Euroopa Komisjon > EGV > Abielulahutus > Hispaania

Viimati muudetud: 10-12-2008
Trükiversioon Lisa järjehoidja

Abielulahutus - Hispaania

EJN logo

Käesolevat lehekülge ei eksisteeri enam. Esialgset keeleversiooni on ajakohastatud ning selle võib nüüd leida Euroopa e-õiguskeskkonna portaalist.


 

SISUKORD

1. Millistel tingimustel abielu lahutatakse? 1.
2. Millistel alustel abielu lahutatakse? 2.
3. Millised on abielulahutuse tagajärjed: 3.
a) seoses abikaasade isiklike suhetega? a)
b) seoses vara jagamisega abikaasade vahel? b)
c) seoses abikaasade alaealiste lastega? (Vt „Responsabilidad parental – España” [Vanemlik vastutus – Hispaania]) c)
d) seoses abikaasade ülalpidamiskohustusega?(Vt „Obligación de alimentos – España” [Elatisnõuded – Hispaania]) d)
4. Mida tähendab õiguslik termin „lahuselu” igapäevaelus? 4.
5. Millised on lahuselu eeltingimused? 5.
6. Millised on lahuselu õiguslikud tagajärjed? 6.
7. Mida tähendab õiguslik termin „abielu kehtetuks tunnistamine” igapäevaelus? 7.
8. Millised on abielu kehtetuks tunnistamise eeltingimused? 8.
9. Millised on abielu kehtetuks tunnistamise õiguslikud tagajärjed? 9.
10. Kas abielulahutuse küsimusi on võimalik lahendada kohtuväliselt? 10.
11. Kuhu tuleb esitada avaldus abielu lahutamiseks, lahuseluks või abielu kehtetuks tunnistamiseks? Millised on sellega seotud vorminõuded ja millised dokumendid tuleb avaldusele lisada? 11.
a) Kuhu tuleb esitada abielu lahutamise avaldus a)
b) Vorminõuded ja dokumendid b)
12. Kas kõnealuse menetluse kulude katteks on võimalik saada menetlusabi? 12.
13. Kas abielulahutuse, lahuselu või abielu kehtetuks tunnistamise otsuse saab edasi kaevata? 13.
14. Mida tuleb teha, et Euroopa Liidu ühe riigi kohtu abielulahutuse, lahuselu või abielu kehtetuks tunnistamise kohta tehtud lahendit tunnustataks teises liikmesriigis? 14.
15. Millisesse kohtusse peab pöörduma, et vaidlustada Euroopa Liidu ühe riigi kohtu abielulahutuse, lahuselu või abielu kehtetuks tunnistamise otsuse tunnustamine teises liikmesriigis? Milline on menetluse kord eespool nimetatud juhtudel? 15.
16. Millise riigi õigust kohaldatakse, kui abikaasad ei ela Hispaanias või kui nad on eri riikide kodanikud? 16.

 

1. Millistel tingimustel abielu lahutatakse?

Pärast seaduse 15/2005 kohast reformi ei nõuta Hispaanias abielu lahutamiseks eelnevat lahuselu ega seaduses sätestatud põhjuste olemasolu. See tähendab, et abielu lahutamiseks on võimalik esitada hagi otse, viitamata seejuures põhjusele (abielu lahutab alati kohus).

Abielulahutusmenetluse võib algatada ühe abikaasa taotlusel, ühe abikaasa taotlusel ja teise abikaasa nõusolekul või mõlema abikaasa taotlusel. Abielu lahutamiseks peavad olema täidetud järgmised tingimused:

  1. Kui abielu lahutatakse mõlema abikaasa taotlusel või ühe abikaasa taotlusel ja teise abikaasa nõusolekul, peab abielu sõlmimisest olema möödunud vähemalt kolm kuud.
  2. Kui abielu lahutatakse ainult ühe abikaasa taotlusel, peab abielu sõlmimisest olema möödunud vähemalt kolm kuud.
  3. Kui on tõendatud, et abielulahutusega seotud kohtuasjas hagejaks oleva abikaasa või mõlema abikaasa või ühe abikaasa laste elu, füüsiline või vaimne tervis või seksuaalne puutumatus on ohustatud, puudub nõue, et abielu sõlmimisest peab olema möödunud teatud aeg.

Kirjeldatud süsteemi alusel võib öelda, et abielu lahutamiseks piisab sellest, kui on täidetud eespool nimetatud tingimused, nii et põhimõtteliselt (ja välja arvatud viimati nimetatud olukorras) ei saa kostja vaidlustada abielulahutust materiaalsetele põhjustele viidates.

Lisaks võimalusele esitada hagi otseselt abielu lahutamiseks, on Hispaania õigusaktides sätestatud võimalus taotleda lahuselu, mille puhul kooselu peatatakse, kuid abielu ei lahutata.

