Euroopa Komisjon > EGV > Abielulahutus > Saksamaa

Viimati muudetud: 30-05-2006
Trükiversioon Lisa järjehoidja

Abielulahutus - Saksamaa

 

SISUKORD

1. Mis on abielulahutuse eeltingimused? 1.
2. Millised lahutuse põhjused on olemas? 2.
3. Mis on abielulahutuse tagajärjed seoses 3.
3.a) abikaasadevaheliste isiklike suhetega (nt nime kandmise suhtes) 3.a)
3.b) abikaasade vara jagamisega 3.b)
3.c) abikaasade alaealiste lastega (vanemliku vastutuse ja ülalpidamisnõude suhtes) 3.c)
3.d) elatise maksmise kohustusega teise abikaasa suhtes 3.d)
4. Mida tähendab „lahkuminek ilma abielu lahutamata” praktiliselt? 4.
5. Millised tingimused on „lahkuminekuks ilma abielu lahutamata”? 5.
6. Millised õiguslikud tagajärjed on „lahkuminekul ilma abielu lahutamata”? 6.
7. Mida tähendab „abielu kehtetuks tunnistamine” ja „tühistamine” praktikas? 7.
8. Millised on abielu kehtetuks tunnistamise/tühistamise tingimused? 8.
9. Millised on abielu kehtetuks tunnistamise/ tühistamise õiguslikud tagajärjed? 9.
10. Kas lahutusega kaasnevate probleemide lahendamiseks on ka teisi võimalusi peale kohtusse minemise? 10.
11. Kuhu peab abielu lahutamise/tühistamise/kehtetuks tunnistamise avalduse esitama? 11.
12. Kas mind võidakse vabastada kohtukulude kandmisest? 12.
13. Kas võib esitada apellatsiooni abielu lahutamise/tühistamise/kehtetuks tunnistamise otsuse vastu? 13.
14. Mida ma pean tegema, et Saksamaal tunnustataks teises liikmesriigis tehtud kohtuotsust abielu lahutamise/tühistamise/kehtetuks tunnistamise kohta? 14.
15. Millise kohtu poole pean ma pöörduma, et esitada avaldust teises liikmesriigis tehtud kohtuotsuse vastu abielu lahutamise/tühistamise/kehtetuks tunnistamise tunnustamise kohta? Millist menetlusviisi sel juhul kasutatakse? 15.
16. Millist õigust kohaldatakse lahutusprotsessis abikaasade vahel, kes ei ela Saksamaal või kellel on erinevad kodakondsused? 16.

 

1. Mis on abielulahutuse eeltingimused?

Abielu saab lahutada ainult kohtuotsusega ühe või mõlema abikaasa avaldusel (saksa tsiviilseadustiku (BGB) § 1564 lg 1 lause 1).

Abielu võib lahutada, kui see on purunenud. Abielu on purunenud, kui abikaasade kooselu enam ei eksisteeri ning pole oodata, et nad jälle koos elama hakkavad (BGB § 1565 lg 1). Abielu purunemist eeldatakse ümberlükkamatult, kui abikaasad elavad aasta jooksul eraldi ja mõlemad abikaasad esitavad lahutuse saamise kohta avalduse või avalduse saaja on lahutusega nõus. Pärast kolmeaastast lahusoldud aega eeldatakse ümberlükkamatult, et abielu on purunenud, ilma et pooled peaksid kohtuprotsessi alustama (BGB § 1566 lg 2). Purunenud abielu jätkamine on võimalik juhul, kui abielu säilitamine on abielust pärinevate alaealiste laste huvides eri põhjustel erandkorras vajalik. Sama kehtib ka siis, kui lahutus osutuks avalduse saajale, kes selle tagasi lükkab, ebatavaliste asjaolude tõttu nii raskeks, et abielu tuleks erandkorras säilitada, arvestades ka avalduse esitaja huve (BGB § 1568).

