Euroopa Komisjon > EGV > Kohtuotsuste jõustamine > Rumeenia

Viimati muudetud: 11-05-2009
Trükiversioon Lisa järjehoidja

Kohtuotsuste jõustamine - Rumeenia

EJN logo

Käesolevat lehekülge ei eksisteeri enam. Esialgset keeleversiooni on ajakohastatud ning selle võib nüüd leida Euroopa e-õiguskeskkonna portaalist.


 

SISUKORD

1. Mida tähendab täitmine tsiviil- ja kaubandusasjades? 1.
2. Mis tingimustel võib välja anda täitedokumendi või teha täitmisotsuse? 2.
2.1. Menetlus 2.1.
2.2. Olulised tingimused 2.2.
3. Täitemeetmete ese ja laad 3.
3.1. Millist liiki vara suhtes võib täitemeetmeid rakendada? 3.1.
3.2. Milline on täitemeetmete mõju? 3.2.
3.3. Milline on kõnealuste meetmete kehtivus? 3.3.
4. Kas sellise meetme kohaldamise otsust on võimalik edasi kaevata? 4.

 

1. Mida tähendab täitmine tsiviil- ja kaubandusasjades?

Palun määratlege mõiste täitemenetlus

Sätted, mis käsitlevad täitmist tsiviil- ja kaubandusasjades, sisalduvad Rumeenia tsiviilkohtumenetluse seadustiku artiklites 372-580.

Rumeenia õigussüsteemis on täitmine tsiviil- ja kaubandusmenetluse teine etapp ning selle peamine eesmärk on tagada kohtuotsusega või kohtuvälise kokkuleppega antud õiguste tõhus tunnustamine. Seega võimaldab täitemenetlus kohtuotsuse või kohtuvälise menetlusega antud õiguste valdajal kohustada nimetatud õigusi rikkunud (füüsilist või juriidilist) isikut kohtuotsust täitma ja taastada pädeva asutuse toetusel õigusriigi põhimõtted.

Kirjeldage kokkuvõtlikult täitemeetmeid, millega saab kostjat sundida midagi tegema, millegi tegemisest hoiduma või tasuma mingi summa

Rumeenia tsiviilkohtumenetluse seadustikus on loetletud otsesed ja kaudsed täitemeetmed.

Järgmised täitemeetmed on otsesed, kui nad käsitlevad täitmisele pööratava kohustuse eset:

  • Vallasvara sundmüük, kinnisvara sundmüük - artiklid 572-5801
  • Kohustuse midagi teha või millegi tegemisest hoiduda täitmisele pööramine - tsiviilkohtumenetluse seadustiku artiklid 5802-5805 ja tsiviilseadustiku artiklid 1073, 1075-1077.

Kui täitmisele pööratakse kohustus midagi teha, eristatakse järgmisi täitemeetmeid

  1. Kohustuse võib täita ka võlgnikust erinev isik. Sellisel juhul võib võlausaldaja nõuda, et võlgnik kõrvaldaks võlausaldaja õiguste rikkumise põhjuse või paluda kohtult luba kõrvaldada põhjus ise võlgniku kulul. Sama kehtib ka tegutsemiskohustuse puhul
  2. Isiklikke kohustusi võib täita üksnes võlgnik ise; sellisel juhul toimub otsene täitmine võlgniku varasid mõjutava kaudse piirangu abil: kohustus maksta tsiviiltasud ja/või hüvitis - tsiviilkohtumenetluse seadustiku artikkel 580.

Kaudne täitmine tähendab, et täitmise esemeks olev rahasumma saadakse võlgniku vallas- või kinnisvara sundmüügist.

ÜlesÜles

2. Mis tingimustel võib välja anda täitedokumendi või teha täitmisotsuse?

2.1. Menetlus
Kas täitmisele saab pöörata nii kohtuotsuseid kui ka kohtuvälise menetleja otsuseid?

Rumeenia õigussüsteemis kuuluvad täitmisele nii kohtuotsused kui ka kohtuvälise menetleja otsused. Seega on olemas eri liiki õiguslikud otsused, sh notarite väljastatud autentsed dokumendid ja ka tšekid, pangakorraldused, trahviotsused jms.

Kas nõude täitmisele pööramiseks tuleb kohtult luba taotleda?

Loa taotlemiseks peab olema täidetud kolm tingimust: otsus peab olema siduv ja lõplik, kohtu poolt määratud summa peab olema kindel (kindlaksmääratud või kindlaksmääratav), rahaline ja sissenõutav.

Kes on pädev tegema otsust täitmise kohta?

Tavaliselt on selleks otsuse teinud kohus.

Kohtutäiturite seisund, roll, kohustused ja õigused 

Kohtutäiturite õiguslik seisund, õigused ja kohustused on üksikasjalikult sätestatud konkreetses üldaktis nr 188/2000 kohtutäiturite kohta (parandatud ja täiendatud versioon).

