Euroopa Komisjon > EGV > Kohtuotsuste jõustamine > Itaalia

Viimati muudetud: 15-11-2007
Trükiversioon Lisa järjehoidja

Kohtuotsuste jõustamine - Itaalia

EJN logo

Käesolevat lehekülge ei eksisteeri enam. Esialgset keeleversiooni on ajakohastatud ning selle võib nüüd leida Euroopa e-õiguskeskkonna portaalist.


 

SISUKORD

1. Mida tähendab täitmine tsiviil- ja kaubandusasjades? 1.
1.1. Täitmisviisid, mis eeldavad võlgnikult nõustumist teatava rahasumma tasumisega või keeldumist rahasumma maksmisest või rahasumma maksmist 1.1.
2. Mis tingimustel võib välja anda täitedokumendi või teha täitmisotsuse? 2.
2.1. Menetlus 2.1.
2.1.1. Kas täitmisele saab pöörata nii kohtuotsuseid kui ka kohtuväliseid otsuseid? 2.1.1.
2.1.2. Kas nõude täitmisele pööramiseks tuleb kohtult luba taotleda? 2.1.2.
2.1.3. Milline kohus annab täitekorralduse? 2.1.3.
2.1.4. Täitevametnike seisund, roll, kohustused ja õigused 2.1.4.
2.1.5. Advokaatide ja teiste juristide kasutamine 2.1.5.
2.1.6. Täitmiskulud 2.1.6.
2.2. Mis tingimustel on kohtul õigus pöörata otsus täitmisele? Milliste võlgade ja võlgnike puhul on tal selline õigus? 2.2.
3. Täitemeetmed 3.
3.1. Millisele võlgniku varale võib sissenõude pöörata? 3.1.
3.2. Milline on täitemeetmete mõju? 3.2.
3.2.1. Milline on täitemeetme mõju võlgnikule, kes võla tasumisest kõrvale hoiab? Kas ta võib oma vara müüa? Kas talle võib määrata trahvi? 3.2.1.
3.2.2. Milline on täitemeetme mõju kolmandatele isikutele? Millised kohustused on pangal seoses nõutava teabe esitamisega ja deponeeritud summade suhtes? Millised on trahvid, kui kolmas isik ei järgi kehtestatud tingimusi? 3.2.2.
3.3. Kui kaua kehtivad sellised meetmed võlgniku suhtes? Kas nende kehtivusaeg on piiratud õigusaktiga või kohtu poolt? 3.3.
4. Kas sellise meetme kohaldamise otsust on võimalik edasi kaevata? 4.
4.1. Kes võib otsuse vaidlustada? 4.1.
4.2. Milline kohus kõnealuseid asju käsitleb? 4.2.
4.3. Milline on vaidlustamise tähtaeg? 4.3.
4.4. Milline on vaidlustamise mõju? 4.4.

 

1. Mida tähendab täitmine tsiviil- ja kaubandusasjades?

Täitmine võimaldab võlausaldajal (eraisikul või äriühingul) saada kohtuotsuse (või muu seaduses kohtuotsusega võrdväärseks peetud eriakti) tulemusel teiselt isikult seda, mida see teine isik talle võlgneb.

Täitmine on seega menetlus, mille seaduses reguleerimine oleneb nõude laadist, st sellest, mida ollakse võlgu isikule, kes algatab menetluse oma nõude täitmisele pööramiseks võlgniku suhtes (eri meetodeid on kirjeldatud punktis 1.1). Täitemenetlus eeldab avalik-õiguslike asutuste osalemist, kusjuures nende tegevust kontrollib see kohus, kellel asjaomased pooled on palunud tagada seaduses sätestatud menetluskorra järgimise.

1.1. Täitmisviisid, mis eeldavad võlgnikult nõustumist teatava rahasumma tasumisega või keeldumist rahasumma maksmisest või rahasumma maksmist

Meetme sisust olenevalt (kohtuotsus või muu meede, mis on täitmisega seoses sama tähtis kui otsus) on võlausaldaja nõude täitmiseks erinevad täitmismeetodid. Täitemenetlused on järgmised.