Lahuselu nõuab vastavalt BGB § 1567 lg 1 lausele 1, et abikaasad ei kuulu ühte leibkonda ja üks abikaasadest seda ilmselgelt ka luua ei taha, kuna ta keeldub abielulisest kooselust. Neid asjaolusid tuleb vajadusel tõestada; probleemid tekivad esmajoones seaduse poolt selgelt lubatud lahuselu puhul abikaasade ühises eluruumis (BGB § 1567 lg 1 lause 2).

2. Millised lahutuse põhjused on olemas?

Saksa õigus tunneb lahutuse põhjusena ainult abielu purunemist.

ÜlesÜles

Abielulahutust ühe abikaasa süü tõttu ei ole.

3. Mis on abielulahutuse tagajärjed seoses

3.a) abikaasadevaheliste isiklike suhetega (nt nime kandmise suhtes)

Lahutatud abikaasa säilitab perekonnanime, mille abikaasad on valinud abielu sõlmimisel. Tehes perekonnaseisuametnikule avalduse, võib ta endale jälle võtta oma sünnijärgse nime või nime, mida ta kandis kuni ühise perekonnanime kindlaks määramiseni, või oma sünnijärgse nime ühisele perekonnanimele ette või taha lisada (BGB § 1355 lg 5).

Kui eeltingimused lahutuseks olid olemas ja pärandaja oli lahutust taotlenud või sellega nõustunud, on välistatud abikaasa seaduslik pärimisõigus (BGB § 1933). Testamendi korraldus abikaasa kasuks on sel juhul kehtetu; v.a siis, kui pärandaja tahaks, et see kehtiks ka lahutuse korral (BGB § 2077).

3.b) abikaasade vara jagamisega

Kui abikaasad elavad abieluvararežiimis, mille kohaselt abielu jooksul soetatud vara on abikaasade ühisvara, peab lahutuse korral abielu jooksul soetatud vara abikaasade vahel võrdselt jaotama (BGB §-d 1372 jj). Erand tehakse siis, kui vara võrdselt pooleks jagamine oleks rängalt ülekohtune. See võib toimuda eriti juhul, kui abikaasa, kes on väiksema vara juurdekasvu saavutanud, pole pikema aja jooksul täitnud abielulisest suhtest tulenevaid majanduslikke kohustusi(BGB § 1381). Lahutuse puhul ei loeta seda süüks.

Kui abikaasad on kokku leppinud varaühisuse, peavad abikaasad kogu oma vara ära jaotama. Abikaasa vastu, kes lahutuse oma süül põhjustas, sanktsioone ette ei nähta.

ÜlesÜles

Abikaasade ühise eluruumi võib kohus ühele abikaasale määrata, kui abikaasad kokkuleppele ei jõua (koduvaramäärus § 1). Üürikorteri puhul võib üürilepingu järgi otsustada. Kohus teeb siin õiglase otsuse.

Ühisomandis oleva koduvara peab kohus jagama õiglaselt ja sobivalt. Koduvara esemed, mis on ühe abikaasa omandis, peab määrama teisele abikaasale, kui ta sõltub eseme edasisest kasutamisest ja omanikule on loovutamine vastuvõetav.

Ka abikaasade poolt abielu jooksul omandatud õigused pensionile (nt seadusjärgse pensionikindlustuse õigused, pensioniõigused ja ettevõtte vahenditest või eraviisilistest pensionikindlustuslepingutest saadavate pensionimaksete õigused) tuleb jaotada sotsiaalkindlustusest saadava raha tasaarvestuse teel.

3.c) abikaasade alaealiste lastega (vanemliku vastutuse ja ülalpidamisnõude suhtes)
aa) vanemlik vastutus

Kui mõlemal vanemal on lapse hooldusõigus ning nad lahutavad abielu, kestab ühine hooldusõigus edasi. Kohtulik uurimine ja otsustamine toimub – välja arvatud lapse väärkohtlemise juhtudel – ainult siis, kui üks vanem esitab avalduse ainuhooldusõiguse saamiseks. Selline avaldus tuleb rahuldada, kui on alust eeldada, et ühise hooldusõiguse lõpetamine ja avaldajale ainuhooldusõiguse määramine vastab paremini lapse huvidele. Saksa õigus lähtub sellest, et lapse suhtlemine mõlema vanemaga on reeglina lapse heaolu huvides ning tagab seega lapse õiguse suhtlemisele mõlema vanemaga samamoodi nagu mõlema vanema õiguse ja kohustuse suhtlemiseks.