Nagu eespool märgitud, võib abielu lahutada (samuti otsustada lahuselu):

ÜlesÜles

  • ühe abikaasa taotlusel
  • mõlema abikaasa taotlusel või ühe abikaasa taotlusel ja teise abikaasa nõusolekul.

Esimesel juhul tuleb hagis ära näidata meetmed, mille abil reguleerida abielulahutuse või lahuselu tagajärgi. Kõnealuste meetmete üle vaieldakse menetluse käigus ning kui abikaasad ei jõua kokkuleppele, otsustab kõnealuste meetmete kohaldamise kohtunik.

Teisel juhul tuleb hagile lisada kokkulepe, mille abikaasad on sõlminud kohaldatavate meetmete kohta. Kõnealused meetmed mõjutavad järgmisi valdkondi: ühine aadress, laste eest hoolitsemine ja nende ülalpidamine, ühisvara jagamine ja võimalik elatise maksmine abikaasale.

Lahuselu ja abielulahutust reguleerivad õigusnormid kehtivad nii samast kui erinevast soost inimeste vaheliste abielude suhtes, kuna seaduse 13/2005 alusel tunnistatakse Hispaanias meeste ja naiste õigust sõlmida abielu ning abielu suhtes kehtivad samad eeltingimused ja tagajärjed, olenemata asjaolust, kas abikaasad on samast või erinevast soost.

2. Millistel alustel abielu lahutatakse?

Pärast seaduse 15/2005 alusel toimunud reformi ei nõuta Hispaanias abielu lahutamiseks põhjuse olemasolu, kuna abielus olemist peetakse abikaasade vabaduse avalduseks.

Järgida tuleb vaid nõuet, et abielulahutuse taotlemiseks peab abielu sõlmimisest olema möödunud teatud minimaalne ajavahemik (v.a kindlaksmääratud juhtudel). Kõnealune tingimus on järgmine:

  1. Kui abielu lahutatakse mõlema abikaasa taotlusel või ühe abikaasa taotlusel ja teise abikaasa nõusolekul, peab abielu sõlmimisest olema möödunud vähemalt kolm kuud.
  2. Kui abielu lahutatakse ainult ühe abikaasa taotlusel, peab abielu sõlmimisest olema möödunud vähemalt kolm kuud.
  3. Kui on tõendatud, et abielulahutusega seotud kohtuasjas hagejaks oleva abikaasa või mõlema abikaasa või ühe abikaasa laste elu, füüsiline või vaimne tervis või seksuaalne puutumatus on ohustatud, puudub nõue, et abielu sõlmimisest peab olema möödunud teatud aeg.

3. Millised on abielulahutuse tagajärjed:

a) seoses abikaasade isiklike suhetega?

Abielulahutuse esimeseks tagajärjeks on abielusideme katkestamine. Seega puudub edasine abielust tulenev kohustus koos elada või vastastikku teineteist abistada ja mõlemad abikaasad võivad vabalt sõlmida uue abielu.

ÜlesÜles

Samuti nagu abielu sõlmimine ei tähenda Hispaanias seda, et üks abikaasadest kaotab oma nime, ei põhjusta abielulahutus nime muutumist. Abielulahutusega kaasneb abikaasade isiklikes suhetes vaid perekonnaseisu muutumine abielus olevast lahutatuks.

b) seoses vara jagamisega abikaasade vahel?

Abielulahutusega kaasneb abieluvararežiimi lõpetamine ja abielu jooksul kogunenud ühise vara likvideerimine, mis lõpeb ühisvara jagamisega, st protsessiga, mis toimub vastavalt abieluvararežiimile.

c) seoses abikaasade alaealiste lastega? (Vt „Responsabilidad parental – España” [Vanemlik vastutus – Hispaania])

Abielulahutuse otsus ei mõjuta vanemate ja abielust sündinud laste vahelisi suhteid, v.a seoses eestkostega, mille puhul kohus, kes abielu lahutab, peab andma eestkosteõiguse ühele abikaasale ja külastusõiguse teisele abikaasale või jagatud eestkoste mõlemale abikaasale.

Jagatud eestkoste määramiseks peavad vanemad olema saavutanud kokkuleppe (kas reguleeriva lepingu esialgses projektis või menetluse käigus), kuigi kohtunik võib erandkorras (ühe vanema taotluse alusel ja igal juhul prokuröri nõusolekul) otsustada jagatud eestkoste kasuks põhjendusel, et vaid selline eestkoste režiim kaitseb kõige paremini alaealise huve.

Abielulahutus ei vabasta vanemaid põhimõtteliselt oma kohustustest lastega seoses, seega peavad mõlemad laste ülalpidamises osalema.

