Euroopa Komisjon > EGV > Kohtuotsuste jõustamine > Belgia

Viimati muudetud: 02-06-2006
Trükiversioon Lisa järjehoidja

Kohtuotsuste jõustamine - Belgia

EJN logo

Käesolevat lehekülge ei eksisteeri enam. Esialgset keeleversiooni on ajakohastatud ning selle võib nüüd leida Euroopa e-õiguskeskkonna portaalist.


NB! Kõik käesolevas dokumendis viidatud õigusaktid on saadaval veebilehel Federale Overheidsdienst Justitie Deutsch - français - Nederlands pealkirja alla „Geconsolideerde wetgeving”.



 

SISUKORD

1. Mida tähendab täitmine tsiviil- ja kaubandusasjades? 1.
2. Mis tingimustel võib välja anda täitedokumendi või teha täitmisotsuse? 2.
2.1. Menetlus 2.1.
2.2. Olulised tingimused 2.2.
3. Täitemeetmete ese ja laad 3.
3.1. Millist liiki vara suhtes võib täitemeetmeid rakendada? 3.1.
3.2. Milline on täitemeetmete mõju? 3.2.
3.3. Milline on selliste meetmete kehtivus? 3.3.
4. Kas sellise meetme kohaldamise otsust on võimalik edasi kaevata? 4.

 

1. Mida tähendab täitmine tsiviil- ja kaubandusasjades?

Kui võlgnik ei täida kohtuotsust vabatahtlikult, võib sissenõudja taotleda kohtuotsuse täitmist kohtu kaudu; seda nimetatakse sundtäitmiseks. Kuna see tähendab sekkumist võlgniku isiklikesse õigustesse, on selleks vaja täitedokumenti (kohtuseadustiku artikkel 1386). Selliseks dokumendiks on tavaliselt kas kohtuotsus või notariaalakt. Võlgniku eraelu puutumatust arvestades ei või täitedokumenti täitmisele pöörata teatavatel aegadel (kohtuseadustiku artikkel 1387). Täitedokumendi täidab kohtutäitur.

Sundtäitmist kasutatakse tavaliselt raha sissenõudmiseks, kuid seda saab kasutada ka selleks, et sundida mingit toimingut tegema.

Teiseks oluliseks aspektiks on sunniraha (kohtuseadustiku artikkel 1385a). Selle mõte on süüdimõistetud isikule kohtuotsuse täitmise tagamiseks surve avaldamine. Sunniraha ei saa teatavatel juhtudel siiski määrata: kui kohtuotsus näeb ette rahasumma tasumise või töölepingu täitmise ning kui see oleks vastuolus inimväärikusega. Sunniraha nõutakse sisse selle ette näinud dokumendi alusel ja seetõttu ei ole mingit lisadokumenti vaja.

Kui kohtuotsuses nähakse ette, et inimene peab maksma rahasumma, pööratakse sissenõue võlgniku varale ja seda nimetatakse arestimiseks. Arestimisi eristatakse arestitud vara liigi (vallas- või kinnisvara)1 ja arestimise laadi (arestimine hagi tagamise abinõuna ja arestimine kohtuotsuse alusel) järgi. Hagi tagamise abinõuna kasutatakse arestimist kiireloomulises asjas, et anda vara kohtu kaitse alla: olukord külmutatakse igasuguse hilisema sissenõude tagamiseks. Arestitud vara omanikul ei ole enam kontrolli vara üle ja ta ei saa vara müüa ega ära anda. Kui võlgniku vara arestitakse kohtuotsuse täitmiseks, siis vara müüakse ja saadud tulem antakse sissenõudjale. Sissenõudjal ei ole õigust arestitud varale, vaid ainult selle müügi tulemile.

ÜlesÜles

Lisaks tavalistele hagi tagamise abinõuna arestimisele ning kohtuotsuse alusel vallas- ja kinnisvara arestimisele on veel erisätted laevade arestimise (kohtuseadustiku artiklid 1467–1480 ja 1545–1559), võltsimise korral arestimise (artiklid 1481–1488), konfiskeerimise (kohtuseadustiku artikkel 1461), aresti alt vabastamise (kohtuseadustiku artiklid 1462–1466) ning koristamata puuviljade ja põllukultuuride arestimise (kohtuseadustiku artiklid 1529–1538) kohta. Käesolevas dokumendis käsitletakse alljärgnevalt vaid tavalist arestimist.

