Euroopa Komisjon > EGV > Abielulahutus > Kreeka

Viimati muudetud: 11-04-2006
Trükiversioon Lisa järjehoidja

Abielulahutus - Kreeka

EJN logo

Käesolevat lehekülge ei eksisteeri enam. Esialgset keeleversiooni on ajakohastatud ning selle võib nüüd leida Euroopa e-õiguskeskkonna portaalist.


 

SISUKORD

1. Millised on abielu lahutamise eeldused? 1.
2. Millised on abielulahutuse põhjused? 2.
3. Millised on abielulahutuse õiguslikud tagajärjed? 3.
a) abikaasade omavahelistele suhetele a)
b) abikaasade vara jagamisel b)
c) abikaasade alaealiste lastele c)
d) ühe abikaasa kohustusele maksta teisele elatist d)
4. Mida tähendab praktikas mõiste „lahuselu”? 4.
5. Mis on lahuselu eeldused? 5.
6. Millised on lahuselu õiguslikud tagajärjed? 6.
7. Mida tähendab praktikas mõiste abielu kehtetuks tunnistamine”? 7.
8. Mis on abielu kehtetuks tunnistamise põhjused? 8.
9. Millised on abielu kehtetuks tunnistamise õiguslikud tagajärjed? 9.
10. Kas eespool nimetatud küsimuste puhul leidub peale kohtu poole pöördumise alternatiivseid kohtuväliseid lahendusi? 10.
11. Kuhu tuleb esitada avaldus abielu lahutamiseks, lahuseluks või abielu kehtetuks tunnistamiseks? Milliseid vorminõudeid tuleb jälgida ja millised on selleks vajalikud dokumendid? 11.
12. Kas ma võin saada abielulahutusega seotud menetluskulude katteks tasuta õigusabi? 12.
13. Kas Kreekas tehtud abielulahutuse või abielu kehtetuks tunnistamise otsust saab edasi kaevata? 13.
14. Mida tuleb teha selleks, et Kreekas tunnustataks abielulahutuse või abielu kehtetuks tunnistamise otsust, mille on väljastanud kohus mõnes teises Euroopa Liidu liikmesriigis? 14.
15. Millise kohtu poole tuleb pöörduda, kui soovitakse vaidlustada mõne teise Euroopa Liidu riigi kohtus tehtud abielulahutuse või abielu kehtetuks tunnistamise otsuse tunnustamist Kreekas? Milline on sellisel juhul menetluse kord? 15.
16. Missuguseid õigusakte kohaldatakse abielulahutuse korral abikaasade suhtes, kes ei ela Kreekas või kellel on erinev kodakondsus? 16.

 

1. Millised on abielu lahutamise eeldused?

Abielulahutuse eelduseks on vaidlustamisele mittekuuluv kohtuotsus. On kahte liiki menetlusi:

  1. Lahutusel vastastikusel kokkuleppel lepivad abikaasad abielu lahutamises kokku ning esitavad ühise avalduse kohalikule pädevale üheliikmelisele esimese astme kohtule (monomeli protodikeia). Abielu lahutamine ilma hagimenetluseta on võimalik eeldusel, et abielu on kestnud vähemalt ühe aasta.
  2. Vaidluste korral abielulahutuse üle pöördub üks abikaasa või mõlemad abikaasad eraldi abielu lahutamiseks kohaliku mitmeliikmelise esimese astme kohtu (polymeli protodikeia) poole.

2. Millised on abielulahutuse põhjused?

Peale abielulahutuse vastastikusel kokkuleppel on abielu lahutamise põhjusteks:

  1. Abielu lagunemine kostja või mõlema abikaasa süü tõttu, mistõttu on põhjust uskuda, et abielusuhte jätkamine on hagejale võimatu. Sellisteks põhjusteks, mida kostja võib üritada kummutada, peetakse kostjapoolset kaksikabielu, abielurikkumist, hageja hülgamist või tema elu kallale kippumist. Kui abikaasad on vähemalt neli aastat järjest püsivalt lahus elanud, on see abielu lagunemise vaidlustamatu eeldus ning lahutust on võimalik taotleda ka siis, kui abielusuhte lõppemise põhjustajaks on hageja ise.
  2. Kui üks abikaasa on kuulutatud surnuks või teadmata kadunuks, võib teine abikaasa taotleda abielu lahutamist.

