Euroopa Komisjon > EGV > Abielulahutus > Portugal

Viimati muudetud: 03-08-2007
Trükiversioon Lisa järjehoidja

Abielulahutus - Portugal

EJN logo

Käesolevat lehekülge ei eksisteeri enam. Esialgset keeleversiooni on ajakohastatud ning selle võib nüüd leida Euroopa e-õiguskeskkonna portaalist.


 

SISUKORD

1. Millised on abielulahutuse saamise tingimused? 1.
2. Millised on abielulahutuse põhjused? 2.
3. Millised on abielulahutuse õiguslikud tagajärjed: 3.
a) Abikaasade vahelistele isiklikele suhetele: a)
b) Vara jagamisele abikaasade vahel: b)
c) Abielupaari alaealistele lastele: c)
d) Teisele abikaasale elatise maksmise kohustus: d)
4. Mida tähendab lahuselu ja varalahususe mõiste praktikas? 4.
5. Millised on lahutuse ja varalahususe põhjused? 5.
6. Millised õiguslikud tagajärjed kaasnevad lahuselu ja varalahususega? Kas seda saab muuta abielulahutuseks? Kas selline lahuselu on abielulahutuse saamise vajalikuks tingimuseks? 6.
7. Mida tähendab „abielu kehtetuks tunnistamine” praktikas? 7.
8. Millised põhjused on abielu kehtetuks tunnistamise aluseks? 8.
9. Millised on abielu kehtetuks tunnistamise õiguslikud tagajärjed? 9.
10. Kas on olemas kohtuväliseid alternatiivseid vahendeid abielulahutusega seonduvate küsimuste lahendamiseks ilma kohtusse pöördumata? 10.
11. Kuhu tuleb esitada abielulahutuse / lahuselu ja varalahususe / abielu kehtetuks tunnistamise hagi? Milliseid vorminõudeid tuleb täita ja mis dokumendid tuleb avaldusele lisada? 11.
12. Kas ma saan õigusabi menetluse kulude katteks? 12.
13. Kas ma võin abielulahutuse / lahuselu ja varalahususe / abielu kehtetuks tunnistamise otsuse edasi kaevata? 13.
14. Mida tuleb teha, et Euroopa Liidu ühe riigi kohtu poolt langetatud abielulahutuse / lahuselu ja varalahususe / abielu kehtetuks tunnistamise otsust tunnustataks teises liikmesriigis? 14.
15. Millisesse kohtusse pean esitama hagi teise liikmesriigi poolt tehtud abielulahutuse / lahuselu ja varalahususe / abielu kehtetuks tunnistamise otsuse tunnustamise vastu? 15.
16. Millist seadust kohaldatakse mitte Portugalis elava abielupaari või eri kodakondsusega abikaasade abielulahutushagi suhtes? 16.

 

1. Millised on abielulahutuse saamise tingimused?

Portugalis saab abielulahutuse vastastikusel kokkuleppel või kohtuvaidluse teel.

Esimesel juhul eeldatakse abielu mõlema osapoole kokkulepet abielusidemete lõpetamise ning ka elatise maksmise osas neid vajavale abikaasale, vanemliku vastutuse osas alaealiste laste suhtes, perekonna kodu edasise otstarbe ja korra osas, mis kehtib protsessi ajal seoses nimetatud elatise maksmise, nimetatud vanemliku vastutuse kandmise ja nimetatud kodumaja kasutamisega.

Kohtuvaidlusega abielulahutust taotleb kohtus üks abikaasa teise vastu ning see eeldab, et võidakse nimetada abielukohustuste süülist rikkumist selliselt, et nende raskusastmest või korduvusest lähtuvalt välistavad need ühiselu võimaluse. Esitatud faktide raskusastme hindamisel peab kohus arvesse võtma taotlejale omistada võidavat süüd ja abielupaari haridustaset ning moraalset tundlikkust.

2. Millised on abielulahutuse põhjused?

Vastastikusel kokkuleppel toimuva lahutusmenetluse korral ei pea abikaasad oma taotluse põhjust teatavaks tegema.

Kohtuvaidluse teel võib abielulahutust taotleda üks abikaasadest, kui teine rikub eelmises vastuses nimetatud tingimustel abielukohustusi austuse (sõnade või tegudega, mis haavavad teise abikaasa au, mainet, ühiskondlikku väärikust, uhkust, eneseväärikust, tundlikkust või isiklikku tundelaadi), truuduse (abielurikkumine, jättes seeläbi täitmata eranditult ja siiralt üksnes teisele pühendumise kohustuse), kooselu (hüljates abikaasade elukoha), koostöö (jättes täitmata teineteise aitamise ja abistamise ning pereeluga kaasneva vastutuse kandmise kohustuse) ja teineteise abistamise (jättes täitmata elatise andmise ja perekonna igapäevaste vajadustega kaasnevate maksekohustuste kandmisele kaasa aitamise kohustuse) osas.

