Euroopa Komisjon > EGV > Kohtuotsuste jõustamine > Sloveenia

Viimati muudetud: 22-04-2009
Trükiversioon Lisa järjehoidja

Kohtuotsuste jõustamine - Sloveenia

EJN logo

Käesolevat lehekülge ei eksisteeri enam. Esialgset keeleversiooni on ajakohastatud ning selle võib nüüd leida Euroopa e-õiguskeskkonna portaalist.


 

SISUKORD

1. Mida tähendab täitmine tsiviil- ja kaubandusasjades? 1.
2. Mis tingimustel võib välja anda täitedokumendi või teha täitmisotsuse? 2.
2.1. Menetlus 2.1.
2.2. Täitmisele pööramise tingimused 2.2.
3. Täitemeetmete ese ja laad 3.
3.1. Millist liiki vara suhtes võib täitemeetmeid rakendada? 3.1.
3.2. Milline on täitemeetmete mõju? 3.2.
3.3. Milline on kõnealuste meetmete kehtivus? 3.3.
4. Kas sellise meetme kohaldamise otsust on võimalik edasi kaevata? 4.
5. Mida peab isik tegema teise liikmesriigi kohtulahendi tunnustamiseks ja täitmiseks Sloveenias? 5.
5.1. Milline on välisriigi kohtulahendi tunnustamise ja täitmise avalduse vorm ja selle lisad? 5.1.
5.2. Millisele organile või kohtule tuleb täitmise avaldus esitada? 5.2.
5.3. Millises keeles tuleb täitmise avaldus koostada? 5.3.
5.4. Kas on vaja maksta kohtutasu? Kas on vaja maksta muid tasusid? 5.4.
5.5. Kas kõnealustel juhtudel peab taotlejat esindama advokaat? Kui jah, siis kuidas leida Sloveenias advokaati? 5.5.

 

1. Mida tähendab täitmine tsiviil- ja kaubandusasjades?

Sloveenia Vabariigis reguleerib kohtuotsuste täitmist ühtselt tsiviilasjades kohtuotsuste täitmise ja nõuete tagamise seadus (Zakon o izvršbi in zavarovanju -ZIZ).

  • (Palun määratlege mõiste „täitmine”).

Sloveenia õiguskorras tähendab täitmine nõude (st maksekohustus või teenuse osutamise kohustus, vabastus või loa andmine) rahuldamiseks välja antud täitedokumendi kohtulikku sundtäitmist. Perekonnaasjades võib täitmine erandkorras hõlmata ka õigussuhte muutumisega seotud nõude rahuldamist.

  • (Kirjeldage kokkuvõtlikult täitemeetmeid, millega saab kostjat sundida midagi tegema, millegi tegemisest hoiduma või maksekohustust täitma).

Rahaliste nõuete rahuldamiseks kasutatavad täitemeetmed on võlgniku vallas- või kinnisvara sundmüük, võlgniku võlanõude üleminek, võlgniku muude rahaliste või materiaalsete õiguste või registreeritud väärtpaberite likvideerimine, osaluse müük aktsia- või osakapitalis ja maksetehingute sooritamise õigusega organisatsioonides (st pankades) hoiustatavate summade võõrandamine.

Täitemeetmed mitterahaliste nõuete puhul on vallasvara üleandmine, kinnisvara vabastamine ja üleandmine, võlgniku kulul asendusteenuse osutamine, võlgniku sundimine rahalise karistusega, töötaja tööle ennistamine, esemete jagamine, tahteavalduse tegemine ja lapse äravõtmine.

2. Mis tingimustel võib välja anda täitedokumendi või teha täitmisotsuse?

Kohus annab täitmiseks loa täitedokumendi alusel.

ÜlesÜles

Täitedokumendid on järgmised:

  • täitmisele pööratav kohtulahend (kohtu või vahekohtu määrus, otsus või maksekäsk või muu kohtu või vahekohtu korraldus) ja kohtulik kokkulepe (sõlmitud kohtus või vahekohtus);
  • täitmisele pööratav notariaalakt;
  • muu täitmisele pööratav otsus või õigusdokument, mis on täitedokument vastavalt seadusele, ratifitseeritud ja avaldatud välislepingule või Sloveenia Vabariigis vahetult kohaldatavale Euroopa Liidu õigusaktile.

