Euroopa Komisjon > EGV > Kohtuotsuste jõustamine > Tšehhi Vabariik

Viimati muudetud: 06-11-2006
Trükiversioon Lisa järjehoidja

Kohtuotsuste jõustamine - Tšehhi Vabariik

EJN logo

Käesolevat lehekülge ei eksisteeri enam. Esialgset keeleversiooni on ajakohastatud ning selle võib nüüd leida Euroopa e-õiguskeskkonna portaalist.


 

SISUKORD

1. Mida tähendab täitmine tsiviil- ja kaubandusasjades? 1.
1.1. Mõiste 1.1.
1.2. Sunnimeetmed, mille abil saab kostjat sundida midagi tegema, millegi tegemisest hoiduma või tasuma mingi summa 1.2.
2. Mis tingimustel võib välja anda täitedokumendi või teha täitmisotsuse? 2.
2.1. Otsuse kohtulik täitmine 2.1.
2.2. Otsuse täitmine kohtutäituri poolt 2.2.
3. Täitemeetmete ese ja laad 3.
3.1. Millist liiki vara suhtes võib täitemeetmeid rakendada? 3.1.
3.2. Milline on täitemeetmete mõju? 3.2.
3.3. Milline on selliste meetmete kehtivus? 3.3.
4. Kas sellise meetme kohaldamise otsust on võimalik edasi kaevata? 4.

 

1. Mida tähendab täitmine tsiviil- ja kaubandusasjades?

1.1. Mõiste

Otsuse täitmise all mõeldakse seda, et jõustunud kohtuotsuse (st kui see ei ole ajutiselt täitmisele pööratav kohtuotsus) võib täitmisele pöörata isegi vastu selle isiku tahtmist, kelle vastu täitmine või toiming on suunatud. Täitmine võib toimuda ka muu asutuse kui kohtu otsuse alusel, kui see on seadusega lubatud – näiteks võib haldusasutus teha otsuse tsiviilõigussuhetest tulenevate asjade korral.

Otsuste täitmist reguleerivad seaduse nr 99/1963 (tsiviilkohtumenetluse seadustik) kuuenda osa §-d 251–351a (nende muudetud redaktsioonis). Täitmise üldsätteid ei kohaldata alaealiste kasvatamisega seotud otsuste suhtes, arvestades sellise kohustuse teistsugust (st mittevaralist) laadi; selline täitmine toimub, kui eiratakse kohtuotsust, mille kohaselt tuleb alaealine anda ühe füüsilise isiku hoole alt teise hoole alla.

Võlausaldaja, kelle nõuet võlgnik ei ole rahuldanud, võib saavutada selle rahuldamise kas tsiviilkohtumenetluse seadustiku kuuenda osa (muudetud redaktsioonis) alusel või seaduse nr 26/2000 paragrahvides 36–61 avaliku enampakkumise juures (kohustuslik rahaline hüvitamine) sätestatud sundenampakkumise kaudu või seaduse nr 120/2001 (täitemenetluse seadustik, muudetud redaktsioonis) kohaselt kohtutäiturite ja täitetoimingute (kohustuslik rahaline ja mitterahaline hüvitamine) abil.

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku kuuendas osas sätestatud vahendeid kirjeldatakse üksikasjalikult allpool.

Täitmisel on peamine asjakohase juriidilise dokumendi olemasolu, mis kinnitab võlausaldaja nõude õigustatust (täitedokument).

ÜlesÜles

Täitedokumendid on:

  • täitmisele pööratavad kohtuotsused, mis annavad mingi õiguse, kehtestavad mingi kohustuse või on seotud varaga;
  • kriminaalkohtute või muude õiguskaitseorganite täitmisele pööratavad otsused, mis annavad mingi õiguse, kehtestavad mingi kohustuse või on seotud varaga;
  • halduskohtute täitmisele pööratavad otsused;
  • vahekohtute täitmisele pööratavad otsused ja nende poolt kinnitatud kokkulepped;
  • notarite täitmisele pööratavad otsused ja nende poolt kinnitatud kokkulepped;
  • eriseaduste alusel koostatud notariaalaktid ja täitedokumendid, milles ollakse nõustunud täitmisega;
  • riiklike haldusasutuste täitmisele pööratavad otsused, sealhulgas maksekäsud, maksuvõla teated ja muud otsused ning täitmisele pööratavad kokkulepped;
  • täitmisele pööratavad otsused ja võlateated haigus- ja sotsiaalkindlustusega seotud asjades;
  • Euroopa ühenduste institutsioonide otsused;
  • muud täitmisele pööratavad otsused, kinnitatud kokkulepped ja dokumendid, mille kohtulik täitmine on seadusega lubatud.