Kas täitemenetluse algatamise avaldus tuleks esitada advokaadi või mõne muu õigusesindaja kaudu?

Täitemenetluse algatamise taotluse võib esitada huvitatud isik või tema õigusesindaja. Kõnealuses valdkonnas kohustuslikud sätted puuduvad.

Tooge ära eri tüüpi täitemeetmete tasude astmestik

Kohtutäituri teenuste miinimumtasud kehtestab ja neid ajakohastab Riiklik Kohtutäiturite Liit justiitsministri heakskiidul.

Justiitsministri 14. novembri 2006. aasta määrusega nr 2550/2006 on sätestatud järgmised teenuste miinimum- ja maksimumtasud:

ÜlesÜles

  1. Töötlemine: 20-400 leud
  2. Otsene täitmisele pööramine:
    • väljatõstmine: füüsilised isikud: 150-2 200 leud; juriidilised isikud: 5 200 leud
    • eestkoste andmine või alaealise elukoha määramine: 50-1 000 leud
    • alaealiste külastused: 50-500 leud
    • valduse üleandmine, omandi piiride vähendamine, servituut, kaupade kättetoimetamine jne: füüsilised isikud: 60-2 200 leud; juriidilised isikud: 5 200 leud
    • lammutustööd või ehitised: füüsilised isikud: 150-2 200 leud; juriidilised isikud: 5 200 leud.
  3. Kaudne täitmisele pööramine:
    • Vallasvaraga seotud nõudemenetlused:
      • Kuni 1 000 leud suurused võlad: 60 leud; kuni 50 000 leu suuruse võla puhul ei tohi tasu ületada 10% summast
      • 1000 leud ületava summa puhul: 60 leud + 2% summast; 50 001-80 000 leu suuruse summa puhul on tasu 3%
      • 1000 leud ületavad võlad - 2% 80 001-100 000 leu suuruse summa puhul; 1% 100 000 leud ületava summa puhul.
    • Kinnisvaraga seotud nõudemenetlused:
      • Kuni 1 000 leu suurused võlad: 60 leud; kuni 50 000 leu suuruse võla puhul ei tohi tasu ületada 10% summast
      • 1000 leud ületava summa puhul: 150 leud + 2% 1000 leud ületavast summast;
      • 50 001-80 000 leu suuruse summa puhul on tasu 3%
      • 1000 leud ületavad võlad - 2% 50 001-80 000 leu suuruse summa puhul; 1% 100 000 leud ületava summa puhul.
  4. Arestimine:
    • Kuni 1 000 leu suurused võlad: 60 leud; kuni 50 000 leu suuruse võla puhul ei tohi tasu ületada 10% summast
    • 1000 leud ületava summa puhul: 60 leud + 2% 1000 leud ületavast summast
    • 50 001-80 000 leu suuruse summa puhul on tasu 3%
    • 1000 leud ületavad võlad - 2% 50 001-80 000 leu suuruse summa puhul; 1% 100 000 leud ületava summa puhul.
  5. Vekslite, võlakirjade ja tšekkide maksmata jätmise protestimine: 150-400 leud
  6. Faktilise olukorra tunnustamine ja teatavate varade inventuur (tsiviilkohtumenetluse seadustiku artikkel 239): füüsilised isikud: 100-2 200 leud; juriidilised isikud: 5 200 leud
  7. Kohtu poolt määratud varade müük avalikul enampakkumisel: 150-2 200 leud
  8. Arestitud vara hoidmine: füüsilised isikud: 100-1 200 leud; juriidilised isikud: 2 200 leud
  9. Täitmine: füüsilised isikud: 100-1 200 leud; juriidilised isikud: 2 200 leud
  10. Arestimine: 100-1 200 leud; juriidilised isikud: 2 200 leud
  11. Pakkumise registreerimine: 50-350 leud
  12. Muud seaduses ette nähtud toimingud: 50-200 leud
  13. Konfiskeerimine: 10% väärtusest (miinimumtasu) - 10% väärtusest (maksimumtasu)
  14. Täitemeetmetega seotud nõustamine: 20-200 leud.
2.2. Olulised tingimused
Mis tingimustel võib kohus kohaldada täitemeetmeid?

Vastavalt artikli 3711 lõikele 3 määrab täitmise vormi mitte kohus, vaid võlausaldaja: „Täitmine võib toimuda mis tahes seaduses sätestatud vormis. Meetmeid rakendatakse samaaegselt või järjestikku kuni tunnustatud õigus on kehtestatud ja intressid, trahvid või muud seaduses sätestatud summad ja täitmise tasu on makstud.”