bb) ülalpidamisnõuded

Vanemad on kohustatud oma lapsi ülal pidama (BGB § 1601). Õigus ülalpidamisele on lastel, kes pole võimelised end ise ülal pidama (BGB § 1602). Vanemate ülalpidamise kohustus jääb nende suutlikkuse piiresse (BGB § 1603). Vanemad on siiski oma laste suhtes võrdlemisi võimelised kohustusi täitma, s.t olulised on saavutatavad ja mitte ainult käsutuses olevad sissetulekud (BGB § 1603 lg 2). Põhimõtteliselt peavad vanemad lapsele elatist maksma vastavalt oma teenistuslikele ja varalistele tingimustele. Siiski täidab last hooldav vanem oma ülalpidamiskohustuse lapse eest hoolitsedes (BGB § 1606 lg 3).

ÜlesÜles

Lapse ülalpidamine hõlmab kõiki elulisi vajadusi, kaasa arvatud sobiva hariduse kulusid (BGB § 1610).

3.d) elatise maksmise kohustusega teise abikaasa suhtes

Abikaasa peab pärast lahutust ise end ülal pidama (BGB §-d 1569, 1577). Ta vajab järelikult vaid sobivat tööd. Kui on vajalik alustada sobivat tööd ja kui on oodata kooli edukat lõpetamist, peab ta kahtlemata end koolitama, edasi või ümber õppima (BGB § 1574 lg 3).

Elatise saamiseks õigustatud on lahutatud abikaasa,

  • niikaua kui temalt ühise lapse hooldamise tõttu (BGB § 1570) või lahutuse ajal haiguse või füüsilise või vaimse kurnatuse tõttu (BGB § 1572) pole alust töötamist oodata,
  • kui temalt lahutuse ajal vanuse tõttu pole enam alust töötamist oodata (BGB § 1571),
  • niikaua kui lahutatud abikaasa end koolitab, edasi või ümber õpib, et abielust tingitud puudujääke korvata. Eeltingimus selleks on aga, et ta alustab koolitust, edasi- või ümberõpet nii kiiresti kui võimalik, et saada sobiv töö, mis kindlustab pideva sissetuleku, ning et oleks oodata edukat kooli lõpetamist,
  • niikaua kui abikaasa pärast lahutust pole suuteline sobivat tööd leidma (BGB § 1573 lg 1),
  • niikaua kui temalt muudest mõjuvatest põhjustest tulenevalt pole alust töötamist oodata ja elatise keelamine oleks mõlema abikaasa huve arvestades rängalt ülekohtune,
  • kui sobivast tööst saadavatest sissetulekutest ei jätku kõigi ülalpidamiskulude katmiseks (BGB § 1573 lg 2).

Elatise suurus tuleneb elutingimustest ja hõlmab ka vastava kindlustuse kulusid haigestumise, hooldamise vajaduse ning vanaduse ja vähenenud töövõime juhtudeks (BGB § 1578). Kui elatise maksmiseks kohustatud isik pole tulenevalt oma teenistuslikest ja varalistest tingimustest ning muudest kohustustest võimeline maksma õigustatud isikule elatist ilma enda toimetulekut ohustamata, peab ta ainult sellisel määral elatist maksma, et see oleks lahutatud abikaasade vajadusi ja teenistuslikke ning varalisi tingimusi silmas pidades õiglane (BGB § 1581 lause 1).

ÜlesÜles

4. Mida tähendab „lahkuminek ilma abielu lahutamata” praktiliselt?

Iga abikaasa võib, kui ta tahab, ilma eriliste formaalsusteta lahus elada. Kohtulikku tuvastamist pole ette nähtud.