Täitedokument on täitmiseks nõuetekohane, kui selles on märgitud võlausaldaja ja võlgniku nimi ning kohustuse ese, liik, ulatus ja täitmise tähtaeg (ZIZi artikli 21 lõige 1)

Kui otsuse täitmise taotlus esitatakse kohtule, kes ei teinud otsust esimese astme kohtuna, tuleb kohtule esitada täitmisotsuse aluseks oleva täitedokumendi originaal või tõestatud ärakiri (ZIZi artikli 42 lõige 1).

2.1. Menetlus
  • (Kas täitmisele saab pöörata nii kohtuotsuseid kui ka kohtuvälise menetleja otsuseid?)

Nagu vastuses eelmisele küsimusele on öeldud, on lisaks kohtulahenditele ja kohtulikele kokkulepetele täitmisele pööratavad ka notariaalaktid, muud otsused ja õigusdokumendid, mis on seaduse, ratifitseeritud ja avaldatud välislepingu või Sloveenia Vabariigis vahetult kohaldatava Euroopa Liidu õigusakti kohaselt vastavalt ZIZis sätestatud tingimustele täitmisele pööratavad.

  • (Kas nõude täitmisele pööramiseks tuleb kohtult luba taotleda?)

Kohtu luba on vajalik; nõude täitmisele pööramiseks on nõutav täitmisotsus.

  • (Kes on pädev tegema otsust täitmise kohta?)

Täitmise kohta teeb otsuse piirkonnakohus.

ÜlesÜles

  • (Kohtutäiturite õiguslik seisund, roll, kohustused ja õigused?)

Kohtutäitur on isik, kes teostab täite- ja nõuete tagamise toiminguid (isik, kes otseselt tegeleb täitmisega - arestib vara/summad, määrab tagatise jne). Kohtutäiturid, kes tegutsevad kindla piirkonnakohtu tööpiirkonnas, määrab ametisse justiitsminister. Täitmise erijuhtudel määratakse kohtutäitur kohtu poolt ja võlausaldaja ise võib samuti valida konkreetse kohtutäituri. Erijuhtudel võib kohtutäitur teha toiminguid kogu Sloveenia Vabariigi territooriumil. Kohtutäituri teenus on avalik teenus, mille osutamisel on kohtutäitur sõltumatu.

Kohtutäitur vastutab täitetoimingute tegemisel ja nõuete tagamisel oma tegevusega või rakendusmäärustes ning kohtumäärustes ette nähtud kohustuste täitmata jätmisega põhjustatud kahjude eest.

Kohustuste täitmisel ilmnenud väga tõsiste rikkumiste korral võib justiitsminister kohtutäituri ametist tagandada.

  • (Kas täitemenetluse algatamise avaldus tuleks esitada advokaadi või mõne muu õigusesindaja kaudu?)

Ei. Võlausaldaja võib esitada täitemenetluse algatamise avalduse otse. Täitemenetluse algatamise avaldused esitatakse tavaliselt siiski vajalikke õigusteadmisi omava advokaadi kaudu.

  • (Tooge ära eri tüüpi täitemeetmete tasude astmestik).

Kui võlausaldaja tegutseb täitemenetluses iseseisvalt, peab ta kohtule maksma lõivu iga avalduse ja kohtu poolt kõnealuse avalduse alusel tehtud otsuse eest. Kui aga võlausaldaja kasutab advokaati, tasub ta advokaadi teenuste eest vastavalt advokaadi hinnakirjale. Tsiviil- ja täitemenetluste puhul makstavaid lõivusid reguleerib kohtulõivude seaduse (Zakon o sodnih taksah - ZST) tasude astmestik nr I. Lõiv, mis konkreetse täitetoimingu taotluse esitanud isikul tuleb maksta, sõltub nõude suurusest.

