Euroopa Komisjon > EGV > Kohtuotsuste jõustamine > Hispaania

Viimati muudetud: 07-06-2006
Trükiversioon Lisa järjehoidja

Kohtuotsuste jõustamine - Hispaania

EJN logo

Käesolevat lehekülge ei eksisteeri enam. Esialgset keeleversiooni on ajakohastatud ning selle võib nüüd leida Euroopa e-õiguskeskkonna portaalist.


 

SISUKORD

1. Mida tähendab täitmine tsiviil- ja kaubandusasjades? 1.
2. Mis tingimustel võib anda täitedokumendi või teha täitmisotsuse? 2.
2.1. Menetlus 2.1.
2.2. Olulised tingimused: milliste kriteeriumide alusel teeb kohus otsuse täitemeetme rakendamiseks? 2.2.
3. Täitemeetmete ese ja laad 3.
3.1. Millist liiki vara suhtes saab täitemeetmeid rakendada? 3.1.
3.2. Milline on täitemeetmete mõju? 3.2.
3.3. Milline on selliste meetmete kehtivus? 3.3.
4. Kas sellise meetme kohaldamise otsust on võimalik edasi kaevata? 4.

 

Täitemenetlus on osa vastusest põhiseaduslikule mandaadile, mis on sätestatud riigi kõrgeimas õigusaktis, usaldades kohtunikele ülesande mõista õigust ja täita kohtuotsuseid (põhiseaduse artiklid 117 ja 118). Seetõttu on menetlusosalised kohustatud täitma kohtuotsuseid ja teisi kohtulahendeid ning tegema täitmisel nõutavat koostööd. Kohtunik peab tagama nende nõuete täies ulatuses täitmise.

1. Mida tähendab täitmine tsiviil- ja kaubandusasjades?

Kohtuotsuse täitmine tähendab kohtuvaidluse võitnud poole õiguse kaitsmist ja kehtestamist. See võib seisneda hageja nõudes tagastada teatud rahasumma, õiguses paluda kostjal midagi teha või hoiduda millegi tegemisest või nõudes mõne õiguse tunnustamiseks avalikku registrisse sissekandmise kaudu.

Täitmine võib olla kas lõplik või toimuda esialgse õiguskaitse raames. Viimasel juhul pööratakse täitmisele kohtulahend, mis ei ole veel lõplik, et ära hoida olukorda, kus võlausaldajal ei õnnestu menetluse venimise tõttu oma nõude rahuldamist saavutada (tsiviilkohtumenetluse seadustiku artiklid 524–537).

2. Mis tingimustel võib anda täitedokumendi või teha täitmisotsuse?

Põhimõtteliselt on vaja lõplikku kohtuotsust või muud täidetavaks tunnistatud dokumenti (välja arvatud  esialgse õiguskaitse raames toimuva täitmise korral, mis on mõnikord lubatud lõpliku lahendina).

2.1. Menetlus
2.1(a) Kas täitmisele saab võtta nii kohtulahendeid kui kohtuväliseid lahendeid?

Täitemenetlus peab põhinema täitedokumendil.

Täitedokumendid on:

  1. lõplik kohtuotsus;
  2. vahekohtulahend (laudos);
  3. kohtumäärus, millega kiidetakse heaks või kinnitatakse menetluses sõlmitud kohtulik kokkulepe, millega vajaduse korral kaasneb tunnistajatelt vande all ütluste võtmine, et tõendada asja tegelikku sisu;
  4. autenditud avalik dokument, kui see on esimene ärakiri. Kui tegemist on teise ärakirjaga, peab see olema välja antud kohtumääruse alusel, milles on märgitud võimalik kahju kannataja või kahju tekitaja, või kõigi menetlusosaliste nõusolekul;
  5. kaubanduslik leping, mille on allkirjastanud pooled ja nende vahendajaks olnud maakler, kes on vastava kutseliidu liige, kui sellele on lisatud tõend, milles kõnealune maakler kinnitab, et leping vastab tema registrikannetele ja nende kannete kuupäevadele;
  6. seaduslikult emiteeritud esitajaväärtpaberid või nimelised väärtpaberid, mis esindavad väljamaksmisele kuuluvaid kohustusi, ja nimetatud väärtpaberite samuti väljamaksmisele kuuluvad kupongid, kui kupongid vastavad väärtpaberitele ja väärtpaberid vastavad kõigil juhtudel kviitungiraamatutele;

Vastavuse korral ei peata võrdlemise käigus esitatud vastuväide, mis põhineb väärtpaberi võltsimise kahtlusel, täitmisotsuse tegemist, piiramata samas kostja õigust vaidlustada täitemenetlust edaspidi, väites, et väärtpaber on võltsitud;

ÜlesÜles

  1. registripidaja välja antud kehtiv tunnistus väärtpaberite kohta, mis esinevad väärtpaberituru seaduses viidatud kontokannete kujul, kui sellega kaasneb väärtpabereid või vajaduse korral emissiooni tõendava avaliku juriidilise dokumendi ärakiri, kui selle vajalikkus on sätestatud seaduses.

