Euroopa Komisjon > EGV > Abielulahutus > Poola

Viimati muudetud: 05-03-2008
Trükiversioon Lisa järjehoidja

Abielulahutus - Poola

EJN logo

Käesolevat lehekülge ei eksisteeri enam. Esialgset keeleversiooni on ajakohastatud ning selle võib nüüd leida Euroopa e-õiguskeskkonna portaalist.


 

SISUKORD

1. Millistel tingimustel abielu lahutatakse? 1.
2. Millistel alustel abielu lahutatakse? 2.
3. Millised on abielu lahutamise õiguslikud tagajärjed seoses järgmiste küsimustega: 3.
a) abikaasade isiklikud suhted (nt nimi)? a)
b) vara jagamine abikaasade vahel? b)
c) abikaasade alaealised lapsed (nt vanemlik vastutus ja elatisnõuded)? c)
d) abikaasa ülalpidamiskohustus? d)
4. Mida tähendab õiguslik termin „lahuselu” igapäevaelus? 4.
5. Millised on lahuselu eeltingimused? 5.
6. Millised on lahuselu õiguslikud tagajärjed? 6.
7. Mida tähendab termin „abielu kehtetuks tunnistamine” igapäevaelus? 7.
8. Millised on abielu kehtetuks tunnistamise eeltingimused? 8.
9. Millised on abielu kehtetuks tunnistamise õiguslikud tagajärjed? 9.
10. Kas abielulahutuse küsimusi on võimalik lahendada kohtuväliselt? 10.
11. Kuhu tuleb esitada abielu lahutamise, lahuselu või abielu kehtetuks tunnistamise hagi? Millised on hagi vorminõuded ja millised dokumendid tuleb hagile lisada? 11.
12. Kas kõnealuse menetluse kulude katteks on võimalik saada menetlusabi? 12.
13. Kas abielulahutuse, lahuselu või abielu kehtetuks tunnistamise otsuse saab edasi kaevata? 13.
14. Kuidas taotleda abielulahutuse, lahuselu või abielu kehtetuks tunnistamise õiguslikku tunnustamist Poolas, kui asjaomase otsuse on teinud mõne teise liikmesriigi kohus? 14.
15. Millisesse kohtusse peaksin pöörduma, kui soovin vaidlustada abielulahutuse, lahuselu või abielu kehtetuks tunnistamise otsuse tunnustamist, kui otsuse on teinud mõne teise liikmesriigi kohus? Milline on menetluse kord eespool nimetatud juhtudel? 15.
16. Millise riigi õigust abielulahutusmenetluses kohaldatakse, kui abikaasad ei ela Poolas või on eri riikide kodanikud? 16.

 

1. Millistel tingimustel abielu lahutatakse?

Kohus teeb abielulahutuse otsuse, milles on täpsustatud, kas abielu purunemise eest vastutab üks abikaasa, ja kui vastutab, siis kumb. Kui abielulahutust soovivad mõlemad abikaasad, jätab kohus otsuses vastutuse kindlaks määramata.

Abielulahutus ei eelda eelnevat lahuselu.

2. Millistel alustel abielu lahutatakse?

Abielu lahutamise aluseks on abielu täielik ja pöördumatu lagunemine. Täidetud peavad olema mõlemad tingimused.

3. Millised on abielu lahutamise õiguslikud tagajärjed seoses järgmiste küsimustega:

a) abikaasade isiklikud suhted (nt nimi)?

Abiellumisel perekonnanime muutnud abikaasa võib kolme kuu jooksul pärast abielulahutuse otsuse lõplikku jõustumist esitada perekonnaseisuasutusele taotluse abielueelse perekonnanime taastamiseks.

Lahutatud abikaasa võib uuesti abielluda.

b) vara jagamine abikaasade vahel?

Seaduse kohaselt tekib abielu sõlmimisest alates abikaasade ühisvara. Ühisvara hõlmab soetisvara (seaduslik ühisomand). Varaühisus lõppeb abielu lõppemisega, s.o abielulahutuse otsuse lõpliku jõustumisega.

Kui üks abikaasa seda taotleb, võib kohus jagada ühisvara abielulahutuse otsusega. Abikaasade soetisvara koosneb esemetest, mille omandas üks neist või mille omandasid nad koos varaühisuse kestel.