ÜlesÜles

a) Kohtukulud (sõltuvad nõude suurusest)

Kohtukulud sõltuvad nõude suurusest. Kui nõude suurus on näiteks 1000 eurot, on kohtukulud järgmised (arvutus on üksnes informatiivne):

  • täitemenetluse algatamise avaldus: 28 eurot,
  • täitmisotsus: 28 eurot,
  • vaidlusavaldus: 56 eurot.

b) Kohtutäituri kulud ja tasustamine

  • püsikulud ja -maksed: tegelikud sõidukulud, majutuskulud, toimiku läbivaatamise kulud (10 eurot), dokumendi isiklikult kättetoimetamise kulud (10 eurot), viivise arvutamise kulud (10 eurot), kulude arvutamise kulud (4 eurot);
  • muutuvkulud ja -maksed, mis sõltuvad nõude summast (1000 euro suuruse nõude puhul on kulud järgmised: sularaha arestimine - 83 eurot, võlgnikupoolne vabatahtlik sularahas maksmine - 10 eurot, vallasvara arestimine - 312 eurot, avaliku enampakkumise korraldamine ja teostamine - 312 eurot, vallasvara müük otselepinguga - 156 eurot, müük vahendaja kaudu - 62 eurot, esemete füüsiline jagamine - 156 eurot);
  • muud kulud: arestitud vallasvara hoidmisega seotud kulud, mis on erinevad sõltuvalt vallasvara kaalust (näiteks kuni 100 kg kaaluva vara puhul on tasu 0,42 eurot hoiustamise iga seitsmepäevase perioodi või selle osa eest, kuid mitte vähem kui 3 eurot), arestitud vallasvara käsitlemise kulud, mis samuti sõltuvad vallasvara kaalust (näiteks kuni 30 kg kaaluva vara puhul on tasu 2,5 eurot).
2.2. Täitmisele pööramise tingimused
  • (Mis tingimustel võib kohus kohaldada täitemeetmeid)

Esimene täitmisele pööramise tingimus on täitedokumendi või autentse dokumendi olemasolu kooskõlas täitmise aluseks olevate õigusnormidega (mis on tegelikult täitmise aluseks).

ÜlesÜles

Teine tingimus on täitemenetluse algatamise avalduse esitamine; avaldus peab sisaldama järgmist teavet: võlausaldaja ja võlgniku nimi, täitedokument või autentne dokument, võlgniku kohustus, täitemeede ja täitmise ese ning muu täitmiseks vajalik teave (autentsel dokumendil põhinev täitemenetluse algatamise avaldus peab sisaldama ka kohtule esitatud taotlust kohustada võlgnikku tasuma nõude summa ja määratud kulud kaheksa päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest või riigi võlakirjade ja tšekkidega seotud kohtumenetluse korral kolme päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest).

Pärast seda, kui kohus on saanud täitemenetluse algatamise avalduse koos täitedokumendi või autentse dokumendiga, kontrollib ta saadud dokumente (kas need vastavad ZIZi sätetele) ja teeb täitmisotsuse või määruse avalduse tagasilükkamise (põhjendamatuse tõttu) või rahuldamata jätmise (menetluslikel põhjustel) kohta.

  • (Seoses nõuetega)

Nõue peab olema tekkinud ja kohustuse vabatahtliku täitmise tähtaeg peab olema möödunud.

  • (Seoses võlgnikuga)

Täitedokumendis või autentses dokumendis peab olema selgelt nimetatud võlgnik. Lisaks tuleb võlgniku nimi ja aadress (või tegevuskoht) märkida täitemenetluse algatamise avalduses.

Võlgnik peab olema tegelik isik (ei tohi olla surnud isik või äriregistrist kustutatud). Kui täitemenetluse algatamise avaldus esitatakse isiku suhtes, keda ei ole olemas, tuleb avaldus tagasi lükata, kuid kui isik lakkab olemast täitemenetluse ajal, siis menetlus peatatakse seaduse alusel (ex lege) (selle kohta ei ole vaja teha eriotsust).

Nii võlgniku kui ka võlausaldajaga seotud eeltingimusi (teovõime, kvalifikatsioon), mis kooskõlas tsiviilkohtumenetluse seaduse sätetega (Zakon o pravdnem postopku - ZPP) koostoimes ZIZi artikliga 15 peavad olema täidetud tsiviilkohtumenetluses, kohaldatakse ka täitmisele pööramise suhtes.

