Euroopa Komisjon > EGV > Abielulahutus > Holland

Viimati muudetud: 04-07-2007
Trükiversioon Lisa järjehoidja

Abielulahutus - Holland

EJN logo

Käesolevat lehekülge ei eksisteeri enam. Esialgset keeleversiooni on ajakohastatud ning selle võib nüüd leida Euroopa e-õiguskeskkonna portaalist.


Üldist

Peaaegu kõigil lahutuse puhkudel peab kohus selle välja kuulutama. Kuna üksnes advokaat on pädev lahutusasja kohtule esitama, tuleb kõigil juhtudel pöörduda Hollandi advokaadi poole. See teabeleht annab üldise pildi Hollandis kehtivatest reeglitest. Edasist nõu saate advokaadilt.



 

SISUKORD

1. Millistel tingimustel võib abielu lahutada? 1.
2. Millised on seaduslikud põhjused lahutuseks 2.
3. Millised tagajärjed on lahutusel: 3.
a) abikaasade tegelikele omavahelistele suhetele a)
b) abikaasade omandi jagamisele b)
c) alaealistele lastele (vaata ka Vanemlik hooldusõigus Hollandis ja Alimendid Hollandis) c)
d) eks-abikaasale alimentide maksmise kohustusele (vaata ka Alimendid Hollandis) d)
4. Mida tähendab mõiste kooselu lõpetamine tegelikkuses? 4.
5. Millised on tingimused kooselu lõpetamiseks? 5.
6. Millised on kooselu lõpetamise õiguslikud tagajärjed? 6.
7. Mida tähendab mõiste abielu kehtetuks tunnistamine? 7.
8. Millised on abielu kehtetuks tunnistamise tingimused? 8.
9. Millised on abielu kehtetuks tunnistamise õiguslikud tagajärjed? 9.
10. Kas on mingeid alternatiivseid kohtuväliseid võimalusi lahutust puudutavate küsimuste lahendamiseks kohut neisse asjusse segamata. 10.
11. Kuhu ma pean pöörduma taotlusega abielu lahutada / kooselu lõpetada / abielu kehtetuks tunnistada? Millised formaalsused tuleb mul läbida ja millised dokumendid tuleb taotlusele lisada? 11.
12. Kas mul on võimalik saada kompensatsiooni õigusabi kuludele? 12.
13. Kas abielulahutuse / kooselu lõpetamise / abielu kehtetuks tunnistamise otsust on võimalik edasi kaevata? 13.
14. Mida ma pean tegema, et saada Hollandis tunnustust abielulahutusele / kooselu lõpetamisele / abielu kehtetuks tunnistamisele mõnes teises liikmesriigis? 14.
15. Millise kohtuinstantsi poole Hollandis pean ma pöörduma protestiga mõne teise liikmesriigi kohtuinstantsi poolt väljakuulutatud abielulahutuse / kooselu lõpetamise / abielu kehtetuks tunnistamise tunnustamise asjus? Milline menetlus on selles asjas kohaldatud? 15.
16. Millist õigust kohaldatakse lahutusmenetluses abikaasade vahel, kes ei ela Hollandis või kellel on erinev kodakondsus? 16.

 

1. Millistel tingimustel võib abielu lahutada?

Abielulahutust võivad taotleda mõlemad abikaasad koos (ühine taotlus) või ka üks abikaasadest (ühepoolne taotlus).

Abielulahutust võib taotleda igal ajal pärast abielu sõlmimist: pole vaja olla mingit teatud aega abielus.

Abielulahutus jõustub, kui kohtuotsus on kantud perekonnaseisuasutuse registrisse. Kande saab teha alles pärast seda, kui otsus on jõustunud (“res iudicata”). Kanne tuleb teha 6 kuu jooksul pärast otsuse jõustumist, muidu kaotab otsus oma jõu ja kannet enam ei tehta. Kui abielu on sõlmitud välismaal ja välismaine abieluakt pole Hollandis perekonnaseisuasutuse registrisse kantud, siis kantakse (Hollandis tehtud) lahutusotsus Haagis asuva perekonnaseisuasutuse spetsiaalsesse registrisse.

