Euroopa Komisjon > EGV > Kohtuotsuste jõustamine > Läti

Viimati muudetud: 18-02-2008
Trükiversioon Lisa järjehoidja

Kohtuotsuste jõustamine - Läti

EJN logo

Käesolevat lehekülge ei eksisteeri enam. Esialgset keeleversiooni on ajakohastatud ning selle võib nüüd leida Euroopa e-õiguskeskkonna portaalist.


 

SISUKORD

1. Mida tähendab täitmine tsiviil ja kaubandusasjades? 1.
2. Mis tingimustel võib välja anda täitedokumendi või teha täitmisotsuse? 2.
2.1. Menetlus 2.1.
2.2. Olulised tingimused 2.2.
3. Täitemeetmete ese ja laad 3.
3.1. Millist liiki vara suhtes võib täitemeetmeid rakendada? 3.1.
3.2. Milline on täitemeetmete mõju? 3.2.
3.3. Milline on selliste meetmete kehtivus? 3.3.
4. Kas sellise meetme kohaldamise otsust on võimalik edasi kaevata? 4.

 

1. Mida tähendab täitmine tsiviil ja kaubandusasjades?

Täitmine on tsiviilmenetluse etapp, kus kohtutäitur pöörab täitmisele kohtu, muu asutuse või ametniku otsuse, kui võlgnik (kostja) ei ole sellist otsust vabatahtlikult täitnud kas õigusaktides sätestatud või kohtu määratud tähtajaks.

Täitemeetmete kohta, mida kohtutäituril on õigus kohaldada, vt teema Juristid - Läti.

2. Mis tingimustel võib välja anda täitedokumendi või teha täitmisotsuse?

2.1. Menetlus

Kohtulahendid ja kohtuvälised lahendid võib täitmisele pöörata pärast nende jõustumist, kui õigusaktis või kohtumääruses ei ole ette nähtud nende viivitamatut täitmist. Kohtutäituril on õigus algatada täitemenetlus ükskõik millise järgmise täitedokumendi alusel:

  1. täitedokument, mis antakse tsiviil- ja haldusasjades kohtuotsuse, kriminaalasjas kokkulepet kinnitava kohtumääruse, alalise vahekohtu lahendi, töövaidluskomisjoni otsuse, välisriigi kohtu otsuse või välisriigi vahekohtu lahendi alusel;
  2. ametiasutuse või ametniku otsus haldusõiguserikkumise asjades;
  3. haldusakti alusel välja antud täitedokument (tsiviilkohtumenetluse seaduse artikli 539 lõike 2 punkt 2);
  4. Kohtumäärus asjades, kus võlgnik on andnud nõusoleku alluda kohesele kohustuse sundtäitmisele ja kohtumäärus kohustuste täitmiseks hoiatusmenetluses või kohtumenetluses enampakkumisele läinud kinnisvara vabatahtlikuks müügiks;
  5. kohtumäärus menetlusega seotud karistuste (trahvide) määramise kohta;
  6. notari, advokaadi või kohtutäituri kuluarve;
  7. Euroopa täitekorraldus, mille välisriigi kohus või pädev asutus on välja andnud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. aprilli 2004. aasta määruse (EÜ) nr 805/2004 alusel, millega luuakse Euroopa täitekorraldus vaidlustamata nõuete kohta;
  8. tõend, mille välisriigi kohus või pädev asutus on välja andnud nõukogu määruse (EÜ) nr 2201/2003 artikli 41 lõike 1 ja artikli 42 lõike 1 alusel;
  9. pädeva asutuse otsus rahvusvahelise organisatsiooni kehtestatud karistuste täitmise kohta.

Täitedokumendi annab täitmist nõudva ametniku taotluse alusel asja menetlev kohus. Määruse täitmise alustamiseks tuleb täitmist nõudvale ametnikule või esindavale isikule väljastatud täitedokument esitada koos taotlusega kohtutäiturile.

ÜlesÜles

2.2. Olulised tingimused

Tsiviilkohtumenetluse seaduse kohaselt vastutavad kohtutäiturid järgmiste kohtulahendite täitmise eest:

  1. kohtumäärused ja -otsused tsiviil- ja haldusasjades;
  2. kohtumäärused ja -otsused vara sissenõudmisega seotud kriminaalasjades;
  3. vara sissenõudmisega seotud kohtuotsused haldusõiguserikkumise asjades;
  4. kokkuleppeid kinnitavad kohtulahendid;
  5. vahekohtu lahendid;
  6. välisriigi kohtute ja välisriigi vahekohtute lahendid õigusaktides kindlaksmääratud asjades;
  7. kohtumäärused menetlusega seotud karistuste (trahvide) määramise kohta;
  8. töövaidluskomisjoni otsused.

Kui õigusaktides ei ole sätestatud teisiti, kasutatakse kohtulahendite täitmise menetlust ka järgmiste dokumentide korral:

  1. ametiasutuste ja ametnike otsused õigusaktides kindlaksmääratud haldusõiguserikkumise asjades;
  2. riigi volitatud ametiasutuste ja ametnike väljaantud haldusaktid, milles nõutakse mingi summa tasumist;
  3. kohtustruktuuridega seotud isikute (notarid, advokaadid, kohtutäiturid) otsused kutsetöö ja osutatud õigusabi tasustamise, osutatud teenustega seotud kulude hüvitamise ning riigilõivude kohta.