3. Millised on abielulahutuse õiguslikud tagajärjed?

a) abikaasade omavahelistele suhetele

Abielu lahutamisega katkeb abikaasade kooselu ja ühiste otsuste tegemise kohustus. Abiellumisel oma perekonnanime muutnud abikaasad võtavad üldjuhul tagasi oma abielueelse nime, juhul kui nad ei soovi säilitada abikaasa nime põhjusel, et on selle nime all saavutanud tunnustuse oma ametis või kunstnikuna. Abikaasade vastastikused kohustused lõpevad. Uue abielu sõlmimist puudutav takistus kaob. Abikaasad võivad esitada teineteisele nõudeid (see õigus peatatakse abielu ajaks). Samal ajal säilivad abiellumisel tekkinud sugulussuhted kummagi abikaasa sugulaste vahel.

ÜlesÜles

b) abikaasade vara jagamisel

Abielulahutuse korral on kummalgi abikaasal õigus tagasi saada talle kuuluv või talle eeldatavalt kuuluv vallasvara, sõltumata sellest, kas seda kasutasid mõlemad abikaasad või ükskõik kumb abikaasadest, tingimusel et teine abikaasa seda ei vaidlusta, see on nii isegi juhul, kui kõnealune ese tunnistatakse teisele abikaasale möödapääsmatult vajalikuks. Kui abikaasa, kelle käes ese on, keeldub seda omanikule üle andmast, on viimasel õigus algatada kohtus hagi asjaõiguse alusel, ebaseadusliku omandamise alusel või võlaõigusseaduse alusel. Mis puudutab perekonna eluaset, võib selle omanikuks olev abikaasa pöörduda pärast abielu lahutamist kohtusse eluaset kasutava abikaasa vastu hagi algatamiseks asjaõiguse või võlaõigusseaduse alusel. Ühisvara olemasolul jaotatakse see pärast abielulahutust abikaasade vahel vastavalt ühisvara jagamise sätetele. Kui üks abikaasadest on soetanud vara abielu ajal, on teisel abikaasal õigus nõuda oma osa sellest.

c) abikaasade alaealiste lastele

Pärast abielu lahutamist võib kohus määrata vanemlikud kohustused järgmiselt:

  1. vanemliku vastutuse määramine ühele lapsevanemale;
  2. vanemliku vastutuse määramine mõlemale vanemale ühiselt;
  3. vanemliku vastutuse jagamine mõlema vanema vahel; või
  4. vanemliku vastutuse määramine kolmandale isikule.

Pärast abielulahutust säilib endiselt vanemate kohustus ülal pidada oma alaealisi lapsi, kellel puudub sissetulek tööst või varast või kui nende sissetulekust ei piisa nende ülapidamiseks.

ÜlesÜles

d) ühe abikaasa kohustusele maksta teisele elatist

Abielu lahutamise järel võib üks abikaasadest nõuda teiselt endale elatise maksmist, kui tal ei ole võimalik end elatada oma sissetulekutest või varast, järgmistel juhtudel:

  1. kui lahutuse hetkel ei võimalda nõude esitanud abikaasa vanus või tervislik seisund alustada või jätkata sobiva ameti pidamist enda ülalpidamiseks;
  2. kui nõude esitanud abikaasa ülalpidamisel on alaealine laps ning ta ei saa seetõttu pidada sobivat ametit;
  3. kui nõude esitanud abikaasa ei leia sobivat ja püsivat tööd või vajab kutseõpet; kummalgi juhul ei ole tal õigust elatisele üle kolme aasta alates lahutuse väljakuulutamisest; või
  4. mis tahes muudel juhtudel, kui elatise maksmise kohustuse määramine on lahutuse hetkel õiguspärastel põhjustel vajalik.