ÜlesÜles

Abikaasa ei või aga saada abielulahutust:

  1. kui ta on õhutanud teist taotluse põhjendusena esitatud tegu toime panema või on tahtlikult loonud selle toimumiseks soodsad tingimused;
  2. kui ta on oma hilisema käitumisega, nimelt selgesõnalise või vaikiva andestamisega, näidanud, et ta ei pea toimepandud tegu ühiselu takistuseks.

Kohtuvaidlusega abielulahutuse põhjuseks on veel:

  1. tegelik lahuselu kolm aastat järjest;
  2. tegelik lahuselu ühe aasta jooksul, kui abielulahutust taotleb üks abikaasa ilma teise vastuseisuta;
  3. teise abikaasa vaimsete võimete muutumine, kui see on kestnud üle kolme aasta ja kui selle raskusest tulenevalt seab see ohtu ühiselu võimalikkuse;
  4. äraolek, ilma et äraolijast oleks teateid vähemalt kahe aasta jooksul.

Tegelikuks lahuseluks loetakse kõnealuste eesmärkide seisukohalt, kui abikaasade vahel ei ole kooselu ja kui neil mõlemal või ühel neist on kavatsus seda mitte taastada.

3. Millised on abielulahutuse õiguslikud tagajärjed:

a) Abikaasade vahelistele isiklikele suhetele:

Abielulahutus lõpetab abielu ja sellel on samad õiguslikud tagajärjed, mis on abielu lõppemisel surma tõttu, välja arvatud seadusega ettenähtud erandid.

Lõpeb seega eelmise küsimuse vastuses nimetatud kohustuste kehtivus.

Vaatamata abielulahutusele võib üks abielupooltest alles jätta teise poole perekonnanimed, mis ta on võtnud, kui teine pool annab selleks nõusoleku või kui kohus seda lubab, pidades silmas esitatud põhjendusi. Endine abikaasa võib nõusoleku anda õiguslikus korras koostatud notariaalse dokumendiga (menetluses kirjalikult registreeritud osapoole tahteavaldus) või perekonnaseisuametniku ees tehtud avaldusega. Kohtuliku loa taotluse endise abikaasa perekonnanimede kasutamiseks võib teha abielulahutusprotsessil või eraldi protsessil isegi pärast abielulahutuse väljakuulutamist.

ÜlesÜles

b) Vara jagamisele abikaasade vahel:

Ainu- või peasüüdlaseks tunnistatud abikaasa ja samuti teise abikaasa vaimsete võimete muutumise põhjendusel abielulahutust taotlenud abikaasa peab hüvitama oma abikaasale abielulahutusega tekitatud varalise kahju, kusjuures hüvitamistaotlus tuleb koostada abielulahutushagi käigus.

Abielulahutuse tagajärjed abikaasade varalistele suhetele ulatuvad tagasi hagi esitamise kuupäevani.

Abielulahutusega kaasnevaid varalisi tagajärgi võib jõustada kolmandate isikute suhtes alles alates kohtulahendi registreerimise kuupäevast.

Ainu- või peasüüdlaseks tunnistatud abikaasa ei või vara jagamisel saada rohkem, kui ta saaks juhul, kui abielu oleks sõlmitud abielu jooksul omandatud ühisvara õigusliku režiimi põhimõtte alusel (kord, milles loetakse abikaasade lahusvaraks kummagi abikaasa vara abielu sõlmimise hetkel, nende omandusse pärast abiellumist pärimise või kinke teel tulnud vara ja abielu jooksul varasema isikliku õiguse alusel otseselt omandatud vara, ning ühisvaraks loetakse abikaasade töö viljad ja nende poolt abielu jooksul soetatud vara).

Ainu- või peasüüdlaseks tunnistatud abikaasa kaotab kõik teiselt abikaasalt või kolmandalt isikult abieluga seoses või abieluseisuse alusel saadud või saadaolevad hüved, olenemata sellest, kas sellekohane eritingimus tekkis enne või pärast abielu sõlmimist. Süütu või mitte peasüüdlane abikaasa säilitab kõik teiselt abikaasalt või kolmandalt isikult saadud või saadaolevad hüved, isegi kui need kehtestati vastastikususe tingimusel; ta võib nendest hüvedest ühepoolse tahteavaldusega loobuda, kuid kui abielust on sündinud lapsi, on loobumine lubatud ainult laste kasuks.