  1. Kõige sagedamini kasutatakse menetlust, mille eesmärk on see, et võlausaldaja saaks teatava rahasumma või materiaalse vara. Seda menetlust kasutatakse kohtuotsuse või sellega võrdväärse meetme alusel siis, kui võlausaldajal on õigus kindlale rahasummale. Menetlus koosneb kahest etapist: esiteks võlgnikule kuuluva vara (raha või muu vara, teatavate piirangutega - vt punkt 3.1) arestimine ja seejärel vastavalt asjaoludele kas raha (raha arestimise korral), vara või täitemenetluse käigus vara enampakkumisest (et muuta vara rahaks) saadud raha üleandmine võlausaldajale. Seda menetlust, mida nimetatakse sundvõõrandamiseks, reguleerivad eri normid sõltuvalt sellest, kas vara on kinnisvara (kinnisvara sundvõõrandamine) või vallasvara (vallasvara sundvõõrandamine).
  2. Punktis a nimetatud täitemenetlus hõlmab menetlust, mille kaudu saab võlausaldaja võlgnikule kuuluva materiaalse vara, mis täitmise hetkel on kellegi teise (kolmas isik, kes ei ole kuidagi vaidlusega seotud) valduses, või nõude, mis võlgnikul on kolmanda isiku vastu. See menetlus võimaldab võlausaldajal saada seda, mida talle võlgu ollakse - esimesel juhul vara (mis on võlgniku vara, kuid mis on kolmanda isiku valduses) sundvõõrandamise kaudu ning teisel juhul menetluse kaudu, millesse kaastakse kolmas isik ja mille tulemusel võtab võlausaldaja võlgniku koha viimase suhetes kolmanda isikuga, kes peab täitma oma lepingulisi kohustusi võlausaldaja ja mitte võlgniku suhtes. Seda täitmisviisi saab selgitada sellega, et krediiti andes antakse ka jõukust ja soodustusi, st see on hõlmatud isiku vara (õigusliku) määratlusega; kolmandate isikute vastased nõuded lahutatakse võlgniku varast ja kantakse üle võlausaldaja varasse. Kirjeldatud menetlust nimetatakse sundvõõrandamiseks kolmandate isikute kaudu.
  3. Teise täitmisviisi eesmärk on tagastada võlausaldajale esemed, mida võlgnik on kohustatud tagastama (näiteks väljarenditud vara pärast rendilepingu lõppu), või üle anda vara (kui võlgnik on näiteks müünud vara võlausaldajale, kuid ei ole seda tegelikult üle andnud). See menetlus, mida võib kohaldada nii kinnis- kui ka vallasvara suhtes, erineb punktis a kirjeldatud menetlusest selle poolest, et vara ei kanta võlgnikult üle võlausaldajale (sundvõõrandamine); menetluse käigus tagastatakse lihtsalt võlausaldajale see vara, mis talle seaduse kohaselt juba kuulub. Seda menetlust nimetatakse üleandmiskohustuseks.
  4. Kolmandat täitmisviisi kasutatakse juhul, kui võlausaldajal on õigus oodata võlgnikult teatavat käitumist, mitte vara. Võlausaldajalt eeldatakse lepingutingimuste või seaduse kohaselt millegi tegemist (nt teatava toimingu tegemist tema omanduses oleva varaga) või tegemata jätmist (nt vara puhul teatavast toimingust hoidumist, kui see kahjustaks naabruses asuva vara omaniku õigusi). Nendel juhtudel võimaldab täitemenetlus võlausaldajal lasta see toiming teha teistel selle võlgniku kulul, kes ei ole täitnud oma kohustusi (toimingu tegemine), või lasta lammutada võlgniku ebaseadusliku töö tulemus (kui kohustus oli jätta mingi toiming tegemata). Seda menetlust nimetatakse toimingu tegemise või toimingust hoidumise kohustuseks.

