Euroopa Komisjon > EGV > Kohtuotsuste jõustamine > Poola

Viimati muudetud: 02-02-2009
Trükiversioon Lisa järjehoidja

Kohtuotsuste jõustamine - Poola

EJN logo

Käesolevat lehekülge ei eksisteeri enam. Esialgset keeleversiooni on ajakohastatud ning selle võib nüüd leida Euroopa e-õiguskeskkonna portaalist.


 

SISUKORD

1. Kas yra teismo sprendimo vykdymas civilinėse ir komercinėse bylose? 1.
2. Kokiomis sąlygomis priimamas vykdomasis dokumentas ir sprendimas? 2.
2.1. Menetluskord 2.1.
2.2. Täitmisele pööramisega seotud tingimused 2.2.
3. Koks yra vykdymo priemonių tikslas ir pobūdis 3.
3.1. Millisele võlgniku varale võib sissenõude pöörata? 3.1.
3.2. Milline on täitemeetmete mõju? 3.2.
3.3. Kui kaua kehtivad sellised meetmed võlgniku suhtes? Kas nende kehtivusaeg on piiratud õigusaktiga või kohtu poolt? 3.3.
4. Ar yra galimybė apskųsti tokią priemonę suteikiantį sprendimą? 4.

 

1. Kas yra teismo sprendimo vykdymas civilinėse ir komercinėse bylose?

Täitmisele pööramine on seaduses sätestatud sunnimeetmete rakendamine pädevate asutuste poolt eesmärgiga nõuda täitedokumendi alusel kohustuse täitmist sissenõudja ees.

Täitemenetluseks nimetatakse meetmeid, mis võetakse seoses täitmisega täitmisavalduse esitamisel.

Täitemenetluses osalevad organid:

  • täitedokumendi täidetavaks kuulutamise menetluses osalevad juriidilised isikud: kohtu eesistujad, piirkonnakohus, ringkonnakohus ja apellatsioonikohus;
  • täitemenetluses osalevad õiguskaitseasutused: piirkonnakohus, kohtutäitur.

Menetluse pooled:

  • täidetavaks kuulutamise menetlus;
  • täitemenetlus: pärast menetluse algatamist nimetatakse neid täitedokumentides sissenõudjaks ja võlgnikuks; enne menetluse algatamist on nad potentsiaalsed pooled.

Võlgnike sundimiseks võetavad täitemeetmed:

  • sunnimeetmed (trahv, mille kohus määrab aresti asemel maksmatajätmise korral, võlgniku kohustus kanda sissenõudja võimalik kahju, kohtu poolt kohtutäiturile antav juhis lõpetada võlgniku vastupanu sissenõudja avalduse suhtes, sissenõudja toimingute eest tasumine võlgniku poolt, korteri avamine, võlgniku valduses oleva vara ja riiete läbiotsimine, 500 Poola zloti suuruse trahvi määramine kohtutäituri poolt, kui vastutav isik keeldub põhjendamatult selgitusi andmast ning kui võlgnik jätab täitmata kohustuse teatada oma aadressi muutumisest);
  • (vallasvara või kinnisvara) arestimine;
  • arestitud kinnis- või vallasvara müümine avalikul enampakkumisel;
  • arestitud vallasvara müümine otsekokkuleppe sõlmimisel;
  • ettevõtte või põllumajandusettevõtte varale halduri määramine – võlgniku vallasvara konfiskeerimine kohtutäituri poolt;
  • tööruumide vabastamine;
  • vanemliku vastutuse all oleva isiku eestkosteõigusest ilmajätmine.

2. Kokiomis sąlygomis priimamas vykdomasis dokumentas ir sprendimas?

2.1. Menetluskord

Täitmise aluseks on täitmisotsust sisaldav täitedokument.

ÜlesÜles

Täitedokumendid on järgmised:

  • res judicata kohtuotsus või mõni muu viivitamatult täitmisele kuuluv (ja täitmisele pööratav) kohtuotsus;
  • kohtulik kokkulepe;
  • vahekohtu otsus;
  • vahekohtus sõlmitud kokkulepe;
  • muud kohtuotsused, kokkulepped ja meetmed, mis vastavalt seadusele täitmisele pööratakse;
  • notariaalakt, milles võlgnik tunnistab täitmist (mis seisneb kohustuses maksta tagasi rahasumma või tagastada liigitunnustega asjad või kohustuses üle anda kindlaksmääratud esemed), kui selles on kindlaks määratud tagasimakse, arvelduse või üleandmise tähtaeg;
  • notariaalakt, milles võlgnik tunnistab täitmist ja mis seisneb kohustuses maksta tagasi aktis või väärtuse klauslis kindlaksmääratud rahasumma;
  • ELi liikmesriikide kohtute otsused, nendes kohtutes sõlmitud kokkulepped või kokkulepped, mis on seal kinnitatud, ning ELi liikmesriikides koostatud ja neis Euroopa täitekorraldustena kinnitatud ametlikud dokumendid.