ÜlesÜles

Kohus võib anda perekonna kodu üürile kummalegi abikaasale tema palvel, olenemata sellest, kas kodu on ühisvara või teise abikaasa lahusvara, võttes nimelt arvesse kummagi abikaasa vajadusi ja abielupaari laste huve.

Nimetatud üürimise suhtes kehtivad eluaseme üürimise eeskirjad, kuid kohus võib kindlaks määrata lepingutingimused, olles abikaasad ära kuulanud, ning võib üürilepingu majaomaniku taotlusel lõpetada, kui hiljem tekkinud asjaolud seda õigustavad.

c) Abielupaari alaealistele lastele:

Abielulahutuse, lahuselu ja varalahususe, abielu tühisuse või kehtetuks tunnistamise juhtudel määratakse lapsega seonduv, talle tasutav elatis ja selle tasumise viis vanemate kokkuleppel, mille kiidab heaks kohus (või perekonnaseisuamet abikaasade vastastikusel kokkuleppel toimuva lahuselu- ja abielulahutusmenetluste korral).

Kui kokkulepet ei saavutata, teeb kohus otsuse kooskõlas alaealise huvidega, sealhulgas lapse huviga säilitada väga lähedane suhe vanemaga, kelle hoolde last ei anta, kusjuures lapse hooldeõigus võidakse anda kummalegi vanemale, kolmandale isikule või kasvatus- või hooldusasutusele.

Lähemaid selgitusi selle küsimuse kohta leiate koduleheküljelt: „Responsabilidade parental – Portugal” (Vanemlik vastutus – Portugal).

d) Teisele abikaasale elatise maksmise kohustus:

Lahuselu ja varalahususe korral säilib õigus elatisele.

Ka abielulahutus ei kustuta automaatselt seda õigust.

Abielulahutuse korral on õigus elatist saada:

ÜlesÜles

  1. abikaasal, keda ei peeta süüdlaseks või, kui süüd on mõlemal, siis abikaasa, keda ei peeta abielulahutusotsuses peasüüdlaseks, kui abielulahutus määrati süülise abielukohustuste rikkumise alusel (juhtudel, kus rikkumise raskus või korduvus seab ühiselu võimalikkuse ohtu), kolm aastat järjest kestnud faktilise lahuselu korral või aastase faktilise lahuselu korral, kui abielulahutust taotleb üks abikaasa ilma teise vastuseisuta;
  2. süüdioleval abikaasal, kui abielulahutus määrati teise abikaasa vaimsete võimete ränga, ühiselu võimalust ohustaval viisil muutumise alusel, mis on kestnud üle kolme aasta;
  3. kummalgi abikaasal, kui abielulahutus määrati vastastikusel kokkuleppe alusel või kui kohtuvaidlusega abielulahutuse korral loetakse mõlemaid võrdselt süüdlaseks.

Erandkorras võib kohus võrdsuse põhimõttel määrata elatise abikaasale, kellel ei ole sellele õigust, võttes arvesse eelkõige abielu kestust ja selle abikaasa panust abielupaari majanduslikku seisu.

Elatise summa määramisel peab kohus arvestama abikaasade vanust ja tervislikku seisundit, nende kutsekvalifikatsioone ja töövõimalusi, aega, mis nad peavad vajadusel pühendama ühiste laste kasvatamisele, abikaasade sissetulekuid ja tulusid ning üldiselt kõiki asjaolusid, mis mõjutavad elatist saava abikaasa vajadusi ja elatist maksva abikaasa võimalusi.

Seda korda rakendatakse juhtudel, kui on määratud inimeste lahuselu ja varalahusus.

Kui abielu on tühiseks või kehtetuks tunnistatud, säilib heauskselt toiminud abikaasa õigus elatisele pärast lõpliku kohtuotsuse vastuvõtmist (hetk, millest alates otsus ei kuulu edasikaebamisele) või vastava otsuse registreerimist (vastavat märget sisaldava teksti abieluregistrisse kandmist).

ÜlesÜles

Õigus elatisele lõpeb, kui elatise saaja sõlmib uue abielu või muutub oma moraalse käitumise tõttu elatise saamist mitte väärivaks.

4. Mida tähendab lahuselu ja varalahususe mõiste praktikas?

Inimeste lahuselu ja varalahusus ei lõpeta abielusidemeid, vaid kustutab kooselu- ja vastastikuse abistamise kohustused, ilma et see piiraks õigust elatisele.

Varaliselt kaasnevad lahuseluga samad tagajärjed, mis kaasneksid abielu lõpetamisega.

Inimeste lahuselu ja varalahusus lõpeb abikaasade leppimisega või abielu lõpetamisega.

