Euroopa Komisjon > EGV > Kohtuotsuste jõustamine > Ungari

Viimati muudetud: 24-01-2007
Trükiversioon Lisa järjehoidja

Kohtuotsuste jõustamine - Ungari

EJN logo

Käesolevat lehekülge ei eksisteeri enam. Esialgset keeleversiooni on ajakohastatud ning selle võib nüüd leida Euroopa e-õiguskeskkonna portaalist.


 

SISUKORD

1. Mida tähendab täitmine tsiviil- ja kaubandusasjades? 1.
2. Mis tingimustel võib välja anda täitedokumendi või teha täitmisotsuse? 2.
2.1. Menetlus 2.1.
2.2. Olulised tingimused 2.2.
3. Täitemeetmete ese ja laad 3.
3.1. Millist liiki vara suhtes võib täitemeetmeid rakendada? 3.1.
3.2. Milline on täitemeetmete mõju? 3.2.
3.3. Kui kaua need meetmed kehtivad? 3.3.
4. Kas sellise meetme kohaldamise otsust on võimalik edasi kaevata? 4.

 

1. Mida tähendab täitmine tsiviil- ja kaubandusasjades?

Palun määratlege mõiste  täitemenetlus

Täitemenetlus on kohtuväline tsiviilmenetlus, mille käigus riik realiseerib sunnimeetmeid rakendades kohtulahendites ja muudes seadusega määratletud dokumentides sisalduvate kohustuste täitmise.

Kirjeldage kokkuvõtlikult täitemeetmeid, millega saab kostjat sundida midagi tegema, keelata tal millegi tegemine või sundida maksekohustust täitma.

Sunnimeetmed piiravad osaliselt võlgnike varalisi õigusi ja osaliselt nende isiklikke õigusi; varavastaseid sunnimeetmeid saavad kohaldada kohtud ja kohtutäiturid, sellal kui isikuvastaseid sunnimeetmeid saab rakendada politsei kohtute ja kohtutäiturite korralduste alusel. Kõige tähtsamad varavastased sunnimeetmed on järgmised:

  • töötasu ja muude tulude arestimine;
  • isikliku vara arestimine ja müük;
  • rahaasutuste ajutises käsutuses olevate summade arestimine, pangakontode blokeerimine;
  • võlgniku kolmandate poolte vastu suunatud nõude arestimine;
  • kinnisvara arestimine ja müük;
  • trahvide määramine.

2. Mis tingimustel võib välja anda täitedokumendi või teha täitmisotsuse?

2.1. Menetlus
Kas täitmisele saab pöörata nii kohtulahendeid kui kohtuväliseid lahendeid?

Kohtuliku täitmisega viiakse täide peamiselt kohtuotsuseid. Kohtuliku täitmisega täitmisele pööratavate kohtuväliste otsuste hulka kuuluvad erinevate õigusorganite otsused (nt notarite korraldused, distsiplinaarvõimu asutuste otsused) ja avalikes dokumentides määratletud kohustused (nt notarite dokumendid). Samas teevad enamiku kohtuvälistest lahenditest haldusasutused ning need otsused saab täitmisele pöörata halduskorras.

ÜlesÜles

Kas on vaja taotleda kohtumäärust, mis lubaks täitetoimingu teha?

Vastavalt üldeeskirjadele ei ole ametlik kohtumäärus täitmisele pööramiseks vajalik; kohtud annavad täitekorralduse, väljastades täitmisele pööratava dokumendi. Teatavatel juhtudel antakse täitemäärus täitelehega, nagu näiteks kindlustusmeetmete puhul.

Milline kohus on pädev täitmise määrust  andma?

Vastavalt üldeeskirjadele annab täitmise määruse esimese astme kohus, mis menetleb täitmisele pööramise aluseks olevat juhtumit. Kui täitmisele pööramise aluseks ei ole mitte kohtuotsus, vaid mõni muu dokument (nt notari dokument), siis annab täitmise määruse kohalik kohus, mis on selleks pädev vastavalt võlgniku alalise elukoha või asukoha või nende puudumisel võlgniku varade asukoha järgi, mille suhtes täitemeetmeid kohaldatakse. Välismaa kohtu otsuse alusel on täitmise määruse andmise õigus kohalikul kohtul, mis tegutseb niisuguse maakohtu peakontoris, mis on pädev vastavalt võlgniku alalise elukoha või asukohale või nende puudumisel võlgniku varade asukoha järgi, mille suhtes täitemeetmeid kohaldatakse, või Budapesti puhul Budapesti Tsentraalne Ringkonnakohus. Muud pädevust sätestavad reeglid on sätestatud kohtuotsuste täitmisele pööramise seadusega LIII (1994).

