Euroopa Komisjon > EGV > Abielulahutus > Prantsusmaa

Viimati muudetud: 15-06-2006
Trükiversioon Lisa järjehoidja

Abielulahutus - Prantsusmaa

EJN logo

Käesolevat lehekülge ei eksisteeri enam. Esialgset keeleversiooni on ajakohastatud ning selle võib nüüd leida Euroopa e-õiguskeskkonna portaalist.


 

SISUKORD

1. Millistel tingimustel on võimalik abielu lahutada? 1.
2. Millised on abielulahutuse põhjused? 2.
3. Millised on abielulahutuse õiguslikud tagajärjed: 3.
a) abikaasade vahelistele isiklikele suhetele (näiteks perekonnanime küsimus)? a)
b) vara jagunemisele abikaasade vahel? b)
c) abikaasade alaealistele lastele (näiteks vanemlikud õigused ja ülalpidamiskohustused)? (Vt „Vanemlik vastutus – Prantsusmaa”) c)
d) teise abikaasa ülalpidamise kohustusele? d)
4. Mida tähendab „lahuselu” tegelikkuses? 4.
5. Millised on lahuselu põhjused? 5.
6. Millised on lahuselu õiguslikud tagajärjed? Kas see võib üle kasvada abielulahutuseks? Kas lahuselu on abielu lahutamise nõutavaks eelduseks? 6.
7. Mida tähendab „abielu kehtetuks tunnistamine” tegelikkuses? 7.
8. Millised on abielu kehtetuks tunnistamise põhjused? 8.
9. Millised on abielu kehtetuks tunnistamise õiguslikud tagajärjed? 9.
10. Kas on olemas alternatiivseid kohtuväliseid viise lahutusküsimuste lahendamiseks ilma kohtu poole pöördumata? 10.
11. Kuhu tuleb esitada lahutuse / lahuselu / abielu kehtetuks tunnistamise avaldus? Milliseid nõudeid tuleb seejuures arvestada ning millised dokumendid tuleb avaldusele lisada? 11.
12. Kas menetluse kulude katmiseks on võimalik saada õigusabi? 12.
13. Kas lahutuse / lahuselu / abielu kehtetuks tunnistamise otsust on võimalik edasi kaevata? 13.
14. Mida tuleb teha selleks, et saavutada ühes Euroopa Liidu liikmesriigis tehtud lahutuse / kooselu lõpetamise / abielu kehtetuks tunnistamise otsuse tunnustamist teises liikmesriigis? 14.
15. Millise kohtu poole tuleb pöörduda, et vaidlustada Euroopa Liidu ühe liikmesriigi kohtu tehtud lahutuse / lahuselu / abielu kehtetuks tunnistamise otsuse tunnustamist teises liikmesriigis? Milline on sellistel juhtudel rakendatav menetlus? 15.
16. Millist lahutusõigust kohaldab kohus juhul, kui lahutus toimub abikaasade vahel, kelle alaline elukoht ei ole Prantsusmaal või kellel on erinev kodakondsus? 16.

 

1. Millistel tingimustel on võimalik abielu lahutada?

(näiteks võimalus abielu lahutamiseks vastastikusel kokkuleppel; lahuselu seisukord)

Abielu lahutamiseks on kolm moodust:

  • abielu lahutamine vastastikusel kokkuleppel, sel juhul on omakorda kaks võimalust – abielu lahutamine ühise avalduse alusel või abielu lahutamine ühe abikaasa initsiatiivil ja teise abikaasa nõusolekul;
  • abielu lahutamine seoses kooselu lõppemisega;
  • abielu lahutamine seoses ühe abikaasa süüteoga.

2. Millised on abielulahutuse põhjused?

(näiteks abikaasa süütegu, abielu pöördumatu ebaõnnestumine, kooselu lõppemine)

  • Abikaasad võivad taotleda abielu lahutamist ühise avalduse alusel, kui nad on kokku leppinud abielu lahutamise põhimõtte ja kõikide sellega kaasnevate tagajärgede osas. Sellisel juhul ei pea abikaasad avalikustama abielu lahutamise põhjust ning peavad kohtule esitama üksnes oma kokkuleppe tingimusi täpsustava lepingu kava.
  • Abielulahutuse taotlemisel ühe abikaasa initsiatiivil ja teise abikaasa nõusolekul peavad mõlemad abikaasad tunnustama asjaolusid, mis muudavad kooselu võimatuks, kuid abielulahutuse tagajärgi reguleerib erinevalt ühisavalduse alusel toimuvast abielulahutusest kohus. Sel viisil lahutatud abielu puhul rakendatakse mõlemapoolse süüga lahutuse põhimõtet.
  • Abielu lahutamisel seoses kooselu lõppemisega on eeltingimuseks vähemalt kuue aasta pikkune abikaasade kooselu puudumine või abikaasade vaimne võõrandumine teineteisest sellisel määral, et neil puudub igasugune kooselu ning selle taastumine tulevikus ei ole reaalseid asjaolusid arvestades võimalik.
  • Üks abikaasadest võib taotleda abielu lahutamist teise abikaasa süüteo tõttu, kui see tegu seisneb abieluga seotud kohustuste tõsises või korduvas rikkumises, mis muudavad kooselu jätkamise võimatuks.

