Euroopa Komisjon > EGV > Kohtuotsuste jõustamine > Kreeka

Viimati muudetud: 30-10-2007
Trükiversioon Lisa järjehoidja

Kohtuotsuste jõustamine - Kreeka

EJN logo

Käesolevat lehekülge ei eksisteeri enam. Esialgset keeleversiooni on ajakohastatud ning selle võib nüüd leida Euroopa e-õiguskeskkonna portaalist.


 

SISUKORD

1. Mida tähendab täitmine tsiviil- ja kaubandusasjades? 1.
2. Mis tingimustel võib välja anda täitedokumendi või teha täitmisotsuse? 2.
2.1. Menetlus 2.1.
2.2. Olulised tingimused 2.2.
3. Täitemeetmete eesmärk ja laad? 3.
3.1. Milline on täitemeetmete mõju? 3.1.
3.2. Milline on selliste meetmete kehtivus? 3.2.
4. Kas sellise meetme kohaldamise otsust on võimalik edasi kaevata? 4.

 

1. Mida tähendab täitmine tsiviil- ja kaubandusasjades?

Täitmine tähendab täitedokumendist tuleneva sisulise nõude rahuldamise sundi riigivõimu kaasabil. Kasutatakse järgmisi täitmise viise:

  • sunniviisiline kauba äraviimine
  • sunniviisiline kinnisasjalt väljatõstmine
  • arestimine
  • vangistus
  • trahvid
  • sundvalitsemine
  • avaldused, mida tuleb teha vande all.

2. Mis tingimustel võib välja anda täitedokumendi või teha täitmisotsuse?

Täitedokument on ametlik dokument, mis tõendab nõuet ning annab hagejale õiguse nõuda võlgnikult täitedokumendi sisu järgimist. Olulisteks elementideks on õiguse olemasolu ja nõude kehtivus.

2.1. Menetlus

Täitmist käsitatakse pigem vaidluse lahendamise osana kui haldusküsimusena; selle eesmärk on tagada õiguskaitse. Täitevametnikele esitatud taotlused ja kõik täitetoimingud on menetlustoimingud. Täitmisel tuleb järgida järgmisi tingimusi:

  • täitevametnike pädevus
  • staatus kohtumenetluse poolena
  • menetluse algatamise pädevus
  • kliendi nimel tegutsemise pädevus
  • õigustatud huvi olemasolu
  • võime olla hageja ja kostja
  • täitedokumendi olemasolu
  • täitmise kaudu rahuldatava nõude olemasolu.

Täitmisele on võimalik pöörata nii kohtu- kui ka kohtuväliseid lahendeid. Alati ei ole vaja taotleda täitmist lubavat kohtu määrust. Täitedokumentideks on järgmised dokumendid:

  • Kreeka kohtute lõplikud otsused
  • Kreeka kohtute esialgselt täitmisele pööratavad otsused
  • vahekohtuotsused
  • nõude rahuldamist või kohtukulude määramist sisaldavad Kreeka kohtute protokollid
  • notariaalaktid
  • Kreeka kohtunike tehtud maksekäsud
  • üürniku väljatõstmise otsused
  • välisriikide tunnustatud täitedokumendid
  • seaduses täitedokumentidena nimetatud määrused ja dokumendid.

Täitevametnikud on jagatud otsesteks ja kaudseteks täitevametnikeks. Otsesed ametnikud nimetab hagi esitanud võlausaldaja. Need on a) kohtutäiturid, kes on palgata ametnikud, kes on volitatud arestima võlgniku valduses olevaid kaupu, arestima võlgnikule kuuluvat vara, laevu või õhusõidukeid, pöörama otsuse otseselt täitmisele, vahistama võlgnikke, kelle suhtes on tehtud vahistamismäärus, ning ette valmistama enampakkumisi, b) notarid või neid asendavad rahukohtunikud, kes on volitatud korraldama võlgniku arestitud vara vabatahtlikku või sundenampakkumist ning jaotama saadud tulud vastavalt koostatud nimekirjale. Kaudsed ametnikud on politsei, relvajõud ja kohtutäituri tunnistajad, kes abistavad juhul, kui täitmisele avaldatakse või ähvardatakse avaldada vastupanu. Kõik kõnealused ametnikud vastutavad tööülesannete täitmisel oma kohustuste kuritahtliku rikkumise eest.