Eelmises lõigus nimetatud tunnistuse aegumistähtaeg peatub täitemenetluse alustamisega;

  1. kohtumäärus hüvitamisele kuuluva kahjunõude maksimaalse summa kohta, mis on antud süüdistatava kohtusse mitteilmumise korral või õigeksmõistva otsuse või tsiviilhagi rahuldamata jätmise korral kriminaalmenetluses, mis algatati seoses kohustusliku liikluskindlustuslepinguga kindlustatud sündmusega;
  2. muu kohtulahend või dokument, mis on kas täitemenetluse või mõne muu seaduse alusel täitmisele pööratav.
2.1(b) Kas kohtult on vaja taotleda täitmise määrust?

Sõltuvalt täitmisele kuuluvast täitedokumendist, on kaks võimalust.

Üldreeglina tuleb protsessi kaasata kohus, kuigi hüpoteegi realiseerimise korral ja tingimusel, et selles on sõnaselgelt kokku lepitud, võib hüpoteegiga koormatud vara müük toimuda notari vahendusel.

2.1(c) Millise kohtu pädevuses on täitmise korraldamine?

Täitmisele kuuluva kohtuotsuse teinud esimese astme kohtu pädevuses. Kui täitedokumendiks ei ole kohtuotsus, määratakse pädevus erinormide alusel, mille kohaselt kuulub asi tavaliselt kostja elukohajärgse kohtu pädevusse.

2.1(d) Kas täitemenetluse algatamise avaldus tuleb esitada advokaadi või juristi vahendusel?

Alati, välja arvatud kuni 900 euro suuruse nõudega kohtulahendite täitmisel.

ÜlesÜles

2.1(e) Täitemeetmete kulud

Kohtu poolt osutatud teenused on tavaliselt tasuta, välja arvatud märkimisväärse käibega äriühingute korral, kes peavad maksma tasu, mis kantakse riigituludesse.

Advokaatide ja õigusnõustajate tasumäärasid reguleerivad vastavad kutseliidud. Isikud, kellel on õigus saada menetlusabi, saavad seda edasi ka täitemenetluses.

Need kulud ei ole põhimõtteliselt piiratud, kuna nende suurus sõltub täitemenetluse käigus tõusetuvatest probleemidest.

2.2. Olulised tingimused: milliste kriteeriumide alusel teeb kohus otsuse täitemeetme rakendamiseks?

Menetlusosalise esitatavas täitmisavalduses tuleb märkida järgmist: täitedokument, millist täitemeedet taotletakse, võlgniku arestitav vara, võlgniku vara asukoha ja koosseisu väljaselgitamiseks vajalikud meetmed, isik või isikud, kelle suhtes täitmist teostatakse, esitades andmed nende isiku ja olukorra kohta; juhul kui eesmärgiks on kohtulahendi täitmine, tuleb selle tähistus tsiviilmenetluse seadustiku artikli 549 kohaselt nimetada ja lahend lisada avaldusele.

Täitmisavaldusele tuleb lisada tsiviilmenetluse seadustiku artiklis 550 nimetatud dokumendid. Kui täitmisavaldus vastab eespool nimetatud nõuetele ja kui esitatud dokument võimaldab täitmist, annab kohtunik, kellele avaldus esitati, selleks loa ja määrab arestitava summa, asjaomased isikud ja täitemeetmed.

3. Täitemeetmete ese ja laad

3.1. Millist liiki vara suhtes saab täitemeetmeid rakendada?

Igasuguse vallas- ja kinnisvara, samuti nõuete ja asjaõiguste suhtes. Sissenõuet ei saa pöörata järgmisele varale:

ÜlesÜles

  1. võõrandamatuks tunnistatud vara;
  2. kõrvalnõuded, mida ei saa põhinõuetest eraldi võõrandada;
  3. vara, millel iseenesest puudub materiaalne väärtus;
  4. vara, mida ei saa arestida vastavalt seadusele;
  5. kodumajapidamise esemed ja mööbel, samuti võlgniku ja tema pereliikmete riided, välja arvatud need, mida võib lugeda mittevajalikeks. Üldiselt sellised asjad nagu toit, küte ja muu vara, mis kohtu arvates on vajalik võlgniku ja tema ülalpeetavate rahuldavaks äraelamiseks;
  6. raamatud ja vahendid, mida võlgnik vajab oma kutse- või kunstialaseks või majandustegevuseks, kui nende väärtus ei ole nõude suurust arvestades proportsioonist väljas;
  7. pühad esemed ja esemed, mida kasutatakse ametlikult registreeritud usundite kombetalitustes;
  8. rahasummad, mille arestimine on sõnaselgelt seadusega keelatud;
  9. vara ja rahasummad, mille arestimine on Hispaania ratifitseeritud välislepingutes sõnaselgelt keelatud.