Täitedokumentideks võib pidada ainult res judicata kohtuotsuseid, mis sisaldavad täitmisotsust või kuuluvad viivitamata (automaatselt või taotluse alusel) täitmisele. Vahekohtu otsused tuleb riigi kohtu poolt enne täidetavaks kuulutada; täitmisotsuse võib teha alles pärast seda; ainult kohtuotsuse täidetavaks kuulutamisest täitemenetluse algatamiseks aga ei piisa. Notariaalakti võib pidada täitedokumendiks, kui see vastab tsiviilmenetluse seadustikus ja notariaadiseaduses sätestatud tingimustele.

ÜlesÜles

Muud täitedokumendid:

  • väljavõte nõudest pankrotimenetluses;
  • väljavõte nõudest koos väljavõttega res judicata kohtuotsusest, mis kinnitab kokkuleppele jõudmist pankrotimenetluses;
  • res judicata tasaarveldus pangaga;
  • inspektori juures sõlmitud kokkulepe;
  • ametiühingute küsimusi lahendavas vahekohtus sõlmitud kokkulepe;
  • kinnisvara sundvõõrandamisel saadud summa jaotuskava;
  • pangandusseaduses ette nähtud panga täitedokument, kuid alles pärast seda, kui kohus on selle täidetavaks kuulutanud;
  • välisriikide kohtutes tehtud otsused ja neis sõlmitud kokkulepped, kui need on kuulutatud täidetavaks Poola kohtute poolt;
  • merinõuete korral vastutuse piiramisega seotud jaotuskava;
  • varade komitee lahendid ja komitee kokkuleppemenetlustes sõlmitud kokkulepped (mis on reguleeritud seadusega, mis käsitleb riigi ja katoliku kiriku vahelisi suhteid Poolas).

Täitmist alustatakse:

  • automaatselt – esimese astme kohtu nõudmisel kohtuasjade puhul, mille võib algatada automaatselt (tsiviilmenetluse seadustiku alusel);
  • sissenõudja taotlusel, mis esitatakse pädevale piirkonnakohtule või selle kohtu kohtutäiturile, olenevalt sellest, kes on pädev täitemenetlust teostama;
  • volitatud organi taotlusel (kohus või prokurör, kui tegemist on asjadega, mille puhul nõutakse sisse riigile makstavad trahvid ja kohtulõivud ning menetluskulud).

Täitmisavaldused tuleb esitada kirjalikult või suuline avaldus protokollitult; õiguskaitseasutuste juhised tuleb esitada kirjalikult. Taotlusele tuleb lisada täitedokument.

ÜlesÜles

Sissenõudja taotlust ei pea esitama esindaja ega muu isiku kaudu.

Kohtutäiturite täitekulusid, täitemenetluse käigus tekkivaid kulusid ja täitetasusid reguleerib kohtutäiturite ja täitemenetluse 20. augusti 1997. aasta seadus (muudetud).

Tasude kogumist reguleerivad normid:

  • maksete sissenõudmine: 15% sissenõutavast summast;
  • nõude tagamine: 5% nõude summast pärast nõude tagamist;
  • vara arestimine: fikseeritud tasu, mis vastab 50%-le keskmisest töötasust;
  • kinnisvara üleminek, disponendi määramine juhatusse, tööruumide vabastamine (esemed ja isikud): tasu, mis vastab 40%-le keskmisest töötasust;
  • varade nimekiri või muu varade loetelu: fikseeritud tasu, mis vastab 10%-le keskmisest tunnitasust või osale sellest;
  • omandi üleminek sissenõudjale muudes asjades: fikseeritud tasu 25%; korduva omandiõiguse rikkumise korral tõstetakse tasu iga kord 100%;
  • pitseerimine või pitseri eemaldamine ilma nimekirja koostamiseta: fikseeritud tasu, mis vastab 4%-le keskmisest töötasust;
  • politseiga seotud tegevused: fikseeritud tasu 25%;
  • abi võlgniku vastupanu lõpetamisel ning võlgniku vahistamise määruse väljastamine: 25% suurune tasu; vahistamismääruse rakendamine sõltub tasu maksvast sissenõudjast.
2.2. Täitmisele pööramisega seotud tingimused

Sissenõudja avaldus koos sellele lisatud täitedokumendiga. Oluline on ka avalduse sisu (tuleb ära näidata kõnealune kohustus ja täitmise viis, s.t omandiõigused, mille alusel maksmine täitmisele pööratakse; kinnisvaraga seotud täitemenetluse puhul tuleb ära näidata kinnistusraamat ja kohtu nimetus, kelle tööpiirkonnas kõnealune vara asub; vallasvaraga seotud täitemenetluse puhul ei ole asjaomaste varade üksikasjalikum kirjeldus vajalik, kuna täitemenetlus on seotud põhimõtteliselt kogu võlgniku vallasvaraga).

