Euroopa Komisjon > EGV > Abielulahutus > Rumeenia

Viimati muudetud: 12-05-2009
Trükiversioon Lisa järjehoidja

Abielulahutus - Rumeenia

EJN logo

Käesolevat lehekülge ei eksisteeri enam. Esialgset keeleversiooni on ajakohastatud ning selle võib nüüd leida Euroopa e-õiguskeskkonna portaalist.


 

SISUKORD

1. Millistel tingimustel on võimalik abielu lahutada? 1.
2. Millistel alustel abielu lahutatakse? 2.
3. Millised on abielulahutuse õiguslikud tagajärjed 3.
a) seoses abikaasade isiklike suhetega (näiteks perekonnanime küsimus)? a)
b) seoses vara jagamisega abikaasade vahel? b)
c) seoses abikaasade alaealiste lastega (näiteks vanemlik vastutus ja hooldusõigus)? (Vt teemat „Vanemlik vastutus – Rumeenia") c)
d) seoses abikaasade ülalpidamiskohustusega? (Vt teemat „Elatisnõuded – [Rumeenia]") d)
4. Mida tähendab õigustermin „lahuselu” igapäevaelus? 4.
5. Millised on lahuselu eeltingimused? 5.
6. Millised on lahuselu õiguslikud tagajärjed? 6.
7. Mida tähendab õigustermin „abielu kehtetuks tunnistamine” igapäevaelus? 7.
8. Millised on abielu kehtetuks tunnistamise põhjused? 8.
9. Millised on abielu kehtetuks tunnistamise õiguslikud tagajärjed? 9.
10. Kas abielulahutusega seotud küsimusi on võimalik kohtuväliselt lahendada? 10.
11. Kuhu tuleb esitada avaldus abielu lahutamiseks, lahuseluks või abielu kehtetuks tunnistamiseks? Millised on sellega seotud vorminõuded ja millised dokumendid tuleb avaldusele lisada? 11.
12. Kas menetluse kulude katteks on võimalik saada menetlusabi? 12.
13. Kas abielulahutuse, lahuselu või abielu kehtetuks tunnistamise kohta tehtud otsust saab edasi kaevata? 13.
14. Mida peab tegema teises liikmesriigis abielulahutuse, lahuselu või abielu kehtetuks tunnistamise kohta tehtud kohtulahendi õiguslikuks tunnustamiseks teises liikmesriigis? 14.
15. Millisesse kohtusse tuleb pöörduda, et vaidlustada ühes Euroopa Liidu liikmesriigis tehtud abielulahutuse, lahuselu või abielu kehtetuks tunnistamise otsuse tunnustamine teises liikmesriigis? Milline on menetluse kord eespool nimetatud juhtudel? 15.
16. Millise riigi õigust kohaldatakse abielulahutuse menetluses, kui abikaasad ei ela Rumeenias või kui nad on eri riikide kodanikud? 16.

 

1. Millistel tingimustel on võimalik abielu lahutada?

(näiteks võimalus abielu lahutamiseks vastastikusel kokkuleppel, lahuselu taotlus jne)

Abielu lahutamine abikaasade vastastikusel kokkuleppel on võimalik, kui abielus on alates lahutamise avalduse kuupäevast oldud vähemalt üks aasta ning kui abielust ei ole sündinud lapsi.

Vastastikuse kokkuleppe puudumisel on võimalik abielu lahutada ühe abikaasa nõudel järgmistel juhtudel:

  • kohus on seisukohal, et abielu lahutamiseks on tõsised põhjused;
  • kui abikaasade suhete halvenemiseks on tõsised põhjused;
  • abielu jätkamine ei ole lahutust taotleva abikaasa jaoks enam võimalik.

2. Millistel alustel abielu lahutatakse?

(näiteks abielu pöördumatu purunemine, abikaasa süütegu, lahuselu)

Abielulahutuse alused on kohtupraktika kohaselt järgmised:

  • ühe abikaasa põhjendamatu keeldumine kooselust või ühise kodu põhjendamatu hülgamine (faktiline lahuselu kostjast abikaasa süül)
  • ühe abikaasa truudusetus;
  • halb käitumine (kõlbeline või füüsiline);
  • ühe abikaasa ravimatu haigus, millest teine abikaasa ei olnud abielludes teadlik, kui on tuvastatud, et haiguse sümptomid muutuvad halvemaks ning nende laad õigustab hagejast abikaasa keeldumist kooselust kostjast abikaasaga, kuna abielu jätkamine on muutunud võimatuks.

