Euroopa Komisjon > EGV > Abielulahutus > Rootsi

Viimati muudetud: 30-08-2006
Trükiversioon Lisa järjehoidja

Abielulahutus - Rootsi

EJN logo

Käesolevat lehekülge ei eksisteeri enam. Esialgset keeleversiooni on ajakohastatud ning selle võib nüüd leida Euroopa e-õiguskeskkonna portaalist.


 

SISUKORD

1. Millised nõuded peavad olema täidetud, et abikaasad saaksid kohtuotsuse abielu lahutamise kohta? 1.
2. Millistel põhjustel abielu lahutatakse? 2.
3. Millised tagajärjed on abielulahutusel, rääkides 3.
a) abikaasade isiklikest suhetest? a)
b) abikaasade vara jagamisest? b)
c) abikaasade ühistest alaealistest lastest? c)
d) teise abikaasa ülalpidamise kohustusest? d)
4. Milline on mõiste „abikaasade lahuselu” (legal separation) praktiline tähendus? 4.
5. Millised nõuded peavad olema täidetud, et määrataks abikaasade lahuselu? 5.
6. Millised on abikaasade lahuselu õiguslikud tagajärjed? 6.
7. Milline on mõiste abielu kehtetuks tunnistamine” praktiline tähendus? 7.
8. Millised nõuded peavad olema täidetud, et abielu tunnistataks kehtetuks? 8.
9. Millised on abielu kehtetuks tunnistamise õiguslikud tagajärjed? 9.
10. Kas abielulahutusega seotud küsimusi saab lahendada ka muul viisil kui hagi esitamisega kohtule? 10.
11. Millises kohtus taotletakse abielulahutust / abikaasade lahuselu / abielu kehtetuks tunnistamist? Milliseid nõudeid tuleb sealjuures silmas pidada ja millised dokumendid tuleb lisada? 11.
12. Kas on võimalik saada õigusabi, et vähendada kohtukulusid? 12.
13. Kas kohtuotsust abielu lahutamise / abikaasade lahuselu / abielu kehtetuks tunnistamise kohta võib edasi kaevata? 13.
14. Mida teha, et mõnes teises liikmesriigis langetatud kohtuotsust abielu lahutamise / abikaasade lahuselu / abielu kehtetuks tunnistamise kohta Rootsis tunnustataks? 14.
15. Millise kohtu poole tuleks pöörduda, et nõuda kohtuotsuse uuesti läbivaatamist selleks, et Rootsis tunnustataks mõnes teises liikmesriigis langetatud kohtuotsust abielu lahutamise / abikaasade lahuselu / abielu kehtetuks tunnistamise kohta? Kuidas selliseid kohtuasju menetletakse? 15.
16. Millise riigi seadusi rakendatakse abielulahutuse kohtuasjas abikaasade vahel, kelle alaline elukoht ei ole Rootsis või kellel on teine kodakondsus? 16.

 

1. Millised nõuded peavad olema täidetud, et abikaasad saaksid kohtuotsuse abielu lahutamise kohta?

On olemas ainult ühte tüüpi abielulahutust. Seda rakendatakse, olenemata asjaolust, kas abikaasad on ühel meelel või mitte. Teatud asjaolude esinemisel peab abielulahutusele eelnema kuuekuuline mõtlemisaeg. Seda juhul,

  • kui mõlemad abikaasad seda nõuavad,
  • kui üks abikaasadest elab alaliselt koos oma alla 16 aasta vanuse lapsega ja tal on lapse hooldusõigus või
  • kui ainult üks abikaasadest soovib abielu lahutada.

Teatud erandjuhtudel on ka sellistel abikaasadel, kelle kohta käivad ülaltoodud punktid, õigus abielulahutusele ilma eelneva mõtlemisajata. Seda juhul, kui abikaasad on elanud lahus juba kaks aastat, kui abielu on sõlmitud hoolimata asjaolust, et abikaasad on omavahel otsesed ülenevad või alanevad sugulased või lihased õed-vennad või kui üks abikaasadest on juba abielus või on registreeritud kooselupartner ning varasem abielu või kooselu ei ole lahutatud. Sellistel juhtudel võib abielulahutuse kohtuasja menetleda ka riiklik süüdistaja.

2. Millistel põhjustel abielu lahutatakse?

Abikaasal on alati õigus saada kohtulik abielulahutus ja ta ei pea sellise otsuse saamiseks tooma mingeid erilisi põhjuseid.

