Euroopa Komisjon > EGV > Kohtuotsuste jõustamine > Saksamaa

Viimati muudetud: 06-06-2006
Trükiversioon Lisa järjehoidja

Kohtuotsuste jõustamine - Saksamaa

Viimased muudatused vaata inglise vōprantsuse keeles Deutsch
 

SISUKORD

1. Mida tähendab täitmine tsiviil- ja kaubandusasjades? 1.
2. Mis tingimustel võib välja anda täitedokumendi või teha täitmisotsuse? 2.
2.1. Menetlus 2.1.
2.2. Olulised tingimused 2.2.
3. Täitemeetmete ese ja laad 3.
3.1. Millist liiki vara suhtes võib täitemeetmeid rakendada? 3.1.
3.2. Milline on täitemeetmete mõju? 3.2.
3.3. Milline on selliste meetmete kehtivus? Kas kehtivus on seaduse või kohtuotsusega piiratud? 3.3.
4. Kas sellise meetme kohaldamise otsust on võimalik edasi kaevata? 4.

 

1. Mida tähendab täitmine tsiviil- ja kaubandusasjades?

Täitemenetlus on menetlus varalise nõude tagamiseks, millega kaasneb riikliku sunni kasutamine. Täitetoimingu tegemise õigus on vaid riigil, kes kasutab oma suveräänse võimu rakendamise monopoli mitmesuguste organite kaudu.

Täitemeetmed, millega võib kostjat sundida midagi tegema, keelata tal millegi tegemine või sundida teda midagi maksma:

  • vara arestimine,
  • nõuete ja muu vara (eelkõige töötasu) arestimine,
  • avaldatu õigsuse kinnitamine vande all,
  • toimingu tegemisele või tegemata jätmisele sundimine,
  • sundenampakkumine,
  • arest ja asja käsutus- või kasutusõiguse ajutine piiramine.

2. Mis tingimustel võib välja anda täitedokumendi või teha täitmisotsuse?

2.1. Menetlus
– Kas täitmisele saab pöörata nii kohtulahendeid kui ka kohtuväliseid lahendeid?

Saab küll. See hõlmab lõplikke kohtuotsuseid, mis on kas lõplikult või esialgselt täitmisele pööratavad (tsiviilmenetluse seadustiku (edaspidi: ZPO) artikkel 704), ning samuti teisi ZPO artiklis 794 nimetatud täitmisele pööratavaid akte; siia ei kuulu mitte üksnes kohtumäärused, vaid ka kohtulahendid ja kohtuvälised lahendid ning notariaalselt tõestatud dokumendid.

– Kas on vaja taotleda kohtumäärust, mis lubaks täitetoimingu teha?

Kohtumäärus on vajalik võlgniku nõuete ja vara arestimiseks, sundtäitmise korral, millega nõutakse teatud toimingu tegemist või tegemata jätmist, ja kinnisvarale kohaldatava sundtäitmise korral sundenampakkumise seaduse alusel.

ÜlesÜles

– Milline kohus on pädev täitmise määrust andma?

Nõuete arestimiseks: võlgniku elukohajärgne kohalik kohus (Amtsgericht).

Sundtäitmise korral, millega nõutakse teatud toimingu tegemist või tegemata jätmist: asja menetlev esimese astme kohus.

Kinnisvara arestimiseks: vara asukohajärgne kohalik kohus (Amtsgericht).

– Kohtutäituri staatus, roll, kohustused ja õigused

Täitetoimingu teeb kohtutäitur, s.o liidumaa kohtuameti ametnik, kes on aruandekohustuslik kohaliku kohtu direktori ees. Ta on oma ametikohustuste täitmisel sõltumatu.

Kohtutäitur vastutab tsiviilasjades tehtud kohtuotsuste täitmisele pööramise eest ZPO 8. osa kohaselt. Viimasel ajal on vara arestimise asemel rohkem hakatud arestima võlgniku nõudeid. Kohtutäitur saab eelkõige võimaldada võlgnikul tasuda võlga osamaksetena ning ta vastutab täitemenetluse õigeaegse ja tõhusa lõpuleviimise eest. Kohtutäituri üks peamisi ülesandeid on võtta võlgnikult vande all kinnitus avaldatud andmete õigsuse kohta, mille eesmärgiks on võlausaldaja jaoks välja selgitada võlgniku vara. Muud ülesanded on:

  • vallas- ja kinnisvara otsese valduse üleandmine (vabastamine);
  • võlgniku vastupanu kõrvaldamine toimingute suhtes, mida ta on kohustatud taluma;
  • täitemenetluses vajalike dokumentide kättetoimetamine;
  • arestikorralduste ja asja käsutus- või kasutusõiguse ajutise piirangu täitmine (v.a kohtu käsitletavad asjad);
  • vahistamismääruste täitmine.
– Kas täitemenetluse alustamise avaldus tuleks esitada advokaadi või mõne muu juristi vahendusel?