Palun kirjeldage kohtutäituri staatust, rolle, kohustusi ja õigusi

Täitetoiminguid teevad kohtutäiturid (sõltumatud kohtutäiturid ja maakohtute kohtutäiturid), kelle meetmed on siduvad kõigile; kohtutäiturid on ametiisikud ja täidavad ametikohustusi.

Vastavalt üldeeskirjadele tagavad tsiviilnõuete täitmise sõltumatud kohtutäiturid. Neil on sõltumatu õiguslik staatus ning justiitsminister määrab nad ühinema konkreetse kohaliku kohtuga konkreetses pädevusvaldkonnas; kohtutäiturid ei ole riigi teenistuses ning nad saavad oma sissetuleku klientidelt tasuna tehtud töö eest.

ÜlesÜles

Maakohtute kohtutäiturid nõuavad sisse riigile võlgnetavaid kohtunõudeid ning töötavad maakohtutes kohtuteenistujatena. Nende pädevusvaldkond ühtib neid teenistuses pidava maakohtu pädevusvaldkonnaga ning nende ametiga seotud halduslitsentsidega tegeleb maakohtu esimees.

Kas täitemenetluse alustamise avaldus tuleks esitada advokaadi või mõne muu juristi vahendusel?

Täitemenetluse alustamise avaldusi saab esitada kohtutele kooskõlas tsiviilmenetluse üldeeskirjadega: neid saab esitada advokaadi vahendusel, kuigi nende menetluste käigus ei ole seadusjärgne esindamine kohustuslik.

Tooge ära erinevat tüüpi täitemeetmete tasude skaala.

Täitetoimingutega kaasnevateks kuludeks on peamiselt kohtutäituri tasu, täitmisele pööramise tasu ning kulud, mis on reguleeritud justiitsministeeriumi dekreediga nr 14/1994 (IX. 8.) IM kohtulahendite täitmisele pööramise tasude kohta. Tasud on kooskõlas sissenõutava rahalise nõude summaga: suure rahalise nõude summa sissenõudmistasu on suurem, samal ajal kui kindlaks määratud toimingu tegemise tasu arvutatakse kohtutäituri toimingutele kuluva aja põhjal. Kohtutäituritel on vastavalt dekreedile õigus täitmisele pööramisega kaasnevate dokumenteeritud rahaliste kulutuste hüvitamisele; lisaks on neil õigus saada 50% oma tasust ühekordse maksena. Täitmisele pööramise tasu suurus sõltub kohtutäituri sissenõutava nõude summast, samal ajal kui konkreetse määratud toimingu tasu on kindlaks määratud. Menetlusabi raames võimaldatav kulude kompenseerimine kehtib ka täitemeetmete suhtes; seega on õigusliku aluse tõendamisel võimalik, et täitmisele pööramist taotlev pool ei maksa täitetasu ette ning ta vabastatakse täitemenetlusega kaasneva kohtulõivu (maksumärgi) tasumisest. 

ÜlesÜles

2.2. Olulised tingimused
Milliseid kriteeriume kohtud kohaldavad nõuetega seotud täitemeetmete rakendamiseks loa andmisel?

Kohtud annavad loa kohtulahendi täitmisele pööramiseks, kui täitmise aluseks olev otsus on siduv ehk kohustuslik, lõplik või esialgselt täitmisele pööratav ja selles nimetatud täitmise tähtaeg on möödas.

Vastavalt erisättele saab rohkem kui kuus kuud hilinenud lapsetoetuse sissenõudmiseks anda loa, kui täitmisele pööramist taotlev pool arvab, et lapsetoetuse võlgnevus võib tuleneda võlgniku kuritahtlikust käitumisest või ta ei tasunud võlga mõnel mõjuval põhjusel. Välismaiste otsuste täitmisele pööramise käigus kontrollivad kohtud, kas sellise kohtulahendi täitmine on seaduste, välislepingute, võrdväärse vastastikuse kohtlemise ja Euroopa Liidu normidega lubatud.