Tavaliselt tähendab see, et eestkosteõiguseta abikaasa peab maksma eestkosteõigusega abikaasale elatist, kuni lapsed saavad majanduslikult iseseisvaks või kui otsustatakse, et nad ei ole oma süü tõttu saanud majanduslikult iseseisvaks.

ÜlesÜles

d) seoses abikaasade ülalpidamiskohustusega?(Vt „Obligación de alimentos – España” [Elatisnõuded – Hispaania])

Abielulahutusega kaotatakse kooselamise ja vastastikuse abistamise kohustus; seega ei ole kumbki abikaasa enam kohustatud toetama ega ülal pidama teist abikaasat. Kui abielulahutus põhjustab aga abikaasade majandusliku ebavõrdsuse, nii et üks abikaasa on halvemas olukorras kui enne abielu lõppemist, on halvemas olukorras oleval abikaasal õigus saada teiselt abikaasalt elatist, mis kaotaks kõnealuse ebavõrdsuse.

4. Mida tähendab õiguslik termin „lahuselu” igapäevaelus?

Lahuselu tähendab abikaasade ühise elu lõpetamist, st kooselu kohustuse lõppemist, mõjutamata seejuures mis tahes kokkulepet ülalpidamise kohta, mis on sõlmitud võimaliku ebavõrdsuse kaotamiseks. Samal ajal ei saa kumbki abikaasa enam kasutada teise vara abieluga kaasnevate kulude katmiseks.

5. Millised on lahuselu eeltingimused?

Nagu ka abielu puhul, ei eelda lahuselu pärast seaduse 15/2005 alusel toimunud reformi põhjusele viitamist, kuna abielus olemist peetakse abikaasade vabaduse avalduseks.

Järgida tuleb vaid nõuet, et lahuselu taotlemiseks peab abielu sõlmimisest olema möödunud teatud minimaalne ajavahemik (v.a kindlaksmääratud juhtudel). Kõnealune tingimus on järgmine:

  1. Kui lahuselu otsustatakse mõlema abikaasa taotlusel või ühe abikaasa taotlusel ja teise abikaasa nõusolekul, peab abielu sõlmimisest olema möödunud vähemalt kolm kuud.
  2. Kui lahuselu otsustatakse ainult ühe abikaasa taotlusel, peab abielu sõlmimisest olema möödunud vähemalt kolm kuud.
  3. Kui on tõendatud, et abielulahutusega seotud kohtuasjas hagejaks oleva abikaasa või mõlema abikaasa või ühe abikaasa laste elu, füüsiline või vaimne tervis või seksuaalne puutumatus on ohustatud, puudub nõue, et abielu sõlmimisest peab olema möödunud teatud aeg.

6. Millised on lahuselu õiguslikud tagajärjed?

Lahuselul on samad õiguslikud tagajärjed nagu abielulahutusel, välja arvatud see, et lahuselu tulemusel ei katkestata abielusidemeid. Seega on võimalik abikaasad lepitada ja abielu täielikult taastada, kusjuures abikaasad ei pea sõlmima uut lepingut.

ÜlesÜles

7. Mida tähendab õiguslik termin „abielu kehtetuks tunnistamine” igapäevaelus?

Abielu kehtetuks tunnistamine tähendab kohtulikku avaldust, et sõlmitud abielul on sellised puudused, mis muudavad selle algusest peale õigustühiseks, kusjuures kõnealune kohtulik avaldus tähendab tegelikult seda, et abielu ei ole kunagi olemas olnud ja seega ei ole abielul mingeid tagajärgi. Seega saavad mõlemad abikaasad tagasi oma vallalise isiku staatuse.

Sellega kaasneb abieluvararežiimi tühistamine ja ühisvara likvideerimine ning kooselu ja vastastikuse abistamise kohustuse lakkamine.

Vastupidiselt sellele, mis toimub lahuselu või abielulahutuse korral, takistab asjaolu, et abielu ei ole kunagi sõlmitud, igasuguse hüvitise maksmist (hüvitise maksmine eeldab kehtiva abielu olemasolu); siiski on heauskselt tegutsenud abikaasal võimalus saada hüvitist, kui teine abikaasa on abielu sõlmides tegutsenud pahauskselt.

Nii nagu lahuselu või abielulahutuse korral säilib lastel sama õiguslik staatus, mis neil oli enne abielu kehtetuks tunnistamist.