3. Millised on abielulahutuse õiguslikud tagajärjed:

a) abikaasade vahelistele isiklikele suhetele (näiteks perekonnanime küsimus)?
  • Kohustused, mis on seotud abielutruuduse, kooselu ja vastastikuse abistamisega, lõpevad siis, kui lahutuse osas tehtav kohtuotsus on lõplikult jõustunud, st siis kui seda ei ole enam võimalik edasi kaevata.
  • Mõlemal abikaasal on õigus sõlmida uus abielu, naisele on seejuures võimalik kohaldada nõuet mitte abielluda uuesti enne 300 päeva möödumist eelmise abielu lahutamisest. Kuid see tähtaeg algab kuupäevast, millal tehakse eraldi eluaset lubav otsus või mil ühisavalduse alusel toimuva lahutuse korral kinnitatakse vastavasisuline ajutine kokkulepe. Sealjuures ei kohaldata seda tähtaega juhul, kui abielu lahutamise põhjuseks on kooselu lõppemine.
  • Pärast abielu lahutamist kaotavad mõlemad abikaasad õiguse kasutada oma abikaasa nime. Seda põhimõtet ei kohaldata juhul, kui mees nõuab abielu lahutamist kooselu lõppemine tõttu. Teistel juhtudel võib naine jätkata oma abikaasa nime kasutamist juhul, kui abikaasa on sellega nõus või juhul, kui kohus on niimoodi otsustanud, sest naine on põhjendanud, et tal on selleks kas temast endast või lastest lähtuv erihuvi.
b) vara jagunemisele abikaasade vahel?
  • Abielu lahutamine toob kaasa abikaasade varaliste suhete lõpetamise ja vara jaotamise.
  • Kui lahutus toimub täielikult ühe abikaasa süül, kaotab see abikaasa kõik oma abikaasalt saadud kingitused ja abieluga omandatud eelised. Kui lahutus on seotud mõlemapoolse süüga, on mõlemal abikaasal õigus tühistada vastavad sätted. Kui lahutuse aluseks on abikaasade ühisavaldus, säilivad need kingitused ja eelised, välja arvatud juhul, kui abikaasad oma kokkuleppes on määranud teisiti. Kui lahutus toimub kooselu lõppemise tõttu, jäävad need kingitused ja eelised õiguse järgi kostjast abikaasale.
  • Kui lahutuse aluseks on abikaasade ühisavaldus, on abielu lahutamise otsuse eelduseks abikaasade kokkulepe nende varaliste huvide likvideerimise kohta. Teiste abielulahutuse vormide korral võivad abikaasad sellise likvideerimise osas kokku leppida enne abielu lahutamist, kuid see ei ole kohustuslik. Sel juhul toimub likvideerimine pärast lahutust.
c) abikaasade alaealistele lastele (näiteks vanemlikud õigused ja ülalpidamiskohustused)? (Vt „Vanemlik vastutus – Prantsusmaa”)

Lahutus ei too kaasa mingeid erandlikke tagajärgi vanemliku õiguse teostamise nõuete osas – seda vastutust kannavad üldjuhul mõlemad vanemad ühiselt. Kohus võib samas otsustada, et vanemlik vastutus pannakse vaid ühele vanematest, kui see on lapse huvides.

ÜlesÜles

Mõlemad vanemad peavad jätkuvalt osalema lapse ülalpidamises ja kasvatamises. See panus võib võtta ühe vanema poolt teisele makstava elatise vormi, kuid samas on võimalik ka otseselt katta lapsega seotud kulutused või osa nendest. Samuti on võimalik, et ülalpidamine toimub elamispinna kasutamise õiguse ja eluaseme andmise näol.

d) teise abikaasa ülalpidamise kohustusele?
  • Lahutusega lõpeb üldjuhul ülalpidamiskohustus, välja arvatud juhul, kui lahutuse põhjuseks on kooselu lõppemine. Sel juhul säilib kohustus selle abikaasa ülalpidamiseks, kes ei olnud abielu lahutuse avalduse esitajaks. See abikaasa võib mis tahes hetkel nõuda teiselt abikaasalt elatusraha, mille suurus määratakse kindlaks sõltuvalt tema vajadustest ja tema endise abikaasa rahalistest võimalustest.
  • Muudel juhtudel on võimalik ühelt abikaasalt välja mõista teisele abikaasale toetus, mille eesmärgiks on võimaluste piires kompenseerida erinevust, mida abielu katkemine abikaasade elutingimustes põhjustab.