3. Millised tagajärjed on abielulahutusel, rääkides

a) abikaasade isiklikest suhetest?

Kui üks abikaasadest võttis abielu sõlmimisel või abielu kestel teise abikaasa perekonnanime, on tal õigus tagasi võtta see perekonnanimi, mida ta viimati vallalisena kandis.

ÜlesÜles

b) abikaasade vara jagamisest?

Pärast abielu lahutamist jagatakse abieluvara abikaasade vahel. Põhireegel on, et vara jagatakse võrdselt. Siinkohal tuleb märkida, et küsimusel selle kohta, kumma abikaasa süül abielu lahutatakse, ei ole mingisugust tähtsust abieluvara jagamisel abikaasade vahel.

c) abikaasade ühistest alaealistest lastest?

Pärast abielu lahutamist jääb automaatselt kehtima abikaasade ühine hooldusõigus ja-kohustus oma laste suhtes. Ühise hooldusõiguse võib kohus siiski ära võtta

  • omal algatusel, kui kohus leiab, et ühine hooldusõigus on ilmselgelt kokkusobimatu sellega, mis on lapsele kõige parem, või
  • ühe abikaasa nõudmisel, kui kohus leiab, et lapsele on kõige parem, kui hooldusõigus määratakse ainult ühele abikaasadest.

Kui mõlemad abikaasad peaksid nõudma ühise hooldusõiguse äravõtmist, on kohus sunnitud seda tegema.

Mõlemad vanemad on kohustatud oma lapsi ülal pidama. Vanem, kes lapsega koos ei ela, täidab oma ülalpidamiskohustust sellega, et maksab teisele abikaasale lapse elatisraha.

d) teise abikaasa ülalpidamise kohustusest?

Pärast abielu lahutamist vastutavad abikaasad ise oma isikliku ülalpidamise eest. Erandid kehtivad ainult teatud spetsiifilistes olukordades, muu hulgas juhul, kui ühel abikaasadest on pärast pikaajalise abielu lahutamist enda ülapidamisega raskusi või kui leidub erakordseid põhjuseid.

4. Milline on mõiste „abikaasade lahuselu” (legal separation) praktiline tähendus?

Rootsi seadustes ei ole sätteid abikaasade lahuselu kohta.

ÜlesÜles

5. Millised nõuded peavad olema täidetud, et määrataks abikaasade lahuselu?

Vt vastust küsimusele 4.

6. Millised on abikaasade lahuselu õiguslikud tagajärjed?

Vt vastust küsimusele 4.

7. Milline on mõiste abielu kehtetuks tunnistamine” praktiline tähendus?

Rootsi seadustes ei ole reegleid abielu kehtetuks tunnistamise kohta. Abielu lõppemiseks on kaks võimalust: kas üks abikaasadest sureb või lahutatakse abielu kohtulikult.

8. Millised nõuded peavad olema täidetud, et abielu tunnistataks kehtetuks?

Vt vastust küsimusele 7.

9. Millised on abielu kehtetuks tunnistamise õiguslikud tagajärjed?

Vt vastust küsimusele 7.

10. Kas abielulahutusega seotud küsimusi saab lahendada ka muul viisil kui hagi esitamisega kohtule?

Ainult kohus võib otsustada abielu lõpetamise abielulahutuse teel. Seevastu leidub abielulahutusega seoses ettetulevate küsimuste lahendamiseks erinevaid alternatiivseid mooduseid.

Abikaasad võivad saada nn perekonnanõustamist, mille eesmärgiks on läbi töötada paarisuhetes ja perekonnas tekkinud kooselulisi konflikte. Sel viisil saavad abikaasad eelkõige abi probleemide ja konfliktide lahendamisel nii, et nad võivad

ÜlesÜles

kooselu jätkata ja sel moel abielulahutust vältida. Kui lahutamine on juba kindel, võib perekonnanõustamine selle asemel kaasa aidata konfliktide leevendamisele ja teha täiskasvanutele võimalikuks koos tegutsemise vanemarollis. Perekonnanõustamise teenus on kättesaadav nii avalike (kommuunid ja maakonnad) kui kiriklike ning muude üksikute organite juures. Kommuunid on kohustatud tagama, et perekonnanõustamise teenust pakutaks kõigile soovijatele.

