Euroopa Komisjon > EGV > Abielulahutus > Malta

Viimati muudetud: 03-08-2006
Trükiversioon Lisa järjehoidja

Abielulahutus - Malta

EJN logo

Käesolevat lehekülge ei eksisteeri enam. Esialgset keeleversiooni on ajakohastatud ning selle võib nüüd leida Euroopa e-õiguskeskkonna portaalist.


 

SISUKORD

1. Millistel tingimustel abielu lahutatakse? 1.
2. Millistel alustel toimub abielulahutus? 2.
3. Millised on abielulahutuse tagajärjed? 3.
4. Mida tähendab õiguslik termin „lahuselu” igapäevaelus? 4.
5. Millised on lahuselu eeltingimused? 5.
6. Millised on lahuselu õiguslikud tagajärjed? 6.
7. Mida tähendab õiguslik termin „abielu kehtetuks tunnistamine” igapäevaelus? 7.
8. Millised on abielu kehtetuks tunnistamise eeltingimused? 8.
9. Millised on abielu kehtetuks tunnistamise õiguslikud tagajärjed? 9.
10. Kuidas on võimalik lahendada abielulahutuse küsimusi kohtuväliselt? 10.
11. Kuhu tuleb esitada abielu lahutamise, lahuselu või abielu kehtetuks tunnistamise hagi? Millised on hagi vorminõuded ja millised dokumendid tuleb hagile lisada? 11.
12. Kas kõnealuse menetluse kulude katteks on võimalik saada menetlusabi? 12.
13. Kas abielulahutuse, lahuselu või abielu kehtetuks tunnistamise otsuse saab edasi kaevata? 13.
14. Milline on abielulahutuse, lahuselu või abielu kehtetuks tunnistamise õigusliku tunnustuse taotlemise kord Maltal, kui lahend on tehtud mõnes teises liikmesriigis? 14.
15. Millisesse Malta kohtusse peab pöörduma, kui soovitakse vaidlustada abielulahutuse, lahuselu või abielu kehtetuks tunnistamise otsuse tunnustamist, kui otsuse on teinud mõne teise liikmesriigi kohus? Milline on menetluse kord eespool nimetatud juhtudel? 15.
16. Millise riigi õigust kohaldatakse, kui abikaasad ei ela Maltal või kui nad on eri riikide kodanikud? 16.

 

1. Millistel tingimustel abielu lahutatakse?

2. Millistel alustel toimub abielulahutus?

3. Millised on abielulahutuse tagajärjed?

Maltal ei ole abielulahutus seadusega reguleeritud. Huvitatud isik võib siiski abieluseaduse (Marriage Act) artikli 33 kohaselt (Malta seadustekogu 255. peatükk) registreerida välismaal toimunud abielulahutuse avaliku registri märkuste osas, kui abielulahutuse otsustas selle riigi pädev kohus, kus on ühe kohtumenetluse poole alaline elukoht või mille kodanik üks kõnealustest pooltest on. Abilelulahutuse registreerimise korral võivad pooled uuesti abielluda.

4. Mida tähendab õiguslik termin „lahuselu” igapäevaelus?

Igapäevaelus tähendab lahuselu seda, et abikaasadel kaob kohustus koos elada, kuigi abielu jääb püsima. Abikaasadel, kes plaanivad lahuselu, on kaks võimalust: nad võivad valida konsensusel põhineva lahuselu menetluse (sõlmides poolte kokkuleppe, mille kinnitab perekonnaasju arutav kohus) või kohtuvaidlusega menetluse (mille puhul lahuselu põhjustab poolte vahel vaidlusi ja kus kohus lahendab kõik tõusetunud küsimused eelkõige seoses vastutusega abielu lagunemise eest).

5. Millised on lahuselu eeltingimused?

Otsuse lahuselu kohta võib teha üksnes siis, kui seda nõuab üks abikaasa teiselt seaduses sätestatud alusel (Malta seadustekogu 16. peatükk – tsiviilseadustiku artiklid 35–66) või abikaasade vastastikusel kokkuleppel vastavalt tsiviilseadustiku artiklis 59 ettenähtud korrale.

ÜlesÜles

Enne kui abikaasad teevad otsuse lahuselu kasuks, peavad nad läbima lepitusmenetluse, mille riik võimaldab tasuta, kui abikaasad ei otsusta kasutada eralepitajaid. Hageja või tema seadusjärgne esindaja algatab lahuselu menetluse, saates kirja tsiviilkohtu perekonnaosakonna kohtusekretärile, teatades selles abikaasade isikuandmed (nimi/perekonnanimi/aadressid jne) ja taotledes lahuselu menetluse alustamist ning abikaasade suunamist lepitusmenetlusse.