3. Millised on abielulahutuse õiguslikud tagajärjed

a) seoses abikaasade isiklike suhetega (näiteks perekonnanime küsimus)?
  • nad ei ole enam abielus ning mõlemad lahutatud abikaasad võivad uuesti abielluda;
  • mõlemad abikaasad võtavad tagasi oma abielueelse nime. Erand: abikaasad võivad kokku leppida, et abielludes oma abikaasa perekonnanime võtnud abikaasa jääb selle nimega pärast lahutust, tingimusel et see lepiti kokku kohtuotsuse tegemise ajal, aga mitte pärast seda;
  • abikaasadel ei ole enam kohustust teineteist moraalselt toetada.
b) seoses vara jagamisega abikaasade vahel?

Ühisvara võib jagada abikaasade vastastikusel kokkuleppel või kohtuotsusega.

ÜlesÜles

Abikaasade vahelise kokkuleppe võib koostada:

  • lahutusotsuse tegemise ajal;
  • abielulahutuse menetluse ajal, kas kohtus või notariaalselt tõestatud dokumendina;
  • vahetult pärast lõplikku lahutusotsust;
  • kohe kui lahutusotsus on kantud abielulepingusse.

Kui abikaasad ei jõua ühisvara jagamises kokkuleppele, võidakse ühisvara jagamist taotleda pärast abielu purunemist abielulahutuse menetluse ajal, iseseisva nõudena või mis tahes ajal pärast seda (kõrvalnõudena).

Mõlemale abikaasale kuuluva vara osa määratakse kindlaks nende panuse põhjal ühisvara omandamisse ja säilitamisse. Naise tööd kodus ning laste eest hoolitsemist võetakse arvesse mõlema abikaasa panuse kindlaksmääramisel ühisvara omandamisel. Panus võidakse kindlaks määrata igasuguse tõendi alusel, kuna tegemist on faktilise olukorraga.

c) seoses abikaasade alaealiste lastega (näiteks vanemlik vastutus ja hooldusõigus)? (Vt teemat „Vanemlik vastutus – Rumeenia")

Isegi kui vanemad ei ole eestkoste suhtes ühtegi taotlust esitanud, on kohus kohustatud abielulahutuse korral tegema otsuse alaealiste laste eestkoste kohta. Kohtu otsus alaealiste laste eestkoste kohta põhineb lapse huvidel. Enne otsuse tegemist peab kohus ära kuulama lapsevanemad, lastekaitseasutuse ja lapsed alates kümnendast eluaastast. Lapsevanemate kokkulepet seoses alaealiste laste eestkostega ei pea kohus arvesse võtma.

Kui laps on olnud ühe vanema eestkostel, siis kuuluvad sellele vanemale vanema õigused ja kohustused seoses lapsega. Teisel vanemal on õigus säilitada isiklik kontakt lapsega ning kontrollida lapse kasvatamist ja haridust, sealhulgas ametiharidust.

ÜlesÜles

d) seoses abikaasade ülalpidamiskohustusega? (Vt teemat „Elatisnõuded – [Rumeenia]")

Endisel abikaasal on õigus saada ülalpidamist rahaliste vajaduste katteks abielu eel või ajal tekkinud töövõimetuse korral või abielulahutusele järgnenud aasta jooksul tekkinud töövõimetuse korral, kui see on tingitud abielulahutusega seotud sündmustest.

Endine abikaasa kaotab õiguse saada ülalpidamist endiselt abikaasalt uuesti abiellumise korral.

Kui abielulahutuse otsusega on tuvastatud üksnes ühe abikaasa süü, siis kõnealusel abikaasal on õigus saada ülalpidamist teiselt abikaasalt üksnes ühe aasta jooksul pärast abielulahutust, samas kui teisel abikaasal on õigus saada ülalpidamist määramata aja jooksul.

4. Mida tähendab õigustermin „lahuselu” igapäevaelus?

Rumeenia õiguses ei tunta mõistet „lahuselu”, vaid „faktiline lahuselu”.

5. Millised on lahuselu eeltingimused?

6. Millised on lahuselu õiguslikud tagajärjed?

(näiteks kas seda saab muuta abielulahutuseks, kas see on abielulahutuse eeltingimuseks?)

7. Mida tähendab õigustermin „abielu kehtetuks tunnistamine” igapäevaelus?

Abielu tunnistatakse kehtetuks abielulepingu õigusnõuete rikkumise tõttu. Abielu saab kehtetuks tunnistada üksnes kohtuotsusega. Kehtetuks tunnistamine võib toimuda nii tagasiulatuvalt kui ka tulevikku suunatult – abielu tunnistatakse kehtetuks algusest peale.