Abikaasadel on samuti õigus nn koostöövestlustele. Sellised vestlused ei ole suunatud täiskasvanutevahelistele suhetele, vaid lastele. Koostöövestluste esmane eesmärk on saavutada üksmeel lapse hooldamise, lapse elukoha ja temaga suhtlemise küsimustes. Koostöövestlused viiakse läbi pädeva asjatundja juhtimisel. Kommuunid on kohustatud tagama, et koostöövestluste teenust pakutaks kõigile soovijatele.

Kui abikaasad tahavad teha oma ühiste laste hooldusõiguse tingimuste osas muudatusi, on see teostatav vastava omavahelise lepingu sõlmimise kaudu ning sellise lepingu peab heaks kiitma omavalitsuse sotsiaalkomisjon. Ka lapse elukohta ning elamistingimusi ja lapsega suhtlemise küsimusi saab samal viisil lahendada.

11. Millises kohtus taotletakse abielulahutust / abikaasade lahuselu / abielu kehtetuks tunnistamist? Milliseid nõudeid tuleb sealjuures silmas pidada ja millised dokumendid tuleb lisada?

Mis puudutab abikaasade lahuselu ja abielu kehtetuks tunnistamist, vt vastuseid küsimustele 4 ja 7.

Abielulahutuse avaldusega Rootsi kohtusse pöördumise eeltingimuseks on kõigepealt nõue, et kohus oleks pädev sellist küsimust menetlema. Nii on see loomulikult juhul, kui mõlemad abikaasad on Rootsi kodanikud ja elavad Rootsis. Kuid Rootsi kohus on pädev ka järgmistel juhtudel:

ÜlesÜles

  • kui mõlemad abikaasad on Rootsi kodanikud,
  • kui hageja on Rootsi kodanik ja tema alaline elukoht on Rootsis või tal on varem, pärast 18aastaseks saamist, olnud Rootsis alaline elukoht,
  • kui hageja ei ole Rootsi kodanik, kuid tema alaline elukoht on vähemalt üks aasta olnud Rootsis, või
  • kui kostja alaline elukoht on Rootsis.

Kui on välja selgitatud, et Rootsi kohus on pädev abielulahutuse küsimust menetlema, võetakse asi menetlusse selles Rootsi esimese astme kohtus, mille haldusalasse jääb naise või mehe alaline elukoht. Kui kummagi alaline elukoht ei ole Rootsis, võtab asja menetlusse Stockholmi linnakohus.

Abielulahutuse küsimuse menetlemiseks esimese astme kohtus on kaks moodust. Kui mõlemad abikaasad soovivad abielu lahutada, võivad nad selle kohta anda sisse ühise avalduse. Kuid kui ainult üks abikaasadest soovib lahutada, peab ta esimese astme kohtule esitama hagiavalduse. Mõlemal juhul tuleb avaldusele lisada mõlema abikaasa isikutõendid. Isikutõendi saab nõutada maksuameti kontorist selles piirkonnas, kus ollakse kantud rahvastikuregistrisse. Isikutõend ei tohi olla vanem kui kolm kuud.

12. Kas on võimalik saada õigusabi, et vähendada kohtukulusid?

Kohtuasjas, mis puudutab abielulahutust ja sellega seotud küsimusi, võimaldatakse õigusabi ainult juhul, kui selleks on erilised põhjused.

13. Kas kohtuotsust abielu lahutamise / abikaasade lahuselu / abielu kehtetuks tunnistamise kohta võib edasi kaevata?

Mis puudutab abikaasade lahuselu ja abielu kehtetuks tunnistamist, vt vastuseid küsimustele 4 ja 7.

ÜlesÜles

Jah, kohtuotsuse abielu lahutamise kohta võib edasi kaevata.

14. Mida teha, et mõnes teises liikmesriigis langetatud kohtuotsust abielu lahutamise / abikaasade lahuselu / abielu kehtetuks tunnistamise kohta Rootsis tunnustataks?

Vastavalt nõukogu määrusele (EÜ) 1347/2000 abieluasjade ja vanemliku vastutusega abikaasade ühiste laste eest seotud asjade kohtualluvuse ning kohtuotsuste tunnustamise ja täitmise kohta (Brüsseli II määrus) tunnustatakse ühes liikmesriigis langetatud kohtuotsust teistes liikmesriikides ilma ühegi erimenetluse järgimist nõudmata. Siiski leidub teatud põhjuseid tunnustamisest keeldumiseks.