Elatise määramisest võib keelduda või selle suurust piirata mõjuvatel põhjustel, näiteks siis, kui abielu on kestnud lühikest aega või kui isik, kellel on õigus elatist saada, on lahutuses süüdi või põhjustas oma vaesuse tahtlikult. Elatise saamise õigus katkeb, kui elatist saav abikaasa abiellub uuesti või elab püsivalt vabaabielus; samuti elatist saava abikaasa surma korral.

4. Mida tähendab praktikas mõiste „lahuselu”?

Praktikas tähendab see olukorda, mil abikaasade abielu ei ole küll lahutatud, ent nad ei ela koos. Kreeka õigusaktide kohaselt annab lahuselu põhjust abielulahutuseks abielusuhte lõppemise tõttu.

5. Mis on lahuselu eeldused?

Eelduseks on olukord, mil abikaasad elavad lahus kavatsusega lõpetada abielusuhe või kui ühe ja sama eluaseme jagamisel soovib üks neist abielusuhte lõpetada ning katkestab seni abikaasasid ühendanud hingelise sideme, mille tõttu abikaasad teineteisest võõrduvad.

ÜlesÜles

6. Millised on lahuselu õiguslikud tagajärjed?

Kooselu lõppemisel võib kumbki abikaasa pöörduda avaldusega kohaliku üheliikmelise esimese astme kohtu poole, juhul kui selleks on tungiv vajadus või eeldatav oht. Sellisel juhul võib kohus määrata kindlaks perekonna eluaseme kasutamise korra, anda teisele abikaasale käsu ühiskodust lahkuda, määrata kindlaks vallasvara, mille saab enda valdusesse abikaasa, kes alustab oma elu mujal. Samuti saab kohus ajutiselt kindlaks määrata, kumb abikaasadest on kohustatud hoolitsema alaealiste laste eest, laste suhtlemise korra teise lapsevanemaga ning määrata ajutise elatise maksmise kohustuse alaealistele lastele ja täiskasvanud lastele või abikaasale, kellel ei ole võimalik end elatada oma tööga või varast. Samu küsimusi on võimalik lahendada kohtuotsusega vastavalt tsiviilseadustiku paragrahvi 681Β sätetele (681Β ΚΠολΔ), mille kohaselt võivad mõlemad abikaasad pöörduda hagiga elukohajärgse üheliikmelise esimese astme kohtu poole.

7. Mida tähendab praktikas mõiste abielu kehtetuks tunnistamine”?

Abielu kehtetuks tunnistamine tähendab, et kohus tunnistab seadusliku abielu mingi takistava asjaolu tõttu tühiseks ning abielul ei ole mingeid õiguslikke tagajärgi, välja arvatud asjaolu, et tühistatud abielust sündinud lapsed loetakse ka edaspidi abielust sündinuks.

8. Mis on abielu kehtetuks tunnistamise põhjused?

Abielu tunnistatakse kehtetuks siis, kui ei ole täidetud vähemalt üks abielu sõlmimise vältimatu eeldus, samuti kui esineb teatav takistav asjaolu või kui abielu sõlmiti pettuse või sunniga.

ÜlesÜles

Abielu sõlmimise seaduslik eeldus puudub, kui abiellujad ei ole sõlminud abielu isiklikult kohal olles, samuti kui sõlmiti tingimuste või ajapiiranguga abielu; kui abielu sõlminud isikud ei olnud abiellumisealised ning puudus kohtu antud abiellumisluba; kui üks isikutest oli teovõimetu või üks isikutest oli kohtuliku järelevalve all ning tal puudus abiellumiseks kohtu poolt määratud eestkostja või kohtu nõusolek; kui abiellumise hetkel üks isik psüühikahäire tõttu või muudel põhjustel ei suutnud oma tegudest täielikult aru saada või neid juhtida. Abielu ei või sõlmida otsejoones ülenejate või kuni 4. astmeni alanejate sugulaste vahel; samuti abiellumisel tekkinud sugulussuhetes otsejoones ülenejate või kuni 3. astmeni alanejate sugulaste vahel; kaksikabielu puhul või lapsendajate ja lapsendatute, samuti sama isiku poolt lapsendatute vahel.

