Euroopa Komisjon > EGV > Abielulahutus > Luksemburg

Viimati muudetud: 20-07-2006
Trükiversioon Lisa järjehoidja

Abielulahutus - Luksemburg

EJN logo

Käesolevat lehekülge ei eksisteeri enam. Esialgset keeleversiooni on ajakohastatud ning selle võib nüüd leida Euroopa e-õiguskeskkonna portaalist.


 

SISUKORD

1. Millistel tingimustel saab lahutada? 1.
2. Millised on lahutuse motiivid? 2.
3. Millised on lahutuse juriidilised tagajärjed: 3.
a) abikaasade isiklike suhete seisukohast? a)
b) vara jagamise seisukohast abikaasade vahel? b)
c) abikaasade alaealiste laste seisukohast? c)
d) abikaasale elatisraha  maksmise kohustuse seisukohast? d)
4. Mida tähendab „kooselu lõpetamise“ mõiste praktikas? 4.
5. Millised on kooselu lõpetamise motiivid? 5.
6. Millised on kooselu lõpetamise juriidilised tagajärjed? 6.
7. Mida tähendab „abielu tühistamise“ mõiste praktikas? 7.
8. Millised on abielu tühistamise motiivid? 8.
9. Millised on abielu tühistamise juriidilised tagajärjed? 9.
10. Kas lahutusega seotud küsimuste lahendamiseks kohtusse pöördumata on olemas kohtuväliseid alternatiive? 10.
11. Kuhu pean esitama oma lahutus-, kooselu lõpetamise või abielu tühistamise taotluse? Millised formaalsused tuleb täita ja mis dokumendid tuleb taotlusele lisada? 11.
12. Kas mul on võimalik saada kohtu abi menetluskulude katmiseks? 12.
13. Kas lahutus-, kooselu lõpetamise või abielu tühistamise otsust saab edasi kaevata? 13.
14. Mida pean tegema, et Euroopa Liidu ühes liikmesriigis tehtud lahutus-, kooselu lõpetamise või abielu tühistamise otsust tunnustataks teises liikmesriigis? 14.
15. Millise kohtu poole tuleb pöörduda, et vaidlustada Euroopa Liidu ühes liikmesriigis tehtud lahutus-, kooselu lõpetamise või abielu tühistamise otsuse tunnustamist teises liikmesriigis? Millist menetlust sellisel juhul rakendatakse? 15.
16. Millist lahutusõigust kohaldab kohus lahutuse puhul, kui abikaasad ei ela Luksemburgis või kui abikaasadel on eri riikide kodakondsus? 16.

 

1. Millistel tingimustel saab lahutada?

Luksemburgi õiguses eristatakse kaht suuremat lahutusekategooriat, lahutust vastastikusel kokkuleppel ja lahutust kindlaksmääratud põhjusel. Kindlaksmääratud põhjusel lahutuse puhul eristatakse lahutust liialduse, halva kohtlemise või ränga solvamise tõttu, mille koondnimetus on lahutus eksimuse tõttu, ja lahutust teatud aega kestnud faktilise lahuselu põhjal.

2. Millised on lahutuse motiivid?

a. Lahutus vastastikusel kokkuleppel

Lahutus vastastikusel kokkuleppel on võimalik pärast vähemalt kaks aastat kestnud abielu. Mõlemad abikaasad peavad olema vähemalt kakskümmend kolm aastat vanad.

Kui abikaasadel on ühisvara, peab selle üles märkima ja seda hindama notar. Seejärel määravad abikaasad oma suva järgi kindlaks kummagi õigused asjakohasele varale. Kui aga üles märgitavat ühisvara pole, ei ole notari sekkumine nõutav.