ÜlesÜles

Artiklis 3714 on sätestatud, et täitemenetluse ajal võivad võlausaldaja ja võlgnik täitevasutuse järelevalve all kokku leppida, et nõuded pööratakse täitmisele osaliselt või täielikult ainult võlgniku rahalise sissetuleku arvelt, et menetluse esemeks olevate varade müük toimub vastastikusel kokkuleppel või et võlg tasutakse seaduses ettenähtud alternatiivsel viisil.

Seoses nõuetega?

Nagu jaotises 2.1 on osutatud, peab taotlemiseks olema täidetud kolm tingimust: otsus peab olema siduv ja lõplik, kohtu poolt määratud summa peab olema kindel, maksmisele kuuluv ja sissenõutav.

Kui otsuse on teinud teise riigi kohus, tuleb kasutada täiendavat menetlust, st teha meetme tunnustamise ja lubamise otsus kas vastavalt määrusele 105/1992 või määrusele 187/2003 Euroopa Liidu liikmesriikide kohtulahendite tunnustamise ja täitmise kohta.

Seoses võlgnikuga?

Tsiviilkohtmenetluse seadustiku artikkel 3713 : „Võlgniku tulude ja varade suhtes võib rakendada täitemeetmeid, kui neid võib vastavalt seadusele arestida; seda võib teha üksnes ulatuses, mis on vajalik võlausaldaja õiguste tagamiseks.

Varasid, mille suhtes kohaldatakse ringluse erikorda, võib arestida ainult kooskõlas seaduses sätestatud tingimustega.”

Seoses võlgnikega on sätestatud eritingimus, mille kohaselt ei tohi täitemenetluses otsust teha võlgnikku nõuetekohaselt kohtusse kutsumata. Võlgnikega seoses on sätestatud ka muid eritingimusi, näiteks tingimus, et täitemeetmeid ei tohi rakendada alaealiste või teovõimetuks tunnistatud võlgnike suhtes, v.a juhul, kui neil on eestkostja.

ÜlesÜles

3. Täitemeetmete ese ja laad

3.1. Millist liiki vara suhtes võib täitemeetmeid rakendada?
Pangakontod?

Jah

Materiaalne vallasvara?

Jah

Registreeritud transpordivahend?

Jah

Kinnisvara?

Jah

Muu?
Nimetage vara liigid või rahalised nõuded, mille suhtes täitemeetmeid rakendada ei saa

Teatavate varade suhtes ei saa täitemeetmeid rakendada. Vallasvara puhul on kõnealuseks varaks Rumeenia tsiviilkohtumenetluse seadustiku artikli 406 kohaselt võlgnikule ja tema perele hädavajalikud majapidamisesemed ja varad, sh usuga seotud esemed, kahe kuu toit ja kolmekuuse talveperioodi jooksul kütmiseks vajalik küttematerjal.

Lisaks võib võlgniku töötasu või pensioni suhtes täitemeetmeid rakendada üksnes teatavas ulatuses, st ülalpidamiskohustuse puhul on selleks kuni pool kuu netopalgast ja muud liiki nõuete puhul kuni üks kolmandik kuu netopalgast.

Teatav sissetulek on täitemeetmete rakendamisest täielikult vabastatud: matusetoetus, rasedustoetus, sünnitoetus, haige lapse hooldustoetus, toimetulekutoetus ja muud eritoetused ning õppetoetused.

3.2. Milline on täitemeetmete mõju?
  • Kui võlgnik täitemeetmeid ei järgi, siis kas:
    • ta saab oma vara käsutada?
    • teda saab karistada?

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku artikli 1082 lõikes 2 on sätestatud:

 „Tavalise täitemenetluse eeskirjade täitmata jätmise korral määrab täitedokumendi andnud kohtu eesistuja hageja taotlusel asjaomasele isikule trahvi 50 -500 leud.

ÜlesÜles

Trahvi määramisel tehakse kindlaks rikkumise laad.”

Samas on kohtuotsuse täitmisele pööramise takistamine karistatav ka kriminaalseadustiku kohaselt.

  • Kolmandad isikud:
    • Millised on pankade kohustused seoses teabe avaldamise ja kontode blokeerimisega?

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku artikli 3732 lõigetes 2-4 on sätestatud: „Täitedokumendi andnud kohtu või kohtutäituri taotlusel peab isik, kes võlgneb võlgnikule raha või kelle valduses on võlgniku varad, mille suhtes rakendatakse täitemeetmeid, andma täitmiseks vajalikku teavet.

Lisaks peavad asutused, pangad ja muud isikud täitedokumendi andnud kohtu või kohtutäituri taotlusel esitama kirjalikult andmed ja teabe, mis on vajalik täitemeetmete rakendamiseks, isegi kui konkreetsetes seadustes on sätestatud teisiti. Kohus võib kohtutäituri või huvitatud isiku taotlusel võtta artikli 108^1 lõikes 1 ja lõike 2 punktis f või artiklis 108^3 sätestatud meetmeid.

