Euroopa Komisjon > EGV > Abielulahutus > Läti

Viimati muudetud: 20-11-2007
Trükiversioon Lisa järjehoidja

Abielulahutus - Läti

EJN logo

Käesolevat lehekülge ei eksisteeri enam. Esialgset keeleversiooni on ajakohastatud ning selle võib nüüd leida Euroopa e-õiguskeskkonna portaalist.


 

SISUKORD

1. Millistel tingimustel abielu lahutatakse? 1.
2. Millistel alustel abielu lahutatakse? 2.
3. Millised on abielu lahutamise tagajärjed… 3.
a) …seoses abikaasade vaheliste isiklike suhetega (nt perekonnanime suhtes)? a)
b) …seoses vara jagamisega abikaasade vahel? b)
c) …seoses abikaasade alaealiste lastega (nt vanemlik vastutus ja elatisnõuded)? c)
d) …seoses abikaasa ülalpidamise kohustusega? d)
4. Mida tähendab õigusmõiste „lahuselu” igapäevaelus? 4.
5. Millised on lahuselu eeltingimused? 5.
6. Millised on lahuselu õiguslikud tagajärjed? 6.
7. Mida tähendab mõiste „abielu kehtetuks tunnistamine” igapäevaelus? 7.
8. Millised on abielu kehtetuks tunnistamise eeltingimused? 8.
9. Millised on abielu kehtetuks tunnistamise õiguslikud tagajärjed? 9.
10. Kuidas on võimalik lahendada abielulahutuse küsimusi kohtuväliselt? 10.
11. Kuhu tuleb esitada abielu lahutamise, lahuselu või abielu kehtetuks tunnistamise hagi? Millised on hagi vorminõuded ja millised dokumendid tuleb hagile lisada? 11.
12. Kas menetluskulude katteks on võimalik saada menetlusabi? 12.
13. Kas abielulahutuse, lahuselu või abielu kehtetuks tunnistamise otsuse saab edasi kaevata? 13.
14. Milline on abielulahutuse, lahuselu või abielu kehtetuks tunnistamise õigusliku tunnustuse taotlemise kord Lätis, kui otsuse on teinud mõne teise liikmesriigi kohus? 14.
15. Millisesse Läti kohtusse peaksin pöörduma, kui soovin vaidlustada abielulahutuse, lahuselu või abielu kehtetuks tunnistamise otsuse tunnustamist, kui otsuse on teinud mõne teise liikmesriigi kohus? Milline on menetluse kord eespool nimetatud juhtudel? 15.
16. Millise riigi õigust lahutusmenetluses kohaldatakse, kui abikaasad ei ela Lätis või on eri riikide kodanikud? 16.

 

1. Millistel tingimustel abielu lahutatakse?

Abielu saab lahutada üksnes kohtuotsusega ühe abikaasa hagi või abikaasade ühisavalduse alusel. Abielu lahutamise eelduseks on, et tuvastatakse abielu lagunemine või luhtumine. Abielu peetakse luhtunuks, kui abikaasad ei ela koos ega ole loota kooselu taastamist.

Selleks et abielu lahutataks, peavad abikaasad jõudma vastastikusele kokkuleppele abielust sündinud lapse hoolduse ja ülalpidamise ning ühisvara jagamise suhtes. Kui abikaasad ei jõua kokkuleppele, lahendatakse nimetatud nõuded kohtus lahutusmenetluse käigus.

2. Millistel alustel abielu lahutatakse?

Abielu lahutamise alused on ammendavalt sätestatud Läti tsiviilseadustiku perekonnaõiguse jaos.

Esiteks võidakse abielu lahutada, kui abikaasad on elanud lahus vähemalt kolm aastat. Tsiviilseadustiku artiklis 73 on selgitatud, millistel asjaoludel käsitletakse abikaasasid lahus elavatena, nimelt juhul, „kui abikaasad ei kuulu ühte leibkonda ja kui üks abikaasa keeldub täielikult ühise leibkonna ülalpidamisest, mis tähendab abielulise kooselu võimalusest loobumist. Kui abikaasad elavad ühistes eluruumides eraldi, ei tähenda see tingimata ühisesse leibkonda kuulumist“. Seepärast peetakse abielu luhtunuks, kui abikaasad tegelikult lahus elavad.

