Euroopa Komisjon > EGV > Abielulahutus > Itaalia

Viimati muudetud: 15-11-2007
Trükiversioon Lisa järjehoidja

Abielulahutus - Itaalia

EJN logo

Käesolevat lehekülge ei eksisteeri enam. Esialgset keeleversiooni on ajakohastatud ning selle võib nüüd leida Euroopa e-õiguskeskkonna portaalist.


 

SISUKORD

1. Millistel tingimustel abielu lahutatakse? 1.
2. Millistel alustel abielu lahutatakse? 2.
3. Millised on abielu lahutamise tagajärjed… 3.
a) …seoses abikaasade isiklike suhetega? a)
b) …seoses vara jagamisega abikaasade vahel? b)
c) …seoses abikaasade alaealiste lastega? c)
d) …seoses abikaasa ülalpidamise kohustusega? d)
4. Mida tähendab õigustermin „lahuselu” igapäevaelus? 4.
5. Millised on lahuselu eeltingimused? 5.
6. Millised on lahuselu õiguslikud tagajärjed? 6.
7. Mida tähendab termin „abielu kehtetuks tunnistamine” igapäevaelus? 7.
8. Millised on abielu kehtetuks tunnistamise eeltingimused? 8.
9. Millised on abielu kehtetuks tunnistamise õiguslikud tagajärjed? 9.
10. Kuidas on võimalik lahendada abielulahutuse küsimused kohtuväliselt? 10.
11. Kuhu tuleb esitada abielu lahutamise, lahuselu või abielu kehtetuks tunnistamise hagi? Millised on hagi vorminõuded ja millised dokumendid tuleb hagile lisada? 11.
12. Kas kõnealuse menetluse kulude katteks on võimalik saada menetlusabi? 12.
13. Kas abielulahutuse, lahuselu või abielu kehtetuks tunnistamise otsuse saab edasi kaevata? 13.
14. Milline on abielulahutuse, lahuselu või abielu kehtetuks tunnistamise õigusliku tunnustuse taotlemise kord Itaalias, kui otsuse on teinud mõne teise liikmesriigi kohus? 14.
15. Millisesse kohtusse peaksin pöörduma, kui soovin vaidlustada abielulahutuse, lahuselu või abielu kehtetuks tunnistamise otsuse tunnustamise, kui otsuse on teinud mõne teise liikmesriigi kohus? Milline on menetluskord eespool nimetatud juhtudel? 15.
16. Millise riigi lahutusõigust kohus lahutusmenetluses kohaldab, kui abikaasad ei ela Itaalias või on eri riikide kodanikud? 16.

 

1. Millistel tingimustel abielu lahutatakse?

Seaduses on sätestatud abielu lahutamise absoluutsed alused (vt küsimust 2), mis on abielu lahutamise vajalikud, kuid mitte piisavad tingimused. Kasutades asjaolude hindamise õigust, mille ulatus võib abielu lahutamise alusest olenevalt erineda, peab kohus tuvastama, et abielu on pöördumatult lagunenud, mis on kõigi abielu lahutamise aluste puhul ühine tingimus.

Selline kontroll on vajalik isegi siis, kui pooled esitavad abielu lahutamiseks ühise hagi. Abikaasade kokkulepe ei ole iseenesest abielu lahutamise alus (ja seepärast ei ole Itaalias tegelikult sellist asja nagu abielu lahutamine vastastikusel kokkuleppel), kohus peab enne abielu lahutamist alati kindlaks tegema hagi aluseks olevad asjaolud.

Kohus lahutab tsiviilseadustiku alusel sõlmitud abielu või vabastab abikaasad abielu tsiviiltagajärgedest, kui nende abielu sõlmiti kiriklikult ning registreeriti nõuetekohaselt sündide, abielude ja surmade registris. Nõutav on prokuröri osalus.

Allikas: 1. detsembri 1970. aasta seadus nr 898, mida on muudetud 1. augusti 1978. aasta seadusega nr 436 ja 6. märtsi 1987. aasta seadusega nr 74.