ÜlesÜles

3. Koks yra vykdymo priemonių tikslas ir pobūdis

3.1. Millisele võlgniku varale võib sissenõude pöörata?

Sissenõude võib pöörata:

  • vallasvarale;
  • sissetulekule;
  • pangaarvetele;
  • kinnisvarale;
  • merelaevadele;
  • muudele nõuetele ja omandiõigustele.

Sissenõuet ei või pöörata:

  • majatarvetele, pesule, voodipesule, igapäevastele riietusesemetele, tööriietele;
  • võlgnikule ja tema perele üheks kuuks vajalikele toiduainetele ja kütusele;
  • ühele lehmale, kahele kitsele või kolmele lambale;
  • palgalise töösuhte jätkamiseks hädavajalikele vahenditele ning ühe nädalaks piisavale toorainele, välja arvatud mootorsõidukid;
  • rahale, mis ei kuulu sissenõudmisele (s.t raha, mis ei moodusta osa regulaarselt saadavast töötasust, nagu on määratletud tööseadustes); kui võlgnikul puudub alaline töökoht, siis rahale, mis on vajalik võlgniku ja tema pere ülalpidamiseks kahe nädala jooksul;
  • õppematerjalidele, isiklikele dokumentidele, auhindadele, kultusesemetele ja igapäevastele esemetele, mida võib müüa vaid märkimisväärse kahjumiga ning mis omavad olulist väärtust võlgniku jaoks;
  • põllumajandusega tegeleva isiku teatavatele esemetele (nimetatud eraldi õigusaktis);
  • rahasummadele ja mitterahalistele hüvitistele, mis on mõeldud äritegevuse ja sõidukulude katteks;
  • riigi poolt eriotstarbeks antavatele summadele (toetused, abirahad), kui nõue ei tulene nende eesmärkide täitmisest või kohustusest maksta elatist;
  • õigustele, mida ei saa võõrandada;
  • võlgniku nõuetele riigiasutustelt tarnete, töö või teenuste saamiseks enne nende lõpuleviimist;
  • isikukindlustuse maksetele ning vara- või kahjukindlustuse hüvitistele.
3.2. Milline on täitemeetmete mõju?

Kui ei ole teisiti ette nähtud, võib kogu asjaomase sissenõude pöörata võlgniku vara kõigile osadele. Võlgnikel on õigus oma vara valitseda, kui kohus ei ole neilt kui abikaasadelt ära võtnud ühisvara valitsemise õigust. Kui täitemenetlus algatatakse aga seoses vallasvaraga, võtab kohtutäitur kõnealused varad üle ja koostab vara arestimise protokolli. Kinnisvara käsutamine pärast arestimist ei mõjuta menetluse edasist kulgu, samas võib arestitud vallasvaraga seoses algatada täiemenetluse ka ostjate suhtes. Kui on aga tõsine alus, võib kohtutäitur menetluse mis tahes etapis anda arestitud vallasvara sellise kolmanda isiku järelevalve alla, kelleks võib olla sissenõudja. Kinnisvarale pööratud sissenõude puhul teeb kohtutäitur esmalt võlgnikule ettepaneku maksta võlg esimese kahe nädala jooksul ära. Kui võlgnik seda ei tee, koostab kohtutäitur vara kirjelduse ja teostab hindamise. Kinnisvara võõrandamine pärast arestimist ei mõjuta menetluse edasist kulgu. Ostjaid võib menetluses käsitleda kui võlgnikke. Kuid õiguslikud meetmed, mida võlgnik (kes juhib ettevõtet või talumajapidamist) võtab pärast sissenõudja poolt täitemenetluse algatamist, on kehtetud.

ÜlesÜles

Kui võlgnikke seob kohustus mitte võtta teatud meetmeid ega takistada sissenõudja võetavaid meetmeid ning nad seda kohustust ei täida, määrab kohus neile sissenõudja taotlusel trahvi; võlgnikke, kes jätavad trahvi maksmata, ootab vangistus. Seega võib võlgnikke, kes jätavad sunnimeetmena võetud trahvi maksmata, oodata vabadusekaotus.