2. Mis tingimustel võib välja anda täitedokumendi või teha täitmisotsuse?

2.1. Menetlus
2.1.1. Arestimine hagi tagamise abinõuna

Arestimiseks on vaja arestimisasju käsitleva kohtuniku luba (kohtuseadustiku artikkel 1413). Loa taotlemiseks tuleb esitada ex parte avaldus (kohtuseadustiku artikkel 1417). Vallas- ja kinnisvara arestimiseks ei saa kasutada ühte ja sedasama avaldust. Kinnisvara arestimiseks on igal juhul vaja alati esitada eraldi taotlus.

Arestimisasju käsitlev kohtunik teeb otsuse hiljemalt kaheksa päeva jooksul pärast avalduse sisseandmist (kohtuseadustiku artikkel 1418). Kohtunik võib teha otsuse loa andmisest keeldumise kohta või anda sissenõudjale kas täieliku või osalise loa. Arestimisasju käsitleva kohtuniku otsus tuleb võlgnikule kätte toimetada. Otsus edastatakse kohtutäiturile, kes astub vajalikke samme selle kättetoimetamiseks.

Sellest reeglist on üks oluline erand, mille korral ei ole arestimisasju käsitleva kohtuniku luba vajalik: iga kohtuotsus tähendab luba arestida vara tehtud lahendi tagamise abinõuna (kohtuseadustiku artikkel 1414). Ka sel juhul peab olema tegemist kiireloomulise asjaga. Kohtuotsus tuleb lihtsalt edastada kohtutäiturile, kes astub vajalikke samme vara arestimiseks.

ÜlesÜles

Hagi tagamise abinõuna arestimise võib muuta kohtuotsuse alusel arestimiseks (kohtuseadustiku artiklid 1489–1493).

2.1.2. Arestimine kohtuotsuse alusel

A. Üldiselt

Sellist arestimist võib kohaldada vaid täitedokumendi alusel (kohtuseadustiku artikkel 1494). Kohtuotsuseid2 ja akte3 võib täitmisele pöörata vaid juhul, kui esitatakse tõestatud koopia4 või originaal5 koos kuninga dekreedis6 ettenähtud jõustava vormeliga.

Kohtuotsus toimetatakse kostjale eelnevalt kätte (kohtuseadustiku artikkel 1495). Kui täitedokumendiks on kohtuotsus, siis on selle võlgnikule eelnev kättetoimetamine igal juhul kohustuslik. Kui täitedokumendiks on akt, ei ole see siiski vajalik, sest võlgnik on sellest dokumendist juba teadlik. Apellatsioon- või kassatsioonkaebuse esitamise tähtaeg hakkab kulgema kohtuotsuse kättetoimetamisest. Kui üks pool peab kohtuotsuse järgi maksma teatava rahasumma, peatatakse apellatsioonkaebuse esitamise tähtajaks kohtuotsuse alusel toimuv arestimine (kuid mitte hagi tagamiseks toimuv arestimine). Ajutine täitemenetlus (kohtuotsus, mida saab täitmisele pöörata ajutiselt) teeb erandi tavalise hagimenetluse või apellatsioonimenetluse täitmist peatavast toimest.

Sissenõudja järgmine samm vara müügi saavutamiseks on maksekäsk (kohtuseadustiku artikkel 1499). See on täitemenetluse esimene toiming ja viimane hoiatus võlgnikule, kellel on selles etapis veel võimalik arestimist ära hoida. Pärast maksekäsu andmist eelneb vallasvara arestimisele ühepäevane ooteaeg (kohtuseadustiku artikkel 1499) ja kinnisvara arestimisele 15päevane ooteaeg (kohtuseadustiku artikkel 1566). Maksekäsk tuleb võlgnikule kätte toimetada ja see kujutab endast lepinguliste kohustuste täitmata jätmise teadet ning maksenõuet. Sundtäitemenetlust võib kasutada vaid maksekäsus märgitud summade sissenõudmiseks.