2. Millistel alustel abielu lahutatakse?

Kumbki abikaasa võib taotleda abielu lahutamist järgmistel juhtudel:

  1. Kui kohus mõistab teise abikaasa pärast abielu sõlmimist süüdi eriti raskes süüteos, mis võib, aga ei pruugi olla sooritatud enne abielu sõlmimist (nt

    ÜlesÜles

    1. üks või mitu ettekavatsetud süütegu - välja arvatud poliitilised süüteod ning erilistel moraalsetel või ühiskondlikel põhjustel sooritatud süüteod -, mille eest määratakse karistuseks eluaegne või üle 15aastane vangistus;
    2. intsest (kriminaalseadustiku artikkel 564) või vägivaldsed seksuaalkuriteod vastavalt artiklitele 609bis (seksuaalvägivald), 609quater, 609quinquies ja 6098octies (kehtestatud 1996. aasta seadusega nr 66), mille eest määratakse karistuseks vabadusekaotus;
    3. abikaasa lapse (laste) mõrv või abikaasa või selle lapse (laste) mõrvakatse, mille eest määratakse karistuseks vabadusekaotus;
    4. abikaasale või selle lapsele (lastele) kahel või enamal korral raskete kehavigastuste tekitamine, perekonna ülalpidamise kohustuse täitmata jätmine, perekonna või alaealiste kuritarvitamine või teovõimetu isiku ärakasutamine, mille eest määratakse karistuseks vabadusekaotus, välja arvatud juhul, kui abielulahutuse taotleja on mõistetud süüdi kuriteole kaasaaitamises või kui on kindlaks tehtud, et abikaasad elavad jälle koos).
  2. Järgmistel juhtudel:
    1. teine abikaasa on mõistetud õigeks intsesti või seksuaalvägivallaga seotud süütegudes, mida on nimetatud punkti 1 lõigetes b ja c, kui kohus tuvastab, et kostja ei ole võimeline ühist pereelu säilitama või taastama;
    2. paari lahuselu või lahuselu vastastikusel kokkuleppel on kestnud vähemalt kolm aastat pärast kohtus toimunud lahuselumenetlust;
    3. kriminaalmenetlus punkti 1 lõigetes b ja c loetletud süütegudes lõpetati süüteo aegumise tõttu, kuid lahutusasja menetlev kohus tuvastab, et kõnealused süüteod on iseenesest siiski karistatavad;
    4. intsesti kriminaalmenetluses langetati otsus, et süütegu ei ole karistatav, sest see ei tekitanud avalikku skandaali;
    5. teine abikaasa, kes ei ole Itaalia kodanik, on saavutanud välismaal abielu kehtetuks tunnistamise või lahutamise või sõlminud uue abielu;
    6. abielu ei ole teostunud;
    7. üks abikaasa on ametlikult sugu vahetanud, sealjuures abielu lahutamise hagi võib esitada nii sugu vahetanud isik kui ka teine abikaasa.

    Peale kriminaalõigusega seotud juhtude (mille hulka kuuluvad lisaks rasketes süütegudes süüdimõistmisele ka juhud, kui isik mõistetakse õigeks piiratud süüdivuse, süüteo aegumise või intsesti puhul süüdimõistmiseks objektiivsete tõendite puudumise tõttu) on abielu lahutamise aluseks lahuselu; abikaasa poolt välismaal saavutatud abielu kehtetuks tunnistamine, lahutamine või uue abielu sõlmimine; abielu teostumata jäämine ning soovahetus.

    ÜlesÜles

3. Millised on abielu lahutamise tagajärjed…

a) …seoses abikaasade isiklike suhetega?