2. Millised on seaduslikud põhjused lahutuseks

Hollandi õiguses on abielulahutuseks üksainus alus: abielu jätkamine on võimatu. Abielu jätkamine on võimatu siis, kui kooselu edasikestmine on muutunud väljakannatamatuks ja puudub väljavaade kohaste abieluliste suhete taastamiseks. Ühepoolse taotluse puhul tuleb lahutust taotleval abikaasal abielu jätkamise võimatus kohtule esitada ning kui teine pool seda eitab, siis ka tõestada. Kohus teeb kindlaks, kas abielu jätkamine on võimatu.

3. Millised tagajärjed on lahutusel:

a) abikaasade tegelikele omavahelistele suhetele

Sellel võib olla tagajärgi eks-abikaasa perekonnanime kasutamisele.

b) abikaasade omandi jagamisele

seadusjärgne kogum

Hollandis on abielu jooksul omandatud sissetulekuid ja vara puudutav seadustik küllaltki eripärane. Seadusjärgne kogum on kogu ühisvara. Selle alla kuulub põhimõtteliselt kogu abikaasade poolt nii enne abielu kui ka selle ajal soetatud esemeline vara tervikuna. Mõlema rahaline vara koos moodustab ühe ühise rahalise vara. Ka kõik võlad, mis on tekkinud nii enne abielu kui ka selle ajal, on põhimõtteliselt ühised, olenemata sellest, kumb abikaasadest võlgadesse sattus. Iga abikaasadelt võla väljanõudja võib arvestada hüvitisega kogu ühisvaralt. Abielulahutusega vara ühisus lõpeb. Ühisvara läheb siis jaotamisele. Seaduse lähtepunktiks on, et kummalgi abikaasal on õigus poolele. Abikaasad võivad selles punktis toimida teisiti ja jõuda teistsugustele kokkulepetele lahutusaktis või vara jagades.

ÜlesÜles

abieluvaraleping

Sõlmides abieluvaralepingu võivad abikaasad otsustada muu kogumi kui seadusjärgse kogumi kasuks. Sel juhul sätestab lahutuse korral vara jagamise reeglid abieluvaraleping.

c) alaealistele lastele (vaata ka Vanemlik hooldusõigus Hollandis ja Alimendid Hollandis)

Hooldusõigus

Pärast lahutust teostavad vanemad hooldusõigust edasi samamoodi, kui abielu ajal. Üksnes erandolukordades võib kohtult nõuda hooldusõiguse andmist ühele vanematest. Taotluse võivad esitada mõlemad vanemad või ka üks vanematest. Lapsevanemal, kellele hooldusõigust ei anta, on õigus lapsega suhelda. Mõlemad vanemad (või üks nendest) võivad paluda kohtul sätestada suhtlusreeglid.

Alimendid

Kui vanemad hakkavad pärast lahutust ühiselt hooldusõigust teostama, tuleb neil kulude kandmise osas ise kokkuleppele jõuda. Nad võivad paluda kohtul need kokkulepped kinnitada. Kui vanemad ühiselt hakkama ei saa, võib kohus määrata elatise. Kui hooldusõiguse saab üks vanematest, võib kohus taotluse korral välja selgitada, kui palju peab teine vanem laste jaoks tehtavaid kulutusi toetama. Vanemad peavad maksmise põhimõtteliselt ise korraldama.