ÜlesÜles

Ooteaja möödudes võib vara arestida. Seda tehakse kohtutäituri korralduse alusel. Arestimine toimub seega pädeva ametniku vahendusel. Seda ametnikku käsitatakse sissenõudja esindajana; tema ülesanded on sätestatud seaduses ja ta tegutseb kohtu järelevalve all.7 Ta vastutab lepinguliselt sissenõudja ees ja lepinguväliselt kolmandate isikute ees (seaduse ja üldise hoolsuskohustuse alusel).

24 tunni jooksul pärast täitetoimingu tegemist saadab kohtutäitur sellekohase teate esimese astme kohtu sekretärile kohas, kus arestimine toimuma hakkab (kohtuseadustiku artikkel 1390). Teate saatmine on kohustuslik nii vallas- kui ka kinnisvara korral. Enne arestimisteate läbivaatamist ei saa kohtuotsuse alusel arestida ega tulemit jaotada (kohtuseadustiku artikkel 1390). See nõue kehtestati põhjendamatute arestimiste ärahoidmiseks ja arestimise kollektiivse kontrolli suurendamiseks.

B. Arestimine kohtuotsuse alusel: vallasvara

Selleks on vaja maksekäsku, mida võlgnikul on õigus vaidlustada. Arestimine toimub kohtutäituri korralduse alusel ja esmajoones on tegemist ettevaatusabinõuga: vara ära ei viida ja selle omand ega kasutus ei muutu. Vara on võimalik arestida ka mujal kui võlgniku kodus ning kolmanda isiku valduses.

Vallasvara puhul ei ole arestimine piiratud üheainsa protseduuriga, kuid sama vara teistkordsel arestimisel ei ole kulude tõttu lihtsalt mõtet. Võlgniku vara müügist saadud tulemi proportsionaalsel jaotamisel osalevad peale arestimist korraldanud sissenõudja kõik ülejäänud sissenõudjad (kohtuseadustiku artikkel 1627 jj).

Arestimise kohta koostatakse ametlik akt. Arestitud vara müüakse kuu aja möödudes ametliku arestimisakti kättetoimetamisest või sellest teatamisest. Selle viivituse eesmärk on anda võlgnikule viimane võimalus müügi peatamiseks. Müüki tuleb reklaamida kuulutuste ja teadete avaldamisega ajalehtedes. Müük toimub enampakkumiste korraldamise kohas või avalikul turul, kui ei ole esitatud taotlust mõne muu sobivama koha kasutamiseks. Müügi korraldab kohtutäitur, kes koostab ametliku akti ja kelle kätte laekub müügist saadud tulem. Kohtutäitur jaotab seejärel tulemi 15 päeva jooksul proportsionaalselt (kohtuseadustiku artikkel 1627 ff). See menetlus toimub tavaliselt vaidlusteta; vastasel juhul pöördutakse arestimisasju käsitleva kohtuniku poole.

ÜlesÜles

C. Arestimine kohtuotsuse alusel: kinnisvara (kohtuseadustiku artikkel 1560 ff)

Täitmine algab maksekäsu kättetoimetamisega.

Arestimine toimub vähemalt 15 päeva ja maksimaalselt kuus kuud pärast seda; kuue kuu möödumisel kaotab käsk kehtivuse. Arestimiskorralduse kohta tuleb 15 päeva jooksul teha märge hüpoteegiregistrisse8 ning see tuleb kätte toimetada kuue kuu jooksul. Märke tegemine registrisse keelab vara käsutamise ja see kehtib maksimaalselt kuus kuud. Registrisse märke tegemata jätmisel on arestimine kehtetu. Erinevalt vallasvarast kehtib kinnisvara korral vaid ühekordse arestimise põhimõte (kord arestitud vara ei saa teist korda arestida).

