Euroopa Komisjon > EGV > Kohtuotsuste jõustamine > Austria

Viimati muudetud: 13-11-2006
Trükiversioon Lisa järjehoidja

Kohtuotsuste jõustamine - Austria

EJN logo

Käesolevat lehekülge ei eksisteeri enam. Esialgset keeleversiooni on ajakohastatud ning selle võib nüüd leida Euroopa e-õiguskeskkonna portaalist.


 

SISUKORD

1. Mida tähendab täitmine tsiviil- ja kaubandusasjades? 1.
2. Millistel tingimustel võib täitedokumendi täitmisele võtta? 2.
2.1. Menetlus 2.1.
2.2. Olulised tingimused täitmisotsuse saamiseks 2.2.
3. Täiteabinõud 3.
3.1. Millisele võlgniku varale võib sissenõude pöörata? 3.1.
3.2. Milline on täitemeetmete mõju? 3.2.
3.3. Kui kaua on täitmine lubatud? Kas täitmise lubatud kestus on määratud õigusakti või kohtuotsusega? 3.3.
4. Kas täitmise peale on võimalik kaebust esitada? Kes võib kaebuse esitada? Millisele kohtule tuleb kaebus esitada ja milliseid tähtaegu tuleb järgida? Millised tagajärjed on kaebuse esitamisel? 4.

 

1. Mida tähendab täitmine tsiviil- ja kaubandusasjades?

Täitmine (sundtäitmine) tähendab riigi sunnijõu kohaldamist, et nõuda sisse täitmisele pööratavaid nõudeid.

Täitemenetluse seadustikus on sätestatud mitmed täitmise viisid, mille erinevused tulenevad ühest küljest asjaolust, kas täitedokument on seotud rahalise nõudega või teatud toimingu sooritamise nõudega, ja teisest küljest vara liigist, mille suhtes täitetoimingut läbi viiakse.

Kui rahaliselt väljendatud täitedokument kuulub täitmisele võlgniku vallasvarast, on võimalikud järgmised täitmise viisid: sissenõude pööramine vallasasjadele, sissenõude pööramine saadaolevatele rahasummadele, sissenõude pööramine võlakirja väljaandmisnõuetele ja sissenõude pööramine teistele varalistele õigustele. Sissenõude pööramine vallasvarale viiakse läbi kolmes etapis, milleks on arestimine, müük ja nõude rahuldamine.

Sissenõude pööramine võlgniku kinnisvarale puudutab võlgniku kinnisasju ning sissenõudja võib valida kas kinnipidamisõiguse, sundvalitsemise või sundenampakkumise kohaldamise.

Isikult konkreetset toimingut nõudvate täitedokumentide täitmiseks puudub ühtne menetluskord. Nõutava toimingu või toimingust hoidumise täitmisel võib kaaluda järgmisi abinõusid: sundeemaldamine, asendustoiming või karistused lugupidamatuse väljendamise eest (rahatrahvid ja vangistus).

2. Millistel tingimustel võib täitedokumendi täitmisele võtta?

2.1. Menetlus

Täitmisele võib pöörata nõudeid, mis tulenevad täitedokumentidest, milleks võivad olla nii kohtu- kui kohtuvälised lahendid.

ÜlesÜles

Kohtuvälised lahendid on:

  •  haldusorgani otsused seoses era- ja avalik-õiguslike nõuetega ning seoses raha- ja haldustrahvidega, kus täitmine antakse kohtule, ning haldusasutustes sõlmitud (kompromiss)kokkulepped,
  • sotsiaalkindlustusteenuse osutaja otsused seoses taotlustega hüvitise saamiseks,
  • vahekohtu kokkulepped ja lahendid,
  • täitmisele pööratavad notariaalaktid,
  • võlgnevust tõendavad dokumendid.

Täitetoimingu läbiviimiseks peab sissenõudjal olema asjaomase asutuse poolt nõudeõiguse kindlakstegemise menetluse käigus tehtud täiteotsus.