5. Millised tingimused on „lahkuminekuks ilma abielu lahutamata”?

Abikaasad peavad lahus elama. Abikaasad elavad lahus, kui nad ei kuulu enam ühte leibkonda ja üks abikaasa keeldub abielulisest kooselust.

6. Millised õiguslikud tagajärjed on „lahkuminekul ilma abielu lahutamata”?

Kui abikaasad elavad lahus või tahab üks neist lahus elada, võib üks abikaasa nõuda, et teine jätab tema ainukasutusse nende ühise eluruumi või selle osa, kui see on vajalik ebaõiglase karmuse vältimiseks. Seejuures tuleb arvestada eluruumi omandisuhteid ja elamisõigust. Nii võib eluruumi määrata naisele, kui tal vastasel juhul oleks võimalus ainult naiste turvakodus elada. Kui üks abikaasa on teist füüsiliselt väärkohelnud või ähvardanud, tuleb haavatud või väärkoheldud isikule reeglina kogu eluruum ainukasutuseks määrata. Eluruumi ei määrata siiski selleks, et abielulahutust ette valmistada ja kergendada.

Samuti võib lahuselu ajal reguleerida koduvara kasutamist. Seejuures võib iga abikaasa talle kuuluvad majapidamisesemed teiselt välja nõuda. Ta peab need siiski teisele abikaasale kasutamiseks jätma, kui see vajab neid oma uues majapidamises ning loovutamine on teatud juhtudel õiglane.

7. Mida tähendab „abielu kehtetuks tunnistamine” ja „tühistamine” praktikas?

Abielu saab tühistada ainult kohtuotsusega avalduse alusel. Abielu kehtetuks tunnistamist ei eksisteeri.

ÜlesÜles

8. Millised on abielu kehtetuks tunnistamise/tühistamise tingimused?

Abielu tühistamise põhjused on vastavalt BGB §-le 1314:

  • Üks abikaasa ei ole täisealine või pole teda sellest eeltingimusest vabastatud.
  • Üks abikaasa on teovõimetu.
  • Üks abikaasa on juba abielus.
  • Abikaasad on omavahel otseliinis sugulased või õed ja vennad või poolõed ja –vennad, ka siis, kui sugulusside on tekkinud adopteerimisega.
  • Abiellujad ei ole oma avaldusi abielu sõlmimiseks esitanud isiklikult ja perekonnaseisuametniku juures samaaegselt kohal viibides või pole täidetud mõni tingimus.
  • Üks abikaasa oli abielu sõlmimisel teadvuseta seisundis või meeltesegaduses.
  • Üks abikaasa ei teadnud abielu sõlmimisel, et tegemist oli abielu sõlmimisega.
  • Üks abikaasa on tahtliku pettuse teel abiellu astuma sunnitud.
  • Üks abikaasa on ähvarduse teel vastu tahtmist abiellu astuma sunnitud.
  • Mõlemad abikaasad olid abielu sõlmimisel ühel meelel, et nad ei taha abielulist kooselu.

Tuleb eristada juhtumeid, kus abielu ei ole teostunud. See on siis, kui

  • abielu ei ole sõlmitud perekonnaseisuametniku juures,
  • avaldused antakse perekonnaseisuametnikule, kes selgitas, et ta pole valmis abielu sõlmimises osalema,
  • kihlatud pole laulatuse käigus avaldusi abielu sõlmimiseks esitanud,
  • tegemist on abielu sõlmimisega kahe samasoolise isiku vahel. Samasooliste paaride jaoks on ainult registreeritud kooselu võimalus. See pole aga abielu.

9. Millised on abielu kehtetuks tunnistamise/ tühistamise õiguslikud tagajärjed?

Vara jagamine toimub ka abielu tühistamise puhul, kui see pole abielu sõlmimist või topeltabielu silmas pidades kolmanda isiku huvide suhtes rängalt ülekohtune (BGB § 1318 lg 3).

ÜlesÜles

Koduvara ja abikaasade ühise eluruumi kohta kehtivad samad reeglid nagu lahutuse puhulgi, ka siin peab eriti arvestama abielu sõlmise asjaolusid ja topeltabielu puhul kolmanda isiku huve (BGB § 1318 lg 4).