Abielu kehtetuks tunnistamine tühistatakse, kui abikaasad nõustuvad täielikult ja vabal tahtel abielu sõlmima; kui kohus annab alaealistele tagantjärele abiellumisloa; või kui alaealine isik saab 18aastaseks ning tunnistab abielu; kui teovõimetust isikust saab teovõimeline ning ta tunnistab abielu; kui kohtu poolt määratud eestkostja, kohus või kohtu järelevalve all olnud, nüüd abieluõiguslik isik kinnitab abielu sõlmimist; või kui tahtevastaselt, pettuse või sunniga abielu sõlminud abielupool tunnistab abielu kehtivust.

Abielu on kehtetu ka siis, kui ilmaliku abielu sõlmimisel ei ole koostatud perekonnaseisuasutuses abieluakti perekonnaseisuametniku ja tunnistajate juuresolekul; kui kiriklikku abielu ei ole sõlminud õigeusu kiriku vaimulik või Kreekas tunnustatud usutunnistuse esindaja. Viimati nimetatud juhtudel võib abielu kehtetuks tunnistamist taotleda iga selleks õiguslikku huvi omav isik.

ÜlesÜles

9. Millised on abielu kehtetuks tunnistamise õiguslikud tagajärjed?

Põhimõtteliselt tühistatakse abielu tagajärjed tagasiulatuvalt. See hõlmab kõiki abikaasadevahelisi isiklikke, perekondlikke ja varanduslikke suhteid. Nii kaotab abielu kehtetuks tunnistamine abikaasade vastastikuse testamendita pärimisõiguse, seda abielu algusest alates. Samuti kaotavad kehtivuse kõik abikaasade abikaasadena sooritatud õiguslikud tehingud kolmandate osapooltega, mis kehtivad ühisvara või teise abielupoole vara suhtes ning kus kolmas osapool oli heauskne. Lisaks sellele kehtivad abielu kehtetuks tunnistamise korral vallasvara ja kummagi abikaasa poolt abielu kestel soetatu kohta samad reeglid, mis abielu lahutamisel.

Kui abielu sõlmimise hetkel ei teadnud kumbki abikaasa või üks neist, et abielu on kehtetu, siis sellisel juhul ei tehta abielu kehtetuks tunnistamisel tagasiulatuvat otsust, vaid see hakkab kehtima edaspidi. Kehtetus abielus olnud isikule võib kohus välja mõista elatise isikult, kes varjas abielu kehtetust; viimase surma korral mõistetakse elatis välja tema järglastelt vastavalt lahutuse sätetele, mis kehtivad analoogia põhjal. Elatise võib välja nõuda ka abikaasa, kes sõlmis abielu sunni või ähvarduse all, ebaseaduslikult või mittevastavuses hea tavaga, kui abielu on tunnistatud kehtetuks või lõppenud teise abikaasa surma tõttu.

10. Kas eespool nimetatud küsimuste puhul leidub peale kohtu poole pöördumise alternatiivseid kohtuväliseid lahendusi?

Ei.

11. Kuhu tuleb esitada avaldus abielu lahutamiseks, lahuseluks või abielu kehtetuks tunnistamiseks? Milliseid vorminõudeid tuleb jälgida ja millised on selleks vajalikud dokumendid?

Mitmeliikmeline esimese astme kohus on pädev lahutama abielu ühe või mõlema abikaasa põhjustatud abielu lagunemise tõttu või seetõttu, et üks abikaasa on kuulutatud surnuks või teadmata kadunuks, tunnistama abielu kehtetuks või kuulutama abielu olematuks; menetluskord on sama, mis abielu puudutavate hagide korral.