Täitemenetluse alustamise avalduse kohta teeb tavaliselt otsuse täitevkohtu ülesandeid täitev kohalik kohus; õigusliku esindaja olemasolu ei ole kohustuslik.

ÜlesÜles

Teatud toimingu tegemisele või tegemata jätmisele sundiva määruse saamise avaldus tuleb seevastu esitada asja menetlevale esimese astme kohtule, milleks võib teatud juhtudel olla kõrgema astme liidumaakohus (Landgericht), kus õigusliku esindaja kasutamine on üldiselt kohustuslik.

Täitemeetmete kulud

Õigusaktides on sõltuvalt tagatavast nõudest ette nähtud eri täitetoimingud ning vastavalt erinevad ka kulud.

  • Vara arestimine
Kui rahasumma saamise õigus on leidnud tunnustamist, palub võlausaldaja tavaliselt kohtutäituril tagada makse tegemine. Kui kohtutäitur arestib võlgniku vallasvara, tuleb maksta 20 euro suurune tasu. Kui arestitud vara läheb enampakkumisele või see müüakse (s.t arestitud vara realiseeritakse), tuleb lisaks maksta 40 euro suurune tasu. Katta tuleb ka kohtutäituri kulud.
  • Nõuete arestimine
Rahasumma maksmiseks kohustava täitedokumendi võib tagada ka sellega, et kohtule esitatakse avaldus võlgniku nõuete (nt töötasu) arestimiseks ja nõuete loovutamiseks võlausaldajale (ZPO artiklid 829 ja 835). Maksta tuleb 15 euro suurune tasu; lisaks tuleb kanda kulud (eelkõige kohtumääruse kättetoimetamise kulud).
  • Avaldatud andmete õigsuse kinnitamine vande all
Kui arestimise ja realiseerimisega ei saanud võlausaldaja täielikult rahuldatud, saab võlausaldaja taotluse alusel kohustada võlgnikku esitama kohtutäiturile vara nimekirja ja avaldatu õigsust vande all kinnitama. Vande all kinnituse vastuvõtmise eest tuleb kohtutäiturile maksta 30 euro suurust tasu.
  • Sundtäitmine kinnisvara suhtes

ÜlesÜles

Sissenõude pööramine võlgniku kinnisvarale toimub nõude tagamiseks hüpoteegi seadmise, vara sundenampakkumise või sundvalitsemise kujul.

Hüpoteegi registreerimise eest võetakse tasu kohtukulude seaduse alusel (Kostenordnung, edaspidi: KostO) kooskõlas tagatava nõude väärtusega. Lisas 1 PDF File (PDF File 11 KB) on esitatud tabeli kujul tasud ja väärtused kuni ühe miljoni euroni.

Täitekorralduse saamiseks esitatud avalduse kohta tehtud otsuse eest tuleb maksta 50 eurot. Lisaks – tavaliselt 0,5% – tuleb maksta veel menetlemise, enampakkumise korraldamise, müügi sooritamise ja tulemi jaotamise eest. Menetluse tasu üldiselt ja enampakkumise korraldamise tasu sõltuvad vara väärtusest; müügitehingu sõlmimise ja tulemi jaotamise tasud sõltuvad kõige kõrgema hinnaga pakkumisest. Tasud ja väärtused kuni 500 000 euroni on esitatud tabeli kujul lisas 2 PDF File (PDF File 10 KB). Lisaks tasudele tuleb katta menetluskulud, eelkõige vara müügihinna määramise kulud.

Sundvalitsemise määruse saamiseks esitatud avalduse eest tuleb maksta 50 eurot. Menetluse eest tuleb tasuda 0,5% sundvalitsemisest saadud kogutulust.

  • Otsese valduse üleandmisele sundimine, toimingu tegemisele või tegemata jätmisele või talumisele kohustamine täitemenetluses
Kui võlgnik peab kohtumääruse alusel andma üle vallasvara otsese valduse, saab kohtutäitur võlausaldaja avalduse alusel selle täitmisele pöörata. Täitetoimingu alustamise eest tuleb maksta 20 eurot. Kui võlgnik peab üle andma maatüki või ehitise otsese valduse, tuleb maksta 75 euro suurust vabastamistasu. Tasuda tuleb ka kohtutäituri poolt vajalike kolmandate isikute (nt transport, lukksepp jne) palkamiseks tehtud kulutused. Kui toiming kestab üle kolme tunni, tuleb iga järgneva tunni või selle osa eest tasuda 15 eurot tunnis.

ÜlesÜles

Kohtus toimuva täitemenetluse korral, mille eesmärk on kohustada võlgnikku tegema teatavat toimingut, seda taluma või sellest hoiduma, tuleb maksta 15 euro suurust tasu.

2.2. Olulised tingimused

Võlausaldajal peab oma nõude tõenduseks olema täitedokument. See võib olla lõplik kohtuotsus, mis on kas lõplikult või esialgselt täitmisele pööratav (ZPO artikkel 704), või üks ZPO artiklis 794 nimetatud aktidest (nt kohtulahendid ja kohtuvälised lahendid ning notariaalselt tõestatud dokumendid).