Lisateavet selles küsimuses leiate alimentide teabelehelt ja elatiste sissenõudmise riikliku büroo veebilehelt (www.lbio.nl Nederlands).

d) eks-abikaasale alimentide maksmise kohustusele (vaata ka Alimendid Hollandis)

Abikaasadevaheline ülalpidamiskohustus kehtib ka pärast abielu katkestamist. Kohus võib lahutusotsuses või ka mingi hilisema otsusega määrata ühele eks-abikaasadest, kel puudub piisav sissetulek enda ära elatamiseks ja kes ei suuda seda ka põhjendatult hankida, tema taotluse alusel teise eks-abikaasa kulul ülalpidamise maksmise. Selle määramisel võtab kohus arvesse selle ühe eks-abikaasa vajadusi ning teise eks-abikaasa võimalusi (rahalisi vahendeid). Lisaks võivad osutuda oluliseks ka mitte-rahalised tegurid, nagu näiteks abielu kestus, kooselu kestus. Juhul kui kohus ei määra alimentide maksmise kohustuse kestust, lõpeb alimentide maksmise kohustus 12 aasta möödudes. Alimente vajava eks-abikaasa taotluse korral võib kohus äärmistel juhtudel seda tähtaega pikendada. Lühikese (mitte pikema kui 5 aastat) lastetu abielu järel kestab alimentide maksmise kohustus põhimõtteliselt mitte kauem kui kestis abielu. Kui (eks-)abikaasad jõuavad alimentide maksmise osas omavahelisele kokkuleppele, võivad nad selle ka lahutusakti kirja panna.

ÜlesÜles

4. Mida tähendab mõiste kooselu lõpetamine tegelikkuses?

Kooselu lõpetamine on vahend katkestada kooselu, ilma et abielu ise sellega lõpeks. Kooselu lõpetamine on oluline neile abikaasadele, kes tahavad lahku minna ja korda saada selle õiguslikud tagajärjed, kuid kes näiteks usulistel põhjustel tahavad jätta abielu kehtima. Kooselu lõpetamine annab võimaluse lepituseks. Samuti võib see olla “vaheetapp” teel abielu lahutamisele.

5. Millised on tingimused kooselu lõpetamiseks?

Ainus alus kooselu lõpetamiseks on abielu jätkamise võimatus.

6. Millised on kooselu lõpetamise õiguslikud tagajärjed?

Kooselu lõpetamisel on tagajärjed abieluvaraõigusele, laste hooldusõigusele (suhtluskorraldusele), alimentidele ja pensionile. Abielu jääb kehtima. Kui aga abikaasad soovivad pärast kooselu lõpetamist siiski täiesti lahku minna, võivad nad pärast kooselu lõpetamist nõuda abielu lahutamist.

Taotlust abielu lahutamiseks pärast kooselu lõpetamist ei saa teha igal ajal. Ühisel lahutusavaldusel ooteaega ei ole. Ühepoolse taotluse korral kehtib kolmeaastane tärmin, mida kohus võib teatud juhtudel lühendada 1 aastale. Kolmeaastane tärmin hakkab kehtima hetkest, mil kooselu lõpetamine on registrisse kantud.

7. Mida tähendab mõiste abielu kehtetuks tunnistamine?

Abielu saab kehtetuks tunnistada ainult kohtuotsusega. Kehtetuks tunnistamist menetletakse kirjaliku avalduse alusel. Seega ei saa poolte vahel sõlmitud abielu olla seaduslikult (automaatselt) kehtetu. Seni kuni abielu pole kehtetuks tunnistatud, on ta kehtiv.

ÜlesÜles

Seaduses on ette nähtud, millistel alustel ning kelle taotlusel saab kehtetuks tunnistamine toimuda.

8. Millised on abielu kehtetuks tunnistamise tingimused?

Seadus näeb ette järgmised alused kehtetuks tunnistamise taotlemiseks:

  • Pooled on abiellunud vaatamata abielu takistavatele asjaoludele (siin mõeldakse näiteks vanuse alampiiri puudutavaid nõudmisi, alaealise abiellumiseks antud nõusolekut, bigaamiakeeldu, abiellumist takistavaid sugulussidemeid);
  • Ähvardamine või abielurikkumine;
  • Näilik abielu;
  • Ühe abikaasa vaimne hälve;
  • Perekonnaseisuasutuse ametniku ebapädevus;
  • Liiga vähe tunnistajaid.

