Kohtuotsuste jõustamine - Holland

SISUKORD 1. Mida tähendab täitmine tsiviil- ja kaubandusasjades?  2. Mis tingimustel saab täitedokumenti täitmisele pöörata?  2.1. Täitedokumendid  2.2. Täitmise peamised tingimused  3. Täitemeetmed  3.1. Millise vara suhtes saab täitemeetmeid rakendada?  3.2. Millised tagajärjed on sundarestimisel?  3.3. Milline on selliste meetmete õigusjõud?  4. Kas täitemeetmete peale on võimalik esitada kaebust?

 

1. Mida tähendab täitmine tsiviil- ja kaubandusasjades?

Täitemenetluse seadus: üldiselt

Kohtulahend tähistab kohtumenetluse lõppemist. Kohtulahendis võidakse anda võlgnikule korraldus tasuda võlausaldajale võlg (nt maksta hüvitis). Kui võlgnik ei täida kohtulahendit vabatahtlikult, võib võlausaldaja täitmise tagamiseks tugineda täitemenetluse seadusele. Täitemenetluse seadusega reguleeritakse selliste kohtulahendite täitmisele pööramist (täitmist), mis kohustavad võlgnikku võlausaldajale maksma rahasumma või tegema toimingu. Selleks on täitemenetluse seaduses ette nähtud sunnimeetmed ning nende meetmete kohaldamise kord. Täitmisele pöörata (täitetoimingut teha) tohib kohtutäitur, kellele annab sellekohase korralduse oma õigusi taotlev võlausaldaja. Täitemenetluse seaduses sätestatud sunnimeetmete kasutamiseks peavad olema täidetud kaks tingimust: isikul peab olema täitedokument (nt täitmisele pööratav kohtuotsus) ja sellest dokumendist peab olema eelnevalt teatatud sellele isikule, kelle suhtes täitetoimingut alustatakse.

Sunnimeetmed

Peamine sunnimeede on arestimismääruse alusel toimuv sundarestimine, mida edaspidi käsitletakse käesolevas teabelehes põhjalikumalt.

Teised sunnimeetmed on sunniraha ja tsiviilarest (kohtumääruse täitmata jätmise eest).

Sunniraha on kohtulahendiga määratud summa, mille süüdimõistetud isik on kohustatud maksma, kui ta ei täida põhikohustust. Sunniraha kasutatakse peamiselt esialgses menetluses surve avaldamise vahendina. Sunniraha võib olla seotud üksnes põhikohustusega, milleks on midagi muud kui rahasumma tasumine, näiteks mingite dokumentide väljastamise kohustus või mõne kaubamärgi kasutamist keelav määrus.

Üles

Aresti kasutatakse kohtumääruse täitmata jätmise eest isikule surve avaldamiseks, et viimane täidaks teatud kohustust. Kohus kasutab aresti harva kohtuotsuse täitmata jätmise eest ja isegi siis pööratakse kohtumäärus harva täitmisele. Kohtuotsuse täitmata jätmise eest võib aresti kohaldada kohtumääruse alusel.

Täitemenetlusega on peamiselt seotud sissenõudja (täitmist taotlev isik, võlausaldaja); isik, kelle suhtes sundtäitmist nõutakse (võlgnik, kelle suhtes sundtäitmist nõutakse), ja kohtutäitur (riigiametnik, kellele antakse korraldus sissenõudja taotluse alusel täitetoiming tegelikult teha).

2. Mis tingimustel saab täitedokumenti täitmisele pöörata?

2.1. Täitedokumendid

Täitedokumendid on Hollandi kohtute lahendid (kohtuotsused, määrused), ametlikud dokumendid (notariaalaktid) ja mõned muud dokumendid. Seaduses täitedokumentidena nimetatud muud dokumendid on: riigiprokuratuuri täitedokumendid, maksuameti lõplikud nõuded ja ettekirjutused, täitmist lubavad vahekohtulahendid ja vabatahtlikud kokkulepped.

Osapooltele väljastatakse kohtulahendi tasuta koopia (nn kohtutäituri koopia). See on kohtulahendi tõestatud ärakiri, mille ülaosas on sõnad In naam der Koningin („Kuninganna nimel”). Selle alusel saab kohtutäituri koopia tuvastada, seega on see täitmisele kuuluval kujul väljaantud kohtulahend. Täitmisele võib asuda vaid kohtutäituri koopia olemasolu korral.

Kohtutäituri koopia, s.o esimese kinnitatud koopia, võib väljastada ka notariaalakti kohta.

Üles

Kohtutäituri koopia üleandmise järel võib kohtutäitur alustada täitmist. Võlausaldaja võib kohtutäituri koopia ise kohtutäiturile edastada; ta ei pea kasutama selleks advokaati.