Pärast lepitaja nimetamist määratakse kindlaks lepitussessioonide kuupäevad ja abikaasad võivad neil sessioonidel osaleda kas iseseisvalt või koos õigusliku esindajaga. Lepitaja roll on püüda pooli lepitada. Kui see osutub tagajärjetuks, julgustab lepitaja abikaasasid valima konsensusel põhineva lahuselu menetluse. Kui ka see osutub tagajärjetuks, taotleb lepitaja kohtult lepitusmenetluse lõpetamist.

  1. Konsensusel põhinev lahuselu menetlus (poolte kokkuleppel)

    Pooled esitavad tsiviilkohtu perekonnaosakonnale ühisavalduse, millele on kirjutanud alla mõlema poole õiguslikud esindajad ja millele on lisatud lepingu projekti koopia. Lõpptulemusena avaldab notar avaliku akti. Lepitusmenetlus tuleb algatada ja lõpetada ühe kuu jooksul. Lepitaja selgitab abikaasadele, et notar koostab ja avaldab avaliku akti (milles sõnastatakse nende soovid). Seejärel koostab lepitaja aruande ja pärast seda, kui kohtunik on teinud otsuse, võib vaid notar võtta perekonnaasju arutavast kohtust välja lepingu, et see avaldada.

  2. Kohtuvaidlusega menetlus (kui pooled ei jõua kokkuleppele)

    Kui lepitaja leiab, et lepitamine või kokkuleppe saavutamine on võimatu, teeb ta ettepaneku lepitusmenetluse lõpetamiseks, teatades sellest kohtunikule. Kui kohtunik teeb määruse lepitusmenetluse lõpetamise kohta, on kummalgi abikaasal aega kaks kuud, et nõuda kohtusse kutsumisega lahuselu ja sellega seonduvate muude küsimuste lahendamist, näiteks mis puudutab juurdepääsu abikaasade ühisele kodule, elatisnõudeid, laste hoolduse ja eestkostenõudeid, vara jagamist jne.

    ÜlesÜles

Lahuselu alused on loetletud tsiviilseadustikus (Malta seadustekogu 16. peatükk) ja need on järgmised:

  • teise abikaasa abielurikkumine;
  • abikaasa ohjeldamatus, julmus, ähvardused või tõsise vigastuse tekitamine kas teise abikaasa või tema laste suhtes või
  • abikaasadelt ei saa eeldada koos elamist, kuna abielu on lõplikult purunenud, tingimusel, et abielu sõlmimisest on möödunud neli aastat ja/või kui üks abikaasadest on teise vähemalt kaheks aastaks mõjuva põhjuseta hüljanud.

Abikaasa, kes ei ole süüdi, säilitab kõik õigused ja hüved, mida ta teiselt abikaasalt saab. Teisalt ei tohi abikaasat, kelle kahjuks kuulutatakse lahuselu välja, vabastada kohustusest teist abikaasat ülal pidada, kui vastavalt kohtumäärusele või -otsusele kuulub elatis maksmisele. Maksmisele kuuluva elatise suurus määratakse vastavalt selle abikaasa võimalustele, kes peab elatist maksma, elatist taotleva abikaasa vajadustele ja muudele abikaasade seisundit iseloomustavatele asjaoludele (nagu õigustatud isiku võimalus saada väljaõpet või ümberõpet kutsetegevuse, kunsti, äri või muu tegevuse alal või alustada või jätkata tulutoovat tegevust). Kohus võib asjaolusid arvestades kohustada abikaasat, kes peab teist abikaasat ülal pidama, maksma viimasele teatud summa, mida võib maksta kas võrdsete või muutuvate osamaksetena mõistliku aja jooksul, või isegi andma vara teise abikaasa omandisse või kasutusvaldusesse, kas kasutamiseks või elamiseks, et muuta nõrgem abikaasa teisest abikaasast rahaliselt sõltumatuks või vähem sõltuvaks.

Kui vahepeal muutuvad elatise maksmiseks kohustatud abikaasa võimalused või teise abikaasa vajadused, võib kohus ühe abikaasa taotlusel otsustada makstava elatise suuruse muutmise või selle maksmise lõpetamise. Kui kindlaksmääratud rahasumma on makstud või määratud vara üle antud ja kui sellega on abikaasa kohustus teist abikaasat ülal pidada täidetud, lõpeb tema kohustus teist abikaasat ülal pidada.