Sotsiaalkindlustusest saadava raha tasaarvestus – abikaasade poolt abielu jooksul omandatud pensioniõiguste jagamine – toimub ainult siis, kui see pole rängalt ülekohtune (BGB § 1318 lg 3).

Abikaasade pärimisõigus lõpeb nagu abielulahutuse puhul, nimelt kui on olemas eeltingimused abielu tühistamiseks ja abikaasadele on edastatud vastav avaldus. Lisaks ei kehti abikaasade pärimisõigus ka siis, kui pärijaks olev abikaasa teadis juba abielu sõlmimisel tühistamise põhjusi – teovõimetust, bigaamiat, sugulust, vorminõuete rikkumist või vaimseid häireid (BGB § 1318 lg 5).

Ülalpidamisnõuded tulenevad nagu lahutusegi puhul BGB § 1318 lg-st 2

  • abikaasa kasuks, kes abielu tühistamise põhjust ei teadnud või keda tahtliku pettuse ja õigusvastase ähvarduse juhtudel peteti või ähvardati teise abikaasa poolt või tema nõusolekul,
  • mõlema abikaasa kasuks abielukeelu rikkumisel topeltabielu ja sugulastevahelise abielu korral ning abielu sõlmimise vorminõuete rikkumisel, kui mõlemad abikaasad teadsid abielu tühistatavust; see ei kehti abielukeelu rikkumise kohta topeltabielu korral, kui ühe abikaasa elatise saamise nõue kahjustaks kolmanda abikaasa vastavat nõuet.

10. Kas lahutusega kaasnevate probleemide lahendamiseks on ka teisi võimalusi peale kohtusse minemise?

Lahutuse korral on vanematel laste- ja noorteabi raames õigus nõustamisele. Nõustamine peab lahus elavatel ja lahutatud vanematel aitama luua tingimused lapse või nooruki heaoluks vajaliku vanemliku vastutuse tunnetamiseks. Vanemaid toetatakse vastava lapse või nooruki sobival osalusel vanemliku hoole tunnetamise jaoks vajaliku ühtse plaani arendamisel. Kõigi nõustamiskeskuste andmepank asub aadressil www.dajeb.de Deutsch. Lisaks on võimalus lepitamise teel tüli lahendada ja sõbralikule kokkuleppele jõuda. Lisainfot pere lepitamise kohta leidub aadressil www.bafm-mediation.de Deutsch.

ÜlesÜles

11. Kuhu peab abielu lahutamise/tühistamise/kehtetuks tunnistamise avalduse esitama?

Avaldus abielu lahutamiseks/tühistamiseks tuleb põhimõtteliselt esitada esimese astme kohtule/perekonnakohtule (tsiviilprotsessi seadustik § 606, kohtukorraldus-seadus § 23b). Kohaliku pädevusega on reeglina perekonnakohus, mille piirkonnas abikaasadel on ühine harilik elukoht.

12. Kas mind võidakse vabastada kohtukulude kandmisest?

Kodanik, kes ei saa oma isiklike ja majanduslike tingimuste tõttu kohtukulusid tasuda või saab neid tasuda ainult osaliselt või osamaksetena, võidakse tsiviilkohtumenetluses muuhulgas vabastada kohtukulude tasumisest. Eeltingimuseks on, et kavatsetav oma õiguse teostamine või kaitse pakuks piisavalt eduväljavaateid ja ei paistaks pahatahtlikuna. Seeläbi tagatakse ka majanduslikult nõrgematele juurdepääs kohtutele. Olenevalt sissetulekust vabastatakse isik täielikult või osaliselt kohtukulude ja advokaaditasu maksmisest.

13. Kas võib esitada apellatsiooni abielu lahutamise/tühistamise/kehtetuks tunnistamise otsuse vastu?

Jah. Abielu lahutamise või tühistamise otsuse vastu edasikaebamise kohta kehtivad üldised õigusnormid, s.t apellatsioon on lubatud tsiviilprotsessi seadustiku §-de 511 tingimustel. Edasikaebamise üle otsustab liidumaa ülemkohus.