Abikaasad võivad igal ajal taastada kooselu ning täievolilised abieluõigused ja -kohustused. Leppimine võib toimuda lahutusprotsessi tingimustes (poolte tahteavalduse alusel kohtuametniku aktidesse kantud kirjalik tekst) või notariaalaktiga ning kohus peab selle heaks kiitma, kusjuures kohtuotsus tuleb registreerida kohtu algatusel. Kui lahutus on toimunud perekonnaseisuameti tingimustes, toimub leppimine lahutusprotsessi lõpetamisega ning see kuulub kinnitamisele vastava perekonnaseisuametniku poolt ning otsus tuleb registreerida selle ameti algatusel. Leppimine jõustub selle kinnitamise hetkest alates.

Kui lahuselu ja varalahususe välja kuulutanud lõplikust kohtuotsusest (kohtuvaidlusega või vastastikusel kokkuleppel) on möödunud kaks aastat, ilma et abikaasad oleksid leppinud, võivad nad taotleda, et lahuselu muudetaks abielulahutuseks. Kui ümbermuutmist taotlevad mõlemad abikaasad, ei ole nimetatud tähtaja möödumist vaja oodata. Ümbermuutmist võib taotleda kumbki abikaasa nimetatud tähtajast olenemata, kui teine abikaasa paneb pärast lahuselu toime abielurikkumise. Kohtuotsus, millega muudetakse lahuselu abielulahutuseks, ei või muuta lahutusprotsessil abikaasade süü osas otsustatut.

ÜlesÜles

Lahuselu ja varalahususe suhtes kohaldatakse abielulahutuse suhtes sätestatut, vajalike kohandustega.

5. Millised on lahutuse ja varalahususe põhjused?

Lahuselu ja varalahususe põhjused on samad mis kohtuvaidlusega abielulahutuse puhul.

6. Millised õiguslikud tagajärjed kaasnevad lahuselu ja varalahususega? Kas seda saab muuta abielulahutuseks? Kas selline lahuselu on abielulahutuse saamise vajalikuks tingimuseks?

Vastavalt eelmise küsimuse vastuses öeldule kustutab inimeste lahuselu ja varalahusus kooselu- ja vastastiku abistamise kohustused, ilma et see piiraks õigust elatisele, kusjuures varaliselt kaasnevad sellega samad tagajärjed, mis kaasneksid abielu lõpetamisega. Kumbki abikaasa säilitab teiselt abikaasalt nimeks võetud perekonnanimed.

Lahuselu ja varalahususe võib muuta abielulahutuseks, kuigi see ei ole abielulahutusprotsessi tingimuseks ega järguks.

Inimeste lahuselu ja varalahusus lõpeb abikaasade leppimisega või abielu lõpetamisega.

7. Mida tähendab „abielu kehtetuks tunnistamine” praktikas?

„Abielu kehtetuks tunnistamine” tähendab abielu õiguslike tagajärgede tühistamist seda võimaldava asjaomase eksimuse põhjenduseks toomise teel.

8. Millised põhjused on abielu kehtetuks tunnistamise aluseks?

Abielu on kehtetuks tunnistatav, kui selle sõlmis:

  1. alla kuueteistkümne aasta vanune isik;
  2. sõlmisid ilmselt nõrgamõistuslikud inimesed (isegi selge mõistuse hetkedel);
  3. psüühilise hälbe tõttu vastavat keeldu omav või teovõimetu kodanik;
  4. lõpetamata eelmise abieluga seotud isik, isegi kui vastav kanne ei ole perekonnaseisuregistrisse tehtud;
  5. sõlmisid otseliinis sugulusastmega seotud isikud (see olukord esineb, kui üks sugulane põlvneb teisest);
  6. sõlmisid õde-vend omavahel või äiad (ämmad ) ja väimehed (miniad).

Ka on kehtetuks tunnistatav abielu, mis sõlmitakse:

ÜlesÜles

  1. teise poole abikaasa tahtlikus tapmises, isegi kui seda ei ole teoks tehtud, süüdimõistetud või selles kaasosalise abielluja poolt;
  2. ühe või mõlema abielluja tahte vastaselt või vea tõttu eksitatud tahtega või mõlema koosmõjul;
  3. tunnistajate juuresolekuta, kuigi seda nõuab seadus.

9. Millised on abielu kehtetuks tunnistamise õiguslikud tagajärjed?

Abielu kehtetuks tunnistamisega lõpevad kooselu, truuduse, austuse, koostöö ja abistamise kohustused.

Kehtetuks tunnistatud abielusidemega esialgselt seotud isikute õiguslik seisund tuleb esimesel võimalusel taastada sellisena, nagu see oli enne eksliku teo toimepanemist.

Kehtetuks tunnistatavus ei ole aga ühelgi kohtulikul või kohtuvälisel eesmärgil kehtiv seni, kuni seda ei ole tunnustatud spetsiaalselt selleks algatatud hagi osas tehtud kohtuotsusega.