Täitenõuet menetleva kohtu pädevuses on täiteotsuse tegemine. Ringkonnakohtul on alati sisuline pädevus. Kinnistusraamatusse kantud vara suhtes on territoriaalne pädevus registrikohtul ja laekumata arvete sissenõudmisel on territoriaalne pädevus peamiselt võlgniku elukohajärgsel kohtul. Kõigil teistel juhtudel on asi tavaliselt selle kohtu pädevuses, mille tööpiirkonnas asub täitmise objekt täitetoimingu alguses, või selle kohtu pädevuses, mille tööpiirkonnas tuleb kohaldada esimest täiteabinõud.

Täitemenetluse käigus otsuste tegemine on vaid ühe kohtuniku ja õigusametniku pädevuses. Mitmeid täitemenetlusega seotud ülesandeid täidavad õigusametnikud, kes on vastava väljaõppe saanud föderaalametnikud. Nende ülesannete hulka kuulub eelkõige sissenõude pööramine võlgniku vallasvarale. Sissenõude pööramine kinnisvarale (välja arvatud kinnipidamisõiguse kohaldamise korral, mis kuulub õigusametniku ametiülesannete hulka), täitmise kohaldamine välisriigi kohtu tunnustatud õiguse alusel, vangistuse kohaldamine ja edasikaebuste lahendamine on siiski kohtunike pädevuses.

ÜlesÜles

Täitetoimingud viib läbi vastav täiteametnik e. kohtutäitur. Kohtutäitur vastutab täitetoimingu tegeliku läbiviimise eest, st ta arestib vallasasju, korraldab väljatõstmist, koostab võlgniku varade nimekirja jne. Kohtutäitur on kohtu täiteametnik ja peab järgima kohtu korraldusi ning juhtnööre. Ta on kohustatud läbi viima täitmist, kuni nõue on rahuldatud, või kuni on ilmnenud, et nõude täitmine on võimatu.

Täitemenetluse algatamise avalduse esitamiseks ei pea advokaati kaasama.

Avalduse esitamisel tuleb tasuda teatud suurusega kohtulõiv, mille arvutamisel võetakse aluseks täitmisele pööratava nõude suurus:

  •  täitemenetlustes, v.a punktis b nimetatud menetluste korral, mille puhul tsiviilasja hind on:

kuni 150 eurot

13 eurot

rohkem kui 150 eurot

kuni 360 eurot

29 eurot

rohkem kui 360 eurot

kuni 730 eurot

34 eurot

rohkem kui 730 eurot

kuni 2 180 eurot

46 eurot

rohkem kui 2 180 eurot

kuni 3 630 eurot

62 eurot

rohkem kui 3 630 eurot

kuni 7 270 eurot

79 eurot

rohkem kui 7 270 eurot

kuni 36 340 eurot

114 eurot

rohkem kui 36 340 eurot

kuni 72 670 eurot

138 eurot

rohkem kui 72 670 eurot, iga järgneva 72 670 euro suuruse summa või selle osa eest

138 eurot iga kord lisaks

  • kinnisvaraga seotud täitemenetlustes, kus tsiviilasja hind on:

Kuni

150 eurot

26 eurot

rohkem kui 150 eurot

kuni 360 eurot

34 eurot

rohkem kui 360 eurot

kuni 730 eurot

44 eurot

rohkem kui 730 eurot

kuni 2 180 eurot

62 eurot

rohkem kui 2 180 eurot

kuni 3 630 eurot

86 eurot

rohkem kui 3 630 eurot

kuni 7 270 eurot

132 eurot

rohkem kui 7 270 eurot

kuni 36 340 eurot

190 eurot

rohkem kui 36 340 eurot

kuni 72 670 eurot

305 eurot

rohkem kui 72 670 eurot, iga järgneva 72 670 euro suuruse summa või selle osa eest

156 eurot iga kord lisaks

2.2. Olulised tingimused täitmisotsuse saamiseks

Täitmisotsuse saamiseks on oluline täita täitemenetluse üldtingimusi (siseriiklik kohtualluvus, menetluse kohaldatavus, poolte võime olla menetlusosaline, võime algatada menetlust ja sekkuva poole esindusõigus), samuti täitmise eritingimusi (asjaomase kohtu pädevus, täitedokumendi olemasolu märkega täitmise lubatavuse kohta, täitemenetluse algatamise avalduse nõutav sisu, täitmise objekti seos antud täitemenetlusega). Lisaks peab täiteavaldus olema piisavalt motiveeritud (peamiselt on vajalik, et taotluses nimetatud pooled vastaksid täitedokumendis nimetatutele, et nõue on õiguspärane ja tähtajaks täitmata).