Abikaasade suhted. Abielu lahutamisega kaasneb:

  • esiteks abielusidemete lõppemine, nii et abikaasad on jälle vallalised ja võivad seega uuesti abielluda. Naine ei tohi siiski teatava aja jooksul uuesti abielluda, välja arvatud tsiviilseadustiku artiklis 89 käsitletud juhtudel;
  • naine kaotab perekonnanime, mille ta enda omale lisas. Taotluse korral võib kohus siiski lubada naisel säilitada abikaasa perekonnanime lisaks enda omale, kui see on taotleja või oma vanemate eestkoste all olevate laste huvides.

Abielulahutus ei katkesta sugulussidemeid ja eelkõige säilivad otsejoones sugulusest tulenevad takistused (tsiviilseadustiku artikli 87 lõige 4); välismaalastest abikaasad ei kaota abiellumise järel saadud kodakondsust.

b) …seoses vara jagamisega abikaasade vahel?

Vara jagamine abikaasade vahel. Abielu lahutamisel ühisvara jagatakse (ühisomandisse kuulub kogu abielu kestel ühiselt või eraldi ostetud vara, välja arvatud tsiviilseadustiku artiklis 179 loetletud isiklikud esemed), samuti suguvõsa pärandvara. Kui lapsed ei ole veel täisealiseks saanud, siis vara siiski ei jagata. Abielulahutus ei mõjuta lahusvara (nt enne abielu sõlmimist või lahusvararežiimi korral abielu kestel pro quota omandatud vara), mida võidakse jagada ühe abikaasa taotlusel.

ÜlesÜles

c) …seoses abikaasade alaealiste lastega?

Vanemlik vastutus. Abielu lahutav kohus annab laste hooldusõiguse ühele vanemale või - kui see on lapse huvides - mõlemale vanemale ühiselt või kordamööda. Kohus kehtestab hooldusõiguseta jäetud vanema külastuste korraldamise reeglid, annab juhtnööre laste vara haldamise kohta ja määrab, kui suurt elatist peab hooldusõiguseta jäetud vanem maksma.

Perekonna ühisesse koju elama jäämise õigus antakse tavaliselt sellele abikaasale, kes saab hooldusõiguse. (Lisateabe saamiseks vt „Vanemlik vastutus - Itaalia”.)

d) …seoses abikaasa ülalpidamise kohustusega?

Ülalpidamiskohustus. Abielu lahutamisel määrab kohus poole taotlusel abikaasale, kes ei oma piisavat sissetulekut ega suuda seda objektiivsetel põhjustel hankida, korrapäraselt makstava elatise. Elatise maksmise kohustus langeb ära, kui elatise saaja abiellub uuesti. Poolte kokkuleppel võib elatist maksta ka ühekordse väljamaksena, andes elatist saama õigustatud abikaasale üle omandiõiguse. (Lisateabe saamiseks vt „Elatisnõuded - Itaalia”.)

Muud tagajärjed. Kui lahutatud abikaasa, kellel on õigus elatisele, ei ole uuesti abiellunud, on tal õigus saada teatav osa endisele abikaasale töösuhte lõppemisel makstavast lahkumishüvitisest. Endise abikaasa surma korral on tal õigus saada lesepensioni või jagada lesepensioni endise abikaasa uue abikaasaga ning õigus pärandile, kui ta seda vajab. Seadus lubab abikaasal, kellel on õigus elatisele, nõuda elatis sisse kohtuliku hüpoteegi seadmise kaudu või taotleda elatist maksma kohustatud abikaasa vara arestimist.

ÜlesÜles

Abikaasa või lapse ülalpidamise kohustuse täitmata jätmine. Kriminaalseadustiku artikli 570 kohaselt on abikaasa ja/või lapse (laste) ülalpidamise kohustuse täitmata jätmine kriminaalkuritegu.

4. Mida tähendab õigustermin „lahuselu” igapäevaelus?

Lahuselu tähendab, et abikaasadel ei ole enam seadusjärgset kohustust koos elada. De facto lahuselul ei ole õiguslikke tagajärgi (välja arvatud enne 1975. aasta reformiseadust nr 151 tekkinud olukorrad).