ÜlesÜles

8. Millised on abielu kehtetuks tunnistamise põhjused?

Abielu võib kehtetuks tunnistada abielulepingu järgmiste sätete rikkumise korral:

  • abielu sõlmiti abiellumisea nõuet rikkudes;
  • abielu sõlmiti juba abielus oleva isikuga;
  • abielu sõlmiti sugulaste vahel, kelle sugulusastme tõttu on abiellumine keelatud (abielu on keelatud otsejoones sugulaste vahel, hoolimata nende sugulusastmest, või külgjoones sugulaste vahel kuni neljanda astmeni);
  • abielu sõlmiti lapsendaja või selle sugulase ning tema lapsendatud lapse või selle sugulase vahel;
  • abielu sõlmiti vaimupuudega isikuga;
  • abielu sõlmiti tulevaste abikaasade nõusolekuta või sellist nõusolekut ei antud vastavalt õiguses ettenähtud korrale (abielu peab olema sõlmitud perekonnaseisuametniku poolt perekonnaseisuametis tulevaste abikaasade juuresolekul, kes peavad nõusoleku andma isiklikult ja avalikult);
  • perekonnaseisuametnik ei olnud pädev (abielutseremoonia teostas ametnik, kellel puudus selleks õigus);
  • abielu sõlmiti samast soost isikute vahel;
  • abiellumisteadet ei avaldatud ning abielu sõlmimisel puudusid tunnistajad.

Abielu saab kehtetuks tunnistada ka juhul, kui nõusolek oli kehtetu vea (üksnes seoses teise abikaasa füüsilise identiteediga), pettuse või sunni tõttu.

9. Millised on abielu kehtetuks tunnistamise õiguslikud tagajärjed?

Õiguslikust seisukohast on abielu kehtetu algusest peale. Seetõttu:

ÜlesÜles

  • mõlemad abikaasad võtavad tagasi oma abielueelse nime.
  • ühisvara režiim tunnistatakse kehtetuks algusest peale, kuna abielu kehtetuks tunnistamisel on tagasiulatuv jõud. Kui vara omandati abielu sõlmimise ja abielu kehtetuks tunnistamise kuupäeva vahel, käsitletakse seda vara kahe abikaasa ühisvarana;
  • abikaasade vahel ei ole ülalpidamiskohustust;
  • üleelanud abikaasal ei ole pärimisõigust, kuna abielu käsitletakse kehtetuna algusest peale;
  • abielulahutus ei muuda laste õiguslikku seisundit, keda käsitletakse asjaomasest abielust sündinud lastena. Seega, kuigi abielu on kehtetuks tunnistatud, käsitletakse iga kuni abielu kehtetuks tunnistamiseni sündinud või eostatud lapse põlvnemist samal viisil kehtivast abielust sündinud lapsega.

10. Kas abielulahutusega seotud küsimusi on võimalik kohtuväliselt lahendada?

(näiteks perevahendus)

Vahendamine – Seadus nr 192/2006 vahendamise ja vahendaja elukutse kohta. Abielulahutuse otsuse teeb siiski kohus.

11. Kuhu tuleb esitada avaldus abielu lahutamiseks, lahuseluks või abielu kehtetuks tunnistamiseks? Millised on sellega seotud vorminõuded ja millised dokumendid tuleb avaldusele lisada?

Vastavalt Rumeenia tsiviilkohtumenetluse seadustiku artiklile 607 tuleb abielulahutuse avaldus esitada kohtule, kelle tööpiirkonnas asub abikaasade viimane ühine kodu.

Kui abikaasadel ei olnud ühist kodu või kui kumbki abikaasa ei ela enam nende viimases ühises kodus, tuleb avaldus esitada kohtule, kelle tööpiirkonnas asub kostja kodu. Kui aga kostjal ei ole kodu Rumeenias, tuleb avaldus esitada kohtule, kelle tööpiirkonnas asub hageja kodu.

ÜlesÜles

Avaldus abielu lahutamiseks või kehtetuks tunnistamiseks tuleb esitada kostja elukohajärgsele kohtule. Kui kostja elukoht on välisriigis või tal ei ole elukohta, tuleb avaldus esitada kostja viibimiskoha järgsele kohtule. Kui kostja viibimiskoht ei ole teada, siis tuleb avaldus esitada hageja elukohajärgsele kohtule.