Täitemenetluses võib täitmisele pöörata ainult kohtuotsuseid, milles võlgnikku kohustatakse millekski. See võib olla kohustus midagi loovutada, nt maksta teatav rahasumma või loovutada teatav ese, või kohustus midagi teha, nt teha ära teatav töö või toiming või lammutada ebaseaduslik ehitis, või kohustus lubada kellelgi midagi teha, nt mitte sekkuda, kui õigustatud pool teostab oma servituudiõigusi, või kohustus hoiduda midagi tegemast, nt mitte lasta loomi naabri maale.

Kohustatud isikule kohustuslikku õigustoimingut tuleb samuti käsitada täitmisena (vt tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 251: kui kohustatud isik ei täida vabatahtlikult täitmisele pööratavat otsust, võib õigustatud pool taotleda kohtulikku täitmist).

ÜlesÜles

1.2. Sunnimeetmed, mille abil saab kostjat sundida midagi tegema, millegi tegemisest hoiduma või tasuma mingi summa

Täitemeetmed (või täitmisvahendid) jagatakse täitmisotsuse aluseks oleva nõude laadist tulenevalt kahte rühma: rahaliste nõuete rahuldamine ja muude nõuete rahuldamine.

Rahasummat maksma kohustavate otsuste täitmiseks võib kasutada palga ja muu tulu arestimist, konto sundkorras debiteerimist, vallas- ja kinnisvara müüki, ettevõtte müümist ja kinnisvara suhtes kohtuliku hüpoteegi seadmist.

Väga lihtsustatult võib öelda, et konto sundkorras debiteerimise või kohtuliku hüpoteegi korral määrab kohus, et kui kolmandal isikul on tekkinud kohustatud isiku (võlgniku) ees võlg, peab see kolmas isik rahuldama võlgniku asemel selle isiku nõude, kes on kohtuotsuse kohaselt õigustatud isik.

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 313 lõike 1 kohaselt keelab kohus otsuse täitmise korraldust andes kohustatud isikul oma võlga ükskõik mis viisil käsutada. Kohus keelab kohustatud isiku võlgnikul pärast täitekorralduse kättesaamist maksta oma võlga kohustatud isikule, seda tasaarveldada või muul viisil seda käsutada. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 314a lõike 1 kohaselt pööratakse otsus täitmisele niipea, kui täitmisotsuse õiguslikud tagajärjed on saabunud, st kohustatud isiku võlgnik on teinud õigustatud isikule täitekorralduses nimetatud makse. See tähendab seda, et kohustatud isik (võlausaldaja) kaotab selle nõudeõiguse, mis tal oma võlgniku (kohustatud isiku võlgnik) suhtes on, ja see võlg tuleb maksta õigustatud isikule.

ÜlesÜles

Sellise otsuse täitmine, millega kohustatakse millekski muuks kui teatava rahasumma tasumiseks, oleneb kohustuse laadist. See võib hõlmata väljatõstmist, vara konfiskeerimist, ühisvara jagamist, teatava töö tegemist või mõne muu toimingu kohustuslikku sooritamist.

Tagatud nõude korral võib otsuse täitmisele pööramiseks müüa tagatise, mis tähendab eriseaduse kohaselt tagatiseks antud vallas- ja kinnisvara, kogu vara või vararühmade või omanduses olevate elu- või muude hoonete müümist, või sundkorras kontolt debiteerida tagatiseks pandud rahasumma või pöörata nõude muude tagatiseks antud varaliste õiguste vastu.