ÜlesÜles

Kui lahutus toimub vastastikusel kokkuleppel, on pädevaks organiks üheliikmeline esimese astme kohus, menetlus on samasugune nagu vabatahtliku menetluse puhul. Territoriaalset pädevust omab kohus, mis asub abikaasade alalise asukoha või viimase alalise asukoha riigis, kus elab endiselt üks abikaasadest; kostja alalise asukoha riigis; abikaasade ühise avalduse puhul ühe abikaasa alalise asukoha riigis; või hageja alalise asukoha riigis, kus ta on elanud vähemalt üks aasta enne hagi esitamist; juhul kui hagejal on Kreeka kodakondsus või kui mõlemal abikaasal on Kreeka kodakondsus, siis vähemalt kuus kuud enne hagi esitamist. Samuti võib eespool nimetatud kohtutes esitada vastuhagi. Sama kohus võib menetleda ka kõrvalhagisid. Hagi elatise taotlemiseks võib menetleda koos lahutuse taotlemise, abielu kehtetuks tunnistamise või abielu tühistamise hagiga abikaasade elukohajärgses mitmeliikmelises esimese astme kohtus abieluasjade menetluskorra alusel ning koos kõigi piirangutega, mis kehtivad antud menetluse osas. Ka võib esitada vanemliku vastutuse määramise ning lastega suhtlemise korralduse hagid koos abielulahutuse avaldusega üheliikmelisele esimese astme kohtule, menetlus on selline nagu vaidluseta juhtudel. Avaldus tuleb esitada kohtu sekretariaati, kus sekretär määrab kindlaks kohtuasja arutamise kuupäeva, mis kantakse avalduse ärakirjadesse. Hageja advokaat annab kohtutäiturile korralduse kostjale või sellele, keda asi puudutab, kätte toimetada kohtudokumentide ärakirjad, mis sisaldavad kohtuasja arutamise kuupäeva ning kohtukutset kindlaksmääratud aja ja asukohaga. Kohtutäitur edastab kohtudokumentide ärakirjad kostjale kuuekümne (60) päeva jooksul, kui viimase peamine elukoht või alaline asukoht on Kreekas; kui kostja peamine elukoht või alaline asukoht on välismaal või kui tema asukoht on teadmata, siis üheksakümne (90) päeva jooksul enne kohtuistungit. Kohtudokumentide edastamisel välismaal elavale isikule, kelle asukoht on teada, rakendatakse analoogia põhjal tema suhtes nõukogu määrust (EÜ) nr 1348/2000 tsiviil- ja kaubandusasjade kohtu- ja kohtuväliste dokumentide Euroopa Liidu liikmesriikides kätteandmise kohta või vajaduse korral Haagi konventsiooni (15.11.1965) või teisi kahe- ja kolmepoolseid vastavasisulisi kokkuleppeid.

ÜlesÜles

Abielulahutus- ja lahuselu asjades rakendatakse abikaasade isiklike ja varanduslike suhete reguleerimiseks järgmisi õigusnorme:

  1. selle riigi õigust, mille kodanikud abikaasad viimati abielu ajal olid, juhul kui ühel abikaasadest on endiselt sama kodakondsus;
  2. selle riigi õigust, kus abikaasadel oli viimane ühine alaline asukoht; ning
  3. selle riigi õigust, millega abikaasad on kõige tihedamalt seotud.

Vanemate ja laste omavahelisi suhteid reguleeritakse järgmises järjekorras:

  1. selle riigi õiguse alusel, mille kodakondsus neil viimasena oli;
  2. selle riigi õiguse alusel, kus neil oli viimane ühine alaline asukoht;
  3. selle riigi õiguse alusel, mille kodanik laps on. Kui lapsel on nii Kreeka kui ka teise riigi kodakondsus, rakendatakse Kreeka õigust; mitme kodakondsuse omamisel selle riigi õigust, millega laps on kõige tihedamalt seotud.

Kohaldatav õigus on vastavalt elukohariigi õigusele (lex fori) Kreeka õigus, mille suhtes vastavalt Kreeka põhiseaduse artiklile 28 on ülimuslikud Euroopa Ühenduse õigusnormid ja muud rahvusvahelised kokkulepped. Jurist, kes esindab kohtu ees mõlemaid pooli või ühte neist, peab omama täielikke erivolitusi ning ilmuma kohtu ette koos esindatava poolega. Kohtule tuleb esitada abielutunnistus, perekonnaseisu tunnistus jt vajalikud dokumendid; tunnistajate ärakuulamine ning tunnistuste andmine leiab aset avalikul kohtuistungil.