8. Millised on abielu kehtetuks tunnistamise eeltingimused?

Abielu kehtetuks tunnistamise eeltingimused on järgmised:

  1. Üks pooltest ei ole andnud oma nõusolekut abielu sõlmimiseks.
  2. Abielu sõlmiti olenemata järgmiste abielu takistavate asjaolude olemasolust:
    1. Üks abiellujatest oli mittetäieõiguslik alaealine, välja arvatud juhul, kui kõnealune isik oli vähemalt 15aastane ja oli saanud kohtult vastava loa (vanusest tingitud takistus).
    2. Üks pooltest oli abielu sõlmimise ajal juba abielus (bigaamia).
    3. Üks pooltest on teise otsene üleneja või alaneja sugulane või lapsendatud laps (veresugulus).
    4. Üks pooltest on teise kuni kolmanda astme sugulane - onu venna/õetütar -, välja arvatud juhul, kui kohtult on saadud vastav luba (veresugulus).
  3. Üks pooltest on mõistetud süüdi teise poole mõrvas või mõrvast osavõtmises, välja arvatud juhul, kui justiitsministeerium on talle armu andnud.
  4. Abielu sõlmiti kohtuniku, linnapea või muu kvalifitseeritud ametniku või tunnistajate kohalolekuta. Abielu kehtivust ei mõjuta siiski asjaolu, et abielu sõlmiv ametnik on ebapädev või ei ole selleks õiguspäraselt määratud, kui vähemalt üks abikaasadest on tegutsenud heauskselt ning ametnik on täitnud oma ülesandeid avalikult.
  5. Üks pooltest ei olnud abielu sõlmides teadlik teise poole tegelikust isikust või sellistest isikuomadustest, mis oleksid võinud olla otsustavad, kui ta andis abielu sõlmimiseks oma nõusoleku.
  6. Üks pooltest sõlmis abielu sunni või tõsise ähvarduse tõttu.

9. Millised on abielu kehtetuks tunnistamise õiguslikud tagajärjed?

Abielu kehtetuks tunnistamine tähendab, et abielu oli kehtetu alates sõlmimisest. Sel alusel saavad abikaasad tagasi oma vallalise isiku staatuse.

ÜlesÜles

Kõik tagajärjed, mis kaasnesid kehtetuks tunnistatud abieluga abielu sõlmimise ja kehtetuks tunnistamise kohtulahendi kuupäeva vahel, jäävad kehtima, kui asi on seotud laste ja heauskselt tegutsenud abikaasa või abikaasadega.

Pahauskne abikaasa ei osale heauskselt toiminud abikaasa hüvitises, kui toimub näilise abieluvararežiimi likvideerimine.

Kooselu puhul võib heauskselt tegutsenud isik seevastu saada hüvitist, mis kõrvaldab sellise majandusliku ebavõrdsuse, mis võib olla tingitud abielu kehtetuks tunnistamise kohtulahendist.

10. Kas abielulahutuse küsimusi on võimalik lahendada kohtuväliselt?

Hispaanias ei reguleerita pereliikmete vahendusmenetlust ühegi riikliku seadusega. Seda reguleeritakse siiski teatavate autonoomsete kogukondade kehtestatud seadustega. Näiteks 25. juuni seadus 5/1997, millega reguleeritakse sotsiaalteenuste süsteemi Valencia kogukonnas, 31. mai seadus 4/2001, millega reguleeritakse pereliikmete vahendusmenetlust Galicias, 15. märtsi seadus 1/2001 pereliikmete vahendusmenetluse kohta Kataloonias, Valencia kogukonna 19. detsembri 2001. aasta seadus, 8. aprilli seadus 15/2003 pereliikmete vahendusmenetluse kohta Kanaari saartel või Castilla-La Mancha 2. juuni 2005. aasta seadus.

Riikliku seaduse puudumine ei takista poolte vahel kokkuleppele jõudmist. Nõukogu määruse (EÜ) nr 2201/2003 artiklis 55 on sätestatud, et keskasutused teevad teise liikmesriigi keskasutuse või vanemliku vastutuse kandja taotluse põhjal konkreetsetel juhtudel koostööd kõnealuse määruse eesmärkide saavutamiseks. Sel eesmärgil võtavad nad otseselt või ametivõimude või muude organite kaudu tegutsedes kõik sobivad meetmed, järgides kõnealuse liikmesriigi õigust isikuandmete kaitse küsimustes, et muu hulgas hõlbustada vanemliku vastutuse kandjate vahelist kokkulepet vahenduse teel või muul viisil ning hõlbustada sel eesmärgil piiriülest koostööd. Euroopa Liidu tasandil on olemas ka Euroopa Parlamendi ja nõukogu 22. oktoobri 2004. aasta direktiivi ettepanek vahenduse teatavate aspektide kohta tsiviil- ja kaubandusasjades, millele eelnevalt avaldati 19. aprillil 2002 roheline raamat vaidluste kohtuvälise lahendamise kohta tsiviil- ja kaubandusõiguses. 2005. aasta juuni tegevuskavas on ette nähtud vaidluste kohtuvälise lahendamise ja vahenduse kohta direktiivi vastuvõtmine 2006. aastal.