Kummalegi abikaasale kuulub ühisvarast võrdne osa.

ÜlesÜles

Kui abikaasadel on selleks mõjuvad põhjused, võib kumbki neist taotleda kohtult ühisvara jagamist vastavalt sellele, kui suur oli kummagi abikaasa panus kõnealuse vara soetamisse.

Kui abikaasad elavad ühises eluruumis, määrab kohus abielulahutuse otsuses, mil viisil tuleb kõnealust eluruumi kasutada, kuni mõlemad lahutatud abikaasad seal edasi elavad. Kohus võib vastava taotluse korral teha otsuse ühise eluruumi jagamise kohta või määrata eluruumi ühele abikaasale, kui teine nõustub sellest lahkuma ilma asendusruumi vastu saamata.

c) abikaasade alaealised lapsed (nt vanemlik vastutus ja elatisnõuded)?

Kohus määrab abielulahutuse otsuses kindlaks vanema õigused abikaasade alaealiste laste suhtes ja summa, mida kumbki abikaasa peab tasuma lapse ülalpidamis- ja hariduskulude katmiseks.

Kohus võib määrata vanema õigused ühele vanemale, piirates teise vanema õigusi lapse (laste) suhtes konkreetsete kohustuste ja õigustega.

d) abikaasa ülalpidamiskohustus?

Lahutatud abikaasa, kes ei ole abielu lagunemise eest ainuvastutav ja kes on materiaalsetes raskustes, võib nõuda teiselt abikaasalt ülalpidamist vastavalt oma põhjendatud vajadustele ning teise abikaasa sissetulekutele ja rahalistele võimalustele.

Kui abielulahutus toob kaasa abielu lagunemise eest mittevastutava abikaasa varalise seisundi olulise halvenemise, on abielu lagunemise eest ainuvastutav abikaasa kohustatud eraldama mittevastutava abikaasa vajaduste rahuldamiseks vajalikke rahalisi vahendeid isegi siis, kui viimane ei ole materiaalsetes raskustes.

ÜlesÜles

Ülalpidamiskohustus lõppeb, kui ülalpeetav abikaasa uuesti abiellub. Kui ülalpidamiskohustusega abikaasat ei peetud abielu lagunemise eest ainuvastutavaks, lõppeb ülalpidamiskohustus viis aastat pärast abielulahutust.

4. Mida tähendab õiguslik termin „lahuselu” igapäevaelus?

Tegemist on ametliku lahuseluga, s.o lahuseluga vastavalt perekonna- ja eestkosteseadustiku artikli 61 lõigetele 1–6.

5. Millised on lahuselu eeltingimused?

Lahuselu eeltingimuseks on abielu täielik lagunemine.

Kui abikaasadel ei ole ühiseid lapsi, võib kohus teha abikaasade taotlusel lahuselu otsuse.

6. Millised on lahuselu õiguslikud tagajärjed?

Lahuselu tagajärjed on samad nagu abielulahutusel, kuid lahuselav abikaasa ei või uuesti abielluda.

7. Mida tähendab termin „abielu kehtetuks tunnistamine” igapäevaelus?

Abielu kehtetuks tunnistamine tähendab, et abielu kõik tagajärjed tühistatakse tagasiulatuvalt. Erandiks on kehtetuks tunnistatud abielust sündinud laste õiguslik seisund, sest neid peetakse endiselt abielust sündinuks.

8. Millised on abielu kehtetuks tunnistamise eeltingimused?

Abielu kehtetuks tunnistamise põhjused on loetletud perekonna- ja eestkosteseadustikus:

  • üks abikaasa ei ole jõudnud abiellumisikka,
  • abikaasa on teovõimetu,
  • abikaasa on vaimuhaige või nõrgamõistuslik,
  • abikaasa on juba kellegagi abielus,
  • abikaasad on otsejoones või külgjoones (vend ja õde, sealhulgas poolvend ja -õde ning abieluväline vend ja õde) sugulased või hõimlased,
  • abikaasad on lapsendamisel põhinevas sugulussuhtes,
  • esitatakse avaldus, et üks abikaasa oli abielu sõlmides seisundis, mis ei võimaldanud mis tahes põhjusel teadlikku tahteavaldust, üks abikaasa oli teise poole isikusamasuse suhtes eksiarvamusel või teda mõjutati abielluma sunniga.

