Euroopa Komisjon > EGV > Kohtuotsuste jõustamine > Leedu

Viimati muudetud: 04-05-2009
Trükiversioon Lisa järjehoidja

Kohtuotsuste jõustamine - Leedu

 

SISUKORD

1. Mida tähendab täitmine tsiviil- ja kaubandusasjades? 1.
2. Mis tingimustel võib välja anda täitedokumendi või teha täitmismääruse? 2.
2.1. Menetlus 2.1.
2.2. Olulised tingimused 2.2.
3. Täitemeetmete ese ja laad 3.
3.1. Millist liiki vara suhtes võib täitemeetmeid rakendada? 3.1.
3.2. Milline on täitemeetmete mõju? 3.2.
3.3. Milline on selliste meetmete kehtivus? 3.3.
4. Kas sellise meetme kohaldamise otsust on võimalik edasi kaevata? 4.

 

1. Mida tähendab täitmine tsiviil- ja kaubandusasjades?

Täitmise all mõeldakse kohtuotsusega kohtumenetluse pooltele määratud kohustuste täitmise tagamist, et kohtuotsuse täitmisel teeksid pooled nendelt nõutud toiminguid.

Mõned kohtuotsused ei vaja täitmist. Sellise juhuga on tegemist näiteks õigussuhete kindlakstegemist ja peatamist, muutmist või loomist käsitlevate otsuste puhul.

Kohtuotsust võib täita poolte heal tahtel, st võtmata täitemeetmeid, või sunniviisiliselt.

Kui kohtuotsuse adressaat ei täida otsust vabatahtlikult, on asjaomasel võlausaldajal õigus taotleda kohtult täitmise määrust ja esitada see kohtutäiturile. Kohtutäiturid on isikud, keda riik volitab tegutsema võlausaldaja nõudel, et tagada vabatahtlikult täitmata jäetud kohtuotsuse täitmine sunniviisiliste täitemeetmete kaudu.

Kohtuotsuste täitmist reguleerib tsiviilkohtumenetluse seadustiku VI jagu (täitemenetlus) ja justiitsministri määrusega vastu võetud kohtuotsuste täitmise juhend. Muude õigusaktidega võib näha ette kohtuotsuste täitmist reguleerivad erieeskirjad.

2. Mis tingimustel võib välja anda täitedokumendi või teha täitmismääruse?

2.1. Menetlus

Kohtuotsuse alusel välja antud täitmismääruse esitab kohtutäiturile selleks õigustatud isik, st sissenõudja või tema esindaja. Kui täitmismääruse esitab sissenõudja esindaja, peab täitmismääruse esitamise õigus olema vastavalt seadusele üle antud nõuetekohaselt antud ja koostatud volitusega, st füüsilise isiku antud volitused peavad olema notariaalselt kinnitatud ning juriidilise isiku antud volitusi võib kinnitada ka kõnealuse juriidilise isiku asjakohane organ. Kui täitmismääruse esitab kohtutäiturile advokaat või advokaadi abi, peab ta kohtutäiturile samuti esitama kliendiga sõlmitud kirjaliku lepingu või muu dokumendi, mis tõendab tema kliendi esindamisega seotud õigusi ja kohustusi ning nende ulatust.

ÜlesÜles

Täitedokumendi saamisel peab kohtutäitur kolme päeva jooksul või kiireloomulistel juhtudel viivitamata kinnitama, et ilmsed põhjused täitedokumendi täitmisele võtmata jätmiseks puuduvad.

2.2. Olulised tingimused

Täitedokument esitatakse kohtutäiturile, kes tegutseb võlgniku elukoha või töökoha või vara asukoha järgses piirkonnas. Kui nõue pööratakse juriidilise isiku vastu, esitatakse täitedokument kohtutäiturile, kes tegutseb võlgniku – st juriidilise isiku – peakontori või tema vara asukoha järgses piirkonnas.

Täitmismäärus võetakse täitmisele, kui sissenõudja tasub kohtutäiturile täituritasu kogu ulatuses. Sõltuvalt sissenõudja (füüsilise isiku) rahalisest olukorrast võib kohtutäitur loobuda kogu täituritasust või selle osast või pikendada tasu maksmise tähtaega kuni täitemenetluse lõpuni. Kui täitedokumendi esitab juriidiline isik, on kohtutäituril õigus mitte lükata edasi üle poole tasu maksmise tähtaega.