ÜlesÜles

Seoses pereliikmete vahendusmenetlusega on 8. juuli seaduse 15/2005 preambulis nimetatud vahenduse kehtestamist pereliikmete nõuete kohtuvälise vabatahtliku lahendamise viisina, et jõuda erapooletu ja neutraalse vahendaja abil vastastikusele kokkuleppele. Kõnealuse seadusega lisatakse tsiviilmenetluse seaduse artiklisse 770 uus säte 7ª I. Kõnealuse sättega võimaldatakse pooltel paluda lahuselu- või abielulahutusmenetluse peatamist, kui nad püüavad jõuda kokkuleppele. Kõnealust peatamist tuleb lubada vastavalt tsiviilmenetluse seaduse artiklile 19.4 ning sellega kaasneb ka vahendaja kasutamise võimalus. Lisaks on valitsus saavutanud kokkuleppe (seaduse kolmandas lõppsättes) koostada seaduse eelnõu vahenduse kohta, mis põhineks Euroopa Liidu kehtestatud põhimõtetel ning igal juhul vabatahtlikkuse, erapooletuse, neutraalsuse ja konfidentsiaalsuse põhimõtetel, ja seoses autonoomsete kogukondade loodud vahendusteenustega. 8. juuli seadusega 15/2005 pereliikmete vahendusele antud tõuge on väga oluline, kuna see on lisatud määruse (EÜ) nr 2201/2003 artiklisse 55.

Lisaks sellele on Hispaanias seadus sugudevahelise vägivalla ärahoidmise kohta (28. detsembri seadus 1/2004), milles on sätestatud tervikliku kaitse meetmed sugudevahelise vägivalla vastu. Kõnealuse seaduse artikliga 44 lisatakse seadusesse kohtunikkonna kohta (1. juuli seadus 6/1985) artikkel 87 ter, millega sätestatakse naiste vastu suunatud vägivalla juhtumeid menetlevate kohtute pädevus tsiviil- ja kriminaalasjades ning mille punktis 5 on sätestatud, et sellistes sugudevahelise vägivalla olukordades on vahendus keelatud.

11. Kuhu tuleb esitada avaldus abielu lahutamiseks, lahuseluks või abielu kehtetuks tunnistamiseks? Millised on sellega seotud vorminõuded ja millised dokumendid tuleb avaldusele lisada?

a) Kuhu tuleb esitada abielu lahutamise avaldus

Lahuselu, abielulahutuse või abielu kehtetuks tunnistamise hagisid võivad menetleda kõik Hispaania kohtud, kui:

ÜlesÜles

  • Mõlemal abikaasal on Hispaania kodakondsus.
  • Mõlemad abikaasad elavad alaliselt Hispaanias.
  • Kostja elab alaliselt Hispaanias.
  • Mõlema abikaasa viimane alaline elukoht oli Hispaanias, kui üks abikaasadest elab ikka veel seal.
  • Ühe abikaasa alaline elukoht on Hispaanias, kui hagiavaldus on esitatud ühiselt.
  • Hageja alaline elukoht on Hispaanias, kui ta on seal elanud vähemalt ühe aasta vahetult enne hagiavalduse esitamist või kui ta on seal elanud vähemalt kuus kuud vahetult enne hagiavalduse esitamist ja on lisaks Hispaania kodanik.
  • Asi võib olla Hispaania kohtute pädevuses ka juhul, kui pooled on sõnaselgelt või vaikimisi valinud kõnealuse kohtualluvuse või kui hageja on hispaanlane ja elab Hispaanias, kuigi puuduvad muud määravad tegurid, kuid sellisel juhul on võimalik, et Euroopa Liidu teised liikmesriigid ei pruugi Hispaania kohtu otsust tunnustada.

Hispaania territooriumil tuleb abielulahutuse, lahuselu või abielu kehtetuks tunnistamise avaldus esitada esimese astme kohtule ja eelkõige järgmisele esimese astme kohtule:

  • Abikaasade ühise kodu asukohas.
  • Kui abikaasad elavad eri halduspiirkondades, võib hageja valida
    • koha, kus abikaasad elasid viimati koos, või kostja elukoha;
    • kui kostjal puudub kindel elukoht, võib hageja esitada avalduse oma äranägemisel kohas, kus kostja elab või viimati elas.
  • Kui eespool nimetatud kriteeriumid ei ole täidetud, tuleks avaldus esitada hageja elukohajärgsele esimese astme kohtule.
  • Kui abielulahutuse või lahuselu avalduse esitavad abikaasad ühiselt, võivad nad selle esitada oma viimase ühise elukoha või ühe hageja elukoha järgsele kohtunikule.
  • Esialgsete meetmete kohaldamise taotluse võib esitada taotleja elukoha järgsele esimese astme kohtule.

Lisateabe saamiseks Hispaania kohtusüsteemi kohta vt Partidos judiciales español (halduspiirkonnad).