    Selle toetuse suurus määratakse lähtuvalt selle abikaasa vajadustest, kellele toetus välja makstakse, ning toetust maksva abikaasa võimalustest abielu lahutamise hetkel, võttes ühtlasi arvesse ka nende tingimuste eeldatavat muutumist tulevikus.

    Üldkujul on selle toetuse näol tegemist kapitaliga. See kapital võib väljenduda rahasummas või teatavate varade loovutamises või kasutusvaldusse andmises või elamispinna kasutamise õiguses ja eluaseme andmises. Kui toetuse maksja ei ole nimetatud kapitali võimeline kohe välja maksma, võib kohus lubada selle väljamaksmist kuni kaheksa aasta jooksul.

    ÜlesÜles

    Erandkorras võib kohus, võttes arvesse toetuse saaja iga või tervislikku seisundit, mis ei võimalda tal oma vajadusi rahuldada, määrata ülalpidamistoetuse vormiks eluaegse pensioni.

(Vt „Elatisnõuded – Prantsusmaa”)

4. Mida tähendab „lahuselu” tegelikkuses?

Lahuselu all mõistetakse õiguslikult vormistatud lahuselu, millega lõpevad teatavad abielulised kohustused, näiteks abikaasade kooselamise kohustus. Samas säilivad abikaasade abielulised sidemed. Seega ei ole uuesti abiellumine võimalik.

5. Millised on lahuselu põhjused?

Asjaolud ja menetlus on samad mis abielulahutuse puhul.

Kui samaaegselt on esitatud abielu lahutamise avaldus ja lahuselu avaldus, teeb kohtunik, kellele mõlemad avaldused esitatakse, otsuse abielu lahutamiseks mõlemapoolse süü põhimõttest lähtuvalt.

Kui esitatakse avaldus abielu lahutamiseks kooselu lõppemise tõttu, ei ole kokkuleppelist avaldust lahuselu kohta võimalik esitada.

6. Millised on lahuselu õiguslikud tagajärjed? Kas see võib üle kasvada abielulahutuseks? Kas lahuselu on abielu lahutamise nõutavaks eelduseks?

- Lahuselu tagajärjed

Lahuseluga lõpeb kooselukohustus, kuid säilivad abistamis- ja truuduskohustus. Samuti jääb naisele õigus kasutada oma abikaasa nime.

Varanduslike sidemete plaanis säilib ülalpidamiskohustus, seega on võimalik määrata elatusraha, arvestamata seejuures kindlaksmääratud mõlemapoolset süüd. See-eest toob kohtuotsus enesega kaasa varanduslike sidemete lõpetamise ja likvideerimise sarnaselt abielu lahutamise otsusega.evastu da abielulahutsta jooksul. Kohus teeb sel juhul abielu lahuta

ÜlesÜles

Pärimisõigus säilib, välja arvatud juhul, kui üks abikaasadest on kooselu lõppemises ainuisikuliselt süüdi. Sel juhul pärimisõigust sellel abikaasal ei ole.

- Lahuselu muutumine abielulahutuseks

Ühe abikaasa nõudmisel võib lahuselu kohtuotsus muutuda täieõiguslikuks abielulahutuse kohtuotsuseks, kui lahuselu on olnud jõus kolme aasta jooksul. Kohus teeb sel juhul abielu lahutamise otsuse ning määrab selle õiguslikud tagajärjed.

Kui lahuselu otsuse aluseks on abikaasade ühine avaldus, saab see otsus muutuda abielu lahutamise otsuseks üksnes uue ühise avalduse alusel.

Lahuselu ei saa olla mitte ühelgi juhul abielu lahutamise otsuse üheks eelduseks.

7. Mida tähendab „abielu kehtetuks tunnistamine” tegelikkuses?

Abielu kehtetuks tunnistamine, mis toimub alati kohtuotsusega, toob kaasa abielu kõikide tagajärgede tagasiulatuva tühistamise, nagu poleks abielu kunagi eksisteerinud.

Seega erineb abielu kehtetuks tunnistamine abielu lahutamisest, mis tekitab õiguslikke tagajärgi üksnes tulevikuks.