Milliseid kriteeriume kohtud kohaldavad võlgnikega seotud täitemeetmete rakendamiseks loa andmisel?

Seoses võlgnikega võtavad kohtud arvesse täitmisele pööramist taotleva poole poolt ametlikul täitmisele pööramise taotluse vormil esitatud andmeid, seega järgmist:

  • võlgniku nimi ja tema tuvastamiseks vajalikud andmed;
  • juhtumi asjaoludest sõltuvalt võlgniku alaline elukoht, töökoht või asukoht ning tema nende varade asukoht, mille suhtes täitmisele pööramist rakendatakse (täitmisele pööramise taotluse esitaja peab esitama nimetatud andmetest vähemalt ühe).

Täitmisele pööramiseks saab loa anda ainult siis, kui võlgniku eespool nimetatud andmed on kohtule teada.

3. Täitemeetmete ese ja laad

3.1. Millist liiki vara suhtes võib täitemeetmeid rakendada?
Sunnimeetmeid saab rakendada järgmiste varade suhtes:
  • raha pangakontodel, ent eraisikute puhul on seadusega tagatud täitmisest vabastamine kuni teatud rahasummani.
  • materiaalne vallasvara, ent konfiskeerida ei tohi seadusega ettenähtud elamiseks hädavajalikke esemeid, nt:
  • vajalikke riided;
    • mööblit koguses, mis vastab võlgniku pereliikmete arvule;
    • võlgniku haiguse tõttu vajalikke arstimid jne;
  • kinnisvara (hoolimata selle liigist, kasutusalast, kinnisvaral lasuvatest õigustest ja keeldudest ning kinnisvararegistrisse kantud andmetest); ent sunnimeetmeid ei saa rakendada kinnisvara suhtes, mida likvideerimismenetluse käigus ei saa pidada võlgniku vara hulka kuuluvaks.
  • Lisaks eespool nimetatule saab ka järgneva suhtes sunnimeetmeid rakendada: võlgniku töötasu, pension ja muud sissetulekud (ka siin kehtib teatav vabastamismäär), firma osakud, kolmanda poole võlad jne.
3.2. Milline on täitemeetmete mõju?
Kas kohtumääruste nõudeid mittetäitvad võlgnikud saavad oma vara käsutada?

Materiaalse vara ja pangakontode arestimise korral kaotab võlgnik õiguse vara käsutada; kui arestitud vara kuulub ka konfiskeerimisele, siis ei ole see enam võlgniku omanduses. Kui konfiskeeritakse mõni kinnisasi, siis saab võlgnik kinnisasja käsutada; ta saab selle võõrandada, ent ainult täiteõigusega koormatult.

ÜlesÜles

Kas nende võlgnike suhtes, kes meetmeid ei järgi, rakendatakse mingeid sanktsioone?

Kohus määrab võlgnikule karistuseks kuni 500 000 HUF suuruse trahvi, kui võlgnik ei täida oma seadusega sätestatud kohustust või takistab oma käitumisega täitemeetmete rakendamist.

Kui võlgnik avaldab täitetoimingute käigus füüsilist vastupanu, siis pöördub kohtutäitur politsei poole. Politsei võib rakendada võlgniku suhtes sunnimeetmeid.

Kui võlgnik takistab kohtutäituri toiminguid aktiivse (vägivaldse) käitumisega, siis võidakse ta võtta kriminaalvastutusele. Kuriteoks peetakse ka seda, kui võlgnik kõrvaldab mõne arestitud objekti, eemaldab täitetoimingute käigus pandud pitseri või avab suletud ruumi, kus hoitakse arestitud, konfiskeeritud või tõkestatud esemeid (pitseri murdmise õigusrikkumine).

Millised on pankade kohustused seoses teabe avaldamise ja kontode blokeerimisega?

