Euroopa Komisjon > EGV > Kohtuotsuste jõustamine > Prantsusmaa

Viimati muudetud: 03-01-2007
Trükiversioon Lisa järjehoidja

Kohtuotsuste jõustamine - Prantsusmaa

EJN logo

Käesolevat lehekülge ei eksisteeri enam. Esialgset keeleversiooni on ajakohastatud ning selle võib nüüd leida Euroopa e-õiguskeskkonna portaalist.


 

SISUKORD

1. Mida tähendab täitmine tsiviil- ja kaubandusasjades? 1.
2. Millistel tingimustel võidakse välja anda täitekorraldus või jõustamisotsus? 2.
2.1. Menetlus 2.1.
2.2. Sisulised tingimused 2.2.
3. Täitemeetmete objekt ja olemus 3.
3.1. Mis liiki varad võivad olla täitemenetluse objektiks? 3.1.
3.2. Milline on täitemeetmete mõju? 3.2.
3.3. Kui kaua need meetmed kehtivad? 3.3.
4. Kas täitemeetme kohaldamise otsust on võimalik edasi kaevata? 4.

 

1. Mida tähendab täitmine tsiviil- ja kaubandusasjades?

Jõustamine (tähendab sundtäitmist, sest võlgniku vabatahtlik kohustuse täitmine ei nõua menetlust) hõlmab kõiki menetlusi, mis võimaldavad võlgniku tahte vastaselt täita kõiki täitmisele pööratavaid kohustusi. Prantsuse õigus sisaldab kolme liiki tsiviilkohustusi: maksmine, millegi tegemine või millegi tegemisest hoidumine ning  lõpuks tagastamine.

Täitedokument käsitleb võlgniku varasid: ei ole olemas isikule suunatud täitedokumenti. Teatud kohustuste täitmisest keeldumine (ülalpidamiskohustus) on aga kriminaalkuritegu, mis võimaldab võlgnikku vastutusele võtta ja talle vanglakaristust määrata. Sama kehtib maksejõuetuspettuse korraldamise kohta  võlgniku poolt.

Täitemeetmeid käsitlev õigus põhineb maksmisel, tegemisel ja andmisel.

Maksekohustused on jõustatavad arestimise abil. Kui arestitakse rahasumma, antakse arestitud summa sissenõudjale üle (näiteks pangakonto arestimine). Kui arestitakse võlgnikule kuuluv vara, siis pannakse see sundmüüki ning saadud tulu antakse üle võlausaldajale ulatuses, mis vastab tema nõude suurusele.

Andmise ja tagastamise kohustused varieeruvad olenevalt varade olemusest. Kui on tegemist vallasvaraga, siis arestitakse see seaduslikule omanikule tagastamiseks. Kui on tegemist kinnisvaraga, siis tagastatakse vara valdus omanikule elaniku väljatõstmise abil.

Millegi tegemise või millegi tegemisest hoidumise kohustuste täitmisele pööramiseks kasutatakse rahatrahvi, milleks on rahasumma, mille võlgnik peab maksma lisaks kohustusele, mida tal täita tuleb. Kohtuniku poolt määratud summa arvutatakse välja, lähtudes perioodist, mille vältel kohustust ei ole täidetud (kui on tegemist millegi tegemise kohustusega) või millegi tegemisest hoidumise kohustuse rikkumise kordade arvu põhjal. Kuna maksmise, andmise ja tagastamise kohustust tõlgendatakse ka millegi tegemise kohustustena, võib lisaks muudele sundtäitmise meetmetele määrata ka rahatrahvi.

ÜlesÜles

2. Millistel tingimustel võidakse välja anda täitekorraldus või jõustamisotsus?

2.1. Menetlus

Kõik täitmisele pööratavad dokumendid ja jõustamisotsused võivad olla täitemenetluse aluseks. Need on määratletud 9. juuli 1991. aasta seaduse nr 91-650 punktis 3, millega muudetakse tsiviiltäitemenetlust, ja need on:

  1. haldus- ja tavalise kohtu otsused ning esimese astme kohtu presidendile esitatud kohtulahendid, kui need on täitmisele pööratavad;
  2. välisriikide meetmed ja kohtuotsused ning vahekohtu otsused, mis on tunnistatud täitmisele pööratavaks määrusega, mille vastu ei saa täitmist peatavat apellatsioonkaebust esitada;
  3. väljavõtted ametlikest lepitusprotokollidest, millele on alla kirjutanud kohtunik ja pooled;
  4. notariaalaktid, milles on klausel jõustamise lubamise kohta;
  5. kohtutäituri väljastatud dokument arve mittemaksmise kohta;
  6. avaliku õiguse kohaselt asutatud ja tegutsevate juriidiliste isikute väljastatud dokumendid või otsused, millele seadusega on antud samasugune jõud kui kohtuotsustele.