ÜlesÜles

b) Vorminõuded ja dokumendid

Abielu kehtetuks tunnistamise, lahuselu või abielulahutuse avaldus tuleb esitada kirjalikult ja sellele peavad alla kirjutama hagejat abistav advokaat ja teda esindav prokurör. Nimetatud asjatundjad võivad olla ühised, kui abikaasad esitavad lahuselu või lahutuse avalduse ühiselt.

Lahuselu, abielu kehtetuks tunnistamise või abielulahutuse avaldusele tuleb lisada järgmised dokumendid:

  • Abielutunnistus ja vajaduse korral laste sünnitunnistused - ei piisa lihtsalt Libro de Familia lisamisest.
  • Dokumendid, millele avaldust esitav(ad) abikaasa(d) tugineb/tuginevad.
  • Dokumendid, mis võimaldavad hinnata abikaasade ja vajaduse korral laste majanduslikku olukorda, näiteks tuludeklaratsioonid, kviitungid, pangatõendid, omandiõigust kinnitavad dokumendid või vararegistrist saadud tõendid, kui pooled taotlevad varalist laadi abinõusid.
  • Kokkuleppe projekt, kui lahuselu või abielulahutuse taotlemiseks esitatakse ühine avaldus.

12. Kas kõnealuse menetluse kulude katteks on võimalik saada menetlusabi?

Hispaania tunnistab, et menetlusabi saamise õigus on kodakondsusest olenemata kõigil isikutel, kes tõendavad, et neil puuduvad avalduse esitamiseks ja menetluses osalemiseks piisavad vahendid.

Füüsilised isikud, kellel puuduvad vahendid avalduse esitamiseks ja menetluses osalemiseks, on isikud, kelle sissetulek ja rahalised vahendid, arvutatuna kord aastas kõigi tagajärgede ja eesmärkidega ja iga pereliikme kohta, ei ületa kahekordset menetlusabi taotlemise ajal kehtivat riiklikku miinimumpalka. [Salario Mínimo Interprofesional español].

ÜlesÜles

Taotlus tuleb esitada Colegio de Abogados'ele (advokatuur) samas kohas, kus asub põhikohtuasja menetlev kohus, või taotleja elukohajärgsele kohtule; viimasel juhul edastab kohtuorgan taotluse kohta teate territoriaalselt pädevale Colegio de Abogados'ele.

Advokatuurid (Colegios de Abogados) on määratud taotlusi vastuvõtvateks asutusteks piiriüleste vaidluste korral. Sellisel juhul on taotlevaks asutuseks see Colegio de Abogados, mis vastab taotleja alalisele elukohale.

Nendes riikides elavad Euroopa kodanikud, mis on liitunud Euroopa Nõukogu menetlusabitaotluste edastamise lepinguga (Agreement of the Council of Europe on Transmission of Requests of Legal Aid), võivad esitada oma taotluse otse sellele keskasutusele, mis on tema riigis määratud kõnealust lepingut kohaldama.

Taotlus tuleb esitada enne menetluse algust või - kui taotleja on kostja - enne hagile vastamist. Nii hageja kui kostja võivad siiski taotleda menetlusabi ka hiljem, kui see on põhjendatud nende majandusliku olukorra muutumisega.

Kui ühisvarast ei piisa ning üks abikaasadest ei saa menetlusabi teise abikaasa majandusliku olukorra tõttu, võib teist abikaasat kohustada kandma menetluse kulud kas osaliselt või täielikult nn litis expensas korra alusel.

13. Kas abielulahutuse, lahuselu või abielu kehtetuks tunnistamise otsuse saab edasi kaevata?

Hispaania kohtute poolt lahuselu, abielulahutust ja abielu kehtetuks tunnistamist käsitlevates menetlustes tehtud otsuseid võib edasi kaevata. Kaebus tuleb esitada viie päeva jooksul vaidlustatud otsuse teinud esimese astme kohtule, kes vormistab apellatsioonkaebuse, kusjuures selle lahendamiseks on pädev vastav provintsikohus.

ÜlesÜles

Hispaanias ei kohaldata abielu kehtetuks tunnistamise, lahuselu ja abielulahutusega seotud menetlustes tehtud otsuste suhtes nende vaidlustamisel esialgset täitmist; teisalt ei peata kaebuse esitamine otsusel põhinevate meetmete kohaldamist ja kõnealused meetmed on otseselt täitmisele pööratavad isegi juhul, kui on esitatud apellatsioonkaebus.