2. Mis tingimustel võib välja anda täitedokumendi või teha täitmisotsuse?

2.1. Menetlus
2.1.1. Kas täitmisele saab pöörata nii kohtuotsuseid kui ka kohtuväliseid otsuseid?

Põhimõtteliselt (erandid puuduvad) peavad enne otsuse täitmisele pööramist olema täidetud kaks tingimust, formaalne tingimus ja sisuline tingimus. Formaalne tingimus tähendab seda, et vastu peab olema võetud täitmisele pööratav otsus, st akt või kohtuotsus, mida tuleb seaduse kohaselt täita. Sisuline tingimus on seotud otsuse sisuga, otsus peab seaduse kohaselt olema tehtud nõude kohta, mis on „kindel, kindlaksmääratud ja täitmisele kuuluv”. Kindluse vajadus on ilmne, sest täitmist ei saa toimuda, kui võla olemasolu ja koosseis ei ole kindel. See, et nõue peab olema kindlaks määratud ja kuuluma täitmisele, on täitmise eeltingimus, sest kohtuotsuses sisalduvat korraldust ei saa täita, kui kohustust ei ole võimalik tegelikkuses kindlaks teha (võlasumma, mida võlgnik on võlausaldajale võlgu, üle antav ese, nõutav käitumine jne, vt eespool punkti 1.1) või kui võlga ei tule mõne muu õigusliku tingimuse täitmise kohustuse tõttu tegelikult maksta. Kui need tingimused ei ole täidetud, kuid täitemenetlus on juba alanud, võib kohus protsessi kontrollida (vt punkti 4).

ÜlesÜles

Täitmist võimaldav otsus (st seaduse kohaselt väljastatud kohtudokument) võib olla kohtulik või kohtuväline.

Kohtulahendid on kõik otsused ja meetmed, mida kohus võtab vastu kohtuprotsessi käigus ja mis on seaduse kohaselt täitmisele pööratavad:

  1. lõplik kohtuotsus (teha makse, üle anda vara või käituda teataval viisil), mida ei saa edasi kaevata kõrgema astme kohtusse, või ajutiselt täitmisele pööratav kohtuotsus [üldiselt on kõik esimese astme kohtu otsused täitmisele pööratavad, kui apellatsioonikohus ei ole täitmist peatanud];
  2. pärast tasaarveldust väljastatud korraldus maksta teatav rahasumma;
  3. kohtumenetluse käigus antud korraldus maksta teatav summa, kui menetluse pooled ei ole seda vaidlustanud;
  4. ajutine täitekorraldus, kus asja käsitlev kohtunik annab dokumentaalsete tõendite alusel korralduse maksta teatav rahasumma või anda üle vara;
  5. töövaidlust lõpetav lepitusprotokoll;
  6. ettekirjutus teatava rahasumma maksmiseks või vallasvara üleandmiseks, mille kohus teeb konkreetsete dokumentide (mis tõendavad võla õiguskindlust) alusel ja mis muutub täitmisele pööratavaks või tunnistatakse ajutiselt täitmisele pööratavaks;
  7. ülesütlemisteade rendilepingu lõppemise või rendimakse tähtaja ületamise korral, kui kohus kinnitab seda teadet;
  8. vahekohtu otsus, mis muutub täitmisele pööratavaks (st otsus, mille teeb vahekohus ehk organ, mis ei koosne kohtunikest, vaid isikutest, kes peavad vaidluse lahendama poolte kokkuleppe teel);
  9. tööandjale antud korraldus maksta seadusevastaselt vallandatud töötajale teatav rahasumma.

Kohtuvälised otsused on dokumendid, mis on koostatud väljaspool kohut ja mis annavad õiguse isikutele, kes tõendavad oma nõuet, ning millel on seaduse kohaselt eriline jõud dokumentide laadi ja nende õigussuhtes kasutamist reguleerivate normide tõttu, eelkõige seetõttu, et neid saab kiiresti muuta. Täitemenetluse see aspekt muudab need dokumendid võrdväärseks kohtuotsuste ja teiste täitmisele pööratavate kohtumeetmetega. Kohtuvälised otsused on peamiselt vekslid ja seaduse kohaselt sõnaselgelt täitmisele pööratavad laenudokumendid (võlakirjad, pangavekslid ja mõnede pankade poolt väljalastud instrumendid), maksuameti poolt täitmisele pööratavad maksunõuded, notarile esitatud lepingudokumendid, mis väljendavad tahet või kohustust maksta teatav rahasumma (kuid mitte kohustust tegutseda või hoiduda tegutsemast), ning - pärast 2006. aasta reformi - osa maksekohustustega seotud tõendatud eradokumentidest.