Enne täitmisele asumist toimetab kohtutäitur dokumendi kätte isikule, kelle suhtes täitetoimingut alustatakse. Dokumendi kättetoimetamise eesmärgiks on vastaspoolele kohtuotsusest teatamine ja tema informeerimine, et võlausaldaja nõuab kohtulahendi järgimist.

Dokumentide kättetoimetamise kohta saab lisateavet kättetoimetamist reguleerivast Euroopa määrusest: http://eur-lex.europa.eu/LexUriServ/LexUriServ.do?uri=CELEX:32000R1348:ET:NOT

Samuti dokumentide kättetoimetamist ning nendest teatamist käsitlevalt teabelehelt.

Kohtutäiturid

Roll täitemenetluses

Kohtutäituril on täitemenetluses keskne roll ning ta tegutseb alati täitmist taotleva isiku korralduse kohaselt ja selle nimel. Selline korraldus antakse kohtutäituri koopia üleandmisega. Üldiselt ei vaja kohtutäitur eraldi volitust.

Kohtutäitur võib täitemenetlusega seoses teha järgmisi toiminguid:

• täitedokumendi kättetoimetamine isikule, kelle suhtes sundtäitmist alustatakse;
• kohustuse täitmise kohta hoiatuse tegemine, nt hoiatus, et tuleb maksta teatav rahasumma;
• makse kohta kviitungi väljastamine, kui võlgnik teeb makse;
• arestimine.

Kohtutäitur võib vajaduse korral paluda abi politseilt (nt arestimise korral).

Kohtutäituri tasu

Kohtutäituri ametialaste toimingute eest tuleb maksta kindlaksmääratud tasu, mille võib sisse nõuda võlgnikult. Võlausaldajale ei ole kindlaksmääratud tasusid kehtestatud, seega tuleb nende osas kohtutäituriga kokku leppida. Tasud, mida kohtutäitur võlgnikult nõuab, on sätestatud 4. juuli 2001. a määruses kohtutäiturite ametialaste toimingute ja tasude üksikasjaliku korra kohta (kohtutäituri teenustasude määrus). Selle määrusega saab tutvuda aadressil:

Üles

http://www.kbvg.nl/fileadmin/Informatie/praktisch_overzicht_Btag_2005.pdf   (PDF File 61 KB)

Selles määruses ettenähtud tasusid kasutatakse alates 1. jaanuarist 2005.

2.2. Täitmise peamised tingimused

Täitmise kaks üldist tingimust on:

• täitedokumendi olemasolu ja
• enne täitmise alustamist selle täitedokumendi kättetoimetamine isikule, kelle suhtes täitetoiming tehakse.

Vt 1. küsimust.

Sunnimeetmed

Nagu eespool märgitud, on peamiseks sunnivahendiks arestimismääruse alusel toimuv sundarestimine. On olemas ka meetmeid, mida saab rakendada enne täitedokumendi saamist. Neid meetmeid saab taotleda enne kohtulahendi kuulutamist, kohtumenetluse ajal või isegi enne kohtumenetlust ja neid tuntakse kui kaitsemeetmeid, s.t kui meetmeid, mida võetakse õiguste kaitseks. Kaitsemeetmeteks on kohtuotsusele eelnev arestimine, plommimine ja inventuuri korraldamine. Käesolevas teabelehes on kirjeldatud sundarestimist.

3. Täitemeetmed

3.1. Millise vara suhtes saab täitemeetmeid rakendada?

Sundarestida saab järgmist vara:

• vallasvara, mida ei ole registrisse kantud;
• esitaja- või käsutusõiguseid nimeliste aktsiate või teiste nimeliste väärtpaberite suhtes;
• kolmanda isiku valduses olevat vara (nõuete arestimise määruse alusel);
• kinnisvara;
• laevu;
• õhusõidukeid.

Üldiselt on sissenõudjal vabadus valida, millist vara ta soovib arestida lasta.

Üles

Põhimõtteliselt võib arestida kogu võlgniku vara. On ka asju, mida ei saa arestida, näiteks esmavajaduste rahuldamiseks vajalikud asjad, nagu riided, toit, tööriistad, erialakirjandus ning hariduse omandamiseks, kunsti- ja teadustegevuseks vajalikud esemed. Arestida ei tohi ka teatud osa regulaarsest töötasust, elatist ja abiraha.

Arestida ei tohi avalike teenuste osutamiseks mõeldud vara. Sissenõudja võib lasta samaaegselt arestida eri liiki vara, s.t nii vallas- kui ka kinnisvara.

3.2. Millised tagajärjed on sundarestimisel?

Registrisse kandmata vallasvara arestimise õiguslikud tagajärjed

Arestimine tähendab seda, et võlgniku poolt pärast arestimist tehtavad toimingud ei tohi kahjustada arestimist nõudnud isiku õigusi. Kui näiteks võlgnik müüks oma ettevõtte, ei saa ostja põhimõtteliselt võlausaldajale väita, et ta on nüüd selle omanik. Teiseks tagajärjeks on see, et ettevõttest saadud tulu kuulub samuti arestimisele.