Abikaasade poolt ühiselt algatatud lahuselu- või abielulahutusmenetluse korral ei saa vaidlustada sellist kohtulahendit, millega lahuelu või abielulahutus jõustub ning kinnitatakse tervikuna kohtule esitatud kokkulepe. Peaprokuratuur, kui see on kaasatud, võib siiski esitada apellatsioonkaebuse noorte või teovõimeta laste huvides. Ühisavaldusega algatatud menetluse korral võib edasi kaevata kohtulahendi, millega jäetakse abielulahutuse või lahuselu avaldus või abikaasade pakutud meetmed kas osaliselt või täielikult rahuldamata. Sel juhul ei peata meetmete osas tehtud lahendi peale esitatud kaebus kõnealuste meetmete kohaldamist, ega mõjuta kõnealuse lahendi kohustuslikku laadi lahuselu või abielulahutusega seoses.

Seoses ajutiste ja esialgsete meetmetega, mida kohtunik võib kohaldada enne lahuselu-, abielu kehtetuks tunnistamise või abielulahutusmenetlust või selle ajal, tuleks selgeks teha, et kõnealuseid meetmeid kohaldavaid lahendeid ei saa edasi kaevata, isegi kui nimetatud lahendid ei ole lõplikud kohtuotsused ega ole selles etapis siduvad. Ajutiste meetmete osas tehtud lahendeid ei vaadata läbi apellatsiooni korras, vaid sellise lõpliku kohtuotsuse kaudu, millega lõppeb lahuselu-, abielu kehtetuks tunnistamise või abielulahutusmenetlus.

ÜlesÜles

14. Mida tuleb teha, et Euroopa Liidu ühe riigi kohtu abielulahutuse, lahuselu või abielu kehtetuks tunnistamise kohta tehtud lahendit tunnustataks teises liikmesriigis?

Kõnealuses küsimuses tuleks rakendada eelkõige nõukogu 29. mai 2000. aasta määrust nr 2201/2003 PDF File (PDF File 543 KB), mis käsitleb kohtualluvust ning kohtuotsuste tunnustamist ja täitmist kohtuasjades, mis on seotud abieluasjade ja vanemliku vastutusega ning mis kehtib kõigis liikmesriikides, v.a Taanis.

Kui soovitakse ainult uuendada ühes liikmesriigis perekonnaseisuasutuse registri andmeid teises liikmesriigis tehtud abielulahutus-, lahuselu- või abielu kehtetuks tunnistamise menetlustega seotud kohtuotsuste alusel ning kui kõnealuseid otsuseid ei saa enam edasi kaevata, piisab iga riigi perekonnaseisuasutuse registripidajale lihtsalt sellekohase taotluse esitamisest, millele lisatakse:

  • otsuse koopia, mis peab sisaldama vajalikke andmeid kõnealuse otsuse autentsuse kindlaksmääramiseks vastavalt otsuse teinud riigi õigusaktidele,
  • otsuse teinud liikmesriigi kohtu või pädeva asutuse poolt välja antud ametlikule tüüpvormile vastav tõend,
  • dokument, mis tõendab, et menetlusdokumendid on kostjale nõuetekohaselt kätte toimetatud, või kinnitab, et kostja nõustus otsusega, kui tegemist oli tagaseljaotsusega.

Kui taotletakse mõnes teises liikmesriigis, v.a Taanis, abielulahutuse, abielu kehtetuks tunnistamise või lahuseluga seoses tehtud kohtulahendi tunnustamist või deklaratsiooni tunnustamata jätmise kohta Hispaanias, tuleb esitada tunnustamistaotlus, ilma et oleks vajalik näidata ära, et tunnustatav kohtulahend oleks kohustuslik riigis, kus see tehti, selle isiku elukohajärgsele esimese astme kohtule, kelle suhtes tunnustamis- või tunnustamata jätmise taotlus esitatakse. Kui kostja ei ela Hispaanias, võib taotluse esitada tema Hispaania asukoha või tema viimase Hispaanias asuva elukoha järgsele kohtule või - kui see ei ole võimalik - hageja elukohajärgsele kohtule.

ÜlesÜles

Taotlus tuleb esitada kirjalikult advokaadi ja prokuröri allkirjadega ning lisada samad dokumendid nagu eespool nimetatud juhtudel.

Taanis tehtud otsuste tunnustamine Hispaanias on reguleeritud Hispaania õigusega. Taotlus koostatakse kindlaid vorminõudeid järgides ning esitatakse seejärel otse Hispaania Ülemkohtule.

15. Millisesse kohtusse peab pöörduma, et vaidlustada Euroopa Liidu ühe riigi kohtu abielulahutuse, lahuselu või abielu kehtetuks tunnistamise otsuse tunnustamine teises liikmesriigis? Milline on menetluse kord eespool nimetatud juhtudel?

