Euroopa Komisjon > EGV > Kohtuotsuste jõustamine > Soome

Viimati muudetud: 07-11-2006
Trükiversioon Lisa järjehoidja

Kohtuotsuste jõustamine - Soome

EJN logo

Käesolevat lehekülge ei eksisteeri enam. Esialgset keeleversiooni on ajakohastatud ning selle võib nüüd leida Euroopa e-õiguskeskkonna portaalist.


 

SISUKORD

1. Mida tähendab jõustamine tsiviil- ja kaubandusasjades? 1.
2. Millistel tingimustel võidakse välja anda täitekorraldus või jõustamisotsus? 2.
2.1. Menetlus 2.1.
2.2. Sisulised tingimused 2.2.
3. Täitemeetmete objekt ja olemus 3.
3.1. Mis liiki varad võivad olla täitemenetluse objektiks? 3.1.
3.2. Milline on täitemeetmete mõju? 3.2.
3.3. Kui kaua sellised meetmed kehtivad? 3.3.
4. Kas täitemeetmete kohaldamise otsust on võimalik edasi kaevata? 4.

 

Ulosotto

1. Mida tähendab jõustamine tsiviil- ja kaubandusasjades?

Soomes on jõustamine jagatud eri- ja üldjõustamiseks.

Erijõustamine hõlmab võlgade sissenõudmist kohtuotsuse alusel. Vajaduse korral jõustatakse kohtuotsusest tulenevad individuaalsed kohustused või muud jõustamise  aluseks olevad kohustused sundtäitmise abil.

Üldjõustamine ehk maksejõuetusmenetlus hõlmab eraisiku võla korrigeerimist, ettevõtte ümberkorraldamist ja pankrotti. Täitmist kohaldatakse põhimõtteliselt võlgniku kõikidele võlgadele ja varadele. Siin käsitletakse üksnes erijõustamist, st võlgade sissenõudmist kohtuotsuse alusel. Vaata ka Maksujõuetus - Soome

Tegelikult ongi tsiviil- ja kaubandusasjades kõige olulisemaks jõustamise liigiks võla sissenõudmine kohtuotsuse alusel. See hõlmab võlgniku varade arestimist, vajaduse korral varade müüki ja laekunud rahasummade võlausaldajale üleandmist. Varad arestitakse võlausaldajale võla tagastamiseks vajalikus ulatuses. Kui jõustamist on nõudnud mitu võlausaldajat või kui arestitud varad on lisaõiguste objektiks, jagatakse rahalised vahendid võlausaldajate vahel nõuete rahuldamisjärjestuse kohaselt.

Teine praktikas oluline jõustamise liik on väljatõstmine. Seda kasutatakse näiteks üürniku väljatõstmiseks omandi pinnalt või elukohast üürisuhte lõppemisel. Lisaks võib täitmisele pöörata teatud varade võõrandamise kohustuse (võõrandamiskohustus), millegi tegemise kohustuse (tegutsemiskohustus) ning millegi tegemisest keeldumise kohustuse ning kohustuse lubada teisel isikul midagi teha (keeldumiskohustus). Nimetatud jõustamisliikide puhul kasutatakse tavaliselt sunnivahendeid või regulaarseid karistusmakseid. Täitmisele võib pöörata ka varade kohtu poolt kinnipidamise või mõne muu ennetusmeetme. Allpool on põhjalikult käsitletud üksnes võla sissenõudmist kohtuotsuse alusel.

ÜlesÜles

2. Millistel tingimustel võidakse välja anda täitekorraldus või jõustamisotsus?

2.1. Menetlus

Soomes täidavad üldjuhul kohtutäiturid täitevasutuse funktsioone. Praktikas teevad täitetoiminguid tavaliselt asekohtutäiturid. Kohtutäiturid on riigi õigusemõistmise sõltumatud ja erapooletud korraldajad, kes täidavad asjakohasel viisil neile antud tööülesandeid. Kohtutäiturid peavad oma tööülesandeid täitma kiiresti, tõhusalt ja asjakohaselt, ilma et see tekitaks kostjale või kolmandale poolele suuremat kahju, kui täitmiseks on vajalik. Kohtutäituritel on tõhusad volitused näiteks võlgniku varade väljaselgitamiseks.