2. Mis tingimustel võib välja anda täitedokumendi või teha täitmisotsuse?

Tšehhi Vabariigis võib võlausaldaja valida, kas ta taotleb oma nõude rahuldamist kohtu kaudu (st täitevametnikku kasutades) tsiviilkohtumenetluse seadustiku paragrahvides 251–351a sätestatud korras või kohtutäituri kaudu vastavalt seadusele nr 120/2001 kohtutäiturite ja täitetoimingute kohta (täitemenetluse seadustik, muudetud redaktsioonis).

Kohtutäitur lähtub samuti tsiviilkohtumenetluse seadustikust, eelkõige otsuste täitmise viise reguleerivatest sätetest, ja kasutab seadustiku kuuendas osas sätestatud vahendeid.

Kohtutäituril on õigus teostada täitetoiminguid, mille all mõeldakse täitedokumendi sundtäitmist.

Otsuse täitmisele pööramise taotlemisel ei pea võlausaldajat esindama advokaat.

Otsuse saab täitmisele pöörata vaid juhul, kui selles on märgitud õigustatud isik ja kohustatud isik, määratud selle kohustuse ulatus ja sisu, mille täitmist taotletakse, ja täpsustatud kohustuse täitmise tähtaeg.

ÜlesÜles

2.1. Otsuse kohtulik täitmine

Täitemenetluse aluseks on käsundi põhimõte, st et täitemenetluse võib algatada vaid õigustatud isiku taotluse alusel. Kui kohustatud isik ei täida vabatahtlikult täitmisele pööratava otsusega kehtestatud nõuet, võib õigustatud isik esitada taotluse otsuse kohtulikuks täitmiseks. Otsuse täitmisele pööramine ja täitmine saavad toimuda vaid tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatud viisil.

Otsus tehakse alati kohtulahendi vormis. Otsuse täitmisele pööramise menetlust ei või katkestada ja tähtaegadest tuleb kinni pidada. Täitemenetluse uuendamise võimalus puudub.

Otsuse täitmise korralduse andmise ja jõustamise pädevus on põhimõtteliselt kohustatud isiku elukohajärgsel tavakohtul, st sellel kohalikul kohtul, kelle tööpiirkonnas kohustatud isik elab, kui seaduses ei ole teisiti sätestatud. Kui otsuse täitmine tähendab ettevõtte või selle osa müümist, on pädev siiski see kohus, kelle tööpiirkonnas ettevõte (või selle osa) asub; kui asi on seotud kinnisvara käsitleva otsuse täitmisega, mis ei eelda ettevõtte müümist, on pädev see kohus, kelle tööpiirkonnas kinnisvara asub.

Tšehhi Vabariigis tuleb kohtumenetluse korral maksta kohtulõivu. Kohtulõivu tuleb maksta menetluse või selle üksikute etappide eest. Kohtulõivud on sätestatud kohtulõivude seaduses nr 549/1991 (selle muudetud redaktsioonis). Seaduse kohaselt võib põhjendatud juhtudel kohtulõivu tasumisest vabastada. Menetlustasu maksmise kohustus tekib hagimenetluse või muu menetluse algatamise avalduse esitamisel.

Tasud otsuse täitmisele pööramise taotluse eest:

ÜlesÜles

  • rahalise hüvitise saamiseks, mis on maksimaalselt 15 000 Tšehhi krooni – 300 Tšehhi krooni;
  • rahalise hüvitise saamiseks, mis on üle 15 000 Tšehhi krooni – 2% summast, kuni 50 000 Tšehhi krooni;
  • muudel juhtudel – 1000 Tšehhi krooni.
2.2. Otsuse täitmine kohtutäituri poolt

Täitmisega tegeleb kohtutäitur, kelle õigustatud isik nimetab täitmisele pööramise taotluses ja kelle kohus volitab oma otsuses täitetoimingut sooritama. Täituri võetud meetmeid käsitatakse kohtu meetmetena.