Teiseks võidakse abielu lahutada ka juhul, kui abikaasad on elanud lahus vähem kui kolm aastat, kui:

  1. abielu jätkamine oleks abielulahutushagi esitava abikaasa jaoks võimatu teisest abikaasast sõltuvatel põhjustel ning viimasega kooselu jätkamine oleks abielulahutushagi esitava abikaasa suhtes talumatult julm;
  2. abielulahutust nõuavad mõlemad abikaasad või üks abikaasa nõustub teise abikaasa abielulahutuse taotlusega;
  3. üks abikaasa on hakanud mõne teise isikuga koos elama ja sellest suhtest sünnib või on sündimas laps.

Tuleb märkida, et kui kohus usub, et abielu on eespool nimetatud asjaolude esinemisel võimalik päästa, võib ta lahutusmenetluse lepitamise eesmärgil kuni kuueks kuuks peatada.

ÜlesÜles

Kolmandaks võib esineda juhtumeid, kus üks abikaasa taotleb abielulahutust enne kolmeaastase lahuselu tähtaja lõppemist ning abielulahutuse taotluse aluseks on muud asjaolud kui need kolm eespool nimetatut. Sellisel juhul võidakse abielu lahutada üksnes juhul, kui mõlemad abikaasad on abielu lahutamisega nõus. Kui üks abikaasa ei ole abielu lahutamisega nõus, ei lahuta kohus abielu enne, kui abikaasade lahuselu on kestnud kolm aastat. Lisaks on kohus sellisel juhul kohustatud lahutusmenetluse peatama kuni eespool nimetatud kolmeaastase tähtaja möödumiseni.

Tuleb märkida, et kohus võib erandlikel asjaoludel keelduda abielu lahutamast, kui abielu säilitamine on vajalik abielust sündinud alaealise lapse huvide kaitseks.

3. Millised on abielu lahutamise tagajärjed…

Niipea, kui jõustub abielu lahutamise otsus, langevad ära abikaasade vahelisest õigussuhtest tulenevad õigused ja kohustused. Kui abielu lahutatakse, võib isik uuesti abielluda. Abielulahutus võib endistele abikaasadele tuua siiski kaasa uusi kohustusi ja õigusi.

a) …seoses abikaasade vaheliste isiklike suhetega (nt perekonnanime suhtes)?

Tsiviilseadustikus on ette nähtud, et abikaasal, kes on abiellumisel oma perekonnanime muutnud, on õigus see perekonnanimi pärast abielu lahutamist säilitada, ent asjaomase abikaasa taotlusel annab kohus talle õiguse kasutada abielueelset perekonnanime. Sellest olenemata tuleb märkida, et kohus võib keelata abielu luhtumisele kaasa aidanud abikaasal abielujärgse perekonnanime säilitamise tingimusel, et see ei riiva lapse huvisid.

ÜlesÜles

b) …seoses vara jagamisega abikaasade vahel?

Tsiviilkohtumenetluse seaduse artikli 238 kohaselt ei saa abielu lahutada enne, kui abikaasad on jõudnud vastastikusele kokkuleppele vara jagamise suhtes. Kui abikaasad ei jõua vastastikusele kokkuleppele, lahendatakse vara jagamise nõuded kohtus tsiviilseadustiku või abielulepingu põhjal. Tsiviilseadustikus on sätestatud kaks abieluvaraga ümberkäimise võimalust: abieluvara suhtes võidakse kohaldada kas õigusnorme või abielulepingu tingimusi. Nii õigusnormid kui ka abieluleping reguleerivad vara jagamist abielu lahutamise korral.

Kui vara jagatakse abikaasade vahel õigusnormide kohaselt, kohaldatakse tsiviilseadustikku. Sel juhul on kummalgi abikaasal õigus jätta endale vara, mis kuulus talle enne abiellumist, ning abielu kestel omandatud lahusvara. Abielu kestel ühiselt või ühist raha kasutades või teise abikaasa toetusel eraldi omandatud vara kuulub abikaasade ühisomandusse. Abikaasade ühisvara peetakse võrdsel määral mõlema abikaasa omandiks, välja arvatud kui üks abikaasa suudab põhjendada ja tõendada, miks ühisvara tuleks teisiti jagada.