ÜlesÜles

Tsiviilkohtu perekonnaosakond teeb asjas sisulise otsuse ja mõlemal poolel on 20 päeva jooksul kohtuotsuse tegemise kuupäevast alates õigus esitada kaebus apellatsioonikohtusse.

Abikaasade leppimise korral lahuselu menetlus lõpetatakse. Kui lahuseluks tekib uus põhjus, võib hageja sellest hoolimata esitada hagi alusena tõendamiseks ka varasemad põhjendused.

Abikaasa surma korral lahuselu hagi lõpetatakse, välja arvatud seaduses sätestatud juhtudel, kui lahuselu kohta tehtud kohtuotsuse tulemusena võib süüdiolevat poolt karistada.

6. Millised on lahuselu õiguslikud tagajärjed?

Kui lahuselu on avalikustatud (konsensusel põhinev – avalik akt) või välja kuulutatud (vaidlusalune lahuselu – kohtuotsusega), ei pea abikaasad enam koos elama, kuid truuduse ja toetuse kohustus jääb püsima. See ei piira õigust saada ülalpidamist, laste hooldus- ja eestkosteõigust jne, kusjuures vastav viide tuleb kanda avalikku akti või kohtuotsusesse, olenevalt sellest, kumma lahuselu menetlemise variandi abikaasad valisid.

7. Mida tähendab õiguslik termin „abielu kehtetuks tunnistamine” igapäevaelus?

Kui kohus on tunnistanud abielu kehtetuks, tähendab see seda, et abielu on kehtetu algusest peale, välja arvatud asjaolu, et kehtetuks tunnistatud abielust sündinud lapsed tunnistatakse seaduslikeks.

8. Millised on abielu kehtetuks tunnistamise eeltingimused?

Abielu võib kehtetuks tunnistada järgmistel abieluseaduses (Malta seadustekogu 255. peatükk) sätestatud juhtudel:

ÜlesÜles

  • kui abielu on sõlmitud alla 16aastaste isikute vahel;
  • kui pooled, kes on vanemate või hooldaja hoole all, ei ole saanud vanemate või hooldaja nõusolekut ega valikulise kohtualluvusega kohtu luba;
  • kui üks pooltest kannatab vaimunõtruse all, vaatamata sellele, kas ta teovõimet on piiratud või mitte;
  • kui pooled on keelatud määral suguluses;
  • kui ei ole täidetud või järgitud abieluseaduses sätestatud abielu sõlmimise formaalsed eeldused;
  • kui abielu sõlmimise hetkel oli üks pooltest juba abielus;
  • kui pooled ei ole erinevast soost;
  • kui pärast abielu sõlmimist ei jõutud intiimvahekorrani;
  • kui ühe poole nõusolek saadi kas füüsilise või vaimse vägivalla või hirmutamisega;
  • kui ühe poole nõusoleku välistab eksimus teise poole isikus;
  • kui ühe poole nõusolek saadi pettusega teise poole mõne omaduse suhtes, mis võib oma olemuse tõttu abielu oluliselt kahjustada;
  • kui ühe poole nõusolek on kehtetu abiellumise või sellega kaasnevate põhiliste õiguste ja kohustuste üle otsustamiseks otsustusvõime tõsise puuduse tõttu või tõsise psüühikahäire tõttu, mis teeb sellele poolele abielu põhikohustuste täitmise võimatuks;
  • kui üks pooltest on impotent, olenemata sellest, kas impotentsus on absoluutne või suhteline, kuid vaid juhul, kui impotentsus oli olemas juba enne abiellumist;
  • kui ühe poole nõusolek on kehtetu abielu enda või ühe või enama abielu olulise elemendi ilmse välistamise või abieluakti sooritamise õiguse ilmse välistamise tõttu;
  • kui üks pooltest seob oma nõusoleku tulevikus saabuva tingimusega;
  • kui ühel pooltest puudus abielu sõlmimise ajal isegi lühiajaliselt piisav vaimujõud või tahe anda abiellumiseks oma nõusolek.

9. Millised on abielu kehtetuks tunnistamise õiguslikud tagajärjed?

Abielu tunnistatakse kehtetuks algusest peale ja abielu sõlmimise eelne olukord taastatakse (nt naine võtab tagasi oma neiupõlvenime). See ei mõjuta siiski mingil viisil abielu ajal sündinud laste seaduslikkust või kehtivaid lepingulisi kohustusi kolmandate isikute suhtes. Mis puudutab ülalpidamist, siis abielu kehtetuks tunnistamise eest vastutav abikaasa on kohustatud teist abikaasat viis aastat ülal pidama, kusjuures viimase uuesti abiellumisel see kohustus lõpeb.