Samuti peavad abikaasad kokku leppima selles, kus lahutusprotsessi ajal elatakse, laste käekäigus protsessi ajal ja pärast seda, kummagi abikaasa osaluses laste kasvatamises ja ülalpidamises enne ja pärast lahutust ning elatisraha suuruses, mida üks abikaasadest protsessi ajal ja pärast lahutuse väljakuulutamist teisele maksab. Kokkulepe tuleb sõlmida kirjalikult ning sellele peavad alla kirjutama mõlemad abikaasad.

b. Lahutus liialduse, halva kohtlemise või ränga solvamise tõttu (koondnimetusega lahutus eksimuse tõttu)

Eksimuse tõttu lahutuse puhul tuleb ühe abikaasa liialdust, halba kohtlemist või ränka solvamist teise suhtes tõendada. Sellised teod ei pea olema mitte üksnes abieluga seotud kohustuste tõsine või korduv rikkumine, vaid muutma abielu jätkamise võimatuks.

ÜlesÜles

c. Lahutus faktilise lahuselu põhjal

Abikaasad võivad taotleda lahuselu põhjal lahutust järgmistel juhtudel:

  • pideva, vähemalt kolm aastat kestnud faktilise lahuselu korral, kui selgub, et abikaasade lahkuminek on vältimatu;
  • üle viie aasta kestnud faktilise lahuselu korral, mille põhjuseks on ühe abikaasa ravimatuks peetav vaimuhaigus, kui selgub, et abikaasade lahkuminek on parandamatu.

Kohus võib lahutusetaotluse tagasi lükata, kui leitakse, et lahutusel oleks kostja või laste suhtes erakordselt rängad moraalsed või materiaalsed tagajärjed.

3. Millised on lahutuse juriidilised tagajärjed:

a) abikaasade isiklike suhete seisukohast?

Abielu lahutatakse lahutusotsusega. Vastastikused kohustused, st truuduse-, vastastikuse aitamise ja abistamise kohustus enam ei kehti. Põhimõtteliselt ei saa lahutatud naine ega lahutatud mees lahutuse järel enam kasutada teise abikaasa perekonnanime. Kohtud võivad siiski abikaasa perekonnanime kasutamist lubada abikaasa nõusolekul või juhul, kui seda taotlev isik on abikaasa nime kasutanud töö- või ärisuhetes.

Kui lahutuse põhjuseks on liialdus, halb kohtlemine või ränk solvamine, kaotab protsessi kaotanud abikaasa kogu abieluvara, mis teine abikaasa talle on andnud kas abieluvaralepingu alusel või abiellumise kuupäevast alates. Abieluvara all mõistetakse kogu abikaasade teineteisele antud vara (nt abieluvaralepingu või abielu ajal koostatud eraldiseisva akti alusel). Abieluvara ei hõlma siiski tavakinke ega enne abielu tehtud testamendi alusel antavat vara. Kui lahutuse põhjuseks on mõlema abikaasa poolsed eksimused, kaotavad need õigused mõlemad abikaasad. Süütu abikaasa säilitab teise abikaasa antud vara.

ÜlesÜles

b) vara jagamise seisukohast abikaasade vahel?

Lahutusotsusega nähakse ette abikaasade ühisvara likvideerimine ning jagamine. Kui ei ole sõlmitud abieluvaralepingut, kehtib abikaasade suhtes seadusjärgne abieluvararežiim, mis hõlmab abikaasaade ühisvara. Lahutusega abikaasade ühisvara lahutatakse. Vara jagamise käigus tuleb eristada kaht olulisemat etappi:

  • Esmalt saab kumbki abikaasa tagasi vara, mida ei ole ühisvara hulka arvatud, juhul kui see on algsel kujul olemas, või seda asendava vara.
  • Seejärel likvideeritakse aktiivne ja passiivne ühisvara. Kummagi abikaasa nimel koostatakse konto, mis võtab kokku hüvitised, mida tal on õigus abieluvarast saada, ning hüvitised, mida ta peab abieluvarale lisama.
c) abikaasade alaealiste laste seisukohast?

vt „Vanemlik vastutus - Luksemburg“ 

d) abikaasale elatisraha  maksmise kohustuse seisukohast?

vt „Elatisraha - Luksemburg 

4. Mida tähendab „kooselu lõpetamise“ mõiste praktikas?

Kui soovitakse lahutust kindlaksmääratud põhjusel, võivad abikaasad esitada kooselu lõpetamise taotluse.