Kui abieluvara kohta on sõlmitud abieluleping, jagatakse abielu lahutamise korral vara lepingu tingimuste kohaselt.

c) …seoses abikaasade alaealiste lastega (nt vanemlik vastutus ja elatisnõuded)?

Abielulahutus iseenesest ei pruugi mõjutada vanemlikku vastutust laste suhtes. Abielu ei lahutata siiski seni, kuni abikaasad ei ole jõudnud kokkuleppele laste hoolduse, lastega suhtlemise õiguse ja laste ülalpidamise suhtes. See tingimus on sätestatud tsiviilkohtumenetluse seaduse artiklis 238, täpsemalt on seal ette nähtud, et eespool nimetatud perekonnaõiguslikest suhetest tulenevate küsimustega seotud lahutusasju ei tohi menetleda eraldi, eriti mis puutub vanemate ja laste vahelistesse õigussuhetesse.

ÜlesÜles

Abielu lahutamise tagajärjed seoses vanemliku vastutusega

Kui endised abikaasad elavad pärast abielu lahutamist eraldi, jätkub nende vanemlik vastutus laste eest, st neil on Läti õiguse kohaselt ühine hooldusõigus laste suhtes. Vanem, kelle juures laps elab, vastutab siiski lapse eest igapäevaselt (hoolitseb tema eest). Tsiviilseadustikus on sätestatud, et kui vanemad elavad lahus, ei mõjuta see lapse hooldusõigust.

Abielu lahutamise tagajärjed seoses lapse ülalpidamisega

Lapse ülalpidamise kord tuleb kindlaks määrata lahutusmenetluse käigus. Sellest olenemata ei mõjuta abielulahutus mõlema vanema kohustust last toetada. Vanemad võivad abielu lahutamise korral lapse ülalpidamises vastastikku kokku leppida, kuid kui vanemad ei jõua kokkuleppele, lahendatakse vaidlus kohtus lahutusmenetluses.

d) …seoses abikaasa ülalpidamise kohustusega?

Tsiviilseadustiku sätete kohaselt võib endine abikaasa lahutusmenetluse käigus või isegi pärast abielulahutust nõuda teiselt abikaasalt vastavalt viimase varalisele seisundile endise elatustaseme säilitamiseks vajalikku vara või elatusvahendeid. Endine abikaasa on kohustatud selliseid vahendeid võimaldama, kui ta aitas aktiivselt kaasa abielu luhtumisele. Tuleb märkida, et endiselt abikaasalt nõutav vara peab teisele abikaasale olema hädavajalik. Seega ei ole endine abikaasa alati kohustatud teisele abikaasale endist elatustaset või elatusvahendeid võimaldama; nimetatud nõude täitmise kohustus võidakse tühistada ka järgmistel juhtudel:

  1. teine abikaasa on uuesti abiellunud;
  2. teise abikaasa sissetulekud on endise elatustaseme säilitamiseks või elatusvahendite muretsemiseks piisavad;
  3. teine abikaasa hoidub tahtlikult end oma sissetulekutest elatamast;
  4. mõni muu asjaolu näitab, et endiselt abikaasalt toetuse saamiseks ei ole enam vajadust.

Teisele abikaasale endise elatustaseme või elatusvahendite võimaldamise kohustus tühistatakse ka juhul, kui abielulahutusest on möödunud lahutatud abielu kestusega võrdne ajavahemik. Kui abikaasade ühine laps ei ole eespool nimetatud ajavahemiku jooksul täisealiseks saanud ja kui lapse hooldusõigus kuulub endisele abikaasale, kellel on õigus elatist nõuda, jääb kohustus siiski jõusse kuni lapse täisealiseks saamiseni.

ÜlesÜles

4. Mida tähendab õigusmõiste „lahuselu” igapäevaelus?

Läti õigussüsteemis mõiste „lahuselu” puudub.

5. Millised on lahuselu eeltingimused?

6. Millised on lahuselu õiguslikud tagajärjed?

7. Mida tähendab mõiste „abielu kehtetuks tunnistamine” igapäevaelus?

Abielu saab kehtetuks tunnistada juhul, kui abielu sõlmiti õigusnorme rikkudes, mistõttu abielu sõlmimine oli õigusvastane. Alates hetkest, mil jõustub abielu kehtetuks tunnistamise otsus, koheldakse asjaomaseid isikuid nii, nagu nad ei oleks kunagi abielus olnud, ning abielu peetakse kehtetuks algusest peale. Tuleb märkida, et abielu võib kehtetuks tunnistada ka pärast selle lahutamist.