Lahuselu korral abielusidemed nõrgenevad, kuid ei katke.

Lahuselu võib algatada kohtuotsusega või vastastikusel kokkuleppel.

Allikad: sisulised eeskirjad on sätestatud tsiviilseadustikus (artikkel 150 jj, vastuseid pärimisega seotud küsimustele vt tsiviilseadustiku artiklitest 548 ja 585).

5. Millised on lahuselu eeltingimused?

Lahuselu eelduseks on, et tuvastatakse asjaolud, mis muudavad abielu jätkamise võimatuks või avaldavad olulist kahjustavat mõju laste kasvatamisele. Hagi võib esitada ka sellise olukorra tekkimise eest vastutav abikaasa.

Kui asjaolud seda nõuavad, otsustab kohus poole taotlusel selle, kes lahuselu eest vastutab (1975. aasta reformiseadus asendas sel viisil varasema süü omistamise, loobudes süül põhinevast „karistamise“ põhimõttest ja võttes kasutusele heastamisvahendi põhimõtte juhtudeks, kui kooselu on võimatu või alaealistele lastele kahjulik).

ÜlesÜles

Vastutus (mille kindlaksmääramist võib taotleda üksnes lahuselu menetluses) on oluline elatise väljamõistmisel ja pärimisküsimustes. Nõutav on prokuröri osalus.

Lahuselu vastastikusel kokkuleppel põhineb abikaasade kokkuleppel, kuid jõustub üksnes siis, kui selle kiidab heaks kohus, kes peab kontrollima, et abikaasade sõlmitud kokkulepped oleksid perekonna huvides. Eelkõige neil juhtudel, kui laste hooldamist ja ülalpidamist käsitlevad kokkulepped ei ole laste huvides, kutsub kohus pooled välja ja teeb vajalikud muudatusettepanekud. Kui lahendus ei ole sobiv, võib kohus keelduda kokkuleppe heakskiitmisest. Kohtupraktika kohaselt ei ole prokuröri osalus vajalik, kui pooltel ei ole alaealisi lapsi.

6. Millised on lahuselu õiguslikud tagajärjed?

Isiklikud suhted. Lahuselu või lahuselu vastastikusel kokkuleppel tühistab igakülgse abi nõude, mis kehtib paari kooselu puhul, ning enam ei kehti isaduse eeldus. Naine ei kaota oma nimele lisatud abikaasa perekonnanime, kuid naise taotlusel võib kohus keelata selle kasutamise, kui see võiks tekitada tõsist kahju, ning võib lubada naisel loobuda abikaasa perekonnanime kasutamisest, kui see oleks naisele kahjulik.

Vara jagamine abikaasade vahel. Lahuselu korral ühisvara jagatakse.

Vanemlik vastutus. Lahuseluks luba andev kohus langetab otsuse laste hooldusõiguse kohta ja määrab kindlaks hooldusõiguseta jäänud vanema poolt lapsele makstava elatise suuruse. Tavaliselt antakse perekonna ühises kodus elamise õigus hooldusõigusega abikaasale. (Lisateabe saamiseks vt „Vanemlik vastutus - Itaalia”).

ÜlesÜles

Elatise maksmise kohustus. Taotluse korral annab kohus abikaasale, kes ei vastuta lahuselu eest, õiguse saada teiselt abikaasalt elatist, kui tal ei ole endal piisavat sissetulekut. Puudust kannataval abikaasal on õigus saada elatist, s.o korrapäraselt makstavat elatusraha isegi sel juhul, kui ta on lahuselu eest vastutav. (Lisateabe saamiseks vt „Elatisnõuded - Itaalia”).

Kohtupraktika kohaselt tuleb lahuselu korral makstava elatise suurust samamoodi automaatselt kohandada, nagu on sõnaselgelt ette nähtud abielu lahutamise korral makstava elatise suuruse puhul.