Kohaldatakse tsiviilkohtumenetluse seadustiku tavapäraseid sätteid.

12. Kas menetluse kulude katteks on võimalik saada menetlusabi?

Menetlusabi võib saada vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku artiklites 74–81 sätestatud tingimustele. Menetlusabi kohtumenetluse kulude osaliseks või täielikuks katmiseks võidakse anda menetluse igas etapis.

13. Kas abielulahutuse, lahuselu või abielu kehtetuks tunnistamise kohta tehtud otsust saab edasi kaevata?

Jah. Abielulahutuse kohta tehtud otsust on võimalik edasi kaevata 30 päeva jooksul pärast otsuse teatavakstegemist.

Abielu kehtetuks tunnistamise otsust on võimalik edasi kaevata 15 päeva jooksul pärast otsuse teatavakstegemist.

14. Mida peab tegema teises liikmesriigis abielulahutuse, lahuselu või abielu kehtetuks tunnistamise kohta tehtud kohtulahendi õiguslikuks tunnustamiseks teises liikmesriigis?

Abielulahutuse kohta tehtud kohtuotsuse tunnustamisel kohaldatavaks õigusaktiks on määrus (EÜ) nr 2201/2003 (Brüsseli II määrus).

Avaldus tuleb esitada kostja Rumeenias paikneva elukoha või viibimiskoha järgsele kohtule. Kui kostja viibimiskoht ei ole teada, tuleb avaldus esitada hageja elukoha või viibimiskoha järgsele kohtule.

ÜlesÜles

15. Millisesse kohtusse tuleb pöörduda, et vaidlustada ühes Euroopa Liidu liikmesriigis tehtud abielulahutuse, lahuselu või abielu kehtetuks tunnistamise otsuse tunnustamine teises liikmesriigis? Milline on menetluse kord eespool nimetatud juhtudel?

Avaldus tuleb esitada tunnustamise kohta otsuse teinud kohtust kõrgemalseisvale kohtule. Kohaldatakse tsiviilkohtumenetluse seadustiku tavapäraseid sätteid.

16. Millise riigi õigust kohaldatakse abielulahutuse menetluses, kui abikaasad ei ela Rumeenias või kui nad on eri riikide kodanikud?

(selgitage õigusnorme, mille alusel määratakse kindlaks kohaldatav õigus iga liikmesriigi puhul).

Et määrata kindlaks rahvusvahelise eraõigusega seotud suhete puhul kohaldatavad sätted, tuleb osutada seadusele nr 105/1992 rahvusvahelise eraõiguse kohta.

Lisaks kohaldatakse abikaasade isiklike ja varaliste suhete puhul tavapärast riigisisest õigust. Kui abikaasadel on eri kodakondsus, kohaldatakse nende suhtes ühise elukohariigi õigust.

Tavapärast riigisisest õigust või abikaasade ühise elukohariigi õigust kohaldatakse isegi juhul, kui üks abikaasadest vahetab kodakondsust või elukohta.

Kui abikaasadel on eri kodakondsus või erinev elukoht, kohaldatakse nende isiklike ja varaliste suhete puhul selle riigi õigust, kus neil on või oli ühine elukoht või millega nad olid kõige tugevamalt seotud.

Kui asjakohane välisriigi õigus, mis on kindlaks määratud vastavalt eespool nimetatule, ei luba abielulahutust või lubab seda teistsugustel tingimustel, kohaldatakse Rumeenia õigust, kui üks abikaasadest on abielulahutuse avalduse esitamise ajal Rumeenia kodanik.

Täiendav informatsioon

Kasulikud veebisaidid:

www.just.ro română

rahvusvaheline õigusalane koostöö

« Abielulahutus - Üldteave | Rumeenia - Üldteave »

ÜlesÜles

Viimati muudetud: 12-05-2009

 
  • Ühenduse õigus
  • Rahvusvaheline õigus

  • Belgia
  • Bulgaaria
  • Tšehhi Vabariik
  • Taani
  • Saksamaa
  • Eesti
  • Iirimaa
  • Kreeka
  • Hispaania
  • Prantsusmaa
  • Itaalia
  • Küpros
  • Läti
  • Leedu
  • Luksemburg
  • Ungari
  • Malta
  • Holland
  • Austria
  • Poola
  • Portugal
  • Rumeenia
  • Sloveenia
  • Slovakkia
  • Soome
  • Rootsi
  • Ühendkuningriik