ÜlesÜles

2.1.2. Kas nõude täitmisele pööramiseks tuleb kohtult luba taotleda?

Täitemenetluse alustamiseks ei tule kohtult luba taotleda, sest nõude laad on kindlaks määratud otsuses või aktis (vt punkt 2.1.1). Piisab sellest, kui täitmise eest vastutava kohtu kantselei kontrollib, et nõue on formaalselt korras, ja lisab sellele täitekorralduse, st seaduses sätestatud vormi, mis nõuab avalik-õiguslikelt asutustelt tegutsemist oma pädevuse piires (kohtu- ja täitevorganid, millelt nõutakse vajadusel abistamist). Kõnealune vorm peab selleks olema seaduses nõutud kujul ja sellel peab olema kohtukantselei pitser. Samasuguseid eeskirju kohaldatakse muude dokumentide suhtes, mis saabuvad notarile (vt eespool punkt 2.1.1).

2.1.3. Milline kohus annab täitekorralduse?

Sisuliselt vastutab üldise pädevusega esimese astme kohus. Rahukohtunikel, kes peavad lahendama üldisi ühiskondlikke asju, mis ei ole seotud suurte summadega, ei ole seaduse kohaselt lubatud otsuseid täitmisele pöörata. Kui sisuline vastutus on kindlaks tehtud, tuleb määrata territoriaalne vastutus. Kui täitmine on seotud vallas- või kinnisvaraga (vt punkti 1.1 alapunkte a ja c), vastutab täitmise eest kohus, mille piirkonnas vara asub; kui täitmine on seotud kolmandaid isikuid hõlmavate nõuetega (vt punkti 1.1 alapunkti b), vastutab täitmise eest kohus, mille piirkonnas kolmas isik elab; kui täitmine on seotud tegutsemise või tegutsemisest hoidumise kohustusega (vt punkti 1.1 alapunkt id), vastutab täitmise eest kohus, kus selline kohustus tuleb täita. Seaduses sätestatud sisulist pädevust ei või muuta poolte kokkuleppel, sest see on seotud kohtute vahelise tööjaotusega ja seetõttu tuleb otsused teha üldistes huvides. Kohtu tööpiirkonna normidel siiski samasugune jõud puudub, sest need on koostatud menetluse poolte huvides, kes võivad (mõnede eranditega) sõlmida teistsuguse kokkuleppe.

ÜlesÜles

2.1.4. Täitevametnike seisund, roll, kohustused ja õigused

Täitmine usaldatakse kohtutäituritele, st kohtustruktuuri kuuluvatele ametnikele. Kohtutäitur võtab otsuse täitmiseks vajalikke meetmeid vajaduse korral teiste isikute abiga, näiteks eksperdid, kes määravad vara väärtuse, või sellise vara järelevalvajad või haldurid, mis peab olema järelevalve all või mida tuleb hallata. Hiljutine täitemenetluse reformimine kinnisvara suhtes võimaldab kohtul usaldada vara müügiga seotud toimingud notaritele. Avalik-õiguslikele täitevametnikele usaldatud toiminguid võib kohus siiski kontrollida ja suunata. Seetõttu teavitavad kohtutäiturid, notarid või menetluse pooled probleemide või vaidluste tekkimisel täitmist suunavat kohut, mis saadab seejärel pooltele kutse ilmuda kohtusse ja annab asjakohased suunised.

2.1.5. Advokaatide ja teiste juristide kasutamine

Täitemenetluse ülesehitus on sarnane kohtumenetluse struktuuriga, kuna neid mõlemaid juhib kohus. Neid juhitakse dokumentide alusel, mida on andnud või kinnitanud kohus, mis on kuulanud ära võistleva menetluse pooled ja võib algatada tegeliku kohtumenetluse (vt punkt 4). Silmas pidades täitemenetluse laadi, peab selles alati osalema advokaat.