ÜlesÜles

3. Täitemeetmete ese ja laad

3.1. Millist liiki vara suhtes võib täitemeetmeid rakendada?

ZIZis on sätestatud eri liiki täitemeetmed (ZIZi artikkel 30):

  • vallas- ja kinnisvara müük, rahalise nõude üleminek, muude rahaliste või majanduslike õiguste ja registreeritud väärtpaberite likvideerimine, osaluse müük aktsia- või osakapitalis ja maksetehingute sooritamise õigusega organisatsioonides hoiustatavate summade võõrandamine.

Eespool nimetatud täitemeetmeid võib kohaldada kõikide täitemenetluse esemete suhtes (kõikide võlgnikule kuuluvate asjade või rahaliste või materiaalsete õiguste suhtes), v.a need, millele ei saa vastavalt seadusele sissenõuet pöörata või mille suhtes on keelatud täitemeetmeid rakendada - ZIZi artikkel 32.

  • Nimetage vara liigid või rahalised nõuded, mille suhtes täitemeetmeid rakendada ei saa.

Täitemeetmeid ei saa rakendada järgmise suhtes:

  • esemed, millega ei saa teha õigustehinguid;
  • maavarad ja muud loodusvarad;
  • ruumid, seadmed ja muud esemed, mis on riigile või sõltumatule kohalikule omavalitsusele hädavajalikud nende ülesannete täitmiseks, ning riigikaitseks ette nähtud vallas- ja kinnisvara;
  • muud esemed ja õigused, mille suhtes ei saa seaduse kohaselt täitemeetmeid rakendada (nt laste ülalpidamiseks ette nähtud vahendid, isiklikud esemed, sotsiaaltoetus, vanematoetus, lapsetoetus, puudetoetus, toit, küte, jooksvad varud ja paljunduskari, põllukultuurid, medalid, invaliidsustoetus, põllumaa ja tootmishooned, mida talunik vajab enda ülalpidamiseks jne).
3.2. Milline on täitemeetmete mõju?

Kõikide täitemeetmete peamine mõju ja eesmärk on võlausaldaja nõuete rahuldamine.

ÜlesÜles

  • (võlgniku suhtes, kes ei järgi täitemeetmeid):

Täitmisotsuse teinud kohus võib trahvida võlgnikku, kes tegutseb vastuolus kohtu otsusega, näiteks varjab, kahjustab või hävitab oma vara, paneb toime teo, mis võib põhjustada võlausaldajale korvamatut või raskesti korvatavat kahju, takistab nõude tagamist, annab oma varade kohta valeteavet, takistab või ei luba teostada kinnisvara uurimist ja hindamist.

Kui võlgnik võõrandab vastuolus täitmisotsuse teinud kohtu otsusega oma vara, on võõrandamine kehtiv üksnes juhul, kui vara oli amortiseerunud ja kui teine lepingupool tegutses vara võõrandamise või koormamise ajal heas usus (ei teadnud ega pidanud teadma, et võlgnikul puudus vara võõrandamise õigus).

Võlgnik, kes võlausaldajale maksmise takistamiseks hävitab, kahjustab või varjab sundvõõrandamise ajal osa oma varadest, tekitades sellega võlausaldajale kahju, kannab kriminaalvastutust ja teda võib trahvida või karistada kuni üheaastase vangistusega.

  • (kolmandate isikute suhtes):

a) Pangapoolne rikkumine

Pank on kohustatud esitama kohtule viimase nõudmisel kõik selgitused ja dokumendid, millest nähtub, kas ja kuidas pank on kohtu täitmisotsuse täitnud ja kuidas ta on järginud seaduses sätestatud nõuete rahuldamise järjekorda. Samuti on pank kohustatud esitama võlausaldajatele ja kohtule võlgniku pangakontode andmed. Pank peab täitmisotsuse alusel blokeerima võlgniku vahendid täitmisotsuses näidatud ulatuses ja maksma blokeeritud summa välja võlausaldajale.

Pangale, kes jätab võlguolevad summad vastuolus kohtulahendiga arestimata, üle kandmata ja välja maksmata, võib kohus anda korralduse maksta kõnealused summad võlausaldajale välja mitte võlgniku, vaid panga enda vahenditest. Sellisel juhul vastutab pank ka võlausaldajale tekitatud kahju eest, sest ta tegutses vastuolus täitmisotsusega või rikkus andmete esitamise kohustust, täitmisotsuses nimetatud kohustuste täitmise järjekorda, ulatust või viisi käsitlevaid seaduse sätteid.