Mitte kõiki abielu sõlmimise õiguslikke takistusi ei saa objektiivselt kindlaks teha abielu sõlmimise ajal. Seepärast on seaduses sätestatud võimalus tunnistada abielu kehtetuks pärast selle sõlmimist, kui üks abikaasa, muu huvitatud isik või prokurör teeb kindlaks abielu kehtetuks tunnistamise alused ja esitab kohtusse sellekohase nõude.

8. Millised on abielu kehtetuks tunnistamise eeltingimused?

Tsiviilseadustiku artikli 59 kohaselt saab abielu kehtetuks tunnistada üksnes järgmistes õiguslikult määratletud olukordades:

  • kui abielu ei ole registreeritud perekonnaseisuametis ega luteri, roomakatoliku, õigeusu, vanausu, metodisti, baptisti või seitsmenda päeva adventistide kirikus ega sünagoogis;
  • kui sõlmiti näilik abielu ilma kavatsuseta perekonda luua;
  • kui abielu sõlmiti enne, kui mõlemad abikaasad olid saanud 18aastaseks, või üksikjuhtudel enne, kui üks abikaasa oli saanud 16aastaseks. Teatavatel juhtudel võib abielu registreerida, kui üks abikaasa on kõigest 16aastane, tingimusel et teine abikaasa on täisealine. (Üldiselt peetakse täisealiseks 18aastaseid isikuid, erandjuhtudel võidakse alaealine siiski kuulutada täisealiseks erilise tähtsusega põhjusel, kuid mitte enne isiku 16aastaseks saamist.) Kui abielu sõlmitakse isikute vahel, kellest üks on täisealine, aga teine ainult 16aastane, vajab viimane täisealisega abiellumiseks vanemate või teiste tema eest vanemlikult vastutavate isikute nõusolekut. Tuleb märkida, et abielu, mis on sõlmitud enne, kui asjaomased isikud jõuavad eespool nimetatud ikka, ei saa kehtetuks tunnistada, kui abielu kehtetuks tunnistamise otsuse tegemise ajaks on selles abielus eostatud laps või kui mõlemad abikaasad on jõudnud abielu registreerimiseks nõutavasse ikka;
  • kui üks abikaasa on abielu sõlmimise ajal vaimuhaiguse või vaimupuude tõttu teovõimetuks kuulutatud või kui tema olukord ei võimaldanud tal mõista oma tegude tähendust ega neid kontrollida;
  • kui abielu on sõlmitud samasooliste isikute vahel;
  • kui abielu on sõlmitud lähisugulaste, nimelt otsejoones ülenejate või alanejate sugulaste, venna ja õe või poolvenna ja poolõe vahel;
  • kui üks abikaasa on juba abielus. Sellist abielu ei saa kehtetuks tunnistada, kui kohtuotsuse tegemise ajaks on eelmine abielu surma, abielulahutuse või abielu kehtetuks tunnistamise tõttu lõppenud.

Abielu kehtetuks tunnistamise nõudeõigus ei aegu ühegi eespool nimetatud olukorra puhul ning sellise nõude võivad esitada kas huvitatud isikud või prokurör. Kui vaidlustatud abielu on surma või abielulahutuse tõttu lõppenud, võivad abielu kehtetuks tunnistamise nõude esitada siiski üksnes need isikud, kelle õigusi selline abielu riivab.

ÜlesÜles

Tuleb märkida, et abielu kehtetuks tunnustamise nõuet ei või esitada pärast mõlema abikaasa surma.

9. Millised on abielu kehtetuks tunnistamise õiguslikud tagajärjed?

Abikaasa, kelle abielu kehtetuks tunnistatakse, saab tagasi oma abielueelse perekonnanime. Isik, kes ei olnud abielu registreerimise ajal teadlik abielu kehtetusest, võib oma abielujärgse perekonnanime säilitada, kui esitab kohtule sellekohase taotluse.