Viimase sammuna esitatakse arestimisasju käsitlevale kohtunikule taotlus notari määramiseks, kes tegeleks vara müügi ja nõuete rahuldamise järjekorra (järkude) koostamisega võlausaldajate lõikes. Võlgnik võib arestimisasju käsitlevale kohtunikule esitada määratud notari tegevuse suhtes vastuväite. Muud vara müügi eeskirjad on selgelt seaduses sätestatud (vt kohtuseadustiku artikkel 1582 ff). Müük on tavaliselt avalik, kuid kohtuniku algatusel või sissenõudja taotluse alusel võib korraldada mitteavaliku müügi. Müügist saadud tulem jaotatakse seejärel võlausaldajate vahel vastavalt nõuete rahuldamise kokkulepitud järjekorrale (vt kohtuseadustiku artiklid 1639–1654). Kui nõuete rahuldamise järjekorra suhtes tekivad vaidlused, pöördutakse arestimisasju käsitleva kohtuniku poole.

2.1.3. Nõude arestimine

See on võlgniku kolmanda isiku vastu suunatud nõuete arestimine (nt tema tööandjalt saada oleva sissetuleku arestimine). See kolmas isik on seega arestimist korraldava sissenõudja teisene võlgnik. Nõude arestimine (beslag onder derden) ei ole sama mis kolmanda isiku valdustes oleva võlgnikule kuuluva vara arestimine (beslag bij derden).

ÜlesÜles

Arestimise aluseks on võlausaldaja nõue võlgniku vastu, kelle vara on arestitud. Arestitud nõue on võlgniku, kelle vara on arestitud, nõue kolmanda isiku / teisese võlgniku vastu.

Nõude arestimise üksikasjalik kord on sätestatud kohtuseadustiku artiklites 1445–1640 (arestimine hagi tagamise abinõuna) ja artiklites 1539–1544 (kohtuotsuse alusel arestimine).

2.1.4. Kulud

Arestimisel tuleb lisaks õigusabikuludele arvestada kohtutäituri kuludega. Kohtutäituri ametlike teenuste tasud on kehtestatud kuninga 30. novembri 1976. a dekreediga, kus on sätestatud kohtutäituri tasumäärad tsiviil- ja kaubandusasjades ning teatavad lisamaksed (vt Federale Overheidsdienst Justitie Deutsch - français - Nederlands).

2.2. Olulised tingimused

A. Arestimine hagi tagamise abinõuna

Arestimist võib kasutada iga sissenõudja, kelle nõue vastab teatavatele tingimustele, sõltumata arestitava vara väärtusest ja nõude suurusest (vt kohtuseadustiku artikkel 1413).

Seda liiki arestimise esimene eeltingimus on kiireloomulisus: võlgniku maksejõulisus peab olema ohus, mis tähendab, et ohus võib olla vara tulevane müük. Kohtu otsus sellele tingimusele vastamise kohta põhineb objektiivsetel kriteeriumidel. Kiireloomulisus ei pea olema tõendatud mitte üksnes arestimise hetkel, vaid ka arestimise jätkamise vajalikkuse otsustamiseks korraldatava hindamise ajal. Sellest tingimusest on mõned erandid: arestimine võltsimise korral, arestimine vekslivõlgade korral ja välisriigi kohtuotsuse täideviimine.

ÜlesÜles

Hagi tagamiseks on arestimise teine tingimus sissenõudja nõude olemasolu. Kui nõue on tõendatud, peab see vastama teatud tingimustele (kohtuseadustiku artikkel 1415): see peab olema lõplik (mitte tingimuslik), sissenõutav (kehtib ka tulevikus tekkivate nõuete tagatiste suhtes) ja fikseeritud (summa on kas kindlaks määratud või saab selle kindlaks määrata). Nõude laad ja suurus seevastu ei ole olulised. Arestimisasju käsitlev kohtunik otsustab, kas need tingimused on täidetud, kuid asja edaspidi arutav kohus ei ole selle otsusega seotud.

Kolmandaks peab arestimist taotlev sissenõudja olema pädev seda tegema. See on kontrolli eesmärgiga toiming (mitte kasutamine), mida võib vajadusel teha õiguslik esindaja.