ÜlesÜles

b) Tööandjapoolne rikkumine

Tööandja on kohustatud maksma täitmisotsuse alusel võlausaldajale rahasumma või rahasummad, mis oleks muul juhul makstud võlgnikule töötasuna. Seda tehes peab ta jätma võlgniku käsutusse vähemalt jooksva kuu miinimumpalga. Tööandjale, kes vastuolus kohtulahendiga jättis võlguolevad summad kinni pidamata ja võlausaldajale välja maksmata, võib kohus anda korralduse maksta kõnealused summad mitte võlgniku, vaid enda vahenditest. Sellisel juhul vastutab tööandja ka võlausaldajale tekitatud kahju eest, sest ta tegutses vastuolus täitmisotsusega.

c) Võlgniku teiste võlgnike rikkumised

Võlgniku võlgnik on kohustatud teatama, kas ta tunnustab arestitud nõuet ja kui ta seda teeb, siis millises summas, või kas nõude rahuldamise kohustus sõltub muude kohustuste täitmisest. Kui ta seda ei tee või esitab valeandmeid, vastutab ta võlausaldajale tekitatud kahju eest.

3.3. Milline on kõnealuste meetmete kehtivus?
  • (Kas tähtaeg on määratud seadusega või kohtumäärusega?)

Täitmisotsuse teinud kohtu poolt kohaldatud täitemeetmete kehtivuse sõltub meetme liigist. Üldjuhul lõpeb täitemenetlus (ja seega ka täitmisotsuse kehtivus) võlausaldaja nõude rahuldamisel. Kui aga otsust ei saa õiguslike või materiaalsete takistuste tõttu täitmisele pöörata, tuleb menetlus lõpetada ja sellega tühistatakse kõik täitetoimingud, v.a juhul, kui see rikuks kolmandate isikute (näiteks arestitud vallasvara ostja) omandatud õigusi. Võlausaldaja võib igal ajal teha ettepaneku lükata täitemenetlus teatavaks ajaks edasi ja säilitada sellega täitmisotsuse kehtivuse ka juhul, kui võlgnikul otsuse tegemise ajal varad puuduvad (ja seega ei saa võlausaldaja nõuet rahuldada materiaalsetel põhjustel).

ÜlesÜles

Juhul kui võlgniku pangas oleva vara suhtes täitemeetmete rakendamise ajal puuduvad võlgniku pangakontol vahendid või ta ei saa neid kasutada, sest need on broneeritud, peab pank säilitama täitmisotsust veel üks aasta ja maksma võlausaldajale siis, kui vahendid laekuvad võlgniku pangakontole või ta saab õiguse neid kasutada. Kuni selle ajani täitemenetlust ei lõpetata.

Kui kohtutäitur ei leia vallasvara arestimise ajal esemeid, mille suhtes saab rakendada täitemeetmeid, või arestitud esemetest võlausaldaja nõude rahuldamiseks ei piisa, võib võlausaldaja esitada kohtutäiturile ühe aasta jooksul alates arestimise kuupäevast piiramatul arvul taotlusi uute varade arestimiseks. Kuni selle ajani täitemenetlust ei lõpetata.

4. Kas sellise meetme kohaldamise otsust on võimalik edasi kaevata?

Tavaliselt võib esimese astme kohtu otsuse peale esitada apellatsioonkaebuse. Täitmisotsus on siin erandiks. Võlgnik ja kolmas isik, kellel on täitemenetluse eseme suhtes õigus, mis takistab täitmisele pööramist, võib esitada sellise otsuse peale vastuväite. Täitemenetluses ei ole üldjuhul kassatsioonkaebuse esitamine lubatud.

(Kes saab täitmisotsuse edasi kaevata?)

Täitmisotsuse teinud kohtu otsuse saavad edasi kaevata võlgnik, võlausaldaja, kolmas isik, kellel on täitemenetluse eseme suhtes õigus, mis takistab täitmisele pööramist, ja kauba müügi puhul selle ostja.

(Millisele pädevale kohtule tuleb kaebus esitada?)

Kaebus ja vastuväide esitatakse edasikaevatava otsuse teinud kohtule. Üldjuhul teeb vastuväite kohta otsuse sama kohus, kes tegi täitmisotsuse, ja kaebuse kohta teeb otsuse teise astme kohus.