9. Millised on abielu kehtetuks tunnistamise õiguslikud tagajärjed?

Pärast kohtu poolt kehtetuks tunnistamist loetakse abielu kehtetuks algusest peale. Teatud tingimustes tehakse siin erand. Neil puhkudel on kehtetuks tunnistamisel samad tagajärjed mis abielulahutusel. Nõnda jäävad kehtetuks tunnistatud abielust sündinud lapsed perekonnaõiguse seisukohalt mõlemale vanemale. Teine erand puudutab heas usus abikaasat, see tähendab abikaasat, kes polnud teadlik, et abielu katkestati. See abikaasa võib näiteks nõuda teiselt abikaasalt alimentide maksmist.

10. Kas on mingeid alternatiivseid kohtuväliseid võimalusi lahutust puudutavate küsimuste lahendamiseks kohut neisse asjusse segamata.

Lahutusi vahendatakse Hollandis küllalt sageli. Abikaasad üritavad vahendaja ning lõpuks oma advokaatide abil jõuda kokkuleppele lahutuse ja selle tagajärgede asjus. Need kokkulepped pannakse kirja lahutusakti, mis on kirjalik dokument. Kokkulepped võivad näiteks käsitleda vara jagamist, eks-abikaasade vahelisi alimentide maksmise kohustusi ja laste eest hoolitsemist. Kohus võib akti oma otsuses ära märkida.

ÜlesÜles

On olemas “Perekonnaõiguse advokaatide ja lahutusvahendajate ühendus”, mille liikmed on spetsialiseerunud muuhulgas lahutustele ja alimentidele. Nad on spetsialiseerunud ka lahutuste vahendamisele ning kõigele sellega kaasnevale.

Vaata: www.vas-scheidingsbemiddeling.nl Nederlands.

11. Kuhu ma pean pöörduma taotlusega abielu lahutada / kooselu lõpetada / abielu kehtetuks tunnistada? Millised formaalsused tuleb mul läbida ja millised dokumendid tuleb taotlusele lisada?

Kirjalik avaldus

Lahutusprotsess algab alati kirjalikust avaldusest. Avalduses tuleb ära märkida abikaasade perekonnanimi, eesnimed ning elu- või viibimiskoht. Kui on alaealisi lapsi, tuleb samad andmed esitada ka nende laste kohta.

Lahutustaotlusele lisaks võib nõuda ka üht või mitut lisakokkulepet. See nõudmine moodustab lahutusega ühtse terviku. Kohus võib lisakokkuleppe sõlmida muuhulgas:

  • hooldusõiguse ja suhtlemise kohta alaealiste lastega;
  • ühe eks-abikaasa ja/või laste kasuks määratud alimentide kohta;
  • ühisvara või abieluvaralepinguga määratud vara jagamise kohta;
  • perekonna eluaseme kasutamise kohta;
  • pensionikorralduse kohta.

Avalduse viib kohtusse advokaat. Kui hageja elab Hollandis, võib avalduse esitada tema elukohajärgsesse ringkonnakohtusse. Kui hageja ei ela Hollandis, küll aga teine abikaasa, saadetakse avaldus selle abikaasa elukohajärgsesse ringkonnakohtusse. Kui mõlemad abikaasad elavad väljaspool Hollandit, tuleb avaldus saata Haagi kohtusse.

ÜlesÜles

Millised dokumendid tuleb esitada?

  1. originaalväljavõtted (mitte vanemad kui kolm kuud) rahvastikuregistrist mõlema abikaasa kohta, kus on märgitud rahvus, kodakondsus ja, juhul kui puudub Hollandi kodakondsus, märge Hollandisse saabumise kuupäeva kohta. Juhul kui ühel abikaasadest on Hollandi kodakondsus ja teisel mitte, peab olema märgitud ka Hollandisse elamaasumise kuupäev;
  2. originaalväljavõtted (mitte vanemad kui kolm kuud) sünniregistrist alaealiste laste kohta ja
  3. originaalväljavõte abieluregistrist (saadaval abielu sõlmimise järgses kohalikus omavalitsuses / mitte vanem kui kolm kuud). Välismaal sõlmitud abielu kohta võib olla piisav abieluakti originaali või vanema väljavõtte esitamine.