Arestimisasju käsitleva kohtuniku luba on vajalik, kui sissenõudja ei ole juba saanud kohtuotsust (vt eespool). See ei ole siiski vajalik võlgniku kolmanda isiku vastu suunatud nõuete arestimiseks hagi tagamise eesmärgil või kui sissenõudja on juba kohtuotsuse saanud (kohtuseadustiku artikkel 1414: iga kohtuotsus kujutab endast täitedokumenti). Notariaalaktid on samuti täitedokumendiks.

B. Arestimine kohtuotsuse alusel

Kas siin on nõutav täitedokumendi olemasolu (kohtuseadustiku artikkel 1494). Selleks võib olla kohtulahend, ametlik dokument, maksuhalduri ettekirjutus, välisriigi kohtuotsus jne.

Nõude aluseks peab olema teatavatele kriteeriumidele vastav akt. Sarnaselt ennetava arestimisega peab nõue olema vaieldamatu, fikseeritud ja sissenõutav. Kohtuseadustiku artikli 1494 teises lõikes on sätestatud, et osamaksetena laekuva sissetuleku sissenõudmiseks korraldatud arestimine kehtib ka tulevaste osamaksete suhtes nende laekumisel.

ÜlesÜles

Täitedokument peab samuti olema kehtiv. Arestimisasju käsitlev kohtunik ei pea dokumenti kehtivaks, kui arestimist taotlev võlausaldaja ei ole enam sissenõudja või kui kogu nõue või osa sellest ei ole enam kehtiv (sest see on aegunud, makstud või muul viisil rahuldatud).

3. Täitemeetmete ese ja laad

3.1. Millist liiki vara suhtes võib täitemeetmeid rakendada?

A. Üldiselt

Arestida võib üksnes võlgnikule kuuluvat vallas- ja kinnisvara. Kolmandale isikule kuuluvat vara ei saa arestida, ehkki on ebaoluline, kelle valduses juhtub võlgniku vara arestimise hetkel olema. Seetõttu on kohtu loal võimalik vara arestida kolmanda isiku valduses (kohtuseadustiku artikkel 1503).

Tavaliselt võib sissenõudja võlguoleva summa sisse nõuda vaid võlgnikule sissenõudmise ajal kuuluvast varast. Üksnes juhul, kui võlgnik muudab end ebaausal viisil maksejõuetuks, on võimalik arestida ka talle varem kuulunud vara. Tavaliselt on välistatud ka tulevase vara, välja arvatud tulevikus tekkivate nõuete arestimine.

Kui arestimine toimub hagi tagamiseks, jäävad arestitud varast saadud viljad tavaliselt võlgnikule, kelle vara on arestitud. Kohtuotsuse alusel arestimisel arestitakse aga ka viljad ja need lähevad seetõttu üle arestimist korraldavale võlausaldajale.

Jagamata pärandvara on võimalik arestida, kuid vara sundmüük lükatakse edasi, kuni pärandvara on jagatud (vt näiteks kohtuseadustiku artikkel 1561). Abikaasade suhtes kohaldatakse erikorda.

B. Vara, mida võib arestida

Vara peab olema arestimiseks kõlblik. Teatud vara ei saa arestida. Selle arestimisest välistamine peab tulenema õigusaktist või vara laadist või sellest, et varal on võlgniku jaoks rangelt isiklik tähendus. Vara ei saa arestimisest välistada näiteks vara otstarbe alusel. Seetõttu ei saa arestida järgmist vara.