2.1.6. Täitmiskulud

Eri täitemenetluste jaoks ei ole kehtestatud kindlaid tariife. Menetluskulud võivad varieeruda sõltuvalt võetud meetme keerukusest (võib olla vajalik hinnata vara, nimetada haldurid, kellel on õigus saada oma töö eest tasu, reklaamida enampakkumisi ajalehtedes või veebilehtedel jne). Üldiselt tasub sissenõudja kulud alguses ise ja seejärel nõutakse need sisse isikult, kelle suhtes täitemenetlus toimub. Kohtukulude puhul põhinevad ekspertide tasumäärad (mida tuleb seaduse kohaselt maksta) väga täpsetel eeskirjadel ning olenevalt kohtuasja tüübist ja väärtusest on kehtestatud miinimum- ja maksimumsummad, mida tuleb advokaadile maksta.

ÜlesÜles

2.2. Mis tingimustel on kohtul õigus pöörata otsus täitmisele? Milliste võlgade ja võlgnike puhul on tal selline õigus?

Täitmist reguleerivad formaalsed ja sisulised tingimused ning täitekorralduste liigitus on toodud eespool (vt punkt 2.1.1). Itaalia õiguse kohaselt tuleb täita veel üks tingimus, mis ei ole tegelikult seotud täitemenetlusega, vaid eelneb sellele. Võlausaldaja peab enne menetluse alustamist saatma võlgnikule dokumendi (precetto), kus võlausaldaja palub võlgnikul vabatahtlikult täita talle (kohtuotsuse vm alusel) pandud kohustuse, määrab tähtaja ja teatab võlgnikule, et vastasel juhul pöörab ta otsuse täitmisele. Selle dokumendi saatmise eesmärk on anda võlgnikule kindel tähtaeg kohtuotsuse vabatahtlikuks täitmiseks ja vältida seeläbi otsuse täitmisele pööramist ning anda samas võlausaldajale kindel tähtaeg (90 päeva), mille jooksul tuleb täitmist alustada.

3. Täitemeetmed

3.1. Millisele võlgniku varale võib sissenõude pöörata?

Põhimõtteliselt võivad täitemenetluse objektiks olla kogu vallas- ja kinnisvara ning kõik võlgniku nõuded, sest need on võlausaldaja tagatiseks. Seaduses on siiski selgesõnaliselt sätestatud rida erandeid, mille puhul on arvesse võetud vara laadi või funktsiooni. Tavapärase kohtupraktika kohaselt ei saa teatav väga isiklik vara olla täitemenetluse objektiks. Selliseks varaks on religioossetes rituaalides vajalikud esemed, võlgniku igapäevaelus vajalikud esemed (riided, kodumasinad, mööbel jne), kui ei ole tegemist väga väärtuslike esemetega, ja isiklikud dokumendid (kirjad, käsikirjad jne), kui need ei ole osa kollektsioonist. Piirangud on kehtestatud ka sotsiaalsetel põhjustel. Töötajate palganõuded avaliku või erasektori tööandja vastu saavad olla täitmise objektiks vaid teatavates piirides, olenevalt kõnealusest asjast (üldiselt üks viiendik, kuid eri töötajakategooriate suhtes kohaldatakse erieeskirju); piirang on vajalik selleks, et võimaldada töötajal/võlgnikul katta oma põhivajadusi. Töövahendid, esemed ja raamatud, mida võlgnik vajab oma kutsetegevuses, võivad olla täitemenetluse objektiks vaid väga rangete piirangutega. Mõned nõuded ei või olla täitemenetluse objektiks, näiteks sotsiaaltoetus puudust kannatavale või puudega isikule; elatis, st summa, mida üks pereliige maksab teisele (vanemad lastele, üks abikaasa teisele jne), kui teine isik vajab majanduslikku abi. Vajaduste rahuldamise tagamiseks on sätestatud muidki piiranguid, mis on võlausaldaja huvi suhtes ülimuslikud. Kõige tähtsamad juhtumid on sellised, kus võlgnik on riigiasutus: sellisel juhul on eraldi sätestatud, et (1) mõnedel juhtudel võib täitemenetluse algatada alles teatava aja möödudes, et ametiasutusel oleks võimalik täita riigiasutustelt seaduses nõutavaid raamatupidamiseeskirju; (2) teatavate sotsiaalsete esmavajaduste rahuldamiseks mõeldud riiklike fondide (nt uimastivastaste meetmete rahastamise fondid) suhtes ei saa täitemenetlust algatada Lisaks on eeskirju, millega piiratakse täitemenetluse kohaldamist teatavate väärtpaberite, näiteks aktsiate või ühistu osaluse suhtes. Sellega takistatakse kõrvaliste isikute liitumist ühistuga täitemenetluse tulemusena (nõusoleku nõue).