ÜlesÜles

10. Kuidas on võimalik lahendada abielulahutuse küsimusi kohtuväliselt?

Abielulahutuse küsimusi ei ole võimalik kohtuväliselt lahendada.

11. Kuhu tuleb esitada abielu lahutamise, lahuselu või abielu kehtetuks tunnistamise hagi? Millised on hagi vorminõuded ja millised dokumendid tuleb hagile lisada?

  1. Abielu lahutamine – puudub.
  2. Lahuselu

Vt eespool vastust 5. küsimusele.

Menetlus algatatakse kirja saatmisega tsiviilkohtu kantseleile. Kui abikaasad otsustavad lahuselu menetlust jätkata, peavad nad esitama tsiviilkohtu perekonnaosakonnale kohtusse kutsumise avalduse 2 kuu jooksul alates kohtumääruse kuupäevast, millega kohus võtab avalduse menetlusse.

Abielu kehtetuks tunnistamise taotluse võib tsiviilkohtu perekonnaosakonnale esitada üks abikaasadest, esitades advokaadi poolt allakirjutatud kohtukutse. Kohtukutses on märgitud, mis põhjusel hageja abielu kehtetuks tunnistamist taotleb.

Mis puudutab hagile lisatavaid dokumente, siis muude dokumentide, kui abielutunnistuse lisamine sõltub kohtuasja sisust.

12. Kas kõnealuse menetluse kulude katteks on võimalik saada menetlusabi?

On küll, kui pool vastab menetlusabi saamise tingimustele. Vt menetlusabi käsitlevat dokumenti.

13. Kas abielulahutuse, lahuselu või abielu kehtetuks tunnistamise otsuse saab edasi kaevata?

  1. Abielulahutus – puudub
  2. Lahuselu

    Kohtumenetluse pool võib esitada kaebuse apellatsioonikohtule 20 päeva jooksul pärast kohtuotsuse tegemist.

  3. Abielu kehtetuks tunnistamine

    kohtumenetluse pool võib esitada kaebuse apellatsioonikohtule 20 päeva jooksul pärast kohtuotsuse tegemist.

14. Milline on abielulahutuse, lahuselu või abielu kehtetuks tunnistamise õigusliku tunnustuse taotlemise kord Maltal, kui lahend on tehtud mõnes teises liikmesriigis?

Kui lahend vastab tunnustamise tingimustele, tuleb see kanda avalikku registrisse.

15. Millisesse Malta kohtusse peab pöörduma, kui soovitakse vaidlustada abielulahutuse, lahuselu või abielu kehtetuks tunnistamise otsuse tunnustamist, kui otsuse on teinud mõne teise liikmesriigi kohus? Milline on menetluse kord eespool nimetatud juhtudel?

Välisriigi kohtuotsuse tunnustamise vaidlustamiseks tuleb esitada hagi tsiviilkohtu esimesele kojale (Civil Court, First Hall) ja apellatsioonkaebus tuleb esitada apellatsioonikohtule.

16. Millise riigi õigust kohaldatakse, kui abikaasad ei ela Maltal või kui nad on eri riikide kodanikud?

Kuigi välisriigi kohtuotsuse registreerimine on põhimõtteliselt võimalik, ei ole Malta kohtutes võimalik abielu lahutada.

Täiendav informatsioon

  • Justiitsministeeriumi veebileht English - Malti
  • Tsiviilkohtud (perekonnaosakond) English PDF File (PDF File 23 KB)

« Abielulahutus - Üldteave | Malta - Üldteave »

ÜlesÜles

Viimati muudetud: 03-08-2006

 
  • Ühenduse õigus
  • Rahvusvaheline õigus

  • Belgia
  • Bulgaaria
  • Tšehhi Vabariik
  • Taani
  • Saksamaa
  • Eesti
  • Iirimaa
  • Kreeka
  • Hispaania
  • Prantsusmaa
  • Itaalia
  • Küpros
  • Läti
  • Leedu
  • Luksemburg
  • Ungari
  • Malta
  • Holland
  • Austria
  • Poola
  • Portugal
  • Rumeenia
  • Sloveenia
  • Slovakkia
  • Soome
  • Rootsi
  • Ühendkuningriik