Pangad on kohustatud avaldama kohtutäituri poolt nõutavat teavet võlgniku ja tema rahaliste vahendite kohta ning vastavalt kohtutäituri korraldusele kandma teatatud rahasumma võlgniku pangakontolt kohtutäituri pangakontole ning teatavatel juhtudel blokeerima pangakonto kasutamise. Pangad võtavad tsiviilkohustuse selliste meetmete rakendamiseks.

Milliseid sanktsioone rakendatakse kolmandate poolte suhtes, kui nad keelduvad meetmeid täitmast?

Kui pank ei täida oma täitemenetlusest tulenevat kohustust, siis saab panka kohustada maksma trahvi ja samuti peab pank tasuma ka nõude, mis jäi pangapoolse kohustuse mittetäitmise tõttu sisse nõudmata. Nagu mis tahes muu isik on kohustatud osalema menetluses, võtab ka võlgniku tööandja vastutuse kohtutäituri korralduse kohase töötasu arestimise eest.

ÜlesÜles

3.3. Kui kaua need meetmed kehtivad?
Kas tähtaeg on määratud seadusega või kohtumäärusega?

Nõudeid saab täitmisele pöörata tsiviilõigusega ettenähtud aegumistähtaja jooksul (üldlevinud aegumistähtaeg on viis aastat) ning aega arvestatakse alates lõpliku kohtuotsuse tegemisest. Pärast aegumistähtaega esitatud taotluse korral ei saa nõude täitmisele pööramise korraldust anda ning eelnevalt teostatud menetlusi ei saa uuesti alustada. Mis tahes täitetoiming võib katkestada nõude aegumistähtaja – sarnaselt nõude realiseerimiseks algatatud kohtumenetlusele – ja aegumistähtaeg algab uuesti.

4. Kas sellise meetme kohaldamise otsust on võimalik edasi kaevata?

a. Täitelehe tagasivõtmine ning täiteklausli tühistamine

Kui kohus annab täitekorralduse nn täitmisele pööratavat dokumenti väljastades, siis saab täitmisele pööratava dokumendi, , st täitelehe tagasi võtta, või tühistada õiguskaitsevahendina täiteklausli, kui kohus teatab, et täitmisele pööratava dokumendi väljastamiseks puudus alus.

  • Kes saab esitada taotluse täitelehe tagasivõtmiseks ja täiteklausli tühistamiseks?

Täitelehe tagasivõtmist ja täiteklausli tühistamist saab taotleda võlgnik, täitmisele pööramise taotleja või selle korralduse võib anda kohus ex officio (kohustusi täites).

  • Millisele pädevale kohtule saab taotluse esitada?

Taotlused tuleb esitada täitekorralduse andnud kohtule.

  • Milline on taotluste esitamise tähtaeg?

Taotluste esitamiseks ei ole tähtaega ette nähtud; taotlusi saab esitada mis tahes ajal.

ÜlesÜles

  • Milline on taotluste tagajärg?

Kui kohus aktsepteerib taotlust, siis väljastab kohus määruse täitelehe tagasivõtmiseks ja täiteklausli tühistamiseks; poolel on õigus esitada määruse peale edasikaebus.

b. Täitekorralduse edasikaebamine

Kui täitmisele pööramiseks antakse luba ametliku määrusega, saab määruse peale esitada edasikaebuse.

  • Kes saab otsuse vaidlustada?

Edasikaebuse võib esitada võlgnik või täitmisele pööramise taotleja.

  • Millisele pädevale kohtule saab edasikaebuse esitada?

Edasikaebused tuleb esitada täitekorralduse andnud kohtule ning adresseerida teise astme kohtule. Apellatsioonikohus on pädev edasikaebusi hindama.

  • Milline on edasikaebuste esitamise tähtaeg?

Edasikaebusi saab esitada viieteistkümne päeva jooksul alates määruse väljastamisest.

  • Milline on edasikaebuste tagajärg?

Kui kohtu täitekorralduse määrus on oluliste asjaolude poolest õige, siis apellatsioonikohus kinnitab selle, vastasel korral muudab seda. Protseduurireeglite rikkumise korral tühistab apellatsioonikohus määruse ja laseb täitekorralduse andnud kohtul teha uue otsuse.

c. Edasikaebus määruse peale, millega keeldutakse täitmisele pööratava dokumendi väljastamisest
  • Kes saab otsuse vaidlustada?