Mis tahes eelnimetatud põhjus pidi esinema abielu sõlmimise ajal.

ÜlesÜles

9. Millised on abielu kehtetuks tunnistamise õiguslikud tagajärjed?

Abielu kehtetuks tunnistamise otsus on mõjutab õigusi ja sellel on tagajärjed kolmandatele isikutele (erga omnes). Tagajärgi on kahte liiki:

  • tagasiulatuva jõuga tagajärjed ulatuvad tagasi abielu sõlmimise päevani, nt taastatakse abikaasade abielueelne perekonnaseis ja perekonnanimi, abikaasa ja teise abikaasa perekonna vaheline hõimlusside tühistatakse, seadusjärgne pärimine ei ole võimalik;
  • tagasiulatuva jõuta tagajärjed tekivad hetkel, kui jõustub abielu kehtetuks tunnistamise lõplik otsus, nt seoses varaliste suhetega.

Abielu kehtetuks tunnistamise tagajärgi abielust sündinud lastele ja abikaasade varalistele suhetele reguleerivad abielulahutusõiguse asjaomased normid, mille kohaselt peetakse abielu lagunemise eest vastutavaks abikaasat, kes sõlmis abielu pahauskselt.

10. Kas abielulahutuse küsimusi on võimalik lahendada kohtuväliselt?

Poolas on sisse seatud perevahendus. Selle peaeesmärk on lahendada lahkhelid abikaasade vahel, et vältida abielulahutust või lahuselu. Vahendamisega tegelevad tavaliselt valitsusvälised organisatsioonid, sihtasutused või kirik.

Abieluprobleemidega abikaasad võivad saada mitmesugust abi ka pereterapeutidelt, psühholoogidelt, psühhoterapeutidelt, toetusrühmadelt jne.

11. Kuhu tuleb esitada abielu lahutamise, lahuselu või abielu kehtetuks tunnistamise hagi? Millised on hagi vorminõuded ja millised dokumendid tuleb hagile lisada?

Abielu lahutamise, lahuselu või abielu kehtetuks tunnistamise hagi tuleb esitada abikaasade viimase ühise elukoha järgsesse piirkonnakohtusse (sąd okręgowy). Kui kohtualluvust ei ole võimalik sel alusel kindlaks määrata, tuleb hagi esitada hageja elukohajärgsesse piirkonnakohtusse.

ÜlesÜles

Kõnealuse hagi esitamisel tuleb tasuda kohtulõiv. Pool, kelle varaline seisund ei võimalda tal lõivu tasuda, võib siiski kohtult taotleda, et ta kohtukuludest osaliselt või täielikult vabastataks, ning paluda, et kohus määraks teda ametiülesande korras esindama advokaadi.

Hagile tuleb vastavalt vajadusele lisada järgmised dokumendid: perekonnaseisutunnistuste (abielutunnistus, laste sünnitunnistused) koopiad, tõendid sissetuleku kohta, advokaadi volikiri (kui pool on ta valinud ennast esindama) ja mis tahes muud asjakohased tõendid (arstitõendid, haldusotsused jne).

12. Kas kõnealuse menetluse kulude katteks on võimalik saada menetlusabi?

Jah, vt eespool punkt 11.

Isik, kes taotleb osalist või täielikku vabastust kohtukulude tasumisest või advokaadi määramist ametiülesande korras, peab lisama asjaomasele taotlusele kinnituse oma varalise seisundi kohta, kasutades kohtust saadavat blanketti.

13. Kas abielulahutuse, lahuselu või abielu kehtetuks tunnistamise otsuse saab edasi kaevata?

Jah, kõigil nimetatud juhtudel saab otsuse edasi kaevata teise astme kohtusse. Pooled võivad piirkonnakohtu otsuse edasi kaevata apellatsioonikohtusse.

14. Kuidas taotleda abielulahutuse, lahuselu või abielu kehtetuks tunnistamise õiguslikku tunnustamist Poolas, kui asjaomase otsuse on teinud mõne teise liikmesriigi kohus?

Selleks, et välismaa kohtus tsiviilasjas langetatud otsusel, nagu abielulahutuse, lahuselu või abielu kehtetuks tunnistamise otsus, oleks Poolas õiguslik mõju, peab seda tunnustama Poola kohus.

