Euroopa Komisjon > EGV > Kohtuotsuste jõustamine > Taani

Viimati muudetud: 27-03-2009
Trükiversioon Lisa järjehoidja

Kohtuotsuste jõustamine - Taani

 

SISUKORD

1. Mida tähendab täitmine tsiviil- ja kaubandusasjades? 1.
2. Mis tingimustel võib välja anda täitedokumendi või teha täitmisotsuse? 2.
2.1. Menetlus 2.1.
2.2. Sisulised tingimused 2.2.
3. Täitemeetmed 3.
3.1. Millist liiki vara suhtes võib täitemeetmeid rakendada? 3.1.
3.2. Milline on täitemeetmete mõju? 3.2.
3.3. Milline on selliste meetmete kehtivus? 3.3.
4. Kas täitemeetme kohaldamise otsust on võimalik edasi kaevata? 4.

 

1. Mida tähendab täitmine tsiviil- ja kaubandusasjades?

Täitmine (tvangsfuldbyrdelse) võimaldab võlausaldajal võtta sunnimeetmeid, et võlgnik rahuldaks kohtus või mõnel muul viisil tõendatud nõude. Täiteasju menetleb esimese astme kohtu (byretten) täiteosakond (fogedretten) vastavalt kohtukorralduse seaduses sätestatud eeskirjadele. Enamik täiteasju on seotud maksenõuetega. Täitmisele pöörata saab siiski ka teistsuguseid nõudeid (näiteks nõude, et üüripind pärast üürilepingu lõppemist vabastataks).

Tavaliselt nõuab täiteosakond rahalise nõude sisse võlgniku vara arestimisega. Vara arestimise korral tekib võlausaldajal asjaomase vara arestipandiõigus, nii et ta saab selle sundmüüki panna ning nõude avaliku enampakkumise tulemist täielikult või osaliselt katta. Ruumide vabastamise nõudega seotud täitemeetmed hõlmavad väljatõstmist, mis võib toimuda politsei abil.

Täitmisele saab pöörata ka eestkostet, lapse elukohta ja lapsega suhtlemise võimaldamist käsitlevaid otsuseid. Täitemeetmed hõlmavad sel juhul trahvimist ja otsest jõu kasutamist politsei toel.

2. Mis tingimustel võib välja anda täitedokumendi või teha täitmisotsuse?

2.1. Menetlus

Täitemeetmete võtmiseks peab olema alus.

Täitemeetmete aluseks võivad olla:

  1. kohtuotsused ja -lahendid või muude ametiasutuste täitmisele pööratavad otsused, täiteosakonna poolt kinnitatud maksenõuded ning nende ametiasutuste õigustoimingute kulusid käsitlevad otsused,
  2. punktis 1 nimetatud ametiasutuste vahendusel saavutatud vabatahtlikud kokkulepped ja abieluasjades peetud läbirääkimistel saavutatud vabatahtlikud kokkulepped,
  3. teatavad otsused ja kokkulepped, mis käsitlevad vanemlikku eestkostet, lapse elukohta ja lapsega suhtlemise võimaldamist,
  4. maksetähtaega ületavate võlgadega seotud kohtuvälised kirjalikud kokkulepped, mis sisaldavad täitmisele pööramise klauslit,
  5. täitmisele pööramise klauslit sisaldavad võlatunnistused,
  6. hüpoteegilepingud ning
  7. vekslid ja tšekid.

Täitemeetmeid rakendab täiteosakond. See tähendab, et sissenõudja, kelle nõue on põhjendatud, võib esitada täiteosakonnale täitmisavalduse. Avaldus esitatakse tavaliselt võlgniku elukohajärgsesse kohtusse.

ÜlesÜles

Seejärel teostab täiteosakond asja esialgse uurimise. Kui täitmisavaldust peetakse põhjendatuks, kutsutakse pooled kohtumisele, mis toimub tavaliselt täiteosakonna ruumides. Kohtumine võidakse siiski korraldada ka muudes ruumides, näiteks võlgniku elu- või tegevuskohas.

Sissenõudja on põhimõtteliselt kohustatud kohtumisel osalema ja kui ta ei ilmu, jäetakse avaldus rahuldamata. Võlgnikku võib kohustada kohtumisele ilmuma. Kui talle toimetatakse kätte kohtukutse, kuid ta jätab ilmumata, võidakse kohaldada sundtoomist.

Kohtumisel tehakse võlgnikule ettepanek võlg tasuda ning ta on kohustatud andma enda ja oma leibkonna kohta teavet, mida täiteosakond vajalikuks peab. Nõuetekohase teabe esitamata jätmine on karistatav. Võlgniku küsitlemise eesmärk on välja selgitada, kas tal on vara, mida saaks arestida (lisateavet vt punktis 3.1).

Üldreeglina tuleb avalduse esitamisel tasuda arestimise eest kohtulõiv. Arestimise eest tasumisele kuuluv põhisumma on 300 Taani krooni ja kui nõude summa on suurem kui 3000 Taani krooni, lisandub põhisummale 0,5 % seda ületavalt summalt. Kui osa toiminguid tuleb teha väljaspool kohturuume või kui võlgniku suhtes tuleb kohaldada sundtoomist, lisandub summale veel 400 Taani krooni.

2.2. Sisulised tingimused

Teatavatel juhtudel võib täiteosakond jätta täitmisavalduse rahuldamata. Kui võlgnik esitab täitemenetluse aluse suhtes vastuväiteid ja kohus leiab esitatud tõendite valguses, et täitemenetluse jätkamine oleks ebasoovitav, peab kohus keelduma täitemenetluse jätkamisest.