Sissenõuet ei saa pöörata ka järgmistele rahasummadele:

  1. palk, pension, töötasu või muu samaväärne tasu, mis ei ületa indekseeritud alampalgana kehtestatud summat (valitsus otsustab selle kord aastas);
  2. palka, pensioni, töötasu või muud samaväärset tasu, mis ületab indekseeritud alampalka, võib arestida järgmise skaala järgi:
  • esimese täiendava summa korral, mis võrdub kuni kahekordse indekseeritud alampalgaga, 30 protsenti;
  • täiendava summa korral, mis võrdub kuni kolmekordse indekseeritud alampalgaga, 50 protsenti;
  • täiendava summa korral, mis võrdub kuni neljakordse indekseeritud alampalgaga, 60 protsenti;
  • täiendava summa korral, mis võrdub kuni viiekordse indekseeritud alampalgaga, 70 protsenti;
  • iga eelmist summat ületava summa eest 90 protsenti.

Kui võlgnik saab töötasu enam kui ühest kohast, liidetakse kõik töötasud kokku ja sellest summast lahutatakse summa, mida ei saa arestida. Lisaks liidetakse ka abikaasa palk, pension, töötasu ja muud samaväärsed tasud, välja arvatud abielulepinguga sätestatud vara ja kõigi sissetulekute lahususe korral, kusjuures seda tuleb kohtule tõendada.

ÜlesÜles

Kohus võib 2. punkti alapunktides 1, 2, 3 ja 4 nimetatud protsente vähendada 10–15% võrra, et võimaldada võlgnikul katta perekonna kulusid.

Kui palga, pensioni ja töötasu suhtes kohaldatakse maksu- või sotsiaalkindlustusseadusest tulenevat avaliku iseloomuga alalist või ajutist mahaarvamist, võetakse arestimisele kuuluva summa määramisel aluseks netosumma, mille võlgnik saab pärast mahaarvamise teostamist.

Ülalnimetatud alapunktid kehtivad ka kutse- või äritegevusega tegeleva füüsilisest isikust ettevõtja tuludele.

Täitemeede peab igal juhul, ilma et see piiraks vajadust arvestada eespool nimetatud rahasummadega, mida ei saa arestida, olema proportsionaalne summaga, mille suhtes anti täitmiseks luba, s.t liiga karmi meetme korral võib tekkida vajadus meetme ulatust vähendada, ja kui meede on ebapiisav, selle ulatust suurendada.

Kui sissenõudjal puuduvad andmed võlgniku vara kohta, võib kohtult paluda uurimise korraldamist; selleks tehakse päringud mitmesuguste ametiasutuste andmebaasidesse, millest mõnele pääseb kohus juurde otse tavalisi turvameetmeid kasutades.

3.2. Milline on täitemeetmete mõju?

Täitemenetluse tõhususe tagamiseks on seaduses ette nähtud teatud meetmed, mis sõltuvad varaliigist.

  • Kinnisvara või muu vara korral, mis kantakse registrisse, võib kohus sissenõudja nõudmisel anda korralduse kanda asjaomasesse avalikku registrisse arestimise eelmärge (tavaliselt kinnistusraamatusse).
  • Muudel juhtudel võib lubada järgmiste meetmete rakendamist:
    • raha: konfiskeerimine; jooksvad arved: korraldus pangale blokeerida arve; palk: korraldus väljamaksjale pidada kinni osa palgast;

      ÜlesÜles

    • intressid jm tulud: kinnipidamine väljamaksja poolt, halduri määramine ja kohtulik konfiskeerimine;
    • väärtpaberid ja finantsinstrumendid: allikapõhine intressi kinnipidamine, väärtpaberibörsi või järelturu korraldaja (kui väärtpaberid on noteeritud ametlikul turul) ja äriühingu teavitamine;
    • muu vallasvara: konfiskeerimine.