ÜlesÜles

Täitekorralduse teeb isik, kellel on õigus seda täide viia, st hageja või tema esindaja, kelleks võib olla, kuid ei pea olema jurist. Täitemenetluse maksumus on järgmine:

  • kohtutäituri tasu arestimise eest kuni 587 euro suuruste nõuete korral: 44 eurot; nõuete korral vahemikus 589,87 kuni 5869,40 eurot: 2,5%; vähemalt 5872,34 euro suuruste nõuete korral: 1% (maksimaalselt 352 eurot) iga arestitud vara, laeva või õhusõiduki kohta;
  • kohtutäituri tasu enampakkumise või korduva enampakkumise kava ettevalmistamise või arestimisaruande kokkuvõtte koostamise eest kuni 587 euro suuruste nõuete korral: 44 eurot; nõuete korral vahemikus 589,87 kuni 5869,40 eurot: 2%; vähemalt 5872,34 euro suuruste nõuete korral: 1% (maksimaalselt 176 eurot);
  • oksjonipidaja tasu: 25 eurot;
  • kohtutäituri tasu muude täitetoimingute korral: vahemikus 175 kuni 295 eurot, vastavalt kohtutäituri ja kliendi vahelisele kokkuleppele;
  • kohtutäituri tunnustaja tasu: 22 eurot tunnistaja kohta;
  • täitmise tühistamise korral vähendatakse kohtutäituri tasu 50% võrra;
  • 30 euro senti iga kilomeetri eest, mida kohtutäitur ja tunnistajad peavad sõitma oma asukohast mis tahes toimingu tegemiseks;
  • spetsiaalne kohtutäituri tasu, mis sõltub täitemenetluse keerukuse astmest: vastavalt kohtutäituri ja tema kliendi vahelisele kokkuleppele (seda ei maksa kunagi võlgnik).
2.2. Olulised tingimused

Täitmise olulised tingimused on:

  • õigustatud huvi olemasolu, st vajadus täitetoimingu ja sellega tagatud õiguskaitse järele; ja
  • nõude kehtivus.

Täitemenetlusõiguse eesmärk on tasakaalustada ühelt poolt võlausaldajate ja teiselt poolt võlgnike või kolmandate isikute vahelisi vastandlikke huve konkreetsetes tingimustes. Kohtud järgivad täitemeetme kohaldamisel järgmisi kriteeriume:

ÜlesÜles

  • võlausaldajate nõuete kiire ja odav rahuldamine;
  • võlgniku isiklike õiguste ja õigustatud huvide kaitsmine üldiselt;
  • võlausaldaja ja võlgniku huvide kokkulangemine seoses vajadusega saavutada enampakkumisel parim võimalik hind;
  • kolmanda isiku huvide kaitse.

3. Täitemeetmete eesmärk ja laad?

Täitemeetmed võivad olla suunatud võlgniku vara ja/või võlgniku isiku vastu. Täitemeetmed on selliste ametnike faktilised toimingud, kellel on vastavad volitused; nende tulemuseks on otseselt või kaudselt nõuete rahuldamine riigipoolse täitmise kaudu. Täitemeetmeid võib kohaldada järgmiste varade suhtes:

  • vallasvara, mis on võlgniku või võlausaldaja valduses või sellise kolmanda isiku valduses, kes on valmis neid üle andma;
  • võlgniku omandiõigused kolmanda isiku varale;
  • rahasummad;
  • rahalised nõuded, mis on täitemenetluse subjektil kolmandate isikute vastu;
  • võlgnikule kuuluv kinnisvara või võlgniku omandiõigus;
  • laevad;
  • õhusõidukid;
  • intellektuaalse omandi õigused, patendid, filmiõigused.

Täitemeetmeid ei või kohaldada järgmise vara suhtes:

  • võlgniku ja tema pereliikmete isiklikud asjad;
  • võlgnikule ja tema perele vajalik toit ja kütus;
  • aurahad, mälestusesemed, käsikirjad, kirjavahetus, pereliikmete dokumendid ja äriraamatud;
  • raamatud, muusikainstrumendid, kunstiteosed;
  • tööriistad, masinad, raamatud või muud esemed, mida isikud vajavad palgatöö tegemiseks;
  • kiiresti riknevad kaubad;
  • osad ühingutes;
  • kohustuslikud ülalpidamisnõuded;
  • palk, pension või kindlustusnõuded.
3.1. Milline on täitemeetmete mõju?

Võlgnik ja kolmandad isikud peavad täitma täitemeetmega seoses tehtud otsust. Kui täitmisele avaldatakse vastupanu, võib kohtutäitur kasutada jõudu ning samal ajal kutsuda kohale korra tagamise eest vastutavad ametnikud. Kohtutäitur võib palgata kaks täiskasvanud tunnistajat või teise kohtutäituri. Kui võlgnik ei täida otsust:

ÜlesÜles

  • kui võlgnik ei täida oma kohustust teha toiming, mille võib teha ka kolmas isik, on võlausaldajal õigus teha kõnealune toiming võlgniku kulul;
  • kui võlgnik ei täida oma kohustust teha toiming, mida kolmas isik ei saa teha ja mis sõltub ainult sellest, kas võlgnik on valmis seda tegema, nõuab kohus temalt toimingu tegemist ning kui ta seda ei tee, karistab teda trahviga võlausaldaja kasuks ja vangistusega;
  • kui võlgnik on kohustatud hoiduma mõne toimingu tegemisest või nõustuma mõne toimingu tegemisega, võib kohus kohustuse täitmatajätmisel karistada teda trahviga võlausaldaja kasuks ja vangistusega.