ÜlesÜles

(Milline on kaebuse esitamise tähtaeg?)

Vastuväite ja kaebuse võib esitada kaheksa päeva jooksul alates esimese astme kohtu otsuse kättetoimetamise kuupäevast. Erakorralistel juhtudel, kui vastuväide põhineb nõudega seotud asjaoludel, mis ilmnesid pärast otsuse täitmisele pööramist ning neile ei saanud tugineda tähtaja jooksul, on võimalik esitada vastuväide ka pärast nimetatud tähtaja möödumist kuni täitemenetluse lõpuni.

(Milline on kaebuse esitamise tagajärg?)

Kaebuse või vastuväite esitamise tõttu täitetoimingute tegemist, v.a nõuete rahuldamise etapp, edasi ei lükata. Üldjuhul ei tohi võlausaldajale maksta enne, kui täitmisotsus on lõplik.

5. Mida peab isik tegema teise liikmesriigi kohtulahendi tunnustamiseks ja täitmiseks Sloveenias?

Seoses teise liikmesriigi kohtulahendi täitmisele pööramise tunnustamisega Sloveenias kohaldatakse otse Brüsseli I ja II määrust ja Euroopa täitekorraldust. ZIZis on sätestatud, et poole nõudmisel peab nõude kohta otsuse teinud esimese astme kohus või autentse dokumendi koostanud organ väljastama otsuse või autentse dokumendi täitedokumendi, mis põhineb vahetult kohaldataval ELi õigusaktil. Sloveenias on teises liikmesriigis tehtud otsuse tunnustamise ja selle täitmisele pööramise pädevus piirkonnakohtul, kelle tööpiirkonnas asub võlgniku alaline või ajutine elukoht. Kõnealust otsust võib parandada või selle tühistada täitedokumendi välja andnud organ.

5.1. Milline on välisriigi kohtulahendi tunnustamise ja täitmise avalduse vorm ja selle lisad?

Välisriigi kohtulahendi tunnustamise ja täitmise avaldust ei pea esitama mingis kindlas vormis: see on taotlus, millele on kooskõlas Euroopa õigusaktide lisadega lisatud välisriigi kohtulahend või selle tõestatud koopia ja täitedokument.

5.2. Millisele organile või kohtule tuleb täitmise avaldus esitada?

Kohtulahendi tunnustamise ja täitmise avaldus esitatakse piirkonnakohtule, kelle tööpiirkonnas asub võlgniku alaline või ajutine elukoht.

5.3. Millises keeles tuleb täitmise avaldus koostada?

Avaldus koostatakse sloveeni keeles.

5.4. Kas on vaja maksta kohtutasu? Kas on vaja maksta muid tasusid?

Täitmisele pööramise tunnustamise menetluse puhul tuleb maksta kohtulõiv avalduse esitamise eest (umbes 8 eurot) ja otsuse tasu (umbes 16 eurot). Täitemenetluse tasude kohta vt vastus küsimusele 2.1.

5.5. Kas kõnealustel juhtudel peab taotlejat esindama advokaat? Kui jah, siis kuidas leida Sloveenias advokaati?

Piirkonnakohtus võib poolt esindada advokaat või isik, kes on sooritanud riigieksami õiguses. Sloveenia advokaatide nimekiri on järgmisel veebisaidil: http://www.odv-zb.si/eng/ English - slovenšcina

« Kohtuotsuste jõustamine - Üldteave | Sloveenia - Üldteave »

ÜlesÜles

Viimati muudetud: 22-04-2009

 
  • Ühenduse õigus
  • Rahvusvaheline õigus

  • Belgia
  • Bulgaaria
  • Tšehhi Vabariik
  • Taani
  • Saksamaa
  • Eesti
  • Iirimaa
  • Kreeka
  • Hispaania
  • Prantsusmaa
  • Itaalia
  • Küpros
  • Läti
  • Leedu
  • Luksemburg
  • Ungari
  • Malta
  • Holland
  • Austria
  • Poola
  • Portugal
  • Rumeenia
  • Sloveenia
  • Slovakkia
  • Soome
  • Rootsi
  • Ühendkuningriik