ÜlesÜles

Välisriigi kodanikega seotud mittevaralises küsimuses tehtud välismaa kohtu otsus, mille pädev kohus on teinud vastavalt riigi õigusele, ei vaja õiguslikku tunnustamist, kui selle põhjal ei kavatseta sõlmida abielu ega teha kannet perekonnaseisu-, kinnistus- või mõnda muusse Poola registrisse.

Kõnealuse otsuse tunnustamist võib taotleda igaüks, kel on selleks õigustatud huvi.

Tunnustamine kuulub selle piirkonnakohtu pädevusse, kelle pädevusse kuuluks asja menetlemine. Kui kohtualluvust ei saa sel alusel kindlaks määrata, kuulub tunnustamine pealinna piirkonnakohtu (Varssavi piirkonnakohtu) pädevusse.

15. Millisesse kohtusse peaksin pöörduma, kui soovin vaidlustada abielulahutuse, lahuselu või abielu kehtetuks tunnistamise otsuse tunnustamist, kui otsuse on teinud mõne teise liikmesriigi kohus? Milline on menetluse kord eespool nimetatud juhtudel?

Kui piirkonnakohus on teinud otsuse välismaa kohtu otsuse õigusliku tunnustamise kohta Poolas, võib tunnustamist vaidlustada sooviv isik esitada apellatsioonkaebuse üldise korra kohaselt.

Kõnealune isik võib seitsme päeva jooksul alates otsuse tegemisest taotleda, et otsust kirjalikult põhjendataks. Ta võib esitada apellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul alates kirjaliku põhjenduse kättesaamisest või 21 päeva jooksul alates otsuse tegemisest.

Nii põhjendamise taotlus kui ka apellatsioonkaebus peavad olema adresseeritud asjaomase otsuse teinud kohtule. Kui taotleja on täitnud formaalsused (nt tasunud apellatsioonkaebuse esitamise eest), edastab kõnealune kohus apellatsioonkaebuse koos kohtudokumentidega apellatsioonikohtule.

16. Millise riigi õigust abielulahutusmenetluses kohaldatakse, kui abikaasad ei ela Poolas või on eri riikide kodanikud?

Rahvusvahelise eraõiguse seaduse kohaselt kohaldatakse abieluga seotud kohtuasjade puhul kummagi abikaasa kodumaa õigust. Poola õigus ei tunnista topeltkodakondsust. Isegi kui Poola kodanikul on ka teise riigi kodakondsus, kohtleb kohus teda nii, nagu tal oleks üksnes Poola kodakondsus. See tähendab, et abielulahutust, lahuselu või abielu kehtetuks tunnistamist käsitleva kohtuasja puhul arvestab kohus Poola õiguse (perekonna- ja eestkosteseadustiku) asjaomaseid norme. Kui Poola kohus arutab kõnealust asja seoses isikuga (isikutega), kellel ei ole Poola kodakondsust, kuid on mõne muu riigi kodakondsus, peab ta eraldi arvesse võtma kummagi poole riigi õiguses sätestatud abielulahutuse, lahuselu või abielu kehtetuks tunnistamise tingimusi.

Lisaks rahvusvahelise eraõiguse seadusele reguleerivad abielulahutuse, lahuselu või abielu kehtetuks tunnistamise korral kohaldatava õiguse küsimust ka kahepoolsed lepingud Poola ja mitmete teiste riikide vahel. Kohaldatava õiguse kindlaksmääramisel on otsustava tähtsusega tegur menetlusosalise kodakondsus.

« Abielulahutus - Üldteave | Poola - Üldteave »

ÜlesÜles

Viimati muudetud: 05-03-2008

 
  • Ühenduse õigus
  • Rahvusvaheline õigus

  • Belgia
  • Bulgaaria
  • Tšehhi Vabariik
  • Taani
  • Saksamaa
  • Eesti
  • Iirimaa
  • Kreeka
  • Hispaania
  • Prantsusmaa
  • Itaalia
  • Küpros
  • Läti
  • Leedu
  • Luksemburg
  • Ungari
  • Malta
  • Holland
  • Austria
  • Poola
  • Portugal
  • Rumeenia
  • Sloveenia
  • Slovakkia
  • Soome
  • Rootsi
  • Ühendkuningriik