Täiteosakond ei saa teha otsust kõigi täitemenetluse aluse kehtivuse suhtes esitatud vastuväidete kohta. Näiteks ei saa täiteosakond teha otsust kohtuotsuste ja -lahendite õigsusega seotud vastuväidete kohta ning ta võib keelduda ära kuulamast vastuväiteid, mis tuleks nende ulatuse või laadi tõttu või mõnel muul põhjusel esitada üldmenetluse käigus.

ÜlesÜles

 Võlgnik võib esitada täitemenetluse käigus vastunõude. Vastunõude saab seejärel täitemenetluse käigus tasaarvestada – kui selleks nõutavad üldtingimused on täidetud –, kui vastunõue on täitmisele pööratav või kui aresti taotlenud pool seda tunnustab või kui seda mõnel muul alusel õigustatuks peetakse.

3. Täitemeetmed

3.1. Millist liiki vara suhtes võib täitemeetmeid rakendada?

Põhimõtteliselt võib arestida mis tahes võlgnikule kuuluva asja, millel on majanduslik väärtus. Arestida võib nii kinnis- kui ka vallasvara. Vallasvara hulka ei kuulu mitte üksnes materiaalne vara (nt laevad, autod, lennukid), vaid ka näiteks õiguslikud nõuded.

On siiski mitmesugust vara, mida ei saa eraõiguslike nõuete rahuldamiseks arestida. Mõned peamised näited on järgmised:

  • nõuded seni väljamaksmata palkadele,
  • nõuded seni väljamaksmata pensionitele ja muudele riiklikele toetustele,
  • võlgade sissenõudmise eeskirjades nimetatud vara, s.o vara, mis on vajalik võlgnikule ja tema leibkonnale tagasihoidliku kodu ja elatustaseme säilitamiseks,
  • annakud ja veel avanemata pärandi hulka kuuluvad annakud,
  • isikukahju hüvitis ja sellise hüvitise katmiseks omandatud vara, kui hüvitiseks makstavat summat või asjaomast vara hoitakse võlgniku ülejäänud varast eraldi.
3.2. Milline on täitemeetmete mõju?

Kui võlgniku vara on arestitud, ei ole tal enam arestitud vara täielikku käsutusõigust. Võlgnik ei tohi arestitud vara käsutada viisil, mis võiks kahjustada võlausaldajat, kellele kuuluvad arestitud varaga seotud õigused (võlgnik ei tohi näiteks vara kolmandale isikule müüa või võõrandada). Üldreeglina jääb arestitud kinnisvara võlgniku valdusesse kuni avaliku enampakkumiseni, välja arvatud kui täiteosakond otsustab, et võlgnik tuleb oma vara käsutusõigusest ilma jätta.

ÜlesÜles

Arestitud vara ebaseaduslik käsutamine on karistatav.

Kui ühe ja sama vara arestimist taotleb mitu võlausaldajat, sõltub nõuete rahuldamise järjekord avalduste täiteosakonnale esitamise järjestusest.

Võlgnikud on kohustatud andma teavet, mida täiteosakond täitemeetmete rakendamiseks vajab. Kui võlgnik ei täida teabe andmise kohustust, võib täiteosakond määrata talle kuni kuus kuud aresti, kuni ta täidab teabe andmise kohustuse.

3.3. Milline on selliste meetmete kehtivus?

Vallasvara (v.a mootorsõidukid, registreeritud laevad ja õhusõidukid) vabastatakse aresti alt ühe aasta möödumisel, kui võlausaldaja, kellele kuuluvad arestitud varaga seotud õigused, ei ole eelnevalt esitanud  täiteosakonnale taotlust vara müümiseks avalikul enampakkumisel. Kõnealust tähtaega arvutatakse vara arestimisest.

Kinnisvara, mootorsõidukid, registreeritud laevad ja õhusõidukid vabastatakse aresti alt kümne aasta möödudes (kuni 1. jaanuarini 2008. aastal 20 aasta möödudes).

4. Kas täitemeetme kohaldamise otsust on võimalik edasi kaevata?

Täiteosakonna otsuseid on üldiselt võimalik ringkonnakohtusse (landsretten) edasi kaevata. Otsus tuleb edasi kaevata nelja nädala jooksul pärast seda, kui täiteosakond on selle teinud. Kuni 10 000 Taani krooni suuruse majandusliku väärtusega vara arestimise otsuseid saab siiski edasi kaevata üksnes edasikaebamisõiguse komisjoni (Procesbevillingsnævnet) loal, kui selleks on mõjuvaid põhjuseid.

Lisaks saab täiteosakonna määruseid teista, s.o täiteosakond saab need uuesti läbi vaadata. Määrusi võib teista, kui menetluse pooled seda soovivad või kui täiteosakond teistmist vajalikuks peab. Teistmine võib olla vajalik näiteks juhul, kui võlgnik või kolmas isik esitab tõendi, et määrus rikub kolmanda isiku õigusi, või kui võlgnik ei viibinud täitetoimingu juures ja tugineb nüüd kohtukorralduse seaduses sätestatud võlgade sissenõudmise eeskirjadele.

« Kohtuotsuste jõustamine - Üldteave | Taani - Üldteave »

ÜlesÜles

Viimati muudetud: 27-03-2009

 
  • Ühenduse õigus
  • Rahvusvaheline õigus

  • Belgia
  • Bulgaaria
  • Tšehhi Vabariik
  • Taani
  • Saksamaa
  • Eesti
  • Iirimaa
  • Kreeka
  • Hispaania
  • Prantsusmaa
  • Itaalia
  • Küpros
  • Läti
  • Leedu
  • Luksemburg
  • Ungari
  • Malta
  • Holland
  • Austria
  • Poola
  • Portugal
  • Rumeenia
  • Sloveenia
  • Slovakkia
  • Soome
  • Rootsi
  • Ühendkuningriik