Pank, kes ei järgi õigusnorme, millega reguleeritakse pankade kohustusi seoses kontode, sealhulgas hoiukontode arestimisega, vastutab sellega kõnealusele sissenõudjale põhjustatud kahju eest. Pankade tsiviil- ja kriminaalvastutust reguleerib pangandusseadus. Isikuid, kes teabe esitamisel pankade ja panga klientide eest vastutavale asutusele annavad valeandmeid või varjavad õigeid andmeid, karistatakse kriminaalkorras (trahv ja kuni kolmeaastane vangistus); samuti karistatakse kriminaalkorras pangasaladust hoidma kohustatud isikuid, kes pangasaladuse avaldavad või seda kuritarvitavad (trahv kuni 1 miljonit Poola zlotti ja kuni kolmeaastane vangistus).

3.3. Kui kaua kehtivad sellised meetmed võlgniku suhtes? Kas nende kehtivusaeg on piiratud õigusaktiga või kohtu poolt?

Seaduses ei ole ette nähtud täitmisavalduse esitamise tähtaegu; tuleb kontrollida, et täitemenetluse puhul oleks tagatud menetluskorrast kinnipidamine (kohtumenetluse lubatavus, riigisisene kohtualluvus, hagi esitamise võimalus, menetlusõigus- ja menetlusteovõime). Kui menetlusnõuded ei ole täidetud, siis täitmisele pööramine tühistatakse.

4. Ar yra galimybė apskųsti tokią priemonę suteikiantį sprendimą?

Õiguskaitsevahendid täitemenetluses:

ÜlesÜles

  • kohtutäituri tegevuse kohta piirkonnakohtule esitatav kaebus (tähtaeg: ühe nädala jooksul pärast menetlustoimingut);
  • sellise kohtulahendi edasikaebamine, millega jäetakse kaebus rahuldamata;
  • kaebuse esitamine piirkonnakohtule kohtutäituri otsuse peale trahvi määramise kohta;
  • eespool nimetatud kohtutäituri otsuse tühistamata jätmise kohtulahendi edasikaebamine;
  • kohtulahendi edasikaebamine haldusliku ja kohtuliku sissenõudmise dubleerimise korral;
  • täidetavust käsitleva kohtulahendi edasikaebamine;
  • menetluse peatamist või tühistamist käsitleva kohtulahendi edasikaebamine;
  • täitmise piiramist käsitleva kohtulahendi edasikaebamine;
  • kohtulahendi vaidlustamine põhjusel, et võlgnikku ei kutsutud kohtusse;
  • vallasvaraga seotud täitemenetluse järelevaataja kantud kulude tagasimaksmist ja töötasu käsitleva kohtulahendi edasikaebamine;
  • vallasvarale pööratud sissenõude alusel arestitud raha aresti alt vabastamist käsitleva kohtulahendi edasikaebamine;
  • kinnisvarale pööratud sissenõude alusel teostatud vara kirjeldust ja hindamist käsitleva kohtulahendi edasikaebamine;
  • suulise kaebuse esitamine järelevalvekohtunikule kohtutäituri toimingu peale enampakkumise teel toimuva müügi käigus;
  • hindamist käsitleva kohtulahendi edasikaebamine;
  • vastuväited täitemenetluse käigus saadud summa jaotuskavale (kahe nädala jooksul pärast teate edastamisest selle koostanud õiguskaitseasutusele);
  • jaotuskava suhtes esitatud vastuväidete rahuldamist käsitleva kohtulahendi edasikaebamine;
  • sellise kohtulahendi edasikaebamine, milles käsitletakse toimingute teostamist sissenõudja poolt võlgniku kulul, ja sellise kohtulahendi edasikaebamine, milles nõutakse võlgnikult teatavate toimingute teostamist, ähvardatakse teda trahvi või vangistusega ning nõutakse temalt sissenõudja kahju kandmist;
  • sellise kohtulahendi edasikaebamine, millega vabastatakse vara sellele sissenõude pööramisest seoses riigi vahendite ja äritegevusega.

« Kohtuotsuste jõustamine - Üldteave | Poola - Üldteave »

ÜlesÜles

Viimati muudetud: 02-02-2009

 
  • Ühenduse õigus
  • Rahvusvaheline õigus

  • Belgia
  • Bulgaaria
  • Tšehhi Vabariik
  • Taani
  • Saksamaa
  • Eesti
  • Iirimaa
  • Kreeka
  • Hispaania
  • Prantsusmaa
  • Itaalia
  • Küpros
  • Läti
  • Leedu
  • Luksemburg
  • Ungari
  • Malta
  • Holland
  • Austria
  • Poola
  • Portugal
  • Rumeenia
  • Sloveenia
  • Slovakkia
  • Soome
  • Rootsi
  • Ühendkuningriik