12. Kas mul on võimalik saada kompensatsiooni õigusabi kuludele?

Kui protsessija ei suuda tasuda (kõiki) kulusid advokaadile, võib ta teatud tingimustel kuuluda subsideeritava õigusabi saajate hulka (vt ka veebileht Õigusabi). Seda nimetatakse “tsessiooniks”.

Piiriüleste vaidluste puhul, kui hageja elab väljaspool Hollandit, kuid siiski ELis, kehtib samuti õigus taotleda subsideeritavat õigusabi. Seda reguleerib Euroopa direktiiv piiriülese õigusabi kohta (EÜT L 26, 31.01.2003). Kasutades direktiivi juurde kuuluvat näidisformulari, mis on kõigis liikmesriikides identne, võib Haagi Õigusabi nõukogu kaudu toetust taotleda.

Vajaduse korral võib Õigusabi nõukogu olla abiks advokaadi valimisel. Nõukogu veebileht on aadressil: www.rvr.org Nederlands Aadress on alimente puudutava informatsiooni punkti 16 all.

ÜlesÜles

Kui protsessija elab väljaspool ELi, võib teatud juhtudel saada õigusabi Hollandis. See puudutab juhtusid, mille kohta kehtib konventsioon. Siinjuures on olulised järgmised konventsioonid: Haagi tsiviilkohtumenetluse konventsioon (1954), tasuta õigusabi taotluste vahetamise Euroopa kokkulepe (1977) ja Haagi rahvusvahelise kohtumenetluse lihtsustamise konventsioon (1980). Need konventsioonid sätestavad üldjoontes selle, et lepinguriikide alamatel on õigus tasuta õigusabile teistes lepinguriikides samadel alustel nagu nende riikide alamatelgi. Selgitust maksevõimetuse kohta nõuab pädev ametkond protsessija harilikus viibimiskohas. Pädev ametkond saadab seejärel õigusabi taotluse ja selle selgituse pädevale ametkonnale riigis, kus õigusabi peaks antama. Seal otsustatakse, kas protsessijal on õigus tasuta õigusabile.

13. Kas abielulahutuse / kooselu lõpetamise / abielu kehtetuks tunnistamise otsust on võimalik edasi kaevata?

Jah.

14. Mida ma pean tegema, et saada Hollandis tunnustust abielulahutusele / kooselu lõpetamisele / abielu kehtetuks tunnistamisele mõnes teises liikmesriigis?

Euroopa Liidu liikmesriikide vahel kehtib alates 1. märtsist 2005 ELi nõukogu määrus (EÜ) nr 2201/2003, 27. november 2003, mis käsitleb kohtualluvust ning kohtuotsuste tunnustamist ja täitmist kohtuasjades, mis on seotud abieluasjade ja vanemliku vastutusega abikaasade ühiste laste eest, ning millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 1347/2000. See määrus kehtib nii abielulahutuse, kooselu lõpetamise kui ka abielu kehtetuks tunnistamise kohta. Vastavalt sellele määrusele tunnustab Holland teistes liikmesriikides (välja arvatud Taanis) kohtu poolt välja kuulutatud lahutust ühegi erimenetluse järgimist nõudmata (määruse artikkel 21 lõige 1). Samuti pole kehtestatud mingit erimenetlust perekonnaseisuasutuste aktide ajakohastamise kohta, näiteks millal tuleks abieluaktile lisada lahutust puudutav märge.