ÜlesÜles

3.2. Milline on täitemeetmete mõju?
3.2.1. Milline on täitemeetme mõju võlgnikule, kes võla tasumisest kõrvale hoiab? Kas ta võib oma vara müüa? Kas talle võib määrata trahvi?

Täitemenetlus põhineb võlgniku varale kehtestatud piirangutel. Täitekorraldusega varustatud kohtutäitur otsib vara või raha võlgniku kodust, tema enda juurest või kolmandate isikute valdusest. Kohtutäituril on luba minna võlgniku koju, vajaduse korral korrakaitsejõudude abil, kui teda takistatakse. Kui vara on kindlaks määratud, see arestitakse. See on täitemenetluse esimene etapp. Arestimisega keelatakse võlgnikul sooritada arestimise hetkest alates varaga selliseid tehinguid, mille tulemusena ei saa vara menetluses kasutada. Kinnisvara korral tehakse arestimise kohta märge vararegistrisse, nii et sellest saavad teada kolmandad isikud. Seejärel loovutab kohtutäitur leitud raha, võlakirjad ja väärisasjad kohtuametnikule. Muu vara, eelkõige kinnisvara, antakse halduri valdusesse (või jäetakse teatavatel tingimustel võlgniku valdusesse, näiteks juhul, kui võlgnik elab asjaomases kinnisvaras). Igal juhul annab täitmise eest vastutav kohus haldurile tegutsemisjuhised seniks, kuni vara müüakse või loovutatakse võlausaldajale. Neid juhiseid tuleb järgida ning haldur vastutab tsiviil- (kahjude korral) ja kriminaalkorras kriminaalseadustiku eri sätete kohaselt, kui esemed kõrvaldatakse, hävitatakse või kaotavad väärtuse kas halduri tahtliku tegevuse või hooletuse tõttu.

Arestimist ei saa tühistada. Täitmise eest vastutav kohus võib võlgniku soovil asendada vara (või kolmandate isikute vastaste nõuete) arestimise võlgniku antud rahasumma arestimisega. Selle rahasumma võib tasuda osade kaupa. Kui vara väärtus on suurem kui täitmisele pööratav nõue ja menetluskulud, piirab kohus arestimise ulatust, välistades selles teatavad esemed või nende osad.

ÜlesÜles

3.2.2. Milline on täitemeetme mõju kolmandatele isikutele? Millised kohustused on pangal seoses nõutava teabe esitamisega ja deponeeritud summade suhtes? Millised on trahvid, kui kolmas isik ei järgi kehtestatud tingimusi?

Vara on arestitud täitemenetluse lõpuni. See tähendab, et kõik edasised tehingud varaga ei mõjuta täitemenetlust, kuigi iseenesest formaalselt kehtivad, ning täitemenetlus jätkub ja see viiakse lõpule sellistest tehingutest hoolimata. Pangatöötajatel on samasugune vastutus kui halduritel (vt eespool punkti 3.2.1) ja nad ei või anda teavet deposiite, arvelduskontosid või väärtpabereid käsitlevate piirangute kohta, kui täitmise eest vastutav kohus ei ole andnud selleks eelnevalt luba.