Täitetoimingu algatamiseks peab võlausaldajal olema kohtuotsus või muu täitealus, millega on kindlaks määratud saadava summa suurus. Tavaliselt ei ole selleks siiski vaja kohtu poolt eraldi väljastatud täitekorraldust.

Tsiviil- ja kaubandusasjades on tavaliselt täitmise aluseks kohtuotsus või muu üldkohtu määrus. Üldkohtute hulka kuuluvad esimese astme kohtutena maakonnakohtud ja apellatsioonikohtud ning lõpuks kassatsioonikohtuna ka Ülemkohus. Lisaks võib täitmise aluseks olla ka vahekohtu otsus. Praktikas on oluliseks täitealuseks asjakohase omavalitsusasutuse poolt kinnitatud lastetoetusleping. Samas ei saa üksnes eraisikute vahel koostatud dokumendid Soomes täitealuseks olla.

Välismaise kohtu otsus või sellega võrdväärne dokument võib Soomes täitmise aluseks olla üksnes juhul, kui see on õigusaktides, nüüd enamasti ühenduse õiguses, selgesõnaliselt sätestatud.

Võlausaldaja peab esitama ühele kohalikule kohtutäiturile täitetaotluse koos täitealusega. Võlausaldaja võib taotleda tavalist täielikku jõustamist või piiratud jõustamist (vaata punkti 3.1.). Kui antud ajahetkel on võla sissenõudmine võimatu, võib võlausaldaja registreerida võla kaheks aastaks täiteasutuse järelevalve all oleva passiivse võlana. Täimiseks ei ole vaja palgata advokaati ega muud juristi.

ÜlesÜles

Täitekulud nõutakse enamasti sisse võlgnikult. Võlausaldaja peab maksma väljamaksetasu, mille suurus on 0,5 protsenti väljamakstavast summast ja mille ülemmäär on 200 eurot. Kui sissenõudmine ebaõnnestub, tuleb võlausaldajal maksta väike menetlemistasu.

2.2. Sisulised tingimused

Kohus kontrollib võlausaldaja nõude kehtivust vastava tsiviilmenetluse abil enne kohtuotsuse väljastamist, mida saab kasutada täitealusena. Praktikas on enamus tehtud otsustest tagaseljaotsused. Tagaseljaotsuse puhul ei ole nõude kehtivust üksikasjalikult uuritud ning see otsus põhineb vastaspoole passiivsusel, kes ei ole kohtukutsele vastanud või kohtusse ilmunud. Seega võib võlausaldaja kergesti ja kiiresti saada täitealuse vaidlustamata võla jaoks. Vaata ka Liht- ja kiirmenetlused - Soome

Täitemenetlust korraldav kohtutäitur järgib kohtu otsust või muud täitmise aluseks olevat dokumenti ega oma õigust selle kehtivuse uurimiseks. Selle asemel selgitab kohtutäitur välja, ega võlga ei ole pärast väljamaksmisotsuse väljastamist tühistatud selle tasumise või aegumise tõttu.

3. Täitemeetmete objekt ja olemus

3.1. Mis liiki varad võivad olla täitemenetluse objektiks?

Põhimõtteliselt võib arestida mis tahes võlgnikule kuuluvat vara, millel on väärtus. Praktilise tegevuse käigus on võimalik kinni pidada võlgniku pangakontojäägi  summad, maksude tagasimaksed, töötasud, palgad, tööpensionid ning muud regulaarsed sissetulekud. Lisaks võib arestida muud vallasvara või esemeid või kinnisvara. Kui võlausaldaja on taotlenud piiratud täitmist, võib arestida vaid need varad, mida on võimalik registrite põhjal välja selgitada ja mis ei nõua likvideerimist.

ÜlesÜles

Siiski keelab seadus sotsiaalsetel ja muudel põhjustel teatud varade arestimise. Näiteks ei saa kinni pidada erinevaid sotsiaaltoetusi. Võlgnik saab ka kasutada nn eraldamissoodustust, mis tähendab seda, et arestida ei saa näiteks võlgniku tavalisse majapidamisse kuuluvaid esemeid või vajalikke tööriistu.

Võlgnikule ja tema perele mõistlike elatusvahendite tagamiseks kohaldatakse piiranguid kinnipeetava palga, töötasu ja tööpensioni suurusele. Üldreegliks on, et kinni võib pidada ühe kolmandiku võlgniku netopalgast ja -töötasust. Võlgnikule peab alati jääma kaitstud osa.