10. Kas on olemas kohtuväliseid alternatiivseid vahendeid abielulahutusega seonduvate küsimuste lahendamiseks ilma kohtusse pöördumata?

Jah. Abielulahutust vastastikusel kokkuleppel taotletakse perekonnaseisuametis, välja arvatud olukordades, kus kokkulepe on saavutatud kohtuvaidlusega abielulahutusprotsessil.

11. Kuhu tuleb esitada abielulahutuse / lahuselu ja varalahususe / abielu kehtetuks tunnistamise hagi? Milliseid vorminõudeid tuleb täita ja mis dokumendid tuleb avaldusele lisada?

Vastastikusel kokkuleppel lahuselu ja abielulahutust taotletakse kummagi abikaasa elukohajärgses piirkondlikus või mõne muu piirkonna perekonnaseisuametis, mille mõlemad on valinud ja spetsiaalselt nimetanud.

ÜlesÜles

Ülejäänud pretensioonid esitatakse perekonnakohtule või, selle puudumisel, territoriaalselt pädevale comarca (kohtupiirkonna) kohtule. Selline territoriaalne vastutusala määratakse hageja (hagi esitaja) elukoha või aadressi järgi.

Kohtuvaidlusega abielulahutus algatatakse hagiavalduseks nimetatud taotlusega, milles esitatakse asjaolud, mida peetakse abielusidemete lõpetamise vajadusele viitavateks. Võidakse esitada ka tõendid. Avaldusele tuleb lisada abieluregistrikannete tõendid ja ühiste laste sünni registreerimise tunnistused.

Advokaadi poolne esindamine on kohustuslik.

Hagiavalduse vastu võtnud, määrab kohtunik abikaasade leppimiskatse kuupäeva, mil võib toimuda:

  1. abikaasade leppimine (sel juhul kohtuasi lõpetatakse);
  2. kohtuvaidlusega abielulahutuse muutmine abielulahutuseks vastastikusel kokkuleppel (protsess jätkub vastavatel tingimustel), ja
  3. mis tahes leppimine võib puududa (jätkatakse kohtuvaidlust – isegi nii püüab kohtunik saavutada abikaasade kokkulepet elatise, laste suhtes vanemliku vastustuse kandmise ja perekonna kodu kasutamise osas kuni kohtuasja lõpetamiseni).

Kui abielulahutus jätkub kohtuvaidlusena, on abikaasal, kelle vastu see algatati, kirjaliku vastuväite esitamiseks aega kolmkümmend päeva.

See protsess hõlmab asja arutamist ja otsuse tegemist, kus võetakse kokku osutatud tõendid, ning lõpeb esimese astme kohtu kohtuniku poolt otsuse väljakuulutamisega.

Vastastikusel kokkuleppel toimuv abielulahutus algatatakse abikaasade või nende advokaatide poolt perekonnaseisuametis allkirjastatud avalduse esitamisega. Avaldusele lisatakse abieluregistri tõendi terviklik kinnitatud koopia, ühisvara täpsustatud aruanne, millele on märgitud varade väärtus, alaealiste laste suhtes vanemlikku vastutust määrava kohtuotsuse tõend, kui selline otsus on tehtud; kokkulepe elatise maksmise kohta seda vajavale abikaasale, abieluvaralepingu tõend, kui selline leping on sõlmitud, ja kokkulepe perekonna kodu osas. Kui esitatud dokumentidest ei tulene muud, loetakse, et kokkulepped käivad nii protsessi kestvusaja kui ka sellele järgneva aja kohta.

ÜlesÜles

Nendele dokumentidele lisatakse vanemliku vastutuse kokkulepe, kui abikaasadel on alaealisi lapsi ning puudub sellealane eelnev kohtulik reguleerimine.

Avalduse vastu võtnud, kutsub perekonnaseisuametnik abikaasad nõupidamisele, kus püüab neid lepitada; kui abielupooled jäävad abielulahutuse kavatsusele kindlaks ja on kontrollitud vastavate eeltingimuste olemasolu, määratakse abielulahutus ning registreeritakse seejärel.