Kui üks abikaasa oli abielu sõlmimise ajal abielu kehtetuks tunnistamise võimalikkusest teadlik, on teisel abikaasal õigus nõuda esimeselt endisele elatustasemele vastavaid elatusvahendeid või toetust, aga ka moraalse kahju hüvitamist.

Nagu abielulahutuse puhulgi, ei ole endine abikaasa abielu kehtetuks tunnistamise korral kohustatud võimaldama teisele endisele abikaasale endist elatustaset või toetust või selline kohustus võib ära langeda järgmistel juhtudel:

  1. endine abikaasa on uuesti abiellunud;
  2. endise abikaasa sissetulek on endise elatustaseme säilitamiseks või elatusvahendite muretsemiseks piisav;
  3. teine abikaasa hoidub tahtlikult end oma sissetulekutest elatamast;
  4. mõni muu asjaolu näitab, et endiselt abikaasalt toetuse saamiseks ei ole enam vajadust.

Teisele abikaasale endise elatustaseme või toetuse võimaldamise kohustus lõppeb ka juhul, kui abielu kehtetuks tunnistamisest on möödunud kehtetuks tunnistatud abielu kestusega võrdne ajavahemik. Kui abikaasade ühine laps ei ole eespool nimetatud ajavahemiku jooksul täisealiseks saanud ja kui lapse hooldusõigus kuulub endisele abikaasale, kellel on õigus elatist nõuda, jääb kohustus siiski jõusse kuni lapse täisealiseks saamiseni.

ÜlesÜles

Seoses vara jagamisega abielu kehtetuks tunnistamise korral on kummalgi endisel abikaasal õigus jätta endale abielueelne vara ning kooselu kestel omandatud lahusvara. Ühisvara jagatakse tavaliselt endiste abikaasade vahel võrdselt.

Kui kumbki abikaasa ei olnud abielu sõlmimise ajal teadlik selle võimalikust kehtetusest, jagatakse ühisvara nende tsiviilseadustiku sätete kohaselt, mis reguleerivad vara jagamist abielulahutuse korral (vt küsimust 3b). Kui abielu kehtetusest ei olnud teadlik üksnes üks abikaasa, jagatakse abielu kehtetuks tunnistamisel vara samuti nagu abielu lahutamisel, kuid üksnes selle abikaasa puhul, kes ei olnud abielu võimalikust kehtetusest teadlik.

10. Kuidas on võimalik lahendada abielulahutuse küsimusi kohtuväliselt?

Lätis ei saa abielulahutuse küsimusi kohtuväliselt lahendada. Lahutusmenetluse nagu muudegi tsiviilkohtumenetluste peamine eesmärk on siiski poolte lepitamine ja nende omavaheliste nõuete lahendamine vastastikusel kokkuleppel.

11. Kuhu tuleb esitada abielu lahutamise, lahuselu või abielu kehtetuks tunnistamise hagi? Millised on hagi vorminõuded ja millised dokumendid tuleb hagile lisada?

Abielu lahutamise või kehtetuks tunnistamise hagi esitatakse kohtualluvust reguleerivatele õigusnormide kohaselt pädevasse kohalikku kohtusse. Kui lahutusmenetlus hõlmab vara, sealhulgas kinnisvara omandiõiguste jagamist, võib selline lahutusmenetlus kuuluda ringkonnakohtu pädevusse.

Kui üks abikaasa või mõlemad abikaasad elavad alaliselt liikmesriigis või on selle kodanikud, reguleerib abielulahutuse, lahuselu või abielu kehtetuks tunnistamise asjade kohtualluvust nõukogu määrus (EÜ) nr 2201/2003. Selle määruse kohaselt võib abielu lahutamise või kehtetuks tunnistamise hagi Lätis esitada kohalikku linnakohtusse:

ÜlesÜles

  1. abikaasade alalises elukohas;
  2. abikaasade viimases alalises elukohas, kui üks neist elab ikka veel seal;
  3. kostja alalises elukohas;
  4. ühishagi puhul ükskõik kumma abikaasa alalises elukohas;
  5. hageja alalises elukohas, kui ta on seal elanud vähemalt aasta vahetult enne hagi esitamist;
  6. hageja alalises elukohas, kui ta on seal elanud vähemalt kuus kuud vahetult enne hagi esitamist ja on Läti kodanik;
  7. mis tahes kohalikku kohtusse, kui mõlemad abikaasad on Läti kodanikud.