Kooselu lõpetamine, mis peatab abielu, kuid ei lõpeta seda, võtab abikaasadelt kooselamise kohustuse, ent jätab jõusse truuduse- ja abistamiskohustuse. Seetõttu on ühe abikaasa poolne abielurikkumine endiselt karistatav ning vajadusel võib selle alusel abielu lahutada.

ÜlesÜles

5. Millised on kooselu lõpetamise motiivid?

Kooselu lõpetamise motiivid on samad mis kindlaksmääratud lahutuse puhul.

6. Millised on kooselu lõpetamise juriidilised tagajärjed?

Kooselu lõpetamine toob alati kaasa ka vara lahutamise. Kui see on kestnud kolm aastat, võivad mõlemad abikaasad taotleda kohtu kaudu lahutust. Kohus otsustab lahutuse kasuks, kui teine abikaasa ei ole viivitamata nõus kooselu taas jätkama.

7. Mida tähendab „abielu tühistamise“ mõiste praktikas?

Abielu tühistamine tähendab abielu kehtetuks tunnistamist kohtu poolt. Sellega tunnistatakse abielu kehtetuks algusest peale.

8. Millised on abielu tühistamise motiivid?

Abielu tühistamise motiive on mitu:

  • abielu on sõlmitud abikaasade nõusolekuta: näiteks vägivalla korral või juhul, kui isiku põhiomadustes on eksitud;
  • abielu on sõlmitud isa ja ema, ülenejate sugulaste või perenõukogu nõusolekuta, kui selline nõusolek oli vajalik: näiteks juhul, kui abikaasad on abiellumise hetkel nooremad kui kaheksateistkümneaastased;
  • kaksikabielu: olukord, kus üks abikaasa on korraga abielus mitme isikuga;
  • abielu formaalseid tingimusi ei ole täidetud: abielu ei sõlmitud avalikult, abielu sõlmimise viis läbi ebapädev ametnik või ei täidetud abielu avalikustamisega seotud formaalseid nõudmisi.

9. Millised on abielu tühistamise juriidilised tagajärjed?

Kehtetuks tunnistatud abielul on juriidilised tagajärjed (heas usus sõlmitud kehtetu abielu korral):

ÜlesÜles

  • mõlema abikaasa suhtes, kui nad on sõlminud abielu heas usus;
  • heauskse abikaasa suhtes;
  • abielust sündinud lapse suhtes isegi juhul, kui kumbki abikaasa ei ole heauskne.

Seega ei ole kehtetuks tunnistatud abielul tagajärgi abikaasa suhtes, kes ei ole heauskne.

10. Kas lahutusega seotud küsimuste lahendamiseks kohtusse pöördumata on olemas kohtuväliseid alternatiive?

Luksemburgi Suurhertsogiriigis on eraõiguslikke asutusi, mis pakuvad abielunõustamise teenuseid. Mõningad sellised organisatsioonid (nt Espace parole) tegelevad ka lahutusega seotud küsimustega. Abielunõustaja teenuste kasutamine on vabatahtlik.

11. Kuhu pean esitama oma lahutus-, kooselu lõpetamise või abielu tühistamise taotluse? Millised formaalsused tuleb täita ja mis dokumendid tuleb taotlusele lisada?

  • Lahutustaotlus (eksimuse või faktilise lahuselu alusel), kooselu lõpetamise või abielu tühistamise taotlus tuleb esitada abikaasade ühise elukoha järgse piirkonna kohtule, või kui ühist elukohta pole, siis kostja elukohajärgsele kohtule määruses EÜ „Brüssel II“ sätestatud korras. Kindlasti tuleb pöörduda apellatsioonikohtu advokaadi poole, välja arvatud vastastikusel kokkuleppel otsustatava lahutuse puhul, kui asjaosalised võivad taotluse esitada notari kaudu või ka otse.