Laste hooldusõigust ning (abikaasale ja lastele makstava) elatise suurust võidakse muuta. Elatise tasumata jätmine on vastavalt kriminaalseadustiku artiklile 570 kuritegu.

Lahuselu eest vastutamine ja mittevastutamine. Lahus elaval abikaasal, keda ei peeta lahuselu eest vastutavaks, on samad pärimisõigused nagu koos elaval abikaasal.

Abikaasal, keda peetakse lahuselu eest vastutavaks, on õigus elatisele üksnes juhul, kui tal on pärimismenetluse algatamise ajal õigus saada surnud abikaasalt elatist (tsiviilseadustiku artiklid 548 ja 585).

Muud tagajärjed. Lahuselu käsitlev otsus annab kohtuliku hüpoteegi seadmise õiguse. Elatise maksmata jätmise korral võib kohus anda õigustatud isiku taotlusel korralduse võlgniku vara arestimiseks ning anda kolmandatele isikutele, kes on kohustatud võlgnikule korrapäraseid makseid tegema, korralduse kanda osa summast soodustatud isiku arvele.

7. Mida tähendab termin „abielu kehtetuks tunnistamine” igapäevaelus?

Tsiviilseadustiku artiklis 117 jj on määratletud kehtetuse eri juhud, millega võib kaasneda abielu tühisus või kehtetuks tunnistamine. Eelistatavalt tuleb lähtuda kehtetuse liigist ning vaadelda kehtetuse eri aspekte ja kohaldatavat õigust.

ÜlesÜles

Abielu on kehtetu, kui sellel on mõni seaduses nimetatud puudus, ja selle kehtetuks tunnistamist tuleb nõuetekohaselt taotleda.

Abielu kehtetuks tunnistamise hagist ei teatata pärijatele, välja arvatud juhul, kui pärimisasi on juba algatatud. Nõutav on prokuröri osalus.

Allikas: materiaalõigusnormid on sätestatud tsiviilseadustiku artiklites 117-129bis.

8. Millised on abielu kehtetuks tunnistamise eeltingimused?

Abielu võib olla kehtetu järgmistel põhjustel (tsiviilseadustiku artikkel 117 jj):

  1. Üks abikaasa on veel eelmises abielus (ta ei ole vallaline). Kehtetus on täielik ja pöördumatu, kehtetuks tunnistamist võivad nõuda abikaasad, otsejoones ülenejad sugulased, prokurör või mis tahes muu huvitatud isik.
  2. Impedimentum criminis: juhul kui abiellu astuvad kaks isikut, kellest üks on mõistetud süüdi teise isiku abikaasa mõrvas või mõrvakatses. Kehtetus on täielik ja parandamatu ning kehtetuks tunnistamist võivad nõuda abikaasad, prokurör või mis tahes muu huvitatud isik.
  3. Abielu ei saa sõlmida ühe abikaasa vaimuhaiguse tõttu. Abielu võidakse keelata ka pärast selle sõlmimist, kui teovõimetus tekib abielu kestel. Abielu kehtetuks tunnistamist võib nõuda eeskostja, prokurör või mis tahes muu huvitatud isik.
  4. Ühe abikaasa piiratud teovõime (vaimne häire). Abielu kehtetuks tunnistamist võib nõuda abikaasa, kes leiab, et ehkki tal oli lubatud abielu sõlmida, kannatas ta abielu sõlmimise ajal vaimse häire all. Nõuet ei või esitada, kui paar on elanud koos üle aasta pärast kõnealuse abikaasa vaimse tervise taastumist.
  5. Vanus. Kehtetuks tunnistamise nõude võivad esitada abikaasad, prokurör või vanemad, alaealine võib nõude esitada alles aasta pärast täisealiseks saamist.
  6. Sugulus- ja hõimusidemed ning lapsendamisega kaasnevad sidemed. Abielu kehtetuks tunnistamist võivad nõuda abikaasad, prokurör või mis tahes muu huvitatud isik, välja arvatud juhul, kui abielu sõlmimisest on möödas aasta või kui oleks olnud võimalik hankida luba.
  7. Vägivald, hirm ja eksitus (vägivalla abil või abikaasa kontrolli alt väljas asuvatest teguritest tuleneva tõsise hirmu tõttu saadud nõusolek; isikute äravahetamine või eksitus seoses teise abikaasa isikusamasusega, nagu on sätestatud tsiviilseadustiku artiklis 122). Abielu kehtetuks tunnistamise nõude võib esitada abikaasa, kelle nõusolek saadi eespool nimetatud viisil, välja arvatud juhul, kui paar on elanud koos aasta pärast vägivalla või hirmu lõppu või eksituse avastamist.
  8. Näilik abielu. Abielu kehtetuks tunnistamist võib nõuda ükskõik kumb abikaasa, kes sõlmis abielu kokkuleppe alusel mitte täita kohustusi ega kasutada õigusi, mis abieluga kaasnevad. Nõue tuleb esitada aasta jooksul pärast abielu sõlmimist või kui paar on elanud pärast abiellumist koos nagu mees ja naine, siis veelgi lühema aja jooksul.