Lahutusel vastastikusel kokkuleppel peavad pooled vähemalt kahel kohtuistungil teatama, et soovivad abielu lahutada. Istungitevaheline aeg peab olema vähemalt kuus (6) kuud. Lisaks peavad nad sõlmima kirjaliku kokkuleppe laste hooldamise ja nendega suhtlemise korra kohta. Poolte tunnistused esitatakse vabas vormis, tõendusvahendina ei ole lubatud vande andmine, laste tunnistajatena ärakuulamine ning tunnistajate ja ekspertide loobumine vande andmisest. Hagi arutamisel püüab kohus pooli lepitada, kostja mitteilmumine ei takista kohtuasja arutamist ning juhul, kui üks pooltest sureb enne kohtuotsuse jõustumist, kohtuasi katkestatakse ja seda jätkavad pärijad. Abielu kehtetuks tunnistamise või tühistamise hagide puhul, mida võib menetleda ka prokurör, menetletakse kohtuasja mõlema poole vastu; ühe poole surma korral viimase pärijate vastu.

ÜlesÜles

12. Kas ma võin saada abielulahutusega seotud menetluskulude katteks tasuta õigusabi?

Teatud tingimustel küll. Õigusabi antakse, kui isik tõestab, et ei suuda kanda kohtukulusid, ilma et seeläbi kannataks tema enda ja perekonna toimetulek ning eeldusel, et taotlus ei ole ilmselt põhjendamatu. Avaldused tuleb esitada kohtunikule, kes lahutusasja menetleb, mitmeliikmelise esimese astme kohtu puhul kohtu esimehele. Kui asi lahendatakse ilma kohtuprotsessita, esitatakse avaldus hageja alalise asukoha rahukohtunikule.

Avalduses esitab hageja kokkuvõtlikult kohtuasja või õigustoimingu sisu, asjaga seotud tõendid ning andmed, mis tõendavad õigusabi põhjendatust. Avaldusele lisatakse:

  1. hageja peamise elukoha või alalise asukoha riigi pädeva isiku või asutuse väljastatud tasuta tunnistus, mis kinnitab hageja tööalast, majanduslikku ja perekondlikku olukorda;
  2. hageja alalise asukoha maksuameti tasuta tunnistus, mis kinnitab, et hageja on esitanud tulumaksu või mis tahes muu maksudeklaratsiooni ning maksuamet on selle pärast läbivaatamist aktsepteerinud;
  3. kui üks pooltest on välisriigi kodanik, siis justiitsministeeriumilt saadav tasuta tunnistus, mis tõendab, et kõnealuses riigis täidetakse võrdväärse kohtlemise tingimusi.

Kohus kutsub taotleja välja ja teeb otsuse õigusabi avalduse kohta tasuta. Juristide kohalolek ei ole vajalik. Kui kohus leiab, et nõutavad tingimused on täidetud, määrab ta taotlejale tasuta õigusabi iga kohtuasja osas eraldi. Otsus kehtib kõne all oleva kohtuasja kohta iga astme kohtus ning katab ka kohtuotsuse täideviimist. Pool, kelle suhtes otsus langetati, vabastatakse ajutiselt kohustusest maksta kohtukulusid, täpsemalt notari ja kohtutäituri tasu, tunnistajate kulusid, ekspertide, juristide jt kohtuasjaga seotud isikute tasu, samuti kohustusest tagada eelnimetatud kohtukulusid. Teatavatel juhtudel vabastatakse taotleja ajutiselt vaid osa eelnimetatud kulude tasumisest.

ÜlesÜles

Tasuta õigusabi ei laiene taotleja kohustusele maksta talle määratud kulusid. Kohus võib taotleja palvel määrata oma otsusega või tagantjärele juristi, notari ja kohtutäituri, kelle ülesandeks on nõustada tasuta õigusabi saajat, otsust käsitletakse kohtu volitusena.