    Kohtuasi võetakse arutusele, vaadatakse läbi ja otsus tehakse tavalises korras, ära kuulatakse ka prokuratuuri esindaja arvamus. Et kohtukutse oleks kehtiv, peab see lisaks tavaformaalsustele sisaldama ka asjaolude üksikasjalikku kirjeldust ning selles nimetatakse ka alaealisi lapsi, kes ei ole abielus ega ole alustanud iseseisvat elu. Kohtukutse peab kostjale kätte toimetama kohtutäitur. Hageja peab kohturegistrile esitama abielutunnistuse ja laste sünnitunnistuste ärakirjad.

    ÜlesÜles

    Kohtukutse võib sisaldada ka taotlusi ajutiste meetmete võtmiseks nii menetlusosaliste kui ka nende laste isiku, elatisraha või vara suhtes. Sellisel juhul teeb otsuse kohtu esimees või teda kiirmenetluses asendav kohtunik.

  • Mis puutub lahutusse vastastikusel kokkuleppel, siis siin tuleb eristada mitut menetlusjärku: kui abikaasadel on jagatavat vara, peavad nad notari abil koostama kogu vallas- ja kinnisvara nimekirja ja selle ka hindama. Abikaasad määravad oma suva järgi kindlaks kummagi õigused asjakohasele varale. Peale selle tuleb neil omavahelises lepingus lahendada veel mõningad küsimused, näiteks abikaasade elukoht katseajal, laste ja neile kuuluva vara hooldamine, külastusõigus, abikaasade osalemine laste ülalpidamises ja kasvatamises ning vajaduse korral ühe abikaasa teisele makstav elatisraha.

    Abikaasad peavad lahutustaotluse esitama koos ning andma selle isiklikult, advokaadi ja notari abita, üle oma elukohajärgse halduskohtu esimehele. Samaaegselt esitatakse ka eespool mainitud leping ja vara jagamist käsitlev notariaalakt. Abikaasad peavad uuesti kohtu esimehe ette ilmuma kuus kuud pärast esimest kohtumist, et kinnitada oma soovi abielu lõpetada. Kui prokurör on esitanud oma lõppsõna, kuulutab kohus lahutuse välja, kui eespool nimetatud tingimused on täidetud, vastupidisel juhul aga jätab lahutuse välja kuulutamata.

12. Kas mul on võimalik saada kohtu abi menetluskulude katmiseks?

Isikutel, kelle sissetulekut peetakse Luksemburgi õiguse kohaselt ebapiisavaks, on õigus saada kohtult abi. Selleks tuleb neil täita sotsiaalabi keskametist saadud küsimustik ja esitada see asjakohases kohturingkonnas pädeva advokatuuri esimehele, kes teeb otsuse abi andmise kohta.

ÜlesÜles

Kohtu abi hõlmab kõiki kulutusi seoses kohtuasja, menetluste ja menetlustoimingutega, mille läbiviimiseks abi osutati. See hõlmab eelkõige riigilõivusid ja registrisse kandmise tasusid, kohtukantselei kulusid, kohtutäituri tööga seotud makse ja kulutusi, notaritasusid, tehnikute tasusid, tunnistajamakse, tõlkide ja tõlkijate tasusid, tõendite väljastamise tasusid, transpordikulusid, registreerimise, hüpoteekide ja pantide seadmisega seotud lõivusid ja tasusid ning vajaduse korral ka ajalehes avaldamise kulusid.

13. Kas lahutus-, kooselu lõpetamise või abielu tühistamise otsust saab edasi kaevata?

Luksemburgi Suurhertsogiriigis saab sellist otsust edasi kaevata. Edasikaebamiseks on üldiselt aega 40 päeva, kuid seda aega saab pikendada, kui edasikaebaja elab välismaal. Apellatsioonikohtuks on riigikohus (Cour supérieure de justice).