Brüsseli II määruse põhireegel on, et mõnes teises liikmesriigis abielulahutuse või abikaasade lahuselu või abielu kehtetuks tunnistamise kohta langetatud kohtuotsus tuleb automaatselt võrdsustada Rootsi vastavate otsustega ja see peab saama samasuguse õigusliku mõju kui samaväärne Rootsi otsus. Isegi kui määrus põhineb automaatse tunnustamise põhimõttel, on huvitatid isikutel siiski võimalik saada kinnitus välismaise kohtuotsuse tunnustamise või mittetunnustamise kohta Rootsis. Vastavasisuline avaldus tuleb esitada Svea ringkonnakohtule, mis selles etapis võtab avalduse suhtes seisukoha ilma vastaspoolt ära kuulamata.

15. Millise kohtu poole tuleks pöörduda, et nõuda kohtuotsuse uuesti läbivaatamist selleks, et Rootsis tunnustataks mõnes teises liikmesriigis langetatud kohtuotsust abielu lahutamise / abikaasade lahuselu / abielu kehtetuks tunnistamise kohta? Kuidas selliseid kohtuasju menetletakse?

Nagu on öeldud vastuses vastuses 14, tuleb pöörduda Svea ringkonnakohtu poole, kui soovitakse kasutada Brüsseli II määruses sätestatud võimalust saada kinnitus välismaise kohtuotsuse tunnustamise kohta Rootsis. Kui Svea ringkonnakohus on sellise menetluse käigus kinnitanud, et kõnealust kohtuotsust tunnustatakse, on vastaspoolel võimalus taotleda selle otsuse uuesti läbivaatamist. Sellist uuesti läbivaatamist taotletakse Svea ringkonnakohtus, mis täiendava menetluse käigus peab ära kuulama mõlemad pooled. Svea ringkonnakohtu otsuse taotluse uuesti läbivaatamise kohta võib seejärel ülemkohtule edasi kaevata.

16. Millise riigi seadusi rakendatakse abielulahutuse kohtuasjas abikaasade vahel, kelle alaline elukoht ei ole Rootsis või kellel on teine kodakondsus?

Rootsi kohtus menetletava abielulahutuse taotlust menetletakse alati vastavalt Rootsi seadustele (lex fori-põhimõte).

Teatud juhtudel tuleb arvesse võtta ka välisriikide seaduste sisu. See kehtib järgmistel juhtudel:

  • Kui mõlemad abikaasad on välisriigi kodanikud ja kummalgi pole olnud alalist elukohta Rootsis juba vähemalt ühe aasta jooksul, ei tohi vastu ühe abikaasa tahtmist langetada kohtuotsust abielu lahutamise kohta, kui selleks puudub alus vastavalt selle riigi seadustele, mille kodanikud mõlemad abikaasad või üks nendest on.
  • Kui mõlemad abikaasad on välisriigi kodanikud ja üks nendest väidab, et vastavalt selle riigi seadustele, mille kodanikud abikaasad on, puudub alus abielu lahutada, ei tohi langetada kohtuotsust abielu lahutamise kohta, kui selleks ei ole nimetatud abikaasa või abikaasade ühiste laste huvide seisukohalt erilisi põhjuseid.

Tuleb rõhutada, et ka nendel juhtudel, mida nimetatakse mõlemas ülaltoodud punktis, on küsimus Rootsi seaduste puhtas rakendamises, ent teatud kaitsega selle vastu, et abielu ei lahutataks Rootsi seaduste järgi juhul, kui abikaasad on Rootsiga nõrgalt seotud ja selle vastu räägivad kaalukad asjaolud.

« Abielulahutus - Üldteave | Rootsi - Üldteave »

ÜlesÜles

Viimati muudetud: 30-08-2006

 
  • Ühenduse õigus
  • Rahvusvaheline õigus

  • Belgia
  • Bulgaaria
  • Tšehhi Vabariik
  • Taani
  • Saksamaa
  • Eesti
  • Iirimaa
  • Kreeka
  • Hispaania
  • Prantsusmaa
  • Itaalia
  • Küpros
  • Läti
  • Leedu
  • Luksemburg
  • Ungari
  • Malta
  • Holland
  • Austria
  • Poola
  • Portugal
  • Rumeenia
  • Sloveenia
  • Slovakkia
  • Soome
  • Rootsi
  • Ühendkuningriik