Täitemenetlus algatatakse taotluse esitamisega. Täitekorralduse võib anda vaid õigustatud isiku taotluse alusel või sellise isiku taotluse alusel, kes suudab tõestada, et asjaomane õigus on talle üle läinud või üle antud (tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 256 lõige 1). Õigustatud isik võib esitada täitmismääruse taotluse, kui kohustatud isik ei täida vabatahtlikult täitedokumendis pandud kohustust (vt täitedokumendi määratlust eespool). Täitemenetlus algatatakse päeval, kui täitur või pädev täitevkohus võtab vastu täitmismääruse taotluse, milles on nimetatud kohtutäitur.

Täitur võib alustada täitetoimingut vaid juhul, kui on saanud kohtult selleks loa. Täitemenetlust ei saa katkestada, kui seaduses ei ole teisiti sätestatud, nt pankroti ja võlakorralduse seaduses selle muudetud redaktsioonis (§ 14 kohaselt on pankroti väljakuulutamisel muu hulgas järgmised tagajärjed: pankrotivarasse kuuluva varaga või selle vara arvelt rahuldatavate nõuetega seotud täitemenetlus, mille osaline on maksejõuetu võlgnik, katkestatakse, kui tegemist ei ole kriminaalmenetluse (sel juhul ei saa siiski teha kahjude hüvitamise otsust), alaealiste laste ülalpidamist või otsuse täitmist käsitleva menetlusega; välja arvatud juhul, kui menetluses käsitletakse nõudeid maksejõuetu võlgniku vastu, mis tuleb esitada ja tõendada (§ 20), võib täitemenetlust jätkata pankrotihalduri või teiste menetlusosaliste taotlusel ning pankrotihaldur muutub maksejõuetu võlgniku asemel menetlusosaliseks).

ÜlesÜles

Ka sel juhul ei ole võimalik vabastada tähtaegadest kinnipidamisest või taotleda menetluse uuendamist.

Täitmismäärusel on samasugune mõju nagu tsiviilkohtumenetluse seadustiku kohasel täitekorraldusel. Täitmismäärust ei saa edasi kaevata. Täitmine täitmismääruse alusel toimub niipea, kui täitekorraldust sisaldav kohtuotsus on jõustunud.

Kohtutäituril on õigus saada täitetoimingu eest tasu ning tema kulud, täitetoimingu tegemiseks kulunud aeg ja dokumentide kättetoimetamise kulud hüvitatakse. Tasu määramise alused on sätestatud justiitsministri määruses nr 330/2001. Täitetoimingu tasu võib kokku leppida lepingus või mujal. Mujal kui lepingus kokkulepitud tasu on kas teatav protsent täitetoiminguga sisse nõutavast rahasummast või fikseeritud summa, kui täitetoiming ei ole rahaga seotud.

3. Täitemeetmete ese ja laad

3.1. Millist liiki vara suhtes võib täitemeetmeid rakendada?
  • Pangakontod – võib rakendada.
  • Materiaalne vallasvara – võib rakendada.
  • Registreeritud transpordivahendid – võib rakendada.
  • Kinnisvara – võib rakendada.
  • Muu, nt muud panditud omandiõigused, nagu äriühingu osalus- või kaubamärgiõigused.
  • Vara või rahalised nõuded, mille suhtes ei või täitetoimingut teha, on järgmised.

Sissenõuet ei või pöörata varale, mille müük on erisätetega keelatud või millele erisätete kohaselt ei saa sissenõuet pöörata.

Otsuse täitmiseks ei või kasutada sellist omandit, mis on vältimatult vajalik võlgniku enda või tema perekonna materiaalsete vajaduste rahuldamiseks või tööülesannete täitmiseks, samuti esemeid, mille müük oleks moraalireeglite vastane (nt igapäevased riided, tavapärased mööbliesemed ja majapidamistarbed, abielusõrmused ja muud samalaadsed esemed, ravivahendid ja muud esemed, mida võlgnik vajab oma haiguse või füüsilise puude tõttu jne).

ÜlesÜles

Võla põhisummat ei või maha arvata võlgniku kuupalgast; selle maksmise viisid on sätestatud Tšehhi valitsuse määruses.