ÜlesÜles

  1. Kohtuseadustiku artiklis 1408 loetletud vara. See kitsendus kehtestati selleks, et tagada võlgnikule ja tema perekonnale mõistlikud elutingimused.
  2. Vara, millel puudub müügiväärtus ja mis on seetõttu sissenõudja seisukohast kasutu.
  3. Vara, mis on võõrandamatu, sest see on võlgnikuga niivõrd isiklikult seotud.
  4. Vara, mis välistatakse arestimisest konkreetse õigusakti alusel (nt alaealiste sissetulek ja palk, avaldamata raamatud ja muusika, kinnipeetava poolt kinnipidamisasutuses tehtud töö eest saadud tasu).
  5. Palka (töötasu arestimine) ja muid samalaadseid nõudeid võib tavaliselt arestida vaid piiratud ulatuses (vt kohtuseadustiku artiklid 1409 ja 1409a ning artikli 1410 lõige 1). Siia kuulub näiteks süüdi mitteolevale abikaasale kohtu poolt määratud elatusraha. Teatavad summad, nagu elatusmiinimum, on arestimisest siiski täielikult vabastatud (vt kohtuseadustiku artikli 1410 lõige 2). Arestimiseks kõlbliku vara suhtes kehtestatud kitsendused ei kehti sissenõudjate suhtes, kes püüavad sisse nõuda võlguolevat elatist ja kelle nõuded rahuldatakse eelisjärjekorras (vt kohtuseadustiku artikkel 1412).

Valitsusel oli varem täitemenetluse suhtes puutumatus, mis tähendas, et riigiomandit ei olnud võimalik arestida. Seda on kohtuseadustiku artikliga 1412a pisut muudetud.

Laevade ja lennukite arestimist reguleerivad erinormid (arestimise kohta hagi tagamise abinõuna vt kohtuseadustiku artikleid 1467–1480 ja kohtuotsuse alusel arestimise kohta kohtuseadustiku artikleid 1545–1559).

NB! Belgias võeti hiljuti vastu uus õigusakt pangakontode kohta: De wet betreffende de onvatbaarheid voor beslag en de onoverdraagbaarheid van de bedragen waarvan sprake is in de artikelen 1409, 1409 bis en 1410 van het Gerechtelijk Wetboek wanneer die bedragen op een zichtrekening gecrediteerd zijn (seadus kohtuseadustiku artiklites 1409, 1409a ja 1410 nimetatud maksete arestimise ja üleandmise keelu kohta, kui need maksed kantakse jooksevkonto kreeditisse; avaldatud 2. juulil 2004 Belgisch Staatsblad’is (ametlikus väljaandes)). See seadus ei ole veel jõustunud, kuna selle rakendamiseks on vaja kuninga dekreeti (vt seaduse artikkel 5). See õigusakt laiendab kohtuseadustiku asjassepuutuvates artiklites ettenähtud kitsendusi ja erandeid jooksevkonto kreeditisse kantud summadele.

ÜlesÜles

C. Kantonnement (osaline rahuldamine)

Kui ese on arestitud, kehtib arestimine tavaliselt kogu eseme kohta, isegi kui selle väärtus ületab nõude suuruse. See on võlgniku seisukohast väga kahjulik, sest ta ei saa seda eset üldse kasutada. Selle mõju leevendamiseks on Belgia õigusaktis ette nähtud osalise rahuldamise ehk kantonnement’i võimalus: võlgnik deponeerib teatava summa ja saab oma vara kasutusõiguse tagasi (vt kohtuseadustiku artiklid 1403–1407).

Nii hagi tagamise abinõuna arestimise kui ka kohtuotsuse alusel arestimise korral võib osalise makse teha kas arestimise aluseks oleva nõude suhtes või arestimise eseme enda suhtes. Esimesel juhul asendab osaline makse arestitud vara, mis läheb siis võlgnikule tagasi. Viimasel juhul vahetab arestitud ese lihtsalt asukohta.

3.2. Milline on täitemeetmete mõju?

A. Arestimine

Vara arestimise hetkest kaotab võlgnik õiguse vara käsutada. Arestimine ei taga siiski, seda, et arestimist korraldava võlausaldaja nõue oleks eelisnõue. Käsutuskeeld tähendab seda, et võlgnikul ei ole enam lubatud vara müüa, võõrandada ega koormata. Vara jääb siiski võlgniku valdusse. Tegelikkuses olukord ei muutu; õiguslik seisund on siiski erinev.

Käsutuskeelu rikkumise karistuseks on see, et võlgniku, kelle vara on arestitud, tehingud ei ole arestimist korraldavale võlausaldajale siduvad.