3. Täitemeetmete ese ja laad

3.1. Millist liiki vara suhtes võib täitemeetmeid rakendada?

Võimalikud täitemeetmed on:

  1. sissenõude pööramine võlgniku rahalistele vahenditele ja varalistele õigustele või varale;
  2. sissenõude pööramine kolmandate isikute valduses olevale võlgniku varale ja rahale;
  3. keeld anda kolmandatel isikutel võlgnikule üle raha või vara või täita võlgniku suhtes muid kohustusi;
  4. võlgniku õigusi tõendavate dokumentide konfiskeerimine;
  5. sissenõude pööramine võlgniku palgale, töötasule, pensionile, toetustele või muule sissetulekule;
  6. kohtuotsuses osutatud teatavate asjade võlgnikult konfiskeerimine ja nende üleandmine sissenõudjale;
  7. võlgniku varade haldamine ja sel viisil saadud tulu kasutamine sissenõudja nõude rahuldamiseks;
  8. võlgniku kohustamine teatavate toimingute tegemiseks või toimingutest hoidumiseks;
  9. tasaarvestus hageja vastuhagiga;
  10. muud seadusega ette nähtud meetmed.

Üheaegselt võib kohaldada mitut täitemeedet.

ÜlesÜles

3.2. Milline on täitemeetmete mõju?

Täitemeetmed ja -menetlus erinevad sõltuvalt sellest, kas täidetakse rahalist või mitterahalist kohustust ning sellest, kas sissenõue pööratakse võlgniku rahalistele vahenditele, sissetulekule või muule varale.

Rahalise kohustuse täitmisel, kui sissenõue on suunatud pangas või kolmanda isiku käes hoiul olevatele võlgniku rahalistele vahenditele, saadab kohtutäitur pangale, muule krediidiasutusele või isikule nõuetekohaselt vormistatud korralduse, kohustades teda kontrollima, kas tal on hoiul võlgniku rahalised vahendid, ning jaatava vastuse puhul peatama väljamaksed kõnealustest vahenditest sissenõutavate summade ja täitekulude katmiseks vajalikus ulatuses. Pärast pangalt võlgniku vahenditest väljamaksete peatamist kinnitava vastuse saamist arestitakse võlgniku vahendid ja kantakse kohtutäituri ametialasele arvelduskontole.

Kui kohtutäitur tuvastab, et võlgniku rahalised vahendid või muu vara on kolmandate isikute valduses (kohtutäituril on õigus saada kõnealust teavet ning teavet selle kohta, kas kolmas isik peab võlgnikule üle andma rahalised vahendid või muu vara), arestitakse kõnealused rahalised vahendid või vara.

Rahalise kohustuse täitmisel, kui sissenõue on suunatud võlgniku sissetulekule, esitab kohtutäitur täitmismääruse võlgniku tööandjale või muule isikule, kes maksab võlgnikule töötasu. Võlgniku palgast ja sarnastest tasudest tehakse mahaarvamised sissenõutavate summade katmiseks vajalikus ulatuses.

ÜlesÜles

Rahalise kohustuse täitmisel, kui sissenõue on suunatud võlgniku varale, kõnealune vara arestitakse ja müüakse. Sissenõuet ei saa suunata võlgniku rahalistele varadele, kui võlgnik esitab kohtutäiturile tõendid selle kohta, et võla võib saada tagasi võlgniku sissetulekust kindlaksmääratud summa kuue kuu jooksul mahaarvamise kaudu. Sissenõude võib suunata võlgnikule kuuluvale elamukinnisvarale, kus ta elab üksinda, kui sissenõutav summa ületab 7000 Leedu litti. Pärast energiaarvete, munitsipaal- ja muu teenuste eest tasumata summade sissenõudmise eesmärgil korteri või maja arestimist võib kohus võlgniku või tema perekonnaliikmete taotlusel otsustada, et nimetatud korterile, majale või selle osale, mis on vajalik kõnealustele isikutele elamiseks, ei saa pöörata sissenõuet. Taotluse läbivaatamisel arvestab kohus laste, puuetega inimeste ja ebasoodsas olukorras olevate elanikerühmade rahalist seisundit ja huve.

Võlgniku vara arestimine on võlgniku varale kehtestatav ajutine omandiõiguste või nende üksikosa (majandamine, kasutus või võõrandamine) teostamise keeld või piirang.