Sissenõuet ei pöörata hüvitistele, mida kindlustuslepingu alusel maksab kindlustusselts, kui hüvitist kasutatakse ehitise taastamiseks või parandamiseks.

Sissenõuet ei pöörata ka eriseaduse alusel makstavatele ühekordsetele rahalistele sotsiaalkindlustushüvitistele ja riiklikele sotsiaaltoetustele.

3.2. Milline on täitemeetmete mõju?

Kas võlgniku vara kohta käiv otsus ikkagi kehtib ja kas tema suhtes saab rakendada sanktsioone, kui võlgnik ei täida kohustust?

Kui kohtuotsuses ei täpsustata kohustuse täitmise tähtaega, tuleb pandud kohustus täita kolme päeva jooksul või väljatõstmise korral 15 päeva jooksul otsuse jõustumisest.

Täitemeetmed varieeruvad sõltuvalt täitmisotsuse aluseks oleva nõude laadist (vt eespool rahalise või mitterahalise nõude täitmise viise).

Üldiselt kehtib siiski reegel, et kui otsuse täitekorraldus on antud, hoolitseb kohus selle rakendamise eest. Täitmisega seotud üksikud toimingud võib sooritada kohtuametnik (täitevametnik), kui see on seaduses või eriõigusaktides sätestatud või kui kohtu eesistuja on andnud sellekohase loa; täitevametnik järgib kohtu eesistuja juhiseid.

Kui täitevametnik peab otsuse täitmise toimingutega seoses esitama hagi või muu taotluse menetluse algatamiseks kohtus või muus organis, tegutseb ta riigi nimel.

Samasugused õigused on ka kohtutäituril. Kui kohtutäitureid käsitlevas seaduses ei ole sätestatud teisiti, on täituril õigus sooritada kõiki neid toiminguid, mis tsiviilkohtumenetluse seadustikus ja teistes õigusaktides on usaldatud kohtunikule, täitevametnikule või teistele kohtu otsuste täitmisega tegelevatele kohtuametnikele.

ÜlesÜles

Täitmismäärusel on samasugune mõju nagu tsiviilkohtumenetluse seadustiku kohasel täitekorraldusel. Täitmismääruse kohaselt toimub täitmine pärast seda, kui täitmismäärust käsitlev kohtuotsus on jõustunud. Põhimõtteliselt kohaldatakse täitemenetluse suhtes vastavaid tsiviilkohtumenetluse seadustiku sätteid.

Kui tegemist on kolmandate isikutega, siis millised on panga kohustused seoses teabe avaldamisega ja arvete arestimisega ning millised on sanktsioonid, kui täitemeetmeid ei järgita?

Täitetoimingu sooritamiseks võlgniku konto sundkorras debiteerimise kaudu keelab kohus finantsasutusel teha kohtulahendi kättetoimetamise hetkest alates kohustatud isiku kontolt väljamakseid ja tasaarveldusi ning seda käsutada täitmisele pööratava nõude ja sellega seotud kulude ulatuses.

Kohus edastab täitekorraldust sisaldava kohtulahendi õigustatud isikule, kohustatud isikule ja finantsasutusele. Finantsasutusele edastatakse see otse. Kohustatud isikule ei või seda toimetada kätte varem kui finantsasutusele.

Täitemenetluse seadustikus (§ 44 lõiked 4 ja 7) on sätestatud ka kohustatud isiku vara käsutamise keeld.

Kohustatud isik kaotab sel hetkel, kui täitekorraldust sisaldav kohtulahend edastatakse finantsasutusele, õiguse võtta oma kontolt raha, kasutada seda raha maksete tegemiseks või käsutada seda muul viisil täitmisele pööratava nõude ja sellega seotud kulude ulatuses.

Kui finantsasutus ei tegutse tsiviilkohtumenetluse seadustiku asjakohastes sätetes nõutud viisil, võib õigustatud isik nõuda finantsasutuselt selle summa tasumist, mida tal oleks võinud saada, kui finantsasutus oleks tegutsenud nõuetekohaselt, seda ka siis, kui kohustatud isiku kontol ei ole piisavalt raha.