9. Millised on abielu kehtetuks tunnistamise õiguslikud tagajärjed?

Kui abikaasad toimisid heauskselt (s.o nad ei olnud abielludes takistavast asjaolust teadlikud), käsitletakse abielu kehtivana kuni selle kehtetuks tunnistamiseni ja kehtetuks tunnistatakse see ex nunc (arvatav abielu). Abielu kestel sündinud või eostatud lapsed arvatakse abielust sündinuks ja seepärast kohaldatakse nende suhtes lastega paaride lahuselu reguleerivaid eeskirju.

ÜlesÜles

Kohus võib nõuda, et üks abikaasa maksaks teisele kuni kolme aasta jooksul korrapäraselt elatist, kui teisel abikaasal ei ole piisavat sissetulekut ja kui ta ei ole uuesti abiellunud.

Kui ainult üks abikaasa toimis heauskselt, on arvataval abielul õiguslikud tagajärjed heauskselt toiminud abikaasa ja laste jaoks. Pahauskselt toiminud abikaasa peab maksma õiglast hüvitist, mis vastab kolme aasta elatusrahale, ning maksma elatist, kui ükski teine isik ei ole vastutav.

Kui mõlemad abikaasad toimisid pahauskselt, on abielul õiguslikud tagajärjed abielu kestel sündinud või eostatud laste jaoks, välja arvatud juhul, kui abielu tunnistatakse õigustühiseks kaksikabielu või intsesti tõttu. Kaksikabielu tõttu kehtetuks tunnistatud abielust sündinud lapsed võivad saada tuvastatud isadusega vallaslaste staatuse.

Heausksust eeldatakse ja nõutakse üksnes abielu sõlmimise ajal.

10. Kuidas on võimalik lahendada abielulahutuse küsimused kohtuväliselt?

Abielulahutuse (või lahuselu) küsimuste alternatiivse lahendamise kohta sätted puuduvad, eelkõige puuduvad perelepituse sätted. Parlamendis on praegu läbivaatamisel seaduseelnõu, millega nähakse ette perelepitus, et võimaldada abikaasadel laste hooldusõiguse suhtes kokkuleppele jõuda.

11. Kuhu tuleb esitada abielu lahutamise, lahuselu või abielu kehtetuks tunnistamise hagi? Millised on hagi vorminõuded ja millised dokumendid tuleb hagile lisada?

Lahutust reguleerivaid menetlusnorme kohaldatakse ka lahuselu menetluse suhtes, välja arvatud juhul, kui need on sobimatud, millisel juhul kohaldatakse tsiviilkohtumenetluse seadustiku artikleid 706 jj.

ÜlesÜles

Menetlusele laieneb uurimispõhimõte ja seda reguleerivad teistsugused menetlusnormid kui tavapäraselt, eriti kohtueelse menetluse puhul.