Täitedokumendi andud kohus või kohtutäitur tagavad saadud teabe konfidentsiaalsuse, v.a juhul, kui seaduses on sätestatud teisiti.”

Milliseid sanktsioone rakendatakse meetmete täitmisest keeldumise korral? 

Kohus võib kohtutäituri või huvitatud isiku taotlusel võtta artikli 108^1 lõikes 1 ja lõike 2 punktis f või artiklis 108^3 sätestatud meetmeid. Samuti võib määrata trahvi.

3.3. Milline on kõnealuste meetmete kehtivus?
  • Kas tähtaeg on määratud seadusega või kohtumäärusega?

4. Kas sellise meetme kohaldamise otsust on võimalik edasi kaevata?

Täitedokumendi edasikaebamine

ÜlesÜles

  1. Täitedokumendi edasikaebamine
  2. Täitetoimingu peale kaebuse esitamine - st täitemeetme rakendamise ulatuse vaidlustamine.
Kes saab täitedokumendi edasi kaevata?

Iga huvitatud isik, seega eelkõige võlgnik

Millisele pädevale kohtule tuleb taotlus esitada?

Täitedokumendi andnud kohtule (vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku artikli 373 teisele taandele on esimesel juhul (punkt a) selleks tavaliselt esimese astme kohus).

Teisel juhul (punkt b) on selleks lõpliku otsuse teinud kohus.

Milline on taotluse esitamise tähtaeg?

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku artikkel 401

Taotluse võib esitada 15 päeva jooksul alates päevast, mil:

  1. taotleja sai teada vaidlustatavast täitedokumendist või täitedokumendi täitmisest keeldumisest
  2. huvitatud isik sai sõltuvalt kohtuasjast teate aresti kohaldamise kohta. Kui kinnipidamisele kuulub regulaarne sissetulek, algab edasikaebamise tähtaeg hiljemalt päeval, mil kolmas isik kõnealusest sissetulekust esimese summa kinni pidas
  3. täitedokumendi vaidlustanud võlgnik sai täitedokumendi või juhul, kui ta täitedokumenti ei saanud või täitedokument pööratakse täitmisele teda kohtusse kutsumata, kuupäeval, mil ta esimest täitedokumenti tunnustas.

Täitedokumendi tähenduse ja ulatuse või täitmise selgitusi käsitleva taotluse võib esitada igal ajal ettenähtud tähtaja jooksul.

Taotlused, mis on seotud kolmandate isikute omandiõiguse või muude täitemenetluse esemega seotud asjaõigusi käsitlevate nõuetega, võib esitada 15 päeva jooksul vara müügi või võõrandamise kuupäevast.

Taotluse esitamata jätmine teises lõigus sätestatud tähtaja jooksul ei takista kolmandatel isikutel oma õiguste kasutamiseks eraldi taotluse esitamist kooskõlas seadusega.

Milline on taotluse tagajärg?

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku artikkel 404

(1) Kui kohus on täitedokumendi peale esitatud kaebuse vastu võtnud, teeb ta sõltuvalt kohtuasjast määruse täitedokumendi, mille täitmisest keelduti, tühistamise või muutmise või täitmise peatamise kohta või seda selgitada.

1^1) Kui täitja keeldumist täitedokumendi täitmise alustamisest või täitmisest peetakse põhjendamatuks ja tegu ei kujuta endast kuritegu, võib täitedokumendi andnud kohus, kellele on sellest teatatud vastavalt artiklile 399, täitjat trahvida (…) ja huvitatud isiku taotlusel mõista tekitatud kahju eest välja hüvitis.

(2) Kaebuse rahuldamata jätmisel võib kaebajat kohustada hüvitama täitmisega viivitamise tõttu tekitatud kahju ja kui kaebus esitati pahatahtlikult, trahvitakse kaebajat (…).

Täiendav informatsioon

  • http://www.executori.ro/ română
  • http://www.just.ro/ română

« Kohtuotsuste jõustamine - Üldteave | Rumeenia - Üldteave »

ÜlesÜles

Viimati muudetud: 11-05-2009

 
  • Ühenduse õigus
  • Rahvusvaheline õigus

  • Belgia
  • Bulgaaria
  • Tšehhi Vabariik
  • Taani
  • Saksamaa
  • Eesti
  • Iirimaa
  • Kreeka
  • Hispaania
  • Prantsusmaa
  • Itaalia
  • Küpros
  • Läti
  • Leedu
  • Luksemburg
  • Ungari
  • Malta
  • Holland
  • Austria
  • Poola
  • Portugal
  • Rumeenia
  • Sloveenia
  • Slovakkia
  • Soome
  • Rootsi
  • Ühendkuningriik