3.3. Kui kaua kehtivad sellised meetmed võlgniku suhtes? Kas nende kehtivusaeg on piiratud õigusaktiga või kohtu poolt?

Nagu on märgitud punktis 3.2.1, takistab täitemeede võlgnikul vara võõrandada (või piirab võõrandamisõigust kohtu kehtestatud piirides). Täitemeetme eesmärk on tagada võlausaldaja nõude täitmine ja seetõttu rakendatakse seda seni, kuni vara on müüdud või antud üle võlausaldajale. Kui vara on arestitud, peab sissenõudja taotlema nõude rahuldamiseks vajalike formaalsuste täitmist teatava aja jooksul. Kui selle tähtaja jooksul ei ole nõutud vara müüki või üleandmist, kaotab vara arestimine kehtivuse ning menetlus lõpetatakse (võidakse siiski alustada uut täitemenetlust).

4. Kas sellise meetme kohaldamise otsust on võimalik edasi kaevata?

4.1. Kes võib otsuse vaidlustada?

Täitemenetlus on kohtu kontrolli all. Isik, kelle vastu on täitemenetlus suunatud, võib esitada kaebuse kohtusse, et teostada seda kontrolli täitemenetluse vaidlustamise kaudu. Täitemenetluse võib vaidlustada võlgnik või muu isik, kes kannatab võlausaldaja tegevuse tõttu kahju (nt kui ta leiab, et täitemenetluse objektiks olev vara kuulub tegelikult talle). Täitmise võib vaidlustada enne täitemenetluse algust või selle ajal. Võlgniku ja kolmandate isikute vastumeetmeid peetakse täitmise vaidlustamiseks, kui nad subjektiivsetel või objektiivsetel põhjustel takistavad nõude täitmisele pööramist või täitmise jätkamist. Kaebuse võib esitada ka juhul, kui üksikute täitemenetluse dokumentide puhul on formaalseid nõudeid eiratud. Sellisel juhul on tegemist kaebusega täitedokumendi peale.

4.2. Milline kohus kõnealuseid asju käsitleb?

Esimesel juhul (täitemenetluse vaidlustamine) käsitleb kohus, mis on asjaomases valdkonnas pädev lahendama vastava sisuga asju, asja tavapärase sõltumatu menetluse käigus ja teeb seejärel otsuse. Täitedokumendid vaidlustatakse täitemenetluse eest vastutavas kohtus, mis uurib avaldusi ja teeb otsuse. Mõlemal juhul võib kohtuotsuse edasi kaevata vaid kassatsioonikohtusse (pärast 2006. aasta reformi).

4.3. Milline on vaidlustamise tähtaeg?

Täitemenetluse võib vaidlustada enne menetluse algust ja selle ajal. Konkreetne tähtaeg puudub. Loomulikuks tähtajaks on siiski täitemenetluse lõppemine. Täitedokument tuleb seevastu vaidlustada viie päeva jooksul pärast vaidlustatava dokumendi koostamist.

4.4. Milline on vaidlustamise mõju?

Kohus võib oluliste põhjuste esinemise korral täitemenetluse peatada ja võtta vajalikud meetmed, et ära hoida lubamatu kahju tekkimine. Kui täitemenetlus on jõudnud tulude jaotamise etappi, on peatamine kohustuslik.

« Kohtuotsuste jõustamine - Üldteave | Itaalia - Üldteave »

ÜlesÜles

Viimati muudetud: 15-11-2007

 
  • Ühenduse õigus
  • Rahvusvaheline õigus

  • Belgia
  • Bulgaaria
  • Tšehhi Vabariik
  • Taani
  • Saksamaa
  • Eesti
  • Iirimaa
  • Kreeka
  • Hispaania
  • Prantsusmaa
  • Itaalia
  • Küpros
  • Läti
  • Leedu
  • Luksemburg
  • Ungari
  • Malta
  • Holland
  • Austria
  • Poola
  • Portugal
  • Rumeenia
  • Sloveenia
  • Slovakkia
  • Soome
  • Rootsi
  • Ühendkuningriik