Nagu eelmisele küsimusele antud vastusest võib järeldada, on otsuse tunnustamata jätmise taotlemise kord sarnane otsuse tunnustamise taotlemise korrale. Kui otsus oli tunnustatud vastavalt nõukogu määrusele nr 2201/2003 PDF File (PDF File 543 KB), võib seda vaidlustada ainult pärast tunnustamise otsusest teatamist ja seaduses sätestatud tähtaja jooksul, esitades apellatsioonkaebuse vastavale provintsikohtule. Kui asi on seotud Taani kohtu lahendiga, tuleb see vaidlustada siis, kui isik kutsutakse Hispaania Ülemkohtusse osalema menetluses, milles teine pool on taotlenud lahendi tunnustamist. Igal juhul peavad vastuväite ametlikult esitama advokaat ja prokurör.

16. Millise riigi õigust kohaldatakse, kui abikaasad ei ela Hispaanias või kui nad on eri riikide kodanikud?

Hispaanias reguleeritakse lahuselu ja abielulahutust selle riigi õiguse alusel, mille kodanikud olid abikaasad avalduse esitamise ajal, ning ühise kodakondsuse puudumisel abikaasade alalise elukoha järgse riigi õiguse alusel või selle puudumisel abikaasade viimase ühise elukoha riigi õiguse alusel, kui üks abikaasadest elab veel alaliselt selles riigis.

ÜlesÜles

Kui üks abikaasadest on hispaanlane või elab alaliselt Hispaanias, kohaldatakse igal juhul Hispaania õigust:

  1. Kui ükski eespool nimetatud õigustest ei ole kohaldatav.
  2. Kui avaldus esitatakse Hispaania kohtule ja kui lahuselu või abielulahutust nõuavad mõlemad abikaasad või üks abikaasadest teise abikaasa nõusolekul.
  3. Kui esimeses lõikes nimetatud õiguste kohaselt ei tunnustata lahuselu või abielulahutust või kui tunnustamine on diskrimineeriv või vastuolus avaliku korraga.

Lahuselu, abielulahutust ja abielu kehtetuks tunnistamist reguleeritakse teisalt selle riigi õigusega, mida kohaldatakse nii abielu katkemise põhjuste kui selle tagajärgede analüüsimiseks.

Abieluvararežiimi lõpetamist reguleeritakse abikaasade vaheliste lepingute ja kokkulepetega, kui need on kooskõlas abieluküsimusi reguleeriva õigusega, ning selle riigi õigusega, kus üks abikaasadest elas abieluvararežiimi lõpetamise otsuse tegemise ajal või kus oli tema alaline elukoht.

Vanemate ja laste vahelisi suhteid reguleeritakse lastekaitseseadustega või nende puudumisel lapse alalise elukoha järgse riigi õigusega.

Esialgsete ja ennetavate meetmete puhul tuleks loogiliselt kohaldada sama riigi õigust, millega reguleeritakse igal konkreetsel juhul lahuselu, abielu kehtetuks tunnistamist või abielulahutust.

Seoses välisriigi õiguse tunnustamise ja tõendamisega Hispaanias tuleb igal konkreetsel juhul kontrollida selle sisu ja kehtivust, kusjuures Hispaania kohtul on õigus kasutada mis tahes tõendamisviise, mida ta peab vajalikuks kõnealuse õiguse kohaldamiseks.

Lõpuks tuleb rõhutada, et Hispaanias toimuvaid menetlusi reguleeritakse alati Hispaania menetlusõiguse alusel, sõltumata abielulahutuse, lahuselu või abielu kehtetuks tunnistamise suhtes kohaldatavast õigusest ning ainsad erandid nimetatud reeglist on sätestatud nendes konventsioonides ja lepingutes, millega Hispaania on ühinenud, nagu ühenduse õigusaktid, mis mõnel juhul sisaldavad menetlusõiguslikke norme, mis on Hispaania menetlusõiguse suhtes ülimuslikud.

Täiendav informatsioon

  • Recommendation nº R(98) 1 of the committee of ministers to member states on family mediation English - Recommandation N° R (98) 1 du Comité des Ministres aux États Membres sur la Médiation familiale français [Euroopa Nõukogu]
  • Consejo General del Poder Judicial español (Kohtunike Ülemkogu)
  • Ministerio de Justicia en España English - español (Hispaania Justiitsministeerium)

« Abielulahutus - Üldteave | Hispaania - Üldteave »

ÜlesÜles

Viimati muudetud: 10-12-2008

 
  • Ühenduse õigus
  • Rahvusvaheline õigus

  • Belgia
  • Bulgaaria
  • Tšehhi Vabariik
  • Taani
  • Saksamaa
  • Eesti
  • Iirimaa
  • Kreeka
  • Hispaania
  • Prantsusmaa
  • Itaalia
  • Küpros
  • Läti
  • Leedu
  • Luksemburg
  • Ungari
  • Malta
  • Holland
  • Austria
  • Poola
  • Portugal
  • Rumeenia
  • Sloveenia
  • Slovakkia
  • Soome
  • Rootsi
  • Ühendkuningriik