14. Mida pean tegema, et Euroopa Liidu ühes liikmesriigis tehtud lahutus-, kooselu lõpetamise või abielu tühistamise otsust tunnustataks teises liikmesriigis?

Euroopa Liidu mõnes teises liikmesriigis tehtud lahutus-, kooselu lõpetamise või abielu tühistamise otsust tunnustatakse Luksemburgi Suurhertsogiriigis EÜ määruse „Brüssel II“ kohaselt täieõigusliku otsusena. See tähendab, et otsuse tunnustamiseks pole vaja mingit täiendavat menetlust.

Perekonnaseisuaktide ajakohastamine Euroopa Liidu mõne teise liikmesriigi kohtu otsuse alusel, mis on jõustunud kohtulahendina, ei eelda samuti mingit täiendavat menetlust. Kohtu lahutusotsus peab olema märgitud abielutunnistusele ja abikaasade sünnitunnistustele. Kui abielu on sõlmitud välismaal, tuleb kohtuotsus kanda selle kohaliku omavalitsuse perekonnaseisuregistrisse, kus abielutunnistus oli registreeritud, või Luxembourg´i linna perekonnaseisuregistrisse, ning lisaks tuleb see märkida mõlema abikaasa sünnitunnistusele.

15. Millise kohtu poole tuleb pöörduda, et vaidlustada Euroopa Liidu ühes liikmesriigis tehtud lahutus-, kooselu lõpetamise või abielu tühistamise otsuse tunnustamist teises liikmesriigis? Millist menetlust sellisel juhul rakendatakse?

Iga menetlusosaline võib esitada ringkonnakohtu esimehele taotluse, et võetaks vastu otsus mitte tunnustada Euroopa Liidu mõnes teises liikmesriigis tehtud lahutus-, kooselu lõpetamise või abielu tühistamise otsust.

Ringkonnakohtu esimees teeb otsuse kiirkorras, ilma et isik, kelle suhtes tunnustamata jätmist taotletakse, saaks menetluse selles järgus esitada oma tähelepanekuid. Taotluse võib tagasi lükata üksnes järgmistel põhjustel:

  • see on ilmses vastuolus avaliku korraga;
  • sellega rikutaks kostja õigusi;
  • see oleks vastuolus mõnes teises asjaga seotud kohtuasjas tehtud otsusega.

Kumbki osapool võib kaevata ringkonnakohtu esimehe otsuse edasi apellatsioonikohtusse. Kaebus vaadatakse läbi kontradiktoorse menetluse korras. Apellatsioonikohtu otsuse võib edasi kaevata kassatsioonikohtusse.

16. Millist lahutusõigust kohaldab kohus lahutuse puhul, kui abikaasad ei ela Luksemburgis või kui abikaasadel on eri riikide kodakondsus?

Lahutust ja kooselu lõpetamist reguleerib:

  • abikaasade riigi õigus, kui neil on ühe ja sama riigi kodakondsus;
  • abikaasade ühise elukohariigi õigus, kui neil on erinev kodakondsus;
  • Luksemburgi õigus, kui erineva kodakondsusega abikaasadel puudub ühine elukoht.

Täiendav informatsioon

  • Luksemburgi Suurhertsogiriigi valitsuse õigusteabeportaal français

« Abielulahutus - Üldteave | Luksemburg - Üldteave »

ÜlesÜles

Viimati muudetud: 20-07-2006

 
  • Ühenduse õigus
  • Rahvusvaheline õigus

  • Belgia
  • Bulgaaria
  • Tšehhi Vabariik
  • Taani
  • Saksamaa
  • Eesti
  • Iirimaa
  • Kreeka
  • Hispaania
  • Prantsusmaa
  • Itaalia
  • Küpros
  • Läti
  • Leedu
  • Luksemburg
  • Ungari
  • Malta
  • Holland
  • Austria
  • Poola
  • Portugal
  • Rumeenia
  • Sloveenia
  • Slovakkia
  • Soome
  • Rootsi
  • Ühendkuningriik