Kohtuotsuste jõustamine - Ühenduse õigus

„Ma soovin, et kohtuotsus täidetaks teises liikmesriigis”.

Sellisel juhul tuleb selle liikmesriigi asjaomaselt kohtult, kus taotletakse kohtuotsuse täitmist, taotleda välisriigi kohtuotsuse tunnustamist (exequatur).

Nõukogu 22. detsembri 2000. aasta määruses (EÜ) nr 44/2001 kohtualluvuse ja kohtuotsuste täitmise kohta tsiviil- ja kaubandusasjades on sätestatud teises liikmesriigis kohtuotsuste täitmise kord. Määrus jõustus 1. märtsil 2002 ja see lihtsustab välisriigi kohtuotsuse tunnustamise menetlust võrreldes 1968. aasta Brüsseli konventsiooniga, mida määrus asendab. Määrus on otseselt kohaldatav, mis tähendab, et määruse sätetele võib kohtus tugineda. Määrust ei kohaldata Taanis, kus kohaldatakse endiselt Brüsseli konventsiooni.

Määruses on sätestatud järgmine kord:

• liikmesriigis tehtud ning seal täitmisele pööratavat otsust saab täita teises liikmesriigis pärast seda, kui see on asjast huvitatud isiku taotlusel seal täidetavaks kuulutatud (või Ühendkuningriigi puhul: Ühendkuningriigis registreeritud);
• taotlus esitatakse kohtule, kelle tööpiirkonda asi kuulub, kas selle isiku elukoha alusel, kelle suhtes taotletakse otsuse täitmist, või täitmiskoha alusel;
• täitmismäärus tuleb väljastada pärast teatavate vorminõuete täitmist ja see tuleb kätte toimetada teisele poolele, kes võib kõnealuse määruse vaidlustada vaid kohtus;
• välisriigi kohtuotsuse tunnustamisest võib keelduda, kui tunnustamine oleks vastuolus avaliku korraga või varasema kohtuotsusega või kui menetluse algatamise aluseks olevat dokumenti ei ole kostjale õigeaegselt kätte toimetatud või kui teine pool ei ilmu kohtusse.

Menetlus võib tunduda üsna lihtne, kuid määrusega ei kõrvaldata kõiki tõkkeid kohtuotsuste vabale liikumisele Euroopa Liidus ja jäetakse alles mitmed vahemeetmed, mis on liiga piiravad.

1999. aasta oktoobris Tamperes  -  -   (PDF File 616 KB) -  -  -  -  -  -  -  kokku tulnud Euroopa Ülemkogu kutsus üles vähendama välisriigi kohtuotsuste täitmiseks vajalikke vahemeetmeid. Nõukogu võttis novembris 2000 vastu meetmete programmi kohtuotsuste vastastikuse tunnustamise põhimõtte rakendamiseks tsiviil- ja kaubandusasjades. Programmi eesmärk on kõrvaldada kõik menetlused, mis on vajalikud kohtuotsuste täitmiseks tsiviil- ja kaubandusasjades. On tehtud otsus tegutseda samm-sammult, alustades väga spetsiifilise katseprojektiga - välisriigi kohtuotsuse tunnustamise nõude kaotamisega vaidlustamata nõuete korral.

Üles

21. aprillil 2004 võeti vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 805/2004, millega luuakse Euroopa täitekorraldus vaidlustamata nõuete kohta. Sellega kaotatakse teatud tingimustel liikmesriikides, kus taotletakse kohtuotsuse täitmist, kõik sellised vahemeetmed, mis on senini olnud vajalikud teises liikmesriigis tehtud otsuste korral, kui on võimalik tõestada võla laadi või suurust käsitleva vaidluse puudumist. Need tingimused on peamiselt seotud dokumentide kättetoimetamisega tagaseljaotsuse puhul. Välisriigi kohtuotsuse tunnustamise nõude kaotamine võimaldab võlausaldajatel saavutada kohtuotsuse kiire ja mõjusa täitmise välismaal, koormamata aeganõudvate ja kulukate vorminõuetega selle liikmesriigi kohtuid, kus kohtuotsuse täitmist taotletakse.

15. märtsil 2005 võttis Euroopa Komisjon vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse ettepaneku, millega kehtestatakse Euroopa väikeste nõuete menetlus. Ettepaneku eesmärk on lihtsustada ja kiirendada väikeste nõuetega seotud kohtuvaidlusi ning vähendada nende kulusid, kehtestades Euroopa väikeste nõuete menetluse, mida hagejad saavad kasutada alternatiivina nendele menetlustele, mis on liikmesriigis õigusaktide kohaselt olemas ja mida ei muudeta. Lisaks kaotatakse ettepanekuga vahemeetmed, mida senimaani nõutakse kohtuotsuse tunnustamiseks ja täitmiseks. Euroopa väikeste nõuete menetluses tehtud kohtuotsust tunnustatakse ja täidetakse teises liikmesriigis ilma täitmismääruseta ja seda tunnustamist ei ole võimalik vaidlustada.

Kohtuotsuste täitmist käsitlevad ühenduse sätted puuduvad. Kuid vastastikuse tunnustamise programmis on ette nähtud mitmed meetmed, millega püütakse tugevdada päritoluliikmesriigis tehtud kohtuotsuse õiguslikku mõju selles liikmesriigis, kus täitmist taotletakse:

• esialgse täitmise kehtestamine: otsus, mille täitmisele pööratavust kinnitatakse selles liikmesriigis, kus täitmist taotletakse, oleks sellisena esialgselt täidetav, kuigi seda on võimalik vaidlustada;
• kaitsemeetmete kehtestamine Euroopa tasandil: ühes liikmesriigis tehtud otsusega antakse luba võtta kaitsemeetmed võlgniku vara suhtes kogu Euroopa Liidu territooriumil (vt Hagi tagamine ja esialgsed abinõud - üldteave);
• panku hõlmavate arestimismeetmete täiustamine, kehtestades nt Euroopa süsteemi pangakontode arestimiseks.

Allikad

• Nõukogu 22. detsembri 2000. aasta määrus (EÜ) nr 44/2001 kohtualluvuse ja kohtuotsuste täitmise kohta tsiviil- ja kaubandusasjades
• 1968. aasta Brüsseli konventsioon kohtualluvuse ja kohtuotsuste täitmise kohta tsiviil- ja kaubandusasjades (konsolideeritud versioon)
• Eesistujariigi järeldused  -  -   (PDF File 616 KB) -  -  -  -  -  -  -  - Euroopa Ülemkogu (15. - 16. oktoober 1999)
• 30. novembri 2000. aasta meetmete programmi eelnõu kohtuotsuste vastastikuse tunnustamise põhimõtte rakendamiseks tsiviil- ja kaubandusasjades
• Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. aprilli 2004. aasta määrus (EÜ) nr 805/2004, millega luuakse Euroopa täitekorraldus vaidlustamata nõuete kohta
• Määruse ettepanek, millega kehtestatakse Euroopa väikeste nõuete menetlus

« Kohtuotsuste jõustamine - Üldteave | Ühenduse õigus - Üldteave »

Üles

Viimati muudetud: 31-01-2007