Arestida võib kohus või kohtutäitur.

Kohus arestib vara otsusega, mis hõlmab ajutiste kaitsemeetmete rakendamist. Arestitavate rahaliste vahendite või vara väärtus ei tohi ületada sissenõudja nõude väärtust. Kohus võib tühistada kõnealuse otsuse huvitatud poolte taotlusel või teatavatel eelnevalt kindlaksmääratud juhtudel ka oma algatusel. Kui kohus jätab pärast asja läbivaatamist nõude rahuldamata, jäävad ajutised kaitsemeetmed kehtima kuni kohtuotsuse jõustumiseni ning kui pärast kohtu poolt ajutiste kaitsemeetmete kohaldamist nõue rahuldatakse, kehtivad ajutised kaitsemeetmed kuni kohtuotsuse täitmiseni.

ÜlesÜles

Täitmismäärust täitev kohtutäitur peab võlgniku vara arestimisel allkirjastama arestimisakti. Kohtutäitur võib tühistada arestimisakti üksnes pärast arestimist. Kohtutäitur ei tohi põhimõtteliselt arestida rohkem vara, kui on vajalik sissenõutava summa ja täitekulude katmiseks.

Vara realiseerimine – võlgnikule või tagatiseandjale kuuluva arestitud vara kohustuslik müük avalikul enampakkumisel ettevõtete kaudu, kes tegelevad varaga kauplemisega või varade vahetamisega, vara ülekandmine sissenõudjale, müük võlgniku soovitatud ostjale või realiseerimine muul viisil. Sõltuvalt arestimise põhjusest ja arestitud vara liigist realiseerib arestitud vara vastavalt seadusele kas kohtutäitur, riigi maksuinspektsiooni osakond või väärpaberitega avaliku kauplemisega tegelevad maaklerid ja ettevõtted.

Võlgnikule kuuluva kinnisvara ning muu seaduslikult registreeritud vara ja muu vallasvara, mille ühe varaühiku väärtus ületab 100 000 Leedu litti, realiseeritakse avaliku enampakkumise kaudu. Muud vara võib realiseerida muul viisil.

Võlgnikul on õigus enne oksjoni algust leida müüdava vara jaoks ostja. Kui võlgnik leiab ostja enne avaliku enampakkumise algust, tuleb vara müüa kõnealusele ostjale. Vara võib müüa võlgniku leitud ostjale vähemalt arestimisaktis näidatud väärtusega võrdse summa eest või sellest väiksema summa eest, kui see on piisav kogu võla ja täitekulude katmiseks.

Arestitud vara realiseerimisel kaotavad kõik kõnealusele varale kehtestatud arestid kehtivuse.

Kui täitedokumendid esitatakse seoses võlgniku ja hageja vastuhagidega, tasaarvestab kohtutäitur kõnealused summad ettenähtud korra kohaselt. Kui ettenähtud korra kohaselt on võimalik nõuda kogu summa sisse tasaarvestuse kaudu, ei võeta muid sunniviisilisi täitemeetmeid. Tasaarvestust ei saa kohaldada elatise sissenõudmisel.

ÜlesÜles

Mitterahaliste kohustuste täitmise suhtes kohaldatavad erinõuded on sätestatud seadustes.

Laste eestkosteõiguste üleandmist käsitleva kohtuotsuse täitmisse kaasab kohtutäitur isiku, kellele antakse üle lapse eestkosteõigused, ja lapse õiguste kaitse eest vastutava avaliku asutuse esindaja. Lapse õiguste kaitse peab olema tagatud.

Kui sissenõudjale tuleb anda üle teatavad kohtuotsuses osutatud asjad, konfiskeerib kohtutäitur võlgnikult kõnealused asjad ja annab üle sissenõudjale.

Sõltuvalt kohtuotsusest võib eluruumidesse paigutada (või sealt kõrvaldada) ainult täitmismääruses nimetatud isikuid. Vajaduse korral võidakse paluda abi politseilt.