Kui esitatakse kokkulepe alaealiste laste suhtes vanemliku vastutuse kohta, saadetakse enne nõupidamise päeva kindlaksmääramist kohtuasi selle esimese astme kohtu prokuratuurile, mis on pädev ringkonnas, kuhu kuulub perekonnaseisuamet, et prokuratuur esitaks oma seisukoha kokkuleppe kohta 30 päeva jooksul. Kui prokuratuur leiab, et kokkulepe ei kindlusta nõuetekohaselt alaealiste huve, võivad taotlejad seda vastavalt muuta või esitada uue kokkuleppe, kusjuures viimasel juhul vaatab prokuratuur selle uuesti läbi. Kui prokuratuur leiab, et kokkuleppega kindlustatakse alaealiste huvid nõuetekohaselt või kui abikaasad on kokkulepet muutnud prokuratuuri juhiste järgi, määratakse abielulahutus. Olukordades, kus taotlejad ei tee prokuratuuri osutatud muudatusi ja jäävad abielu lahutamise kavatsuses kindlaks, suunatakse kohtuasi selle kohtupiirkonna (comarca) kohtusse, kuhu kuulub perekonnaseisuamet.

Abielu kehtetuks tunnistamise hagi korral on samuti kohustuslik võtta advokaat.

Selline hagi algatatakse hagiavalduseks nimetatud taotlusega, milles identifitseeritakse artiklite vormis pooled, kirjeldatakse olulisi asjaolusid; hagi lõpeb taotlusega.

Sellise hagi algatamise õigusjärgsus sõltub nõude põhjendusest.

ÜlesÜles

Kehtetuks tunnistamise hagi võivad õigusjärgselt algatada abikaasad või mõni nende otseliinis sugulane või kuni neljanda astme külgliinis sugulane, ning ka abikaasade pärijad ja adopteerijad ning prokuratuur, kui hagi aluseks on abielu sõlmimine alla kuueteistkümne aasta vanuses, ilmne nõrgamõistuslikkus, psüühilisest hälbest tingitud keeld või teovõimetus, lõpetamata eelnev abielu, otseliinis sugulus, külgliinis teise astme sugulus, otseliinis sugulus või ühe abielluja varasem süüdimõistmine. Peale nende isikute võivad hagi algatada või menetluses osaleda veel alaealisuse, psüühilisest hälbest tingitud keelu või võimetuse korral hooldaja või eestkostja ning bigaamia korral seaduserikkuja esimene abikaasa.

Kehtetuks tunnistamist seoses teesklusega võivad taotleda abikaasad ise või mis tahes isikud, kellele abielu on kahju tekitanud. Ülejäänud tahte puudumise juhtudel võib kehtetuks tunnistamise hagi esitada ainult abikaasa, kelle tahte vastaselt abielu sõlmiti; kuid hageja surma korral enne kohtuasja lõpetamist võivad selles osaleda tema vanemad, otseliinis sugulased, pärijad või adopteerijad.

Tahtevastasusel põhineva kehtetuks tunnistamise hagi võib esitada ainult see abikaasa, kes oli eksimuse või sunni ohvriks, kuid hageja surma korral enne kohtuasja lõpetamist võivad protsessis osaleda tema vanemad, otseliinis sugulased, pärijad või adopteerijad, .

Tunnistajate puudumisel põhineva kehtetuks tunnistamise hagi võib esitada ainult prokuratuur.

Kehtetuks tunnistamise hagi, mille põhjenduseks on abielu sõlmimine alla kuueteistkümne aasta vanuses, ilmne nõrgamõistuslikkus, psüühilisest hälbest tingitud keeld või teovõimetus, lõpetamata eelnev abielu, otseliinis sugulus, külgliinis teise astme sugulus, otseliinis sugulus või ühe abielluja varasem süüdimõistmine, tuleb algatada:

ÜlesÜles

  1. alaealisuse, psüühilisest hälbest tingitud keelu või teovõimetuse või ilmse nõrgamõistuslikkuse juhtudel, kui selle esitab teovõimetu ise, kuni kuus kuud pärast täisealiseks saamist, kui ta on keelust vabastatud või teovõimeliseks tunnistatud või kui nõrgamõistuslikkus on möödunud; kui selle esitab teine isik, siis kolme aasta jooksul pärast abielu sõlmimist, kuid mitte pärast täisealiseks saamist, keelust vabastamist või teovõimeliseks tunnistamist või nõrgamõistuslikkuse möödumist;
  2. ühe abielluja abikaasa tapmises süüdi mõistmise korral, kolme aasta jooksul alates abielu sõlmimisest;
  3. muudel juhtudel kuni kuus kuud pärast abielu lõpetamist. Prokuratuur võib ainult hagi ettepaneku teha kuni abielu lõpetamiseni. Varasema lõpetamata abielu olemasolul põhinevat kehtetuks tunnistamise hagi ei saa algatada ega jätkata seni, kuni kaksikabielu pidaja esimene abielu tühiseks või kehtetuks tunnistamise hagi pole lõpule viidud.

Ühe või mõlema abielluja tahte puudumisega põhjendatud kehtetuks tunnistamise hagi võib algatada ainult kolme aasta jooksul pärast abielu sõlmimist või kui taotleja ei olnud sellest teadlik, siis kuue kuu jooksul pärast hetke, mil ta sai sellest teadlikuks.