ÜlesÜles

Huvitatud osapool võib kohtukorras taotleda otsust, et kohtuotsust tunnustataks või ei tunnustataks. Määrus annab selleks puhuks terve rea aluseid: abielulahutust puudutavate kohtuotsuste mittetunnustamise põhjused. Näiteks kui lahutuse tunnustamine on vastuolus avaliku korraga. Samuti jälgitakse, kas kostjat (osapoolt, kes pole abielulahutust algatanud) on menetlusest õigel moel teavitatud. Otsuse õigsus ei kuulu aga kontrollimisele.

Määrus sätestab, et liikmesriigi kohus, kus otsus on tehtud, annab huvitatud poole nõudel välja otsust käsitleva tõendi (vastavalt tüüpvormile). Sellel tõendil on muuhulgas kirjas, millises riigis otsus tehti, osapoolte andmed, kas otsus on tehtud tagaselja, mis sorti otsusega on tegemist: abielulahutust või kooselu lõpetamist puudutavaga, otsuse tegemise kuupäev ja otsuse teinud instants.

15. Millise kohtuinstantsi poole Hollandis pean ma pöörduma protestiga mõne teise liikmesriigi kohtuinstantsi poolt väljakuulutatud abielulahutuse / kooselu lõpetamise / abielu kehtetuks tunnistamise tunnustamise asjus? Milline menetlus on selles asjas kohaldatud?

Kui huvitatud osapool soovib, et otsust välismaal välja kuulutatud abielulahutuse kohta ei tunnustataks, võib ta pöörduda mittetunnustamise taotlusega oma elukohajärgsesse ringkonnakohtusse.

16. Millist õigust kohaldatakse lahutusmenetluses abikaasade vahel, kes ei ela Hollandis või kellel on erinev kodakondsus?

Abielulahutusseaduse artikkel 1 määrab lahutusele kohaldatava õiguse. Artikli 1 lõike 4 põhjal võivad abikaasad, ka siis, kui neil pole Hollandi kodakondsust, valida Hollandi õiguse kohaldamise kasuks. Kohus kohaldab siis enesestmõistetavalt Hollandi õigust. Kui üks abikaasadest valib Hollandi õiguse kasuks, ka siis kohaldab kohus Hollandi õigust, kuid üksnes sel juhul, kui teine abikaasa selle vastu ei ole.

Kui õiguse valimine kõne alla ei tule, on võimalusi mitu. Kui abikaasadel on mõlemal sama kodakondsus, kohaldatakse vastava riigi õigust (näiteks prantslastest abikaasade lahutustaotluse korral Prantsuse õigust). Kui aga üks abikaasadest katkestab ühiskondlikud suhted riigiga, mille kodanikud abikaasad on, näiteks juhul, kui ta elab ja töötab juba aastaid teises riigis, siis kohaldatakse ühise elukohariigi õigust. Kui abikaasadel pole ühist kodakondsust, kohaldatakse nende ühise elukohariigi õigust (näiteks Hollandis elava itaallasest ja hispaanlasest abielupaari kohta kohaldatakse Hollandi õigust). Kui abikaasadel pole ühist kodakondsust ega ühist elukohariiki, kohaldatakse neile Hollandi õigust (näiteks belglasest ja sakslasest abielupaari lahutustaotlusele, kui mees elab Hollandis ja naine Belgias, kohaldatakse Hollandi õigust).

« Abielulahutus - Üldteave | Holland - Üldteave »

ÜlesÜles

Viimati muudetud: 04-07-2007

 
  • Ühenduse õigus
  • Rahvusvaheline õigus

  • Belgia
  • Bulgaaria
  • Tšehhi Vabariik
  • Taani
  • Saksamaa
  • Eesti
  • Iirimaa
  • Kreeka
  • Hispaania
  • Prantsusmaa
  • Itaalia
  • Küpros
  • Läti
  • Leedu
  • Luksemburg
  • Ungari
  • Malta
  • Holland
  • Austria
  • Poola
  • Portugal
  • Rumeenia
  • Sloveenia
  • Slovakkia
  • Soome
  • Rootsi
  • Ühendkuningriik