaalamet vanematevahelise kokkuleppe kinnitas, on asjaolud  muutunud – sellisel juhul tuleb teha avaldus asja uuesti läbivaatamiseks, lähtudes lapse huvidest.

Läänikohus võib keelduda täitmisele pööramisest ka muudel juhtudel, kui see võiks oluliselt kahjustada lapse füüsilist või vaimset tervist.

3. Täitemeetmete objekt ja olemus

3.1. Mis liiki varad võivad olla täitemenetluse objektiks?
Jõustamine täitemenetluse seadusest lähtudes

Varade arestimine peab vastama teatud tingimustele. Vara peab:

  • kuuluma võlgnikule;
  • olema võõrandatav ja
  • omama rahalist väärtust.

Põhimõtteliselt võib arestida igat liiki vara. See kehtib nii kinnis- kui vallasvara kohta.

Vallasvara hulka ei kuulu üksnes autod, väikelaevad ja masinad, vaid ka saadaolevad summad, nagu näiteks pangakontojääk ja erinevad õigused, näiteks õigus saada tulu surnu pärandisse kuuluva vara või aktsiate kasutamisest.

Arestida võib töötasusid, palkasid, pensione ja muid sarnaseid sissetulekuid.

Teatud liiki varasid ei tohi arestida. Nende hulka kuuluvad järgmised esmatarbeesemed:

  • rõivad ja muud võlgniku isiklikus kasutatuses olevad esemed kuni teatud põhjendatud väärtuseni;
  • mööbel, majapidamisseadmed ja muu kodu ja selle hoolduse jaoks vajalik varustus;
  • tööriistad ja muu varustus, mis on vajalik võlgniku kutsealaseks tegevuseks või kutseõppeks;
  • isiklikud asjad, näiteks tunnustusmedalid ja sporditrofeed, millel on võlgniku jaoks nii suur isiklik väärtus, et nende arestimine oleks ebaõiglane.

Samuti võivad teatud liiki varad olla erieeskirjadega arestimise eest kaitstud. Näiteks kahjude hüvitamise puhul. Kui võlgnik saab kahjutasu talle tekitatud vigastuste, ebaseaduslikult vahi alla võtmise, kuritahtliku vastutusele võtmise, laimu või muu sarnase eest, ei või neid rahalisi vahendeid arestida enne nende väljamaksmist. Kui need rahasummad on välja makstud, ei tohi neid arestida, kui neid hoitakse eraldi ja need on ette nähtud jätkuvalt olemasoleva abivajaduse rahuldamiseks. Muude kahjustuste, näiteks valu ja kannatuste, tekitamise eest makstavaid kahjutasusid ei tohi arestida enne, kui on kulunud kaks aastat nende väljamaksmise kuupäevast.

ÜlesÜles

Töötasust või palgast võib arestida üksnes osa, nimelt selle osa, mis võlgnikul enda ja oma pere ülalpidamisest üle jääb.

Töötasude ja palkade arestimisel antakse esmaõigus abieluseadusest ja vanemate ja laste seadusest tulenevatele nõuetele.

3.2. Milline on täitemeetmete mõju?
Jõustamine täitemenetluse seadusest lähtudes

Kui vara on arestitud, ei ole võlgnikul enam samasugust kontrolli selle üle, nagu tal oli varem. Võlgnik ei tohi teha varaga hagejat kahjustavaid toiminguid, näiteks seda võõrandada või teha muid toiminguid ilma täitevbüroo nõusolekuta, mis võidakse anda teatud konkreetsel põhjusel ja pärast hageja ärakuulamist.

Varaga ebaseaduslikke toiminguid tegevat isikut karistatakse.

Arestimismäärused annavad varale eelisõiguse.

Täiteasjade puhul on kolmandad pooled kohustatud andma teavet kõikide nõuete kohta, mis võivad võlgnikul nende vastu olla ja samuti mis tahes muude tehingute kohta, mis võivad olla olulised võlgniku arestitava vara hindamisel. Kolmandatele pooltele kohaldatakse ka avalikustamisnõuet, kui nende valduses on võlgnikule kuuluvat vara, näiteks kui neile on panditud võlgniku vara või nad hoiustavad seda. Seega peab pank andma teavet võlgnikule kuuluvate pangakontojääkide ja hoiulaegaste kohta ja pangas turvaliselt hoitavate võlgniku varade kohta. Ka võlgniku lähedastel sugulastel lasub avalikustamiskohustus.

Kolmandalt poolelt võidakse teavet nõuda kas suuliselt või kirjalikult ning vajaduse korral kutsutakse kolmas pool kohtuistungile. Selle nõude täitmatajätmise eest võidakse määrata trahv või vangistus.

ÜlesÜles

3.3. Kui kaua need meetmed kehtivad?

Arestimise kehtivus ei ole piiratud. Seadusandluses lähtutakse siiski sellest, et arestitud vara tuleb viivitamata müüa.

Väljatõstmise kohta kehtib reegel, et kui see on võimalik, peab väljatõstmine toimuma nelja nädala jooksul pärast vajalike dokumentide vastuvõtmist täitevbüroos.

4. Kas selliste meetmete kohaldamise otsust on võimalik edasi kaevata?

Jõustamine täitemenetluse seadusest lähtudes

Reeglina on täitevbüroo otsuseid võimalik edasi kaevata. Edasikaebus tuleb esitada kirjalikult täitevbüroo tööpiirkonna läänikohtusse valitsuse poolt kehtestatud eeskirjade kohaselt. Dokumendi koopia tuleb saata täitevbüroole.

Täitevbüroo otsuse võib edasi kaevata isik, keda antud otsus ebasoodsalt mõjutas. Töötasude arestimisotsuste kohta apellatsioonkaebuse esitamisele ajalisi piiranguid seatud ei ole, muude arestimisotsuste kohta tuleb apellatsioonkaebus esitada kolme nädala jooksul pärast kohtuotsuse teatavaks tegemist. Kolmas pool võib arestimisotsuse siiski igal ajal edasi kaevata.

Läänikohus võib täitemeetme peatada kuni järgmise korralduseni ja kui selleks on olemas konkreetsed põhjused, võib ta käskida juba võetud meetme tagasi pöörata.

Jõustamine vanemate ja laste seadusest lähtudes

Läänikohtu jõustamisotsuse võib edasi kaevata teise astme halduskohtusse ehk kammerkohtusse (kammarrätt). Apellatsioonkaebus tuleb esitada kirjalikult. Dokumendi koopia tuleb saata läänikohtule. Apellatsioonkaebus peab olema vastu võetud kolme nädala jooksul pärast vaidlustatud otsuse teatavaks tegemist.

« Kohtuotsuste jõustamine - Üldteave | Rootsi - Üldteave »

ÜlesÜles

Viimati muudetud: 30-08-2006

 
  • Ühenduse õigus
  • Rahvusvaheline õigus

  • Belgia
  • Bulgaaria
  • Tšehhi Vabariik
  • Taani
  • Saksamaa
  • Eesti
  • Iirimaa
  • Kreeka
  • Hispaania
  • Prantsusmaa
  • Itaalia
  • Küpros
  • Läti
  • Leedu
  • Luksemburg
  • Ungari
  • Malta
  • Holland
  • Austria
  • Poola
  • Portugal
  • Rumeenia
  • Sloveenia
  • Slovakkia
  • Soome
  • Rootsi
  • Ühendkuningriik