Kohtualluvus. Pöörduda tuleb kostja elukoha või alalise asukoha järgsesse kohtusse või kui kostja elukohta ei suudeta tuvastada või kui ta elab välismaal, siis taotleja elukoha või alalise asukoha järgsesse kohtusse. Kui mõlemad pooled elavad välismaal, võib asja menetleda riigi mis tahes kohus. Kui abielulahutus toimub vastastikusel kokkuleppel, võivad abikaasad valida kas ühe või teise abikaasa elukoha või alalise asukoha järgse kohtu.

Menetlus. Abielulahutuse hagiavaldus esitatakse pädeva kohtu kantseleisse. Hagiavaldusele tuleks lisada dokumendid teise poole teavitamise kohta, kuid need võib esitada ka kohtuistungil. Taotleja peab tagama, et teisele abikaasale teatatakse hagist ja kohtu eesistuja poolt abikaasade ärakuulamiseks kindlaksmääratud kuupäevast. Kui eesistuja poolt juhitaval ärakuulamisel tehtud lepituskatse ebaõnnestub, annab eesistuja abikaasade ja nende laste huvides ajutised korraldused ning määrab kindlaks kuupäeva, millal toimub kohtuistung, kus asja menetlev kohtunik vaatab asja läbi uurimispõhimõttel toimuva menetluse normide kohaselt.

Abielulahutus vastastikusel kokkuleppel. Ühise avalduse puhul eeldatakse, et abikaasad on lahutuse ning sellele järgnevate, laste ja varaliste suhetega seotud tingimustega nõus. Kasutatakse lihtmenetlust.

Allikad: 1970. aasta seadus nr 898 ja selle muudatused, lahuselu suhtes kohaldatakse ka tsiviilkohtumenetluse seadustiku artikleid 706-711.

ÜlesÜles

12. Kas kõnealuse menetluse kulude katteks on võimalik saada menetlusabi?

Menetlusabi saamine on võimalik ja seega on võimalik juriidilise esindaja kasutamine advokaaditasu ja muude kohtukulude tasumiseta. Menetlusabi on kättesaadav ka välisriikide kodanikele, kes elavad Itaalias seaduslikult. Menetlusabi saamise tingimused leiate seadusest nr 1990/217 ja menetlusabi teabelehelt. Kuna taotlused tuleb esitada advokatuurile, on nende vorme võimalik saada asjakohase advokaatide liidu veebilehelt (Rooma advokatuuri aadress on www.ordineavvocati.roma.it italiano) ja justiitsministeeriumi veebilehelt aadressil www.giustizia.it/servizi_cittadino/patrocinio_stato.htm English - français - italiano.

Allikas: 1990. aasta seadus nr 217, mida on muudetud 2001. aasta seadusega nr 134.

13. Kas abielulahutuse, lahuselu või abielu kehtetuks tunnistamise otsuse saab edasi kaevata?

Lahuselu, abielulahutuse või abielu kehtetuks tunnistamise otsust saab edasi kaevata. Lahutusmenetluses (nt kui menetlus jätkub elatise määramiseks) või lahuselumenetluses (nt kui menetlus jätkub vastutava isiku väljaselgitamiseks või elatise määramiseks) tehtavaid esialgseid otsuseid ei saa eraldi edasi kaevata (edasi kaevatakse lõplik kohtulahend), vaid need tuleb vaidlustada seadusega ettenähtud korras.

ÜlesÜles

14. Milline on abielulahutuse, lahuselu või abielu kehtetuks tunnistamise õigusliku tunnustuse taotlemise kord Itaalias, kui otsuse on teinud mõne teise liikmesriigi kohus?

Kohaldatakse 27. novembri 2003. aasta määrust (EÜ) nr 2201/2003. Sellega nähakse ette standardmenetlus kõigis ELi liikmesriikides.