Tasuta õigusabi andmine lõpeb abi saava isiku surma korral, edasilükkamatud menetlused jõustuvad sellest hoolimata vastavalt varem antud juhtnööridele. Ka võib eespool nimetatud otsust tühistada või piirata kohtuotsusega kohtu enda algatusel või prokuröri ettepanekul, kui õigusabi saamise eeldused ei olnud piisavad, lakkasid olemast või muutusid. Kulude katmise suurus määratakse vastavalt tsiviilseadustiku artiklitele 190–193 (ΚΠολΔ).

Kui kohtuotsuse alusel peab kohtukulud tasuma vastaspool, määratakse kõik õigusabi saaja ja tema advokaatide või muude määratud kaitsjate kulud korvatavaks ja nõutakse välja sunniabinõusid puudutavate sätete kohaselt. Samamoodi menetletakse kohtukulude osas tasuta õigusabi otsuse tühistamise korral. Kui pooltele määrati tasuta õigusabi kohtule esitatud valeandmete põhjal, karistab kohtunik, kes otsustab tasuta õigusabi andmise lõpetada, pooli lisaks kohtukulude katmisele rahatrahviga, mis makstakse kohtunike fondi. Pooltele võib esitada kriminaalsüüdistuse.

13. Kas Kreekas tehtud abielulahutuse või abielu kehtetuks tunnistamise otsust saab edasi kaevata?

Jah. Kaotanud pool võib kohtuotsuse, mis puudutab abielu lahutamist, abielu kehtetuks tunnistamist või abielu tühistamist, edasi kaevata kohalikku apellatsioonikohtusse kolmekümne (30) päeva jooksul pärast kohtuotsuse langetamist, kui kaotanud poole peamine elukoht või asukoht on Kreekas; kuuekümne (60) päeva jooksul, kui ta peamine elukoht või alaline asukoht on välismaal või kui otsuse langetamise hetkel on tema asukoht teadmata. Juhul kui otsus jääb talle edastamata, 3 aasta jooksul pärast lõpliku kohtuotsuse avaldamist. Juhul kui pool, kellel on õigus otsus vaidlustada, sureb, võivad otsuse edasi kaevata kohtuotsuse kättesaamise kuupäevast alates tema järglased või pärijad.

ÜlesÜles

14. Mida tuleb teha selleks, et Kreekas tunnustataks abielulahutuse või abielu kehtetuks tunnistamise otsust, mille on väljastanud kohus mõnes teises Euroopa Liidu liikmesriigis?

Vastavalt nõukogu määrusele (EÜ) nr 1348/2000 tsiviil- ja kaubandusasjade kohtu- ja kohtuväliste dokumentide Euroopa Liidu liikmesriikides kätteandmise kohta tunnustatakse ühes Euroopa Liidu liikmesriigis vastuvõetud kohtuotsuseid teises liikmesriigis. Kui isik soovib abielulahutuse, lahuselu või abielu kehtetuks tunnistamise otsuse kinnitamist Kreekas, tuleb tal pöörduda selle isiku, keda otsuse täideviimine puudutab, alalise asukoha üheliikmelise esimese astme kohtu poole või tuleb esitada avaldus otsuse täideviimise koha kohtusse. Avaldusele lisatakse:

  1. kohtuotsuse ärakiri, mis sisaldab selle autentsuse kinnitust;
  2. kinnitus vastavalt eelnimetatud määruse artiklile 33, mis sisaldab andmeid poolte suhtes otsuse langetanud kohtu kohta, poolte abielu kohta; kas otsus langetati tagaselja või mõlema poole kohal olles, kas kohtuotsust on võimalik edasi kaevata, kas anti tasuta õigusabi jms andmeid;
  3. kohtuotsuse tagaselja langetamisel originaaldokument või tõendatud koopia dokumendist, mis kinnitab, et kohtudokumendid on edastatud kohtusse mitteilmunud poolele; või mis tahes võrdväärne dokument, mis kinnitab, et kostja on vastuvõetud otsust selgesõnaliselt tunnustanud.