3. Täiteabinõud

3.1. Millisele võlgniku varale võib sissenõude pöörata?

Kuigi võlgnik vastutab kohustuste täitmise eest kogu oma varaga, puudutab sundtäitmine erinevalt pankrotist üksnes võlgniku üksikuid varasid (spetsialiteedipõhimõte). Tavaliselt omavad sissenõudjad juurdepääsu võlgniku mitmesugustele varadele. Kui nendest varadest nõuete rahuldamiseks ei piisa, tuleb juba arestitud vara teist korda arestida. Sellisel juhul rahuldatakse nõuded vastavalt rangele järjestusele: järjestuse alusel on esikohal selle sissenõudja nõue, kes vara esimesena arestis. Kui mitu sissenõudjat on vara arestinud ühel ja samal ajal, on nad järjestuses võrdse asetusega.

Võlgniku kaitse eesmärgil on teatud asjad mittearestitavad. Arestida ja müüa ei või näiteks tagasihoidlikule elustiilile vastavaid majapidamisesemeid, väikekaupmeeste ja väiketalupidajate puhul kutsetegevuses vajalikke esemeid, võlgnikule ja temaga koos elavatele pereliikmetele neljaks nädalaks vajaminevat toiduvaru ja kütust, elatusmiinimumi piires sularaha, kehalise puude kompenseerimiseks mõeldud abivahendeid ja ravivahendeid, pereliikmete pilte, kirju jne. Sarnast kaitset võib kohaldada ka sissenõude pööramisel saadaolevatele summadele: arestida ei saa saadaolevaid summasid, mis on seotud kulude hüvitamise, õendusabi hüvitiste ja peretoetustega. Korrapäraseid sissetulekuid ja pensioni saab arestida vaid piiratud ulatuses, kusjuures mittearestitav osa (minimaalne toimetuleku piir) sõltub maksete suurusest ja võlgniku ülalpidamiskohustustest.

ÜlesÜles

3.2. Milline on täitemeetmete mõju?

Võlgniku käsutustehingud oma vara suhtes on põhimõtteliselt kehtivad, hoolimata täitemenetluse algatamisest, kuid sellistel tehingutel võivad olla karistusõiguse sätetest tulenevad tagajärjed, juhul kui võlgnik oma vara müügi või vähendamisega kahjustab sissenõudjate huve. Karistusõiguse sätteid võidakse kohaldada ka juhul, kui võlgnik kõrvaldab ametlikult arestitud vara. Kui võlgnik oma õigustoiminguga on kahjustanud sissenõudja nõude täidetavust, võib sissenõudja teatud tingimustel taotleda kohtult vastava toimingu kehtetuks tunnistamist ja taotleda selle vara tagasivõitmist, mille võlgnik on sissenõudja nõude rahuldamiseks mõeldud varast kõrvaldanud.

Sissenõude pööramisel võlgniku pangakontole konto arestitakse ja tehakse asjaomane ülekanne: täiteotsusega kaasneb korraldus, millega keelatakse asutusel, kus kontot hoitakse, teha võlgnikule makseid, ja korraldus, millega keelatakse võlgnikul käsutada nõuet asutuse vastu. Konto on arestitud, kui täitmisteade on kätte toimetatud sellele asutusele, kus kontot hoitakse. Seejärel peab see asutus, kus kontot hoitakse, teatama kohtule ja sissenõudjale saadaolevate summade olemasolu ja suuruse. Arestitud saadaolevad summad realiseeritakse nende üleandmisega. Üleandmise taotlust toetav korraldus annab sissenõudjale õiguse nõuda makse sooritamist kolmandast isikust võlgnikult (asutuselt, kus kontot hoitakse), vajaduse korral ka kohtumenetluse teel. Kui pank teeb konto arestimisest hoolimata kontoomanikule makseid, ei vabasta sellised maksed teda võlast