Käsutuskeeld on siiski vaid suhteline selles mõttes, et sellest saab kasu üksnes arestimist korraldav võlausaldaja. Teisi sissenõudjaid võlgniku varas toimuvad muutused siiski mõjutavad. Ometi on neil lihtne juba lubatud arestimisega ühineda.

ÜlesÜles

Käsutuskeeld on vara müügiprotsessi esimene etapp. Kohus saab kontrolli vara üle. Kohtuotsuse alusel arestimisel on see samuti esimene ülesanne.

B. Nõude arestimine

Nõude arestimisel võetakse ära kogu arestitud nõude kontrolliõigus, sõltumata arestimise aluseks oleva nõude suurusest. Isik, kelle käes on võlgniku raha, võib teha osalise makse (kantonneren). Nõuet kahjustada võivaid tehinguid ei saa arestimist korraldava võlausaldaja kahjuks täitmisele pöörata. Nõude arestimise korral ei tohi toimuda mingeid edasisi arveldusi võlgniku, kelle vara on arestitud, ja isiku, kelle käes on võlgniku raha, vahel.

3.3. Milline on selliste meetmete kehtivus?

A. Arestimine hagi tagamise abinõuna

Hagi tagamise korral kehtib arest kuni kolm aastat. Vallasvara arestimisel ja nõude arestimisel algab kolmeaastane tähtaeg arestimääruse või täitmisteate kuupäevast (kohtuseadustiku artiklid 1425 ja 1458). Kinnisvara arestimise korral algab kolmeaastane tähtaeg hüpoteegiregistrisse sellekohase märke tegemise kuupäevast (kohtuseadustiku artikkel 1436).

Seda tähtaega võib mõjuval põhjusel pikendada (kohtuseadustiku artiklid 1426, 1459 ja 1437).

B. Arestimine kohtuotsuse alusel

Kohtuotsuse alusel arestimise korral kohaldatakse kehtivuse ülemmäära üksnes arestimisele eelneva korralduse suhtes. Selline arestimine kehtib vallasvara korral kümme aastat (tavaline tähtaeg, kuna ei kohaldata mingeid erisätteid) ja kinnisvara korral kuus kuud (kohtuseadustiku artikkel 1567). Laeva arestimine kehtib ühe aasta (kohtuseadustiku artikkel 1549).

ÜlesÜles

4. Kas sellise meetme kohaldamise otsust on võimalik edasi kaevata?

A. Arestimine hagi tagamise abinõuna

Kui arestimisasju käsitlev kohtunik ei anna hagi tagamise abinõuna arestimiseks luba, võib avaldaja (s.t sissenõudja) otsuse edasi kaevata apellatsioonikohtusse. See ex parte menetlus. Kui arestimist taotlev apellatsioonkaebus rahuldatakse, on võlgnikul õigus kolmanda isikuna otsus vaidlustada (vt kohtuseadustiku artikkel 1419).

Kui arestimisasju käsitlev kohtunik annab hagi tagamise abinõuna loa vara arestida, on võlgnikul või mõnel muul huvitatud isikul õigus kolmanda isikuna see otsus vaidlustada. Selleks on aega üks kuu ja menetlust tuleb alustada selles kohtus, kes otsuse tegi. Kohus langetab siis otsuse võistlevas menetluses.9 Kolmanda isiku asjasse astumisel ei ole tavaliselt peatavat toimet (kohtuseadustiku artiklid 1419 ja 1033).

Kui hagi tagamise abinõuna saab vara arestida kohtuniku loata, võib võlgnik esitada selle peale kaebuse, taotledes arestimisasju käsitlevalt kohtunikult vara arestist vabastamist (kohtuseadustiku artikkel 1420). See on arestimise vaidlustamise menetlus ja seda käsitletakse esialgse menetluse käigus, vajaduse korral koos sunniraha kohaldamisega. Vaidlustamise aluseks võib olla kiireloomulisuse puudumine (14. septembri 1984. a kassatsioonkaebus, Arr. Cass. 1984-85, 87).