Lisaks nõutakse täitmise tagamiseks kõigilt isikutelt ja avalikelt ning eraõiguslikelt asutustelt täitemenetluses koostööd (selle kohustuse eiramisel ähvardab rahatrahv või isegi süüdistus kohtu suhtes lugupidamatuse väljendamises). See tähendab, et nad peavad kohtule esitama nõutud teabe, otsustama asjaomased täitemeetmed, andma üle nende valduses olevad dokumendid ja andmed. Seda kohustust võib piirata vaid isikute põhiõiguste või teatud juhtudel seaduses sõnaselgelt sätestatud piirangutega.

3.3. Milline on selliste meetmete kehtivus?

Täitemeetmete kestust eelnevalt ei määrata. Nad kehtivad, kuni täitmine on lõpule viidud.

4. Kas sellise meetme kohaldamise otsust on võimalik edasi kaevata?

Täitmisotsuses nimetatud konkreetseid meetmeid ei ole võimalik edasi kaevata, kuid võlgnik võib vastu vaielda konkreetse meetme määramisele. Kui kohus jätab vastuväite rahuldamata, võib võlgnik algatada viie päeva jooksul apellatsioonimenetluse. Apellatsioonimenetluse algatamine ei peata lubatud meetme täitmist.

Võlgnik võib lisaks eespool nimetatule vaidlustada tema vastu suunatud täitetoimingud kas menetlusnormide rikkumise alusel või kõnealuse õigussuhtega seotud põhjusel.

ÜlesÜles

Menetluslikud põhjused (kohaldatavad kõikide täitedokumentide suhtes):

  • võlgnikul puudub nõutud pädevus või esindus;
  • sissenõudjal puudub pädevus või esindus või ta ei ole suuteline nõutud pädevust või esindust tõendama;
  • täitetoimingu tühisus, kuna see ei põhine kostja kahjuks tehtud kohtu- või vahekohtulahendil, sest esitatud dokument ei vasta seaduses täitedokumendile sätestatud tingimustele või täitetoimingu lubamisel rikuti menetlusnorme, mida tuleb järgida enne täitetoimingu lubamist;
  • puudused vahekohtulahendi ehtsuses, kui täitedokumendiks on vahekohtulahend, mida ei ole tõestanud ega kinnitanud notar.

Lisaks eespool nimetatud põhjustele võib võlgnik põhjendada täitetoimingu vaidlustamist selle aluseks oleva õigussuhtega (materiaalõigusnormide rikkumise alusel). Kuivõrd kohtuotsuse tegemisele eelneb kohtuvaidlus, siis on kohtuotsuse kui täitedokumendi vaidlustamise võimalus väiksem.

Seega, kui täitedokumendiks on kostja kahjuks tehtud kohtu- või vahekohtulahend või kui lahendiga kiidetakse heaks kohtulik kokkulepe, võib võlgnik kümne päeva jooksul pärast täiteteate saamist vaielda täitmisele kirjalikult vastu ühel järgmistest põhjustest:

  • kohtuotsuses, mida peab dokumentaalselt tõendama, määratud rahasumma tasumine või korralduse täitmine;
  • täitmise aegumine;
  • lepingud või tehingud, mis sõlmiti täitmise ennetamiseks, kui need lepingud või tehingud on sõlmitud või jäädvustatud avalikus dokumendis.

Neil juhtudel ei peata vaidlustamine täitemenetlust.

Kui täitedokument ei kuulu eespool nimetatud dokumentide hulka, on teisigi vaidlustamise aluseid, sealhulgas:

  • makse, mille kohta on võimalik esitada dokumentaalne tõend;
  • tasumisele kuuluva nõude tasaarveldamine täidetava dokumendi alusel;
  • plus petitio või rahalise võlgnevuse hindamine liiga suureks;
  • piirangud ja aegumine;
  • õigeksmõistev otsus, tähtaja edasilükkamine või kokkulepe või lubadus mitte hagi esitada, mis on dokumentaalselt tõendatav.
  • kokkulepe, kui see on sõlmitud avalikus dokumendis.

Kui vaidlustamine toimub ülalnimetatud põhjusel, täitemenetlus peatatakse.

« Kohtuotsuste jõustamine - Üldteave | Hispaania - Üldteave »

ÜlesÜles

Viimati muudetud: 07-06-2006

 
  • Ühenduse õigus
  • Rahvusvaheline õigus

  • Belgia
  • Bulgaaria
  • Tšehhi Vabariik
  • Taani
  • Saksamaa
  • Eesti
  • Iirimaa
  • Kreeka
  • Hispaania
  • Prantsusmaa
  • Itaalia
  • Küpros
  • Läti
  • Leedu
  • Luksemburg
  • Ungari
  • Malta
  • Holland
  • Austria
  • Poola
  • Portugal
  • Rumeenia
  • Sloveenia
  • Slovakkia
  • Soome
  • Rootsi
  • Ühendkuningriik