Võlgniku kohta ei ole õigusaktides konkreetseid nõudeid sätestatud.

Aresti ja asja käsutus- või kasutusõiguse ajutise piiramise suhtes kehtivad erinõuded. Neid täitemeetmeid võetakse hagi tagamiseks enne kohtu lõpliku täitedokumendi andmist põhimenetluse käigus.

3. Täitemeetmete ese ja laad

3.1. Millist liiki vara suhtes võib täitemeetmeid rakendada?

Täitemenetluse esemeks võivad olla võlgniku vallasvara, nõuded ja muud varalised õigused ning tema kinnisvara.

ZPO artiklis 811 on loetletud vallasvara, mida ei saa arestida; selle sätte eesmärk on tagada võlgnikule ja tema leibkonnale nende isiklikuks eluks või kutsetegevuseks hädavajalikud esemed.

Need kitsendused kehtivad ka võlgniku töötasu suhtes. ZPO artiklis 850 jj on sätestatud summad, mida ei saa arestida, sest võlgnik vajab neid oma elamiskulude katmiseks.

3.2. Milline on täitemeetmete mõju?
– Võlgniku suhtes

Täitetoiming õnnestub harva, kui võlgnikul puudub selline vara, mida saaks arestida. Kuid kui võlausaldaja saab teada võlgniku seni varjatud varast või vastomandatud varast, saab ta võlgniku vastu suunatud täitemenetluse uuendada.

ÜlesÜles

Võlausaldajal on täitmisele pööratava akti täitmiseks õigus kuni 30 aastat. Võlgnik võib oma vara vabalt käsutada, kuni võlausaldaja ei võta tegelikke täitemeetmeid.

Võlgniku, kes on avaldatud andmete õigsust kinnitanud vande all või kes on kinnituse andmisest keeldumise eest võetud vahi alla, võib kanda sundtäitmist menetleva kohtu võlgnike registrisse. Registris sisalduvaid andmeid võlgnike kohta võib teataval juhul anda kolmandatele isikutele.

– Kolmandate isikute suhtes

Pangad ei ole andmekaitse eeskirjade tõttu kohustatud esitama võlgniku ja eelkõige tema vara kohta andmeid ei võlausaldajale, kohtule ega kohtutäiturile.

Kui võlgniku vara on arestitud või tema nõuded kolmandate isikute vastu üle antud, ei või kolmas isik enam võlgnikule makseid teha; ta võib võlausaldaja nõude katmiseks vajalikud summad maksta vaid võlausaldajale. Kui kolmas isik ei täida seda kohustust, võib tema vastu esitada kahjunõude.

3.3. Milline on selliste meetmete kehtivus? Kas kehtivus on seaduse või kohtuotsusega piiratud?

Jõustunud kohtulahendiga tunnustatud nõuete ja täitmisele pööratavate kokkulepete või aktide alusel esitatavate nõuete aegumistähtaeg on tsiviilseadustiku (edaspidi: BGB) artikli 197 kohaselt 30 aastat. Võlausaldaja võib täitemenetlust alustada igal ajal selle ajavahemiku jooksul.

4. Kas sellise meetme kohaldamise otsust on võimalik edasi kaevata?

Täitekorralduse (Vollstreckungsbewilligung) andmisest keeldumise kohta võib võlausaldaja esitada määruskaebuse.

Võlgnikul on täitekorralduse vastu järgmised õiguskaitsevahendid:

  • määruskaebus, kui on toimunud eelnev kohtulik arutamine;
  • meeldetuletus, kui eelnevat kohtulikku arutamist ei ole toimunud.

Meeldetuletuse esitamisel ei ole ajalist piirangut ja see tuleb esitada kohalikku kohtusse; määruskaebus tuleb esitada kahe nädala jooksul kas kohalikku kohtusse või liidumaa kohtusse kui apellatsioonikohtusse.

Sellise õiguskaitsevahendi kasutamine ei avalda täitemenetlusele mingisugust kohest mõju; peatav toime puudub.

« Kohtuotsuste jõustamine - Üldteave | Saksamaa - Üldteave »

ÜlesÜles

Viimati muudetud: 06-06-2006

 
  • Ühenduse õigus
  • Rahvusvaheline õigus

  • Belgia
  • Bulgaaria
  • Tšehhi Vabariik
  • Taani
  • Saksamaa
  • Eesti
  • Iirimaa
  • Kreeka
  • Hispaania
  • Prantsusmaa
  • Itaalia
  • Küpros
  • Läti
  • Leedu
  • Luksemburg
  • Ungari
  • Malta
  • Holland
  • Austria
  • Poola
  • Portugal
  • Rumeenia
  • Sloveenia
  • Slovakkia
  • Soome
  • Rootsi
  • Ühendkuningriik