Olukorra muutumisel võivad nii võlgnik, kelle vara on arestitud, (kutsudes kõiki osapooli ilmuma arestimisasju käsitleva kohtuniku ette) või arestimist korraldav võlausaldaja (või vahendaja) taotleda (esitades selleks avalduse) arestimisasju käsitlevalt kohtunikult arestimise muutmist või vara aresti alt vabastamist.

B. Arestimine kohtuotsuse alusel

Võlgnik võib esitada maksekäsu suhtes vastuväite, vaidlustades nii selle juriidilise kehtivuse. Vastuväite esitamise aeg ei ole seadusega piiratud ja vaidlustamisel ei ole peatavat toimet. Vaidlustamise aluseks võivad olla menetlusvead ja ajapikenduse taotlemine (kui täitedokumendiks on notariaalakt).

Võlgnik võib arestimisasju käsitlevale kohtunikule esitada vastuväite oma vara müügi suhtes, kuid ka sellisel vastuväitel ei ole peatavat toimet.

Teised sissenõudjad peale arestimist korraldava võlausaldaja võivad vaidlustada müügihinna, kuid mitte müüki ennast.

Kolmas isik, kes väidab end olevat arestitud vara omanik, võib samuti esitada arestimisasju käsitlevale kohtunikule vastuväite (kohtuseadustiku artikkel 1514). Sellel on peatav toime.

Täiendav informatsioon

1 Vastavalt vallasvara ja kinnisvara arestimine.

2 Kohtuotsuseid teeb kohus.

3 Reeglina teeb akti notar.

4 Esimene ärakiri. Pool, kes soovib kohtuotsust täitmisele pöörata, saab vaid ühe tõestatud koopia. Selle väljastab kohtukantselei lõivu tasumisel.

5 Kohtuotsuse või akti originaal. Kehtib vaid väga kiireloomulistel juhtudel.

6 Kuninga 9. augusti 1993. a dekreet, Belgisch Staatsblad (ametlik väljaanne), 9. august 1993 (www.just.fgov.be Deutsch - français - Nederlands):

„Meie, Albert II, Belgia kuningas,

kõigile praegustele ja tulevastele põlvedele teadmiseks:

määrame ja käsime, et kõik sellekohase korralduse saanud kohtutäiturid peavad täitma käesolevat kohtuotsust, otsust, lahendit, määrust või akti;

et meie esimese astme kohtute juures tegutsevad peaprokurörid ja riiklikud prokurörid peavad selle täitmisele pöörama ja et kõik avalike asutuste juhid ja ametnikud peavad osutama abi vastavalt seadusele.

Selle kinnituseks on käesolev kohtuotsus, otsus, lahend, määrus või akt alla kirjutatud ja kohtu või notari pitseriga varustatud“.

7 Kohtuotsuse või akti täitmisega seotud toimingute kohta annab kohtutäitur aru arestimisasju käsitlevale kohtunikule. Eetikaküsimustes vastutab ta prokuratuuri ja kohtutäiturite kohaliku koja ees.

8 Vara asukohajärgsele registrile (kohtuseadustiku artikkel 1565). Register sisaldab teavet kinnisvara kohta, nt varalised õigused, vara koormavad hüpoteegid.

9 S.t et kõik osapooled ilmuvad kohtusse.

« Kohtuotsuste jõustamine - Üldteave | Belgia - Üldteave »

ÜlesÜles

Viimati muudetud: 02-06-2006

 
  • Ühenduse õigus
  • Rahvusvaheline õigus

  • Belgia
  • Bulgaaria
  • Tšehhi Vabariik
  • Taani
  • Saksamaa
  • Eesti
  • Iirimaa
  • Kreeka
  • Hispaania
  • Prantsusmaa
  • Itaalia
  • Küpros
  • Läti
  • Leedu
  • Luksemburg
  • Ungari
  • Malta
  • Holland
  • Austria
  • Poola
  • Portugal
  • Rumeenia
  • Sloveenia
  • Slovakkia
  • Soome
  • Rootsi
  • Ühendkuningriik