ÜlesÜles

Selle isiku taotluse alusel, kelle õigust saada teatav rahasumma on otsuses tunnustatud, küsib kohus isikult, kes on kohustatud makse tegema, teavet selle kohta, kas ja kellelt ta saab palka ja muid korrapäraseid sissetulekuid ning millises pangas, välisriigi panga filiaalis või hoiu- ja laenuühistus tal on avatud kontod ja mis on nende kontode numbrid.

Isik, kellele kohus teabenõude esitas, on kohustatud vastama nädala jooksul nõude kättesaamisest. Teabenõude eiramise või valede või puudulike andmete esitamise korral võib kohus määrata kuni 50 000 Tšehhi krooni suuruse menetlustrahvi.

Pankade kohta käivas seaduses nr 21/1992 (selle muudetud redaktsioonis) ei käsitata vaikimiskohustuse rikkumisena pangajärelevalvega seoses saadud teabe edastamist riigiasutustele ja teistele isikutele Tšehhi Vabariigis, kui teave edastatakse kõnealustele asutustele ja isikutele nende kohustuste täitmiseks seaduses sätestatud tingimusi järgides.

3.3. Milline on selliste meetmete kehtivus?

Vt eestpoolt.

4. Kas sellise meetme kohaldamise otsust on võimalik edasi kaevata?

Täitmise kohta tehtud kohtulahendi saab edasi kaevata tsiviilkohtumenetluse seadustiku õiguskaitsevahendeid käsitlevate üldnormide kohaselt.

Menetlusosaline võib vaidlustada kohaliku või ringkonnakohtu poolt esimese astme kohtumenetluses tehtud otsuse, kui see ei ole seadusega keelatud.

Kaebust ei või esitada otsuse peale, mis on tehtud kuni 2000 Tšehhi krooni suuruse rahasumma kohta, arvestamata sellega seotud kulusid; see ei kehti õiguse tunnustamise otsuste ega tagaseljaotsuste kohta. Kaebust, mis on seotud üksnes otsuse põhjendustega, ei ole võimalik esitada.

Kaebus tuleb esitada otsuse ärakirja vastuvõtmisest alates 15 päeva jooksul sellele kohtule, kelle otsuse peale kaebus esitatakse. Kohtuotsust sisuliselt muutva lahendi tegemise korral loetakse tähtaja alguseks hetke, millal uus lahend kehtima hakkas.

Kui õigustatud isik esitab õigeaegselt vastuvõetavaks tunnistatud kaebuse, ei hakka otsus kehtima enne, kui kaebusega seoses tehtud otsus on jõustunud.

Seoses kaebuse esitamisega  kohtutäituri tehtud täitetoimingu kohta, võib täiteseadustiku § 44 lõike 10 kohaselt täitmismäärust sisaldava kohtulahendi peale kaebuse esitada, kuid selles ei tohi vaidlustada muid kui täitmismääruse seisukohast olulisi asjaolusid; teisi kohus arvesse ei võta, vaid kinnitab kohtumääruse otsuse täitmise kohta. Kui kaebus ei sisalda täitmismääruse seisukohast olulisi asjaolusid või üldse mingeid asjaolusid, lükkab kohus kaebuse määrusega tagasi. Seaduse § 47 lõike 3 kohaselt ei ole täitmismäärust ennast võimalik vaidlustada.

« Kohtuotsuste jõustamine - Üldteave | Tšehhi Vabariik - Üldteave »

ÜlesÜles

Viimati muudetud: 06-11-2006

 
  • Ühenduse õigus
  • Rahvusvaheline õigus

  • Belgia
  • Bulgaaria
  • Tšehhi Vabariik
  • Taani
  • Saksamaa
  • Eesti
  • Iirimaa
  • Kreeka
  • Hispaania
  • Prantsusmaa
  • Itaalia
  • Küpros
  • Läti
  • Leedu
  • Luksemburg
  • Ungari
  • Malta
  • Holland
  • Austria
  • Poola
  • Portugal
  • Rumeenia
  • Sloveenia
  • Slovakkia
  • Soome
  • Rootsi
  • Ühendkuningriik