Tahte eksitamisel põhinev kehtetuks tunnistamise hagi aegub, kui seda ei algatata kuue kuu jooksul pärast eksitusest teadlikuks saamist.

Tunnistajate puudumisel põhineva kehtetuks tunnistamise hagi võib algatada ainult ühe aasta jooksul pärast abielu sõlmimist.

Hagiavaldusele tuleb lisada abieluregistrikande tõend ja vajadusel (kui avalduse aluseks on vanus) kõnesoleva abielluja sünni registreerimise tunnistus.

ÜlesÜles

Osutatud hagis arvestatakse alati vastaspoolele vastuhagi esitamise võimaluse andmist. Menetluse käigus selgitatakse välja kohtumõistmisel hinnatavad asjaolud ja toimub juurdlus, kus esitatakse tõendid, võimaldades nende vaidlustamist. Sellise protsessi toimumiskohas toimub arutamine ja otsuse tegemine, pärast mida tehakse teatavaks lõplik kohtuotsus.

12. Kas ma saan õigusabi menetluse kulude katteks?

Jah, õigusabikorda rakendatakse kõikides kohtutes, olenemata kohtuasja vormist.

Täpsemaid selgitusi selle kohta leiate rubriigist „Assistência judiciária - Portugal” (Õigusabi – Portugal).

13. Kas ma võin abielulahutuse / lahuselu ja varalahususe / abielu kehtetuks tunnistamise otsuse edasi kaevata?

Jah. Nendes hagimenetlustes on alati võimalik edasikaebamine kuni ülemkohtuni.

14. Mida tuleb teha, et Euroopa Liidu ühe riigi kohtu poolt langetatud abielulahutuse / lahuselu ja varalahususe / abielu kehtetuks tunnistamise otsust tunnustataks teises liikmesriigis?

Kui kõnealune otsus langetati mõnes Euroopa Liidu liikmesriigis peale Taani, tunnustatakse seda teistes liikmesriikides, ilma et oleks vaja teostada mis tahes toiminguid. Nimelt ei ole nõutavad toimingud ühe liikmesriigi perekonnaseisuregistrite uuendamiseks abielulahutuse, lahuselu või varalahususe või mõnes teises liikmesriigis kehtetuks tunnistatud abielu alase otsuse alusel ning mille suhtes enam ei kehti edasikaebamisõigus selle riigi seaduste kohaselt. Kui otsuse tunnustamisele viidatakse muuhulgas mõne liikmesriigi kohtu ees, on selle hindamiseks pädev see kohus.

ÜlesÜles

Kes tahes huvitatud pool võib paluda otsuse tunnustamist.

Pool, kes taotleb kohtuotsuse täitmismäärust, peab esitama: a) vastava otsuse ärakirja, mis vastab vajalikele autentsusnõuetele; ja b) määruses (EÜ) nr 1347/200 (Regulamento (CE) n.º 1347/2000, 30.06) lisas IV ettenähtud vormi kohaselt väljastatud tõendi.

Kui otsus langetati Taanis, rakendatakse välisriigi kohtuotsuste läbivaatamise erimenetlust.

Sellel protsessil esitatakse koos taotlusega läbivaadatavat otsust sisaldav dokument ning vastaspoolt kutsutakse vastuväiteid esitama 15 päeva jooksul. Taotleja võib vastata 10 päeva jooksul pärast tema teavitamist vastuväidete esitamisest. Kui kõik dokumendipunktid on läbi vaadatud ja on tehtud toimingud, mida esitaja (kohtuaktide koostamist juhatav kohtunik) peab hädavajalikeks, toimub kohtuasja läbivaatamine, kusjuures pooltele ja prokuratuurile kummalegi antakse võimalus esitada vastuväiteid 15 päeva jooksul.

Kohtuotsuse kinnitamiseks on vaja:

  1. et ei oleks kahtlusi kohtuotsust käsitleva dokumendi ehtsuses ega otsuse õigsuses;
  2. et otsus oleks lõplik selle välja kuulutanud riigi seaduste kohaselt;
  3. et otsus pärineks välismaa kohtust, mille vastutusala ei oleks määratud pettuse teel seadusi rikkudes ja et otsus ei kuuluks Portugali kohtute ainupädevusse;
  4. et ei võidaks ettekäändeks tuua erandit vastutusalast või kohtulahendist kohtuasjas põhjendusega, et see kuulub Portugali kohtu pädevusse, välja arvatud juhul, kui välismaa kohus keeldus kohtumõistmisest;
  5. et süüalune kutsuti nõuetekohaselt hagimenetlusele vastavalt kohtu päritolumaa seadustele ning protsessil järgiti poolte võistlevuse ja võrdsuse põhimõtteid;
  6. et see ei sisaldaks otsust, mille tunnustamisega kaasneb ilmselt Portugali riigi rahvusvahelise avaliku korra põhimõtetega kokkusobimatu tagajärg.