Täitmisele pööramise taotleja saab esitada edasikaebuse määruse peale, millega keelduti täitmisele pööratava dokumendi väljastamisest.

  • Millisele pädevale kohtule saab edasikaebused esitada?

Edasikaebused tuleb esitada täitekorralduse andnud kohtule ning apellatsioonikohtu poole pöördudes. Apellatsioonikohus on pädev edasikaebusi hindama.

ÜlesÜles

  • Milline on edasikaebuste esitamise tähtaeg?

Kaebusi saab esitada viieteistkümne päeva jooksul alates kohtumääruse väljastamisest.

  • Milline on edasikaebuste tagajärg?

Kui kohtu täitekorralduse määrus on oluliste asjaolude poolest õige, siis apellatsioonikohus kinnitab selle, vastasel korral muudab seda. Protseduurireeglite rikkumise korral tühistab apellatsioonikohus määruse ja laseb täitekorralduse andnud kohtul teha uue otsuse.

Pärast täitekorralduse saamist rakendab kohtutäitur sunnimeetmeid iseseisvalt, nende toimingute tegemiseks ei ole kohtu luba vaja. On olemas alus õiguskaitse erivahendi tarvis, milleks on nn vastuväide täitmisele; selle esitab kohtule võlgnik, täitmisele pööramise taotleja või muu huvitatud pool. Vastuväited täitmisele tuleb esitada 15 päeva jooksul alates kohtutäituri rakendatud meetmetest. Kui taotleja sai niisugustest meetmetest teada hiljem või ei saanud takistuse tõttu esitada vastuväidet täitmisele 15 päeva jooksul alates kohtutäituri rakendatud meetmetest, siis tuleb täitmise vastuväite esitamise tähtaega arvestada alates kuupäevast, kui niisugustest meetmetest teadlikuks saadi või takistus eemaldati. Pärast kuut kuud meetmete rakendamisest ei saa enam täitmise vastuväiteid esitada. Kohtu poolt aktsepteeritud vastuväite põhjal tühistab kohus seadust rikkuva meetme, kui kohtutäitur ei täida kohustust ning annab kohtutäiturile korralduse meetme rakendamiseks, vastasel korral lükkab vastuväite tagasi.

Lisaks eespool kirjeldatud õiguskaitsevahenditele saab täitmise ka lõpetada. Täitmine lõpetatakse kohtumäärusega, kui täitmisele pööramise taotleja seda taotleb ja niisugune tegevus ei kahjusta mis tahes muu poole õigusi või on ette nähtud muu seadusega. Täitmine lõpetatakse näiteks siis, kui võlgnik nõude rahuldab. Täitmine lõpetatakse kohtumäärusega ka siis, kui notari allkirjastatud dokumendi põhjal väidetakse, et lõpliku otsusega on tühistatud täidetav korraldus.

Kolmas pool, kes esitab nõude mõnele täitemenetluse käigus arestitud vara osaks olevale objektile oma varalise õiguse alusel või mõne muu õiguse alusel, mis takistab täitemenetluse käigus müüki, võib täitmisele pööramise menetluse käigus esitada nn erandi pretensiooni täitmisele pööramise taotleja vastu, et vabastada vastav vara hulka kuuluv objekt aresti alt. Kui kohus võtab sellise pretensiooni erandina vastu, siis vabastatakse sellega nõutud vara osa aresti alt. Kui kõnealuse vara osa on juba müüdud, siis peab pretensiooni esitaja saama ostuhinnaga võrdse rahasumma.

« Kohtuotsuste jõustamine - Üldteave | Ungari - Üldteave »

ÜlesÜles

Viimati muudetud: 24-01-2007

 
  • Ühenduse õigus
  • Rahvusvaheline õigus

  • Belgia
  • Bulgaaria
  • Tšehhi Vabariik
  • Taani
  • Saksamaa
  • Eesti
  • Iirimaa
  • Kreeka
  • Hispaania
  • Prantsusmaa
  • Itaalia
  • Küpros
  • Läti
  • Leedu
  • Luksemburg
  • Ungari
  • Malta
  • Holland
  • Austria
  • Poola
  • Portugal
  • Rumeenia
  • Sloveenia
  • Slovakkia
  • Soome
  • Rootsi
  • Ühendkuningriik