Lähemad üksikasjad kohtualluvuse kohta, eriti olukordades, kus lahutusmenetluse käigus tuleb tegelda vanemliku vastutuse küsimustega, on toodud nõukogu määruses (EÜ) nr 2201/2003.

Tsiviilkohtumenetluse seaduse sätete kohaselt võib abielu lahutamise või kehtetuks tunnistamise hagi esitada kohalikku kohtusse:

  1. kostja elukohas (kui kostja elukoht on teadmata või kui tal ei ole Lätis alalist elukohta, tuleks hagi esitada talle kuuluva kinnisvara asukoha või tema viimase teadaoleva elukoha järgsesse kohtusse);
  2. ühishagi puhul ükskõik kumma abikaasa elukohas;
  3. hageja elukohas, kui:
    • hageja hoolitseb alaealiste laste eest;
    • nõutakse lahutust abikaasast, kes on vaimuhaiguse tõttu teovõimetu või eestkostetav;
    • nõutakse lahutust vabadusekaotust kandvast abikaasast;
    • nõutakse lahutust isikust, kelle asukoht ei ole teada või kes elab välismaal.

Abielu lahutamise ja kehtetuks tunnistamise asjade kohtualluvuse määravad ühtlasi kindlaks kolmandate riikidega sõlmitud Läti jaoks siduvad kahepoolsed rahvusvahelised lepingud, mis käsitlevad õigusabi ja õigussuhteid.

ÜlesÜles

Olenemata sellest, kas kohtuasi kuulub kohtu pädevusse eespool nimetatud nõukogu määruse, tsiviilkohtumenetluse seaduse või Läti jaoks siduvate kahepoolsete rahvusvaheliste lepingute järgi, peab abielulahutust nõudev isik vastavalt tsiviilkohtumenetluse seaduse artiklitele 128 ja 2351 esitama hagis järgmise teabe:

  • kohtu nimi, kellele hagi on adresseeritud;
  • hageja ja tema nimel tegutseva advokaadi nimi, perekonnanimi ja isikukood; kostja nimi, perekonnanimi ja isikukood, kui see on teada;
  • hagi aluseks olevad asjaolud ja neid kinnitavad tõendid;
  • hagi toetav õigusnorm;
  • hageja nõuded;
  • ajavahemik, mille jooksul abikaasad on lahus elanud;
  • hagile lisatud dokumentide loetelu;
  • kas pooled on kokku leppinud võimalike laste hooldamises, suhtlusõiguse kasutamises, ülalpidamises ja abielu kestel omandatud vara jagamises või esitatakse eraldi nõuded;
  • hagiavalduse kuupäev ja muud asja lahendamiseks vajalikud andmed.

Hagiavaldusele peab alla kirjutama hageja või tema advokaat. Kui hageja nimel esitab hagiavalduse advokaat, tuleb hagiavaldusele lisada advokaadivolikiri või muu dokument, mis näitab, et advokaat on volitatud hagi esitama.

Hagile tuleb lisada järgmised dokumendid:

  1. hagiavalduse ärakiri kostjale kättetoimetamiseks;
  2. asjakohaste riigilõivude ja muude seaduses sätestatud kohtukulude tasumist tõendav dokument;
  3. hagi aluseks olevaid asjaolusid tõendavad dokumendid (näiteks abielutunnistus).

12. Kas menetluskulude katteks on võimalik saada menetlusabi?

Üldiselt annab riik õigusabi juhul, kui isiku olukord, varaline seisund ja üldine sissetulekute tase takistavad teda objektiivselt oma õiguste piisava kaitse tagamisel. Menetlusabi antakse riigi õigusabi seaduse sätete kohaselt.

ÜlesÜles

Üldiselt katab menetlusabi menetlusdokumentide koostamise, menetluse kestel antud õigusnõuannete ja kohtus esindamise kulud. Piiriüleste kohtuasjade puhul on isikul õigus saada menetlusabi ka tõlgi teenuste kasutamiseks, teatavate kohtu- ja kohtuväliste dokumentide ning asjaomase isiku esitatud dokumentide tõlkimiseks, kui sellised dokumendid on kohtuasjas vajalikud, ning teatavates olukordades ka menetluses osalemisega seotud reisikulude katmiseks.