Aktsiate, väärtpaberite ja muu vara arestimise õiguslikud tagajärjed

Konkreetsed õiguslikud tagajärjed puuduvad.

Vara arestimisel säilitab isik, kelle suhtes arestimist kohaldati, oma hääleõiguse.

Nõuete arestimise õiguslikud tagajärjed

Nõuete arestimisel rakendab võlausaldaja (arestimist nõudev isik) arestimist kolmanda isiku (s.t mitte võlgniku) suhtes, sest see kolmas isik on võlgnikule võlgu või on tema valduses võlgniku vara. Teisisõnu arestitakse võlgniku vara, mis on kolmanda isiku käes. Arestimist nõudnud isik on kaitstud vastaspoole õigustoimingute eest. Pärast arestimist tehtud õigustoimingud ei kehti arestimist nõudva isiku kahjuks.

Üles

Nõuete arestimise võimalused on panga- või žiirokonto arestimine pangas ning töötaja palga arestimine tööandja juures.

Kinnisvara arestimise õiguslikud tagajärjed

Arestimise kohta tehakse märge avalikesse registritesse ja arestimine kehtib registreerimise hetkest alates. Arestitakse ka pärast arestimist kinnisvarast saadav tulu. Arestimist nõudnud isik on pärast arestimist kaitstud vastaspoole õigustoimingute eest. Kinnisvara realiseerimine (müük) ei kehti arestimist nõudnud isiku kahjuks.

3.3. Milline on selliste meetmete õigusjõud?

Põhireegel on see, et kohtulahendi täitmisele pööramise õigus kehtib 20 aastat alates kohtulahendi tegemisele järgnevast päevast. Kui kohtulahendi täitmine on seotud teatud tingimusega, mille täitmine ei sõltu kohtulahendi saanud isiku tahtest, hakkab kohtulahendi täitmise 20aastane tähtaeg kulgema selle tingimuse täitmise päevale järgnevast päevast.

Aegumistähtaeg on siiski viis aastat, kui nõue tuli kohtulahendi kohaselt tasuda ühe aasta või lühema ajavahemiku jooksul. Kui asi puudutab intresse, rahatrahve, sunniraha ja muid lisakorraldusi, aegub nõue hiljemalt põhikohtulahendi täitmise õiguse aegumisega samal ajal, kui seda ei katkestata või pikendata.

4. Kas täitemeetmete peale on võimalik esitada kaebust?

Täitemenetlusega seotud vaidlused

Tsiviilmenetluse seadustiku artiklis 438 on sätestatud täitemenetlusega seotud vaidluste, mida nimetatakse täitevaidlusteks, lahendamise üldine kord. Võlgnik võib täitevaidluses püüda täitmist ära hoida. Vaidlus võib tekkida näiteks täitedokumendi olulisuse ja ulatuse üle, pärast kohtulahendi tegemist (täitedokumendi andmist) ilmnenud asjaolude mõju üle, arestimise seaduslikkuse üle või selle üle, kes on arestitud vara omanik. Täitevaidluse korral võib võlgnik näiteks väita, et sissenõudja rikub seadust või et arestimise ulatus ei vasta kohtulahendile. Võlgnik (isik, kelle suhtes täitetoimingut alustatakse) ei või selles etapis kohtulahendi suhtes rohkem sisulisi vastuväiteid esitada: selleks peab ta alustama vastuväite, apellatsiooni- või kassatsioonimenetlust, mis on õiguskaitsevahendid. Seega käsitleb täitevaidlus vaid täitemenetlusega seotud küsimusi. Juba otsustatud põhikohtuasja ülevaatamist ei toimu.

Täitevaidlusi käsitletakse tavaliselt esialgse menetluse käigus. Kohus võib näiteks täitmise mõneks ajaks peatada või vara aresti alt vabastada.

Pädev kohus

Kõik täitevaidlused kuuluvad esimese astme kohtu (de arrondissementsrechtbank) pädevusse, sõltumata sellest, milline kohtunik tegi täitmisele pööratava kohtulahendi. Asi kuulub esimese astme kohtu pädevusse isegi juhul, kui kohtulahendi tegi apellatsioonikohus või ülemkohus.

Territoriaalne kohtualluvus. Territoriaalse kohtualluvuse järgi pädev kohus on kas kohus, millele on kohtualluvuse üldeeskirjadega antud sellekohane pädevus, või mille tööpiirkonnas arestimine on toimunud või toimub, või kohus, mille tööpiirkonnas asub asjaomane vara, või kohus, mille tööpiirkonnas täitetoiming tehakse. Kõigi Madalmaades toimuvate täitetoimingute jaoks tuleb leida pädev Hollandi kohus.

« Kohtuotsuste jõustamine - Üldteave | Holland - Üldteave »

Üles

Viimati muudetud: 16-11-2006