Ükski eespool nimetatud juhtudest ei kahjusta võlausaldaja õigust nõuda hüvitist, mis on materiaalõiguses ette nähtud kahjude eest, mis on tekkinud võlgniku kohustuste täitmatajätmise tõttu. Põhimõtteliselt on võimalik, et võlgnik realiseerib oma vara; vara arestimise korral on vara realiseerimine siiski keelatud ning see on arestimise korraldanud isiku ja oma nõuded esitanud võlausaldajate suhtes õigustühine.

Kui täitmine on suunatud võlgniku pangakontodele, ei ole pank kohustatud esitama nende kohta hagejale üksikasjalikke andmeid; kui aga pangale esitatakse võlgniku käsutuses olevate rahaliste nõuete arestimise korraldus, on arestitud summa loovutamine keelatud ja see on arestimise korraldanud isiku suhtes õigustühine ning pank peab kaheksa päeva jooksul alates arestimiskorralduse kättetoimetamisest teatama, kas arestitud rahasummad (pangakontodel asuv raha) on pangas olemas ning - kui sellest piisab arestimise korraldanud isiku nõude rahuldamiseks - maksma arestimise korraldanud isikule vastava rahasumma.

ÜlesÜles

3.2. Milline on selliste meetmete kehtivus?

Puuduvad sätted, mille kohaselt oleks hagejale ette nähtud tähtajad; teatavad ajalised piirangud on olemas, kuid need on tähtajad, enne mida ei saa konkreetseid toiminguid seaduslikult teha, mitte kohustuslikud tähtajad, ja need ei määra otseselt kindlaks hetke, pärast mida hageja ei saa enam meedet kohaldada. Säte, mille kohaselt erinevad üksikud toimingud tuleb teha teatava ajavahemiku jooksul pärast arestimist või enne enampakkumist, ei muuda süsteemi alust. Et vältida menetluse lõputut venimist, on lihtsalt kehtestatud üheaastane lõplik tähtaeg, pärast mida ei saa arestimist või muid toiminguid asjaomase määruse alusel enam teha ning enampakkumist ei saa korraldada sellise arestimise alusel, mis on kõnealuse tähtaja ületamise tõttu kohtuotsusega tühistatud.

4. Kas sellise meetme kohaldamise otsust on võimalik edasi kaevata?

Täitemenetluse ainsaks vastumeetmeks on tagaseljaotsuse peale kaja esitamine. Selle võib esitada isik, kellele täitmine on suunatud, või õigustatud huvi omav võlausaldaja 15 päeva jooksul pärast täitetoimingut, kui see on seotud täitedokumendi kehtivuse või kohtueelse menetlusega; lõpliku täitetoimingu teostamiseni, kui see on seotud mõne täitetoimingu kehtivusega; ja kuue kuu jooksul pärast lõpliku täitetoimingu teostamist, kui see on seotud kõnealuse toimingu kehtivusega. Tagaseljaotsuse peale võib kaja esitada ka kolmas isik, kellel on õigus vaidlustatud täitetoimingu objektile, tema õigus kaja esitada ei ole tähtajaga piiratud. Pädevaks kohtuks on täitmise asukoha kohus, nimelt rahukohus, kui täitedokument anti rahukohtu otsuse alusel, ja esimese astme kohus kõigil muudel juhtudel. Tagaseljaotsuse peale kaja esitamine ei peata täitmist; kohus võib siiski teha hageja taotluse alusel määruse täitemenetluse peatamise kohta kas tagatisega või ilma. Vastav lahend edastatakse täitevametnikele, kes ei saa teha ühtegi täitetoimingut, kui see ei ole kõnealuses lahendis eraldi lubatud.

« Kohtuotsuste jõustamine - Üldteave | Kreeka - Üldteave »

ÜlesÜles

Viimati muudetud: 30-10-2007

 
  • Ühenduse õigus
  • Rahvusvaheline õigus

  • Belgia
  • Bulgaaria
  • Tšehhi Vabariik
  • Taani
  • Saksamaa
  • Eesti
  • Iirimaa
  • Kreeka
  • Hispaania
  • Prantsusmaa
  • Itaalia
  • Küpros
  • Läti
  • Leedu
  • Luksemburg
  • Ungari
  • Malta
  • Holland
  • Austria
  • Poola
  • Portugal
  • Rumeenia
  • Sloveenia
  • Slovakkia
  • Soome
  • Rootsi
  • Ühendkuningriik