13. Kas abielulahutuse, lahuselu või abielu kehtetuks tunnistamise otsuse saab edasi kaevata?

Kohalikus kohtus tehtud abielulahutuse otsuse võib ringkonnakohtusse edasi kaevata. Ringkonnakohtu poolt edasikaebuse suhtes tehtud otsuse võib kassatsiooni korras edasi kaevata ülemkohtu senatisse.

Kui abielulahutuse otsuse on teinud esimese astme kohtuna ringkonnakohus, võib selle otsuse edasi kaevata ülemkohtu tsiviilkolleegiumi. Ülemkohtu tsiviilkolleegiumi poolt edasikaebuse suhtes tehtud otsuse võib kassatsiooni korras edasi kaevata ülemkohtu senatisse.

14. Milline on abielulahutuse, lahuselu või abielu kehtetuks tunnistamise õigusliku tunnustuse taotlemise kord Lätis, kui otsuse on teinud mõne teise liikmesriigi kohus? 

Mõnes teises liikmesriigis langetatud abielulahutuse, lahuselu või abielu kehtetuks tunnistamise otsust tunnustatakse Lätis vastavalt nõukogu määrusele (EÜ) nr 2201/2003. Nimetatud määruse kohaselt tunnustatakse ühes liikmesriigis tehtud kohtuotsuseid teistes liikmesriikides, ilma et oleks vaja kasutada erimenetlust.

Kui isik soovib mõnes teises liikmesriigis langetatud abielulahutuse, lahuselu või abielu kehtetuks tunnistamise otsuse tunnustamist Lätis, peab ta siiski esitama teise liikmesriigi kohtuotsuse tunnustamise taotluse kas kohtuotsuse täideviimise koha või teise poole elukoha kohalikule kohtule.

ÜlesÜles

Tunnustamise taotluse saamisel vaatab asjaomane kohalik kohus taotluse läbi ja otsustab 10 päeva jooksul, kas kohtuotsust saab Lätis tunnustada. Kohus võib kohtuotsuse Lätis tunnustamisest keelduda üksnes nõukogude määruse (EÜ) nr 2201/2003 artiklis 22 nimetatud mittetunnustamise põhjuste esinemisel:

  1. kui kohtuotsuse tunnustamine on selgelt vastuolus Läti avaliku korraga;
  2. kui kohtuotsus langetati tagaselja - kui kostjale ei toimetatud menetluse algatamist käsitlevat dokumenti kätte küllalt aegsasti ja sellisel viisil, et ta oleks saanud end kaitsta, välja arvatud juhul, kui tehakse kindlaks, et kostja on kohtuotsuse sõnaselgelt heaks kiitnud;
  3. kui selline teises liikmesriigis tehtud kohtuotsus on vastuolus Lätis samade isikute suhtes langetatud kohtuotsusega;
  4. kui selline teises liikmesriigis tehtud kohtuotsus on vastuolus mõnes teises liikmesriigis või mitteliikmesriigis samade poolte suhtes langetatud kohtuotsusega, tingimusel et varasem kohtuotsus vastab selle Lätis tunnustamise tingimustele.

Tsiviilkohtumenetluse seaduse artikli 638 kohaselt peab taotleja märkima otsuse tunnustamise taotlusse järgmise teabe:

  • kohtu nimi, kellele taotlus on adresseeritud;
  • nii taotleja kui ka kostja nimi, perekonnanimi ja isikukood või sünnikuupäev;
  • taotluse ese ja taotluse aluseks olevad asjaolud;
  • taotleja palve tunnustada (mitte tunnustada) otsust Lätis;
  • advokaadi nimi ja aadress, kui Lätis on määratud asjaga tegelema advokaat;
  • taotluse kuupäev;
  • taotlusele lisatud dokumentide loetelu.

Nõukogu määruse (EÜ) nr 2201/2003 artikli 37 kohaselt tuleb teises liikmesriigis langetatud kohtuotsuse tunnustamise taotlusele lisada järgmised dokumendid:

ÜlesÜles

  1. kohtuotsuse koopia, mis vastab selle ehtsuse kindlakstegemiseks vajalikele tingimustele;
  2. kui kohtuotsus on tehtud tagaselja, siis sellise dokumendi originaal või tõestatud koopia, mis tõendab menetluse algatamist käsitleva või muu samaväärse dokumendi kättetoimetamist kohtusse ilmumata jäänud poolele. Taotleja võib esitada ka mis tahes dokumendi, mis näitab, et kostja on kohtuotsuse sõnaselgelt heaks kiitnud;
  3. pädeva kohtu või kohtuotsuse teinud liikmesriigi asutuse tõend vastavalt nõukogu määruse (EÜ) nr 2201/2003 artiklile 39.