Kohtumäärused, mille kohta ei saa täitmise peatamist taotlevat apellatsioonkaebust esitada, on täitmisele pööratavad ilma teise kohtuotsuseta. Määruste, nagu ka notariaalaktide täitmisele pööratavuse kinnitab kohtuametnik või notar. Muid täitmist võimaldavaid vahemenetlusi ei ole.

Kohtumääruse puudumisel võidakse võlausaldajale anda luba kasutada menetlemisel ennetavat arestimist või piiravaid kohtumeetmeid. Antud tingimustele vastavaid meetmeid ei saa rakendada, kui teist poolt ei ole teavitatud (kaheksa päeva jooksul) ja kui võlausaldaja ei ole alustanud menetlust oma nõuet toetava kohtumääruse hankimiseks.

ÜlesÜles

Vallasvara ja rahasummadega seotud sundtäitemeetmeid ja väljatõstmisi peab läbi viima kohtutäitur, professionaalist ametiisik, kes kasutab oma eraõiguslikke volitusi, kuid kellel täitmise puhul on eeskirjadega täpselt määratletud ja eetikakoodeksiga rangelt kontrollitav riigiasutuse staatus.

Vallasvara arestimine toimub erimenetluste abil, mida tavaliselt menetleb esimese astme kohus, kus sissenõudjat peab esindama jurist.

Täitemeetmete kulud kannab üldjuhul võlgnik, tasudes need  lisaks oma võlale.

Täitekulud arvutatakse välja tariifide skaala põhjal, mis näeb ette kohtutäituritele erinevate täitetoimingute eest makstavad tasud. 12. detsembri 1996. aasta dekreedi nr 96-1080 kohaselt sisaldab kohtutäituri tariifide skaala kindlaid summasid, mis on väljendatud kohtuasjast olenevalt kas kumulatiivselt või alternatiivselt püsitariifidena või proportsionaalsete tasudena, millele lisandub, kui see on asjakohane, tasu vastutuselevõtmise eest.

Püsitariifid peab maksma võlgnik. Proportsionaalsed tasud, mis arvestatakse sissenõutud summadelt libiseva skaala kohaselt, maksab osaliselt võlausaldaja ja osaliselt võlgnik.

Teadmiseks, et 10 000 euro suuruse nõude puhul on mõningate täitetoimingute tariifid järgmised:

  • pangakonto ennetav arestimine: püsitariif koos maksudega: 187,53 eurot
  • vallasvara arestimine: püsitariif koos maksudega: 66,98 eurot
  • sõiduki arestimine piirkondliku haldusameti avalduse alusel: püsitariif koosmaksude: 133,95 eurot
  • kinnisvara arestimise kohta kättetoimetatud ametlik teade: püsitariif koos maksudega: 80,37 eurot.

Püsitariifidele lisanduvad proportsionaalsed tasud, mis on antud juhul kogu nõude eest koos maksudega 723,44 eurot, millest 121,35 eurot maksab võlgnik ja 602,09 eurot võlausaldaja.

ÜlesÜles

2.2. Sisulised tingimused

Kohtu korraldust ei ole vaja, kui täitemeedet menetletakse täitedokumentide alusel.

Kui võlausaldajal ei ole veel täitedokumente, võib võlausaldaja kaitseks lubada ettevaatusabinõude kasutusele võtmist, lähtudes järgmistest kriteeriumidest: nõue näib olevat põhimõtteliselt põhjendatud ja nõude sissenõudmine näib olevat ohus. Pädev kohtunik ennetava arestimiskorralduse andmiseks on täitevkohtunik (tavaliselt regionaalkohtu kohtunik).