Avalduse ärakiri koos dokumendiga, kuhu on märgitud kohtuasja arutamise kuupäev, ning kohtukutse tuleb edastada teisele poolele. Kohus ei saa hinnata kohtuotsuse langetanud EL liikmesriigi kohtu jurisdiktsiooni, tingimusel et kohtuotsuse tunnustamine ei ole vastuolus Kreeka avaliku korraga; samuti eeldab kohus, et kohtudokumendid edastati vastaspoolele õigeaegselt, andes kostjale võimaluse ennast kaitsta ning et kostja on vastuvõetud otsust selgesõnaliselt tunnustanud.

ÜlesÜles

Ka eeldab kohus, et kohtuotsus ei ole vastuolus sellise samu osapooli puudutava otsusega, mis on tehtud liikmeriigis, kus tahetakse tunnustust saada, või teises või kolmandas riigis. Kohus tunnustab kohtuotsust eelnimetatud tingimuste olemasolu korral.

15. Millise kohtu poole tuleb pöörduda, kui soovitakse vaidlustada mõne teise Euroopa Liidu riigi kohtus tehtud abielulahutuse või abielu kehtetuks tunnistamise otsuse tunnustamist Kreekas? Milline on sellisel juhul menetluse kord?

Edasikaebust, mis puudutab Kreeka kohtu otsust tunnustada teises Euroopa Liidu liikmesriigis langetatud kohtuotsust seoses abielulahutuse või abielu kehtetuks tunnistamisega, käsitleb pädev apellatsioonikohtus. Kohtu poole pöörduda võib ühe kuu jooksul pärast otsuse langetamist; juhtudel, kui poole, kelle vastu hagi on suunatud, asukohariik on erinev riigist, kus täideviimise otsus langetati, kahe kuu jooksul pärast otsuse langetamist, seda ajavahemikku ei pikendata. Kui pool, kelle vastu hagi on esitatud, kohtusse ei ilmu, peatab kohus asja arutamise senikauaks, kuni on kinnitust leidnud, et kõnealune pool on kohtuteatise saanud õigeaegselt või kutse edastamiseks on tehtud kõik võimalik. Apellatsioonikohtu otsuse võib vaidlustada kassatsioonikohtus (areios pagos).

16. Missuguseid õigusakte kohaldatakse abielulahutuse korral abikaasade suhtes, kes ei ela Kreekas või kellel on erinev kodakondsus?

Abielu lahutamise korral kohaldatakse järgmisi varalise õiguse sätteid järgmises järjekorras:

  1. selle riigi seadust, mille kodanikud olid mõlemad abikaasad abielu ajal viimasena, juhul kui ühel abikaasadest on endiselt sama kodakondsus;
  2. selle riigi seadust, kus abikaasadel oli abielu ajal viimane ühine alaline asukoht;
  3. selle riigi seadust, millega abikaasad on kõige tihedamalt seotud.

Kohaldatav õigus on vastavalt asukohariigi õigusele (lex fori) Kreeka õigus, mille suhtes vastavalt Kreeka põhiseaduse artiklile 28 on ülimuslikud Euroopa Ühenduse õigusnormid.

« Abielulahutus - Üldteave | Kreeka - Üldteave »

ÜlesÜles

Viimati muudetud: 11-04-2006

 
  • Ühenduse õigus
  • Rahvusvaheline õigus

  • Belgia
  • Bulgaaria
  • Tšehhi Vabariik
  • Taani
  • Saksamaa
  • Eesti
  • Iirimaa
  • Kreeka
  • Hispaania
  • Prantsusmaa
  • Itaalia
  • Küpros
  • Läti
  • Leedu
  • Luksemburg
  • Ungari
  • Malta
  • Holland
  • Austria
  • Poola
  • Portugal
  • Rumeenia
  • Sloveenia
  • Slovakkia
  • Soome
  • Rootsi
  • Ühendkuningriik