15. Millisesse Läti kohtusse peaksin pöörduma, kui soovin vaidlustada abielulahutuse, lahuselu või abielu kehtetuks tunnistamise otsuse tunnustamist, kui otsuse on teinud mõne teise liikmesriigi kohus? Milline on menetluse kord eespool nimetatud juhtudel?

Nõukogu määruse (EÜ) nr 2201/2003 kohaselt võib huvitatud pool mõnes teises liikmesriigis langetatud abielulahutuse, lahuselu või abielu kehtetuks tunnistamise otsuse Lätis tunnustamist vaidlustada kahel viisil.

Esiteks võib huvitatud pool nõukogu määruse (EÜ) nr 2201/2003 artikli 21 kohaselt esitada kohalikule kohtule taotluse teises liikmesriigis tehtud kohtuotsuse mittetunnustamiseks Lätis. Kohtualluvuse, taotlemise korra ja mittetunnustamise põhjuste kohta vt küsimust 14.

Teiseks võib isik, kelle suhtes tehtud otsuse tunnustamist taotletakse, vaidlustada kohtuotsuse Lätis tunnustamise, kui tunnustamise taotlus on juba esitatud ja kohalik kohus on kohtuotsust vastavalt sellisele taotlusele tunnustanud. Seega võib kostja teises liikmesriigis langetatud kohtuotsuse Lätis tunnustamise edasi kaevata, vaidlustades kohaliku kohtu otsuse kohtuotsuse tunnustamise kohta. Nõukogu määruse (EÜ) nr 2201/2003 artikli 33 kohaselt võib teises liikmesriigis tehtud kohtuotsuse tunnustamist käsitleva kohaliku kohtu otsuse ringkonnakohtusse edasi kaevata. Edasikaebus tuleb esitada otsuse teinud kohtule, kuid adresseerida vastavale ringkonnakohtule. Kostja (või taotleja) võib ringkonnakohtus langetatud tunnustamist käsitleva otsuse edasi kaevata ülemkohtu senatisse, esitades otsuse teinud ringkonnakohtule edasikaebuse, mis on adresseeritud ülemkohtu tsiviilkolleegiumile.

Kostja võib vaidlustada teises liikmesriigis tehtud kohtuotsuse tunnustamise nõukogu määruse (EÜ) nr 2201/2003 artiklis 22 täpsustatud mittetunnustamise põhjustele toetudes (vt küsimust 14).

16. Millise riigi õigust lahutusmenetluses kohaldatakse, kui abikaasad ei ela Lätis või on eri riikide kodanikud?

Tsiviilseadustiku järgi kohaldatakse Lätis algatatud kohtuasjade puhul abielu kehtetuks tunnistamise või lahutamise korral Läti õigust (õigusakte), olenemata abikaasade kodakondsusest või elukohast.

Täiendav informatsioon

http://www.tiesas.lv latviešu valoda

http://www.llrx.com/features/latvia.htm English

http://www.ttc.lv/ English - latviešu valoda

http://www.tm.gov.lv/ English - latviešu valoda

http://www.bm.gov.lv/ English - latviešu valoda

« Abielulahutus - Üldteave | Läti - Üldteave »

ÜlesÜles

Viimati muudetud: 20-11-2007

 
  • Ühenduse õigus
  • Rahvusvaheline õigus

  • Belgia
  • Bulgaaria
  • Tšehhi Vabariik
  • Taani
  • Saksamaa
  • Eesti
  • Iirimaa
  • Kreeka
  • Hispaania
  • Prantsusmaa
  • Itaalia
  • Küpros
  • Läti
  • Leedu
  • Luksemburg
  • Ungari
  • Malta
  • Holland
  • Austria
  • Poola
  • Portugal
  • Rumeenia
  • Sloveenia
  • Slovakkia
  • Soome
  • Rootsi
  • Ühendkuningriik