Kui ei täideta otsust, milles võlgnikult nõutakse vara või rahaliste vahendite üleandmisega mitteseonduvate teatavate toimingute tegemist või tegemise lõpetamist, koostab kohtutäitur selle kohta aruande. Seejärel edastatakse kõnealune aruanne täitmiskoha järgsele piirkonnakohtule, kes otsustab, et algses otsuses osutatud tagajärjed hakkavad kehtima (st, et kui kostja ei ole täitnud otsust ettenähtud tähtaja jooksul, on sissenõudjal õigus teha toimingud või võtta meetmed, et tagada kostja toimingute lõpetamine kostja rahaliste vahendite abil ning samal ajal nõuda kostjalt sisse vajalikud kulud), kui aga tagajärgedele ei ole kohtuotsuses osutatud, otsustab kohus algse otsuse täitmise määruse muutmise üle.

Kui kohtuotsuses osutatud toiminguid võib teha või lõpetada üksnes kostja ja ta jätab otsuse täitmata, võidakse kostjale määrata trahv, mille summa kantakse üle hagejale, ning määrata uus otsuse täitmise tähtaeg. Trahvi maksmine ei vabasta võlgnikku kohustusest teha kohtuotsuses osutatud toimingud või lõpetada toimingute tegemine.

ÜlesÜles

3.3. Milline on selliste meetmete kehtivus?

Sõltuvalt asjaomasest otsusest võib täitmismääruse esitada täitmiseks kümme aasta jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Kiiret täitmist nõudvate kohtuotsustega seotud täitmismääruste esitamise tähtaeg hakkab kulgema otsuse tegemisele järgneval päeval. Töökohale ennistamisega seotud täitedokumendid saab esitada täitmiseks ühe kuu jooksul alates kohtuotsuse tegemisele järgnevast päevast.

Perioodiliste maksete taotlemisel kehtivad sõltuvalt asjaomasest otsusest täitedokumendid kogu makseperioodi jooksul ning täitedokumentide täitmiseks esitamise tähtaeg hakkab kulgema mis tahes maksetähtaja lõppemise päeval.

Teiste ametnike või asutuste täitmisele pööravate otsuste täitmiseks esitamiseks on ette nähtud eritähtajad.

Kui täitedokumendi täitmiseks esitamise tähtaeg on pikendatud põhjustel, mida kohus peab olulisteks, võib kohus taas pikendada tähtaega eelmise pikenduse ulatuses, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.

Kohtutäituri võetud täitemeetmed kehtivad kuni nende tühistamiseni kõnealuse kohtutäituri poolt. Kui esitatakse kohtutäituri tegevuse seaduslikkust vaidlustav kaebus ja kohus peab seda kaebust õigustatuks või osaliselt õigustatuks, võib kaebust arutav kohus tühistada kõik kohtutäituri võetud meetmed või osa nendest.

Vara arestimine või muud kohtu kohaldatavad ajutised kaitsemeetmed kehtivad kuni nende tühistamiseni (või teise meetmega asendamiseni), kuni kohus lõpetab nende kohaldamise või edasikaebamise juhul nende tühistamiseni kõrgema astme kohtu poolt.

Arestitud vara realiseerimisel kaotavad kõik kõnealusele varale kehtestatud arestid kehtivuse.

Vt ka vastus küsimusele 3.2.

4. Kas sellise meetme kohaldamise otsust on võimalik edasi kaevata?

Kohtutäituri tegevuse peale võib esitada kaebuse hiljemalt kümne päeva jooksul alates päevast, mil kaebuse esitaja sai teada või oleks pidanud teada saama kõnealuse toimingu tegemisest või tegemata jätmisest, kuid hiljemalt 30 päeva jooksul alates toimingu tegemisest. Kaebus tuleb esitada kohtutäituri tööpiirkonna järgsele piirkonnakohtule.

Kohtu võetud meetmed võib tühistada või muuta sama kohus või otsuse edasikaebamisel kõrgema astme kohtusse – asjaomase kohtu otsusega.

« Kohtuotsuste jõustamine - Üldteave | Leedu - Üldteave »

ÜlesÜles

Viimati muudetud: 04-05-2009

 
  • Ühenduse õigus
  • Rahvusvaheline õigus

  • Belgia
  • Bulgaaria
  • Tšehhi Vabariik
  • Taani
  • Saksamaa
  • Eesti
  • Iirimaa
  • Kreeka
  • Hispaania
  • Prantsusmaa
  • Itaalia
  • Küpros
  • Läti
  • Leedu
  • Luksemburg
  • Ungari
  • Malta
  • Holland
  • Austria
  • Poola
  • Portugal
  • Rumeenia
  • Sloveenia
  • Slovakkia
  • Soome
  • Rootsi
  • Ühendkuningriik