14. Mida ma pean tegema, et Saksamaal tunnustataks teises liikmesriigis tehtud kohtuotsust abielu lahutamise/tühistamise/kehtetuks tunnistamise kohta?

Sellist kohtuotsust (välja arvatud Taanis tehtud) tunnustab Saksamaa Liitvabariigis automaatselt nõukogu määrus (EÜ) 29. maist 2000 nr 1347/2000 (järgnevalt: Brüssel II-määrus), seega ilma erilise tunnustamise menetluse läbiviimiseta. Brüssel II-määrus eeldab põhimõtteliselt siiski, et abielu lahutamise, tühistamise või kehtetuks tunnistamise kohtumenetlust algatati pärast 1. märtsi 2001. Taanis tehtud otsused vajavad endiselt erilist tunnustamise menetlust.

ÜlesÜles

15. Millise kohtu poole pean ma pöörduma, et esitada avaldust teises liikmesriigis tehtud kohtuotsuse vastu abielu lahutamise/tühistamise/kehtetuks tunnistamise tunnustamise kohta? Millist menetlusviisi sel juhul kasutatakse?

Nõukogu 29. mai 2000 määruse (EÜ) nr 1347/2000 rakendusalas on sellise otsuse tunnustamiseks või mittetunnustamiseks kohalikult pädev perekonnakohus, mille pädevusalas

  • kostja harilikult elab või
  • sellise pädevuse puudumisel huvi fakti tuvastamise vastu esile kerkis,
  • muul juhul Berliini kõrgema kohtu (Kammergericht) ringkonnas asuv kohus.

Avalduse esitaja võib otse kohtu poole pöörduda. Perekonnakohtu menetluses saab ainult avalduse esitaja võimaluse väljendada oma arvamust avalduse suhtes täitepealdise määramise või kindlaks tegemise kohta, kas otsust tuleb tunnustada.

16. Millist õigust kohaldatakse lahutusprotsessis abikaasade vahel, kes ei ela Saksamaal või kellel on erinevad kodakondsused?

Millist õigust kohaldada abielulahutuse eeltingimustele ja tagajärgedele teise riigi õigusega seotud juhtumite korral, tuleneb BGB rakendusseaduse artiklist 17. Esmajoones allub lahutus õigusele, millega lahutusavalduse esitamise ajahetkel määratakse „abielu üldised õiguslikud tagajärjed”. Kui abikaasad pole valinud rakendamisele tulevat lubatud õigust, määratakse abielu üldised õiguslikud tagajärjed põhimõtteliselt selle riigi õigusega, mille kodanikud nad on või abielu ajal viimati olid, kui üks nendest on veel selle riigi kodanik. Kui abikaasadel on erinev kodakondsus, määratakse abielu üldised õiguslikud tagajärjed

  • selle riigi õigusega, kus on mõlema abikaasa harilik elukoht või kus oli nende viimane elukoht abielu ajal, kui ühe abikaasa harilik elukoht on veel selles riigis, teise võimalusena
  • selle riigi õigusega, millega abikaasad on muul viisil kõige tugevamalt seotud.

« Abielulahutus - Üldteave | Saksamaa - Üldteave »

ÜlesÜles

Viimati muudetud: 30-05-2006

 
  • Ühenduse õigus
  • Rahvusvaheline õigus

  • Belgia
  • Bulgaaria
  • Tšehhi Vabariik
  • Taani
  • Saksamaa
  • Eesti
  • Iirimaa
  • Kreeka
  • Hispaania
  • Prantsusmaa
  • Itaalia
  • Küpros
  • Läti
  • Leedu
  • Luksemburg
  • Ungari
  • Malta
  • Holland
  • Austria
  • Poola
  • Portugal
  • Rumeenia
  • Sloveenia
  • Slovakkia
  • Soome
  • Rootsi
  • Ühendkuningriik