ÜlesÜles

3.3. Kui kaua on täitmine lubatud? Kas täitmise lubatud kestus on määratud õigusakti või kohtuotsusega?

Täiteotsus (sissenõudjate nõuete rahuldamiseks) antakse tähtajatult. (Tähtajalised on vaid julgeoleku eesmärgil toimuv täitmine ja esialgsed ettekirjutused).

Kohtutäitur peab täitemenetluse peatama, kui nõue on rahuldatud või edasi lükatud või kui täitemenetluse jätkamisest loobutakse, juhul kui sissenõudja seda kinnitab või kui võlgnik suudab seda avaliku dokumendi või avalikult kinnitatud dokumendiga tõendada.

Lisaks võib võlgnik või kolmas isik, kelle prima facie õigustatud huvi on edasi lükatud, nõuda täitetoimingu edasilükkamist. Seadus sätestab edasilükkamise põhjuste piiratud loetelu, sisaldades eelkõige täitemenetlust ja apellatsioonimenetlust. Kui on põhjust eeldada, et täitetoimingu edasilükkamine kahjustab sissenõudja nõuete rahuldamist, võib toimingu edasi lükata vaid juhul, kui edasilükkamist taotlev isik esitab asjakohase tagatise.

Täitemenetlus tuleb peatada ka sissenõudja, võlgniku või mõne teise sellega seotud isiku taotlusel, kui näiteks sissenõudja loobub täitetoimingu jätkamisest, kui võlgnik tõendab nõuetele vastavate dokumentidega, et nõue on rahuldatud või edasi lükatud või kui täitedokument kuulutatakse hiljem kas tühistamismenetluse või läbivaatamise tulemusel kehtetuks. Täitemenetlus lõpeb automaatselt, kui asi võeti täitmisele nõuetele mittevastavalt või kui täitetoimingu läbiviimisel on tõsiseid puudusi (näiteks perspektiivitu täitetoimingu lubamatul läbiviimisel, kui võlgniku olemasolevad varad ei kata isegi menetluskulusid).

4. Kas täitmise peale on võimalik kaebust esitada? Kes võib kaebuse esitada? Millisele kohtule tuleb kaebus esitada ja milliseid tähtaegu tuleb järgida? Millised tagajärjed on kaebuse esitamisel?

Edasikaebuse (sks k Rekurs, tasemelt järgmine õiguskaitsevahend, millel ei ole edasilükkavat mõju) võib esitada täiteotsuse peale (ja teiste esimese astme kohtumääruste peale täitemenetluses, kui seaduses ei ole teisiti sätestatud). Kaebus tuleb esitada täitevkohtusse 14 päeva jooksul. Kaebuse esitamise õigus on täitemenetluse pooltel. Täiteotsuse peale kaebuse esitamine on aluseks täitmise edasilükkamisele. Lisaks võib võlgnik, algatades sissenõudja vastu kohtumenetluse, teatud tingimustel (nt täitmisest loobumise korral) paluda tuvastada, et konkreetse täiteotsuse tegemine ei olnud lubatud.

« Kohtuotsuste jõustamine - Üldteave | Austria - Üldteave »

ÜlesÜles

Viimati muudetud: 13-11-2006

 
  • Ühenduse õigus
  • Rahvusvaheline õigus

  • Belgia
  • Bulgaaria
  • Tšehhi Vabariik
  • Taani
  • Saksamaa
  • Eesti
  • Iirimaa
  • Kreeka
  • Hispaania
  • Prantsusmaa
  • Itaalia
  • Küpros
  • Läti
  • Leedu
  • Luksemburg
  • Ungari
  • Malta
  • Holland
  • Austria
  • Poola
  • Portugal
  • Rumeenia
  • Sloveenia
  • Slovakkia
  • Soome
  • Rootsi
  • Ühendkuningriik