Tunnustamine on automaatne. Seepärast puudub vajadus liikmesriigi abielude, sündide ja surmade registri ajakohastamise menetluse järele, kui on tehtud abielu lahutamist, lahuselu või abielu kehtetuks tunnistamist käsitlev lõplik kohtulahend.

Iga huvitatud isik võib siiski taotleda tõendit selle kohta, et otsust tuleb või ei ole vaja tunnustada. Määruses on sätestatud tunnustamisest keeldumise konkreetsed alused. Taotlus (edasikaebuse vormis) tuleb esitada apellatsioonikohtule, kelle tööpiirkonda asi kuulub (viitega kohtuotsuse täideviimise kohale ja siseriiklike eeskirjade kohaselt). Kohus langetab viivitamata (ning võistleva menetluseta) otsuse ja see tehakse taotlejale teatavaks.

15. Millisesse kohtusse peaksin pöörduma, kui soovin vaidlustada abielulahutuse, lahuselu või abielu kehtetuks tunnistamise otsuse tunnustamise, kui otsuse on teinud mõne teise liikmesriigi kohus? Milline on menetluskord eespool nimetatud juhtudel?

Kumbki pool võib tunnustamise otsuse selle väljastanud apellatsioonikohtus vaidlustada ühe kuu jooksul otsuse teatavakstegemisest (kahe kuu jooksul, kui teine pool elab mõnes muus riigis). Selles teises etapis kohaldatakse võistlevuse põhimõtet ja tavapäraseid kohtumenetluse norme.

Apellatsioonikohtu otsuse võib edasi kaevata kassatsioonikohtusse (vrd määruse lisad).

16. Millise riigi lahutusõigust kohus lahutusmenetluses kohaldab, kui abikaasad ei ela Itaalias või on eri riikide kodanikud?

Lahuselu ja abielulahutust reguleerivad selle riigi õigusaktid, mille kodanikud mõlemad abikaasad lahuselu või abielu lahutamise hagi esitamise ajal olid. Eri kodakondsusega abikaasade puhul otsustab kohus selle põhjal, millises riigis paar abielu kestel peamiselt elanud on, millist õigust kohaldada.

Kui kohaldatavas välisriigi õiguses ei ole eeskirju lahuselu või abielu lahutamise kohta, kohaldatakse Itaalia õigust (1995. aasta seaduse nr 218 artikkel 31) ning sellistel juhtudel lähtutakse lex fori-st. Tuleb märkida, et Itaalia õigust kohaldatakse olenemata sellest, kas taotleja on Itaalia kodanik, ning sellele võib apelleerida ka segaabielus või teise Itaalia kodakondsuseta isikuga abielus olev Itaalia kodakondsuseta isik.

Selles küsimuses kohaldatakse Itaalia kodakondsusega abikaasade suhtes, kes on esitanud lahuselu või abielu lahutamise hagi Itaalias, Itaalia õigust isegi juhul, kui nad ei ela Itaalias. Eri kodakondsusega abikaasade suhtes kohaldatakse selle riigi õigust, kus nad abielu kestel peamiselt elanud on. Kui kõnealuse riigi õiguses ei ole lahuselu või abielulahutust ette nähtud, kohaldab (Itaalia) kohus siiski Itaalia õigust.

« Abielulahutus - Üldteave | Itaalia - Üldteave »

ÜlesÜles

Viimati muudetud: 15-11-2007

 
  • Ühenduse õigus
  • Rahvusvaheline õigus

  • Belgia
  • Bulgaaria
  • Tšehhi Vabariik
  • Taani
  • Saksamaa
  • Eesti
  • Iirimaa
  • Kreeka
  • Hispaania
  • Prantsusmaa
  • Itaalia
  • Küpros
  • Läti
  • Leedu
  • Luksemburg
  • Ungari
  • Malta
  • Holland
  • Austria
  • Poola
  • Portugal
  • Rumeenia
  • Sloveenia
  • Slovakkia
  • Soome
  • Rootsi
  • Ühendkuningriik