15. Millisesse kohtusse pean esitama hagi teise liikmesriigi poolt tehtud abielulahutuse / lahuselu ja varalahususe / abielu kehtetuks tunnistamise otsuse tunnustamise vastu?

Kui Euroopa Liitu kuuluvates riikides, peale Taani, otsustab asjaosaline pool taotleda abielulahutuse, lahuselu ja varalahususe otsuse tunnustamist, esitatakse avaldus perekonnakohtule või, selle vastutusalast väljajäävatel aladel, kohtupiirkonna (comarca) kohtule.

Territoriaalselt pädev kohus määratakse selle liikmesriigi siseriikliku seadusega, kus tunnustamismenetlust algatatakse.

Kui otsus tehti Taanis, on läbivaatamiseks pädev selle isiku, kelle vastu kavatsetakse kohtuotsust kehtestada, elukohajärgse kohtupiirkonna apellatsioonikohus (Coimbra, Évora, Guimarães, Lisboa ja Porto), .

16. Millist seadust kohaldatakse mitte Portugalis elava abielupaari või eri kodakondsusega abikaasade abielulahutushagi suhtes?

Abielulahutuse ja lahuselu ning varalahususe puhul rakendatakse abikaasade ühise riigi siseriiklikku seadust. Kui neil ei ole sama kodakondsust, on kohaldatav tavakohase ühise elukoha seadus ja, selle puudumisel, selle riigi seadus, millega oma perekonnaelu kõige lähemalt seostatakse.

Kui aga abielu kestel sellele kohaldatav seadus muutub, võib lahuselu või abielulahutust põhjendada ainult lahutuse toimumise ajal kehtiva seaduse alusel arvessevõetava asjaoluga.

Täiendav informatsioon

Täiendavat teavet saab järgmistelt internetiaadressidelt:

  • Supremo Tribunal de Justiça; English - français - português Ülemkohus
  • Tribunal Constitucional português; Konstitutsioonikohus
  • Ministério da Justiça English - português; Justiitsministeerium
  • Tribunal da Relação de Lisboa português; Lissaboni apellatsioonikohus
  • Tribunal da Relação de Coimbra português; Coimbra apellatsioonikohus
  • Tribunal da Relação de Évora English - français - português; Évora apellatsioonikohus
  • Tribunal da Relação do Porto português; Porto apellatsioonikohus
  • Procuradoria Geral da República português; Vabariigi peaprokuratuur
  • Centro de Estudos Judiciários English - français - português; (Portugali kohtunike väljaõppe eest vastutav üksus)
  • Direcção Geral da Administração da Justiça English - português (teeb muuhulgas kättesaadavaks kohtute kontaktid ja teabe nende territoriaalse jurisdiktsiooni kohta ning annab juurdepääsu kohtuametnike koduleheküljele);
  • Gabinete de Política Legislativa e Planeamento English - português Seadusloome poliitika ja planeerimise osakond justiitsministeeriumi juures;
  • Direcção Geral dos Registos e do Notariado português; Registrite ja notarite koja peadirektoraat
  • Instituto do Consumidor português; Tarbijainstituut
  • Associação Sindical dos Juizes Portugueses português; Portugali kohtunike ametiühing
  • Sindicato dos Magistrados português Kohtunike ametiühing prokuratuuri juures;
  • Ordem dos Advogados português; Advokaatide selts
  • Base de legislação «on-line» português (sisaldab seadusetekste ja akte, mis on avaldatud Riigi Teataja I seerias alates 01-01-1970; võimaldab tasuta juurdepääsu I seerias alates 01-01-2000 avaldatud õigusaktidele).

« Abielulahutus - Üldteave | Portugal - Üldteave »

ÜlesÜles

Viimati muudetud: 03-08-2007

 
  • Ühenduse õigus
  • Rahvusvaheline õigus

  • Belgia
  • Bulgaaria
  • Tšehhi Vabariik
  • Taani
  • Saksamaa
  • Eesti
  • Iirimaa
  • Kreeka
  • Hispaania
  • Prantsusmaa
  • Itaalia
  • Küpros
  • Läti
  • Leedu
  • Luksemburg
  • Ungari
  • Malta
  • Holland
  • Austria
  • Poola
  • Portugal
  • Rumeenia
  • Sloveenia
  • Slovakkia
  • Soome
  • Rootsi
  • Ühendkuningriik