3. Täitemeetmete objekt ja olemus

3.1. Mis liiki varad võivad olla täitemenetluse objektiks?

Võlausaldaja võib pöörata oma nõude võlgniku kogu vara vastu, seega võib põhimõtteliselt arestida kõiki võlgnikule kuuluvaid varasid. Varade olemusest lähtuvalt kohaldatakse siiski erinevaid eeskirju: nõuetele (üür, palk, pangakontol olevad summad), mis tahes vallasvarale, kinnisvarale ja asjaõigusele, väärtpaberitele ja lisaõigustele, sõidukitele (maismaasõidukid, laevad, paadid või lennukid), autoriõigusele, seifi paigutatud rahasummadele jne.

Õigusaktidega võib siiski sätestada, et teatud varasid ei tohi arestida, nagu näiteks:

  • ülalpidamiseks vajaminevaid summasid (eeskätt libiseva skaala alusel kindlaksmääratud palgaosa, mis sõltub sissetulekute suurusest ning ülalpeetavate arvust ja mis vaadatakse igal aastal uuesti läbi);
  • võlgniku igapäevases elus ja töös vajaminevat vallasvara, mida ei saa kinni pidada, kui selle eest ei ole makstud või kui sellel ei ole olulist väärtust;
  • haigetele või puudega inimestele vajalikke varasid.
3.2. Milline on täitemeetmete mõju?

Varale ja nõuetele pööratud täitemeetmed viiakse läbi kahes etapis. Kõigepealt arestib täitevametnik vara või rahasummad. Arestimine tähendab antud juhul seda, et antud vara ei saa käsutada: see võib aga jääda võlgniku valdusesse ning võlgnikust tehakse selle haldaja. Kui ta seda vara seadusevastaselt kasutab, sooritab ta õiguserikkumise. Pangakontol olevad rahasummad külmutatakse ja määratakse viivitamata võlausaldajale.

ÜlesÜles

Võlgnikule teatatakse arestimisest. Kui võlgnik ei teata kohtunikule vastuväite esitamise soovist, võib täitevametnik jätkata arestimise teise etapi menetlemist, nimelt peab ta vara kinni, et see enampakkumisel ära müüa, või palub käendajal (tavaliselt pangal) arestitud summad üle anda.

Pank, mida nimetatakse „käendajaks”, on kohustatud arestimise käigus informeerima  kohtutäiturit kõikidest pangas hoiul olevatest võlgnikule kuuluvatest summadest. Kui pank seda ei tee või kui annab hoiul olevad arestitud summad võlgnikule üle, saab talle võlausaldaja vastava taotluse korral määrata kriminaalkaristuse, milleks on võla maksmine võlgniku asemel.

3.3. Kui kaua need meetmed kehtivad?

Täitedokumentidele ei kohaldata piiranguid ja neil ei ole kehtivustähtaega.

Täitevkohtuniku korraldus ennetava arestimismeetme kasutamise kohta aegub, kui ettevaatusmeedet ei võeta kolme kuu jooksul pärast korralduse andmist.

4. Kas täitemeetme kohaldamise otsust on võimalik edasi kaevata?

Seda küsimust saab esitada üksnes ennetavate arestimistega seotud korralduste puhul. Täitedokumentide puhul on edasikaebamine seotud nõude kohtuliku vaidlustamisega.

Kui ettevaatusabinõu on juba võetud ja võlgnikule on sellest teatatud, võib viimane vaidlustada need tingimused, mis olid täitekorralduse teinud kohtuniku vastava otsuse aluseks. Vaide võib kohtunikule esitada tingimusel, et ennetavat arestimist ei ole pärast nõude kohtulikku kinnitamist sundmüügiks muudetud.

Täiendav informatsioon

  • Portail des services de l’administration française Deutsch - English - español - français
  • Service public français de la diffusion du droit français
  • Chambre Nationale des Huissiers de Justice français

« Kohtuotsuste jõustamine - Üldteave | Prantsusmaa - Üldteave »

ÜlesÜles

Viimati muudetud: 03-01-2007

 
  • Ühenduse õigus
  • Rahvusvaheline õigus

  • Belgia
  • Bulgaaria
  • Tšehhi Vabariik
  • Taani
  • Saksamaa
  • Eesti
  • Iirimaa
  • Kreeka
  • Hispaania
  • Prantsusmaa
  • Itaalia
  • Küpros
  • Läti
  • Leedu
  • Luksemburg
  • Ungari
  • Malta
  • Holland
  • Austria
  • Poola
  • Portugal
  • Rumeenia
  • Sloveenia
  • Slovakkia
  • Soome
  • Rootsi
  • Ühendkuningriik