3. Täitemeetmete ese ja laad

3.1. Millist liiki vara suhtes võib täitemeetmeid rakendada?

Kohtutäituritel on õigus võtta täitemeetmeid võlgniku vallasvara – sealhulgas teiste isikute valduses olev vara – ja immateriaalse vara, võlgnikule teiste isikute poolt võlgu olevate summade (töötasu, sellega võrdväärsed maksed, võlgniku muu tulu, investeeringud krediidiasutustes) ning kinnisvara suhtes. Täitekorralduse alusel ei rakendata täitemeetmeid teatava õigusaktides kindlaksmääratud vara ja osaliselt või täielikult võlgnikule kuuluvate esemete suhtes (nt majapidamistarbed ja -seadmed, riietus, toit, seadmed ja tööriistad, mida võlgnik vajab igapäevatööga elatise teenimiseks jne).

ÜlesÜles

3.2. Milline on täitemeetmete mõju?

Kui täitemeetmeid rakendatakse võlgniku vallasvara, kinnisvara või tulu suhtes, ei ole võlgnikul õigus seda vara või tulu enam vabalt kasutada.

Kui kohtutäituri nõudeid või korraldusi täidetakse, koostab kohtutäitur akti ja esitab selle kohtule kohustuse täitmise kohta otsuse tegemiseks. Kohus võib määrata süüdlasele trahvi: füüsilisele isikule kuni 250 Läti latti ja ametiisikule kuni 500 Läti latti.

Kui kohtutäiturile osutatakse täitemeetmete rakendamisel vastupanu, võib kohtutäitur pöörduda abi saamiseks politsei poole.

Kui võlgnik ei ilmu kutse peale kohtutäituri juurde või keeldub andmast selgitusi või seaduses nõutavat teavet, on kohtutäituril õigus anda asi kohtusse, et kohus teeks otsuse asjaomase isiku kohtususe täitmise kohta. Kohus võib teha otsuse võlgniku sunniviisilise kohaletoomise kohta ja määrata trahvi kuni 100 Läti latti. Kui ilmneb, et võlgnik on tahtlikult esitanud valeteavet, võib kohtutäitur anda asja kohtusse, et kohus teeks otsuse haldusõiguserikkumise menetluse või kriminaalmenetluse algatamise kohta.

3.3. Milline on selliste meetmete kehtivus?

Täitedokumendi võib esitada täitmiseks 10 aasta jooksul pärast kohtulahendi jõustumist, kui õigusaktides ei ole sätestatud muud tähtaega. Kui kohtulahend näeb ette osamaksete tasumise, kehtib täitedokument seni, kuni maksed on tasutud ja 10aastane ajavahemik algab iga makse tegemise lõppkuupäevast.

4. Kas sellise meetme kohaldamise otsust on võimalik edasi kaevata?

Menetluspoole taotlusel ja menetlusega seotud isikute majanduslikku olukorda või muid tingimusi arvestades on kohtuasja arutanud kohtul õigus lükata täitmine edasi, jagada täitmine osadeks või muuta kohtulahendi täitmise viisi või korda. Kohtulahendi täitmise edasilükkamist, täitmise osadeks jagamist või kohtulahendi täitmise viisi või korra muutmist käsitleva kohtulahendi peale võib esitada kaebuse kõrgema astme kohtule 10 päeva jooksul. Kui kohtulahendi täitmine on takistatud, on ka kohtutäituril õigus teha kohtulahendi teinud kohtule ettepanek lükata lahendi täitmine edasi, jagada täitmine osadeks või muuta määruse täitmise viisi või korda.

Kohtutäitur võib lükata täitmist edasi täitmist taotleva ametniku taotluse alusel või sellise kohtumääruse alusel, millega lükatakse täitmine edasi või peatatakse vara müük või jagatakse kohtulahendi täitmine osadeks.

Täiendav informatsioon

  • www.tm.gov.lv English - latviešu valoda
  • www.lzti.lv latviešu valoda
  • www.tiesas.lv latviešu valoda

« Kohtuotsuste jõustamine - Üldteave | Läti - Üldteave »

ÜlesÜles

Viimati muudetud: 18-02-2008

 
  • Ühenduse õigus
  • Rahvusvaheline õigus

  • Belgia
  • Bulgaaria
  • Tšehhi Vabariik
  • Taani
  • Saksamaa
  • Eesti
  • Iirimaa
  • Kreeka
  • Hispaania
  • Prantsusmaa
  • Itaalia
  • Küpros
  • Läti
  • Leedu
  • Luksemburg
  • Ungari
  • Malta
  • Holland
  • Austria
  • Poola
  • Portugal
  • Rumeenia
  • Sloveenia
  • Slovakkia
  • Soome
  • Rootsi
  • Ühendkuningriik