Kui arestitud varad vajavad likvideerimist, müüakse need tavaliselt avalikul enampakkumisel.

3.2. Milline on täitemeetmete mõju?

Pärast arestimist ei tohi võlgnik arestitud varasid hävitada ega käsutada neid võlausaldajale kahju tekitaval viisil või nende kohta muid otsuseid teha. Ükski keeluvastane meede ei ole seaduslik. Siiski võib kolmas pool erijuhtudel kasutada bona fide kaitset. Arestitud varade vastuvõtmine on kriminaalkuritegu.

Kohtutäituril on piiramatu juurdepääs mitte üksnes võlgniku, vaid ka kolmandate poolte, näiteks pankade, teabele. Pärast seda, kui pank on saanud kinnipidamisteatise, millega arestitakse pangakontol olevad summad, võib pank teha väljamakseid üksnes kohtutäiturile. Saadaolevate summade või töötasu või palga väljamaksmine kinnipidamisteatise vastaselt on kriminaalkuritegu.

3.3. Kui kaua sellised meetmed kehtivad?

Kohtuotsust või muud täitmise aluseks olevat dokumenti ei saa enam täitmisele pöörata, kui selles osutatud õigus on kehtivuse kaotanud väljamaksmise või aegumise tõttu või mõnel muul põhjusel. Pärast kohtuotsuse väljastamist kohaldatakse saadaolevatele summadele tavaliselt viieaastast aegumistähtaega, mille võlausaldaja võib katkestada.

Teatud täitealuste jõustamiseks kohaldatakse Soomes praegu aegumistähtaegu. Selliste aluste hulka kuuluvad need dokumendid, millega füüsilisele isikule on tehtud korraldus rahalise võla tasumiseks. Eesmärk on täitmise põhjendamatu venimise vältimine. Sellised täitealused on tavaliselt jõustatavad 15 aasta jooksul, teatud juhtudel 25 aasta jooksul. Võlausaldaja ei saa aegumist katkestada. Praegu on üleminekuperiood, mille möödudes kõige vanemad täitealused aeguvad 1. märtsil 2008.

Täitemeetmetel kui sellistel tavaliselt aegumistähtaegu ei ole. Kohtutäitur peab täitetoimingud teostama kiiresti ja ilma tarbetute viivitusteta.

4. Kas täitemeetmete kohaldamise otsust on võimalik edasi kaevata?

Täitemeetme või kohtutäituri otsuse vastu võib kaebuse esitada igaüks, kelle huve nimetatud otsus või meede mõjutab. Apellatsioonkaebus esitatakse üldkohtule, kusjuures esimese astme kohtuks on ringkonnakohus. Apellatsioonkaebuse esitamise tähtaeg on kolm nädalat ja tähtaeg algab tavaliselt otsuse väljastamisest või kuupäevast, mil isikule otsusest teatati.

Üldiselt edasikaebamine täitmist ei peata, kui kohus ei ole määranud teisiti. Kui apellatsioonkaebus on vastu võetud, tühistab kohus kohtutäituri määruse või muudab seda. Kohtutäiturid ise võivad teatud tingimustel parandada ilmseid vigu.

Kui täitmise kohta esitatud vaide või nõude lahendamine nõuab suuliste tunnistuste andmist, võidakse see küsimus lahendada kohtus tsiviilasjana (täitevaidlus).

« Kohtuotsuste jõustamine - Üldteave | Soome - Üldteave »

ÜlesÜles

Viimati muudetud: 07-11-2006

 
  • Ühenduse õigus
  • Rahvusvaheline õigus

  • Belgia
  • Bulgaaria
  • Tšehhi Vabariik
  • Taani
  • Saksamaa
  • Eesti
  • Iirimaa
  • Kreeka
  • Hispaania
  • Prantsusmaa
  • Itaalia
  • Küpros
  • Läti
  • Leedu
  • Luksemburg
  • Ungari
  • Malta
  • Holland
  • Austria
  • Poola
  • Portugal
  • Rumeenia
  • Sloveenia
  • Slovakkia
  • Soome
  • Rootsi
  • Ühendkuningriik