8. Millised on abielu kehtetuks tunnistamise põhjused?

Abielu kehtetuks tunnistamise põhjused on erinevad, sõltuvalt sellest, kas tegemist on suhtelise õigustühisusega (mis tuleneb nõusoleku puudumisest abieluks või abielu lubavate isikute loa puudumisest) või absoluutse õigustühisusega (mille puhul ei ole järgitud abiellumiseks kehtestatud õiguslikke sätteid).

- Suhteline õigustühisus.

On seotud kahe põhjusega:

  • nõusoleku puudumine, mis on seotud ebaõige isikuga või vägivallaga.
  • loa puudumine abieluks, kui teatavate isikute luba oli vajalik.

Taotluse abielu kehtetuks tunnistamiseks võivad esitada üksnes teatavad kindlad isikud: abikaasa, kelle nõusolek abieluks puudus või kes abielu sõlmimise hetkel ei olnud õiguslikult teovõimeline; isikud, kes oleksid pidanud abielu sõlmimiseks nõusoleku andma.

ÜlesÜles

- Absoluutne õigustühisus.

On seotud kuue põhjusega: täielik nõusoleku puudumine, abieluealisuse piiri mittesaavutamine, kaksikabielu, verepilastus, perekonnaseisuametniku ebapädevus ja ebaseaduslik tegutsemine.

Taotluse abielu kehtetuks tunnistamiseks võib esitada iga huvitatud isik.

9. Millised on abielu kehtetuks tunnistamise õiguslikud tagajärjed?

Need tagajärjed on alati samasugused, sõltumata sellest, kas tegemist on suhtelise või absoluutse õigustühisusega.

  • Nii isiklikud kui ka varanduslikud tagajärjed seoses abieluga loetakse õigustühiseks, kuivõrd abielusidet loetakse mitte kunagi eksisteerinuks. Näiteks kui üks abikaasadest on surnud, kaotab teine abikaasa abielu kehtetuks tunnistamisel õiguse mis tahes pärandvarale.

    Selle põhimõtte leevendamine on võimalik üksnes juhul, kui üks abikaasadest või mõlemad olid abielu sõlmimise hetkel heausksed. Sel juhul „ebaõige” abielu küll tunnistatakse kehtetuks, kuid seda vaadeldakse nii, nagu oleks tegemist lahutatud abieluga. Seega jäävad jõusse kõik enne abielu kehtetuks tunnistamist kehtinud perekonnaseisu ning isikutevahelisi suhteid puudutavad ja rahanduslikud tagajärjed.

  • Vanemate abielu kehtetuks tunnistamine ei oma õiguslikke tagajärgi nende lastele, nende suhtes käsitletakse olukorda nii, nagu oleks abielu lahutatud.

10. Kas on olemas alternatiivseid kohtuväliseid viise lahutusküsimuste lahendamiseks ilma kohtu poole pöördumata?

Lahutus ja sellest tulenevad tagajärjed seadustatakse üksnes kohtuotsuse abil.

ÜlesÜles

Sealjuures võib abielumenetluse puhul, juhul kui osapooled sellega nõustuvad, kasutada vahendaja teenuseid. Vahendajaks võib olla füüsiline isik või ühing ning vahendaja ülesandeks on osapoolte ärakuulamine, nende seisukohtade esitamine vastaspoolele ning abi osapoolte vahelise konflikti lahendamisel.

Kui sellise vahendamise tulemusena jõuavad osapooled kokkuleppele, võivad nad selle kokkuleppe esitada kinnitamiseks kohtunikule.

11. Kuhu tuleb esitada lahutuse / lahuselu / abielu kehtetuks tunnistamise avaldus? Milliseid nõudeid tuleb seejuures arvestada ning millised dokumendid tuleb avaldusele lisada?

A) Abielu lahutamise avaldus

Abielu lahutamise aluseks on advokaadi poolt kõrgema astme kohtu sekretärile esitatud avaldus.

  • Territoriaalselt pädevaks kohtuks on:
    • perekonna elukoha kohus;
    • kui abikaasadel on erinevad elukohad, siis koos alaealiste lastega elava abikaasa elukoha kohus;
    • muudel juhtudel lahutamist mittetaotleva abikaasa elukoha kohus;
    • abielu lahutamisel ühisavalduse alusel on pädevaks kohtuks abikaasade valikul kas ühe või teise abikaasa elukoha kohus.
  • Kõikide lahutusmenetluste korral peavad abikaasad esitama kõik vajalikud andmed, mis võimaldavad neid identifitseerida, mis näitavad nende suhet haigekassaga ning teiste asutuste ja organisatsioonidega, mis neid rahaliselt või muul viisil toetavad või muud abi osutavad.

    Kui lahutus toimub ühe abikaasa initsiatiivil ja teise abikaasa nõusolekul, tuleb avaldusele lisada isiklik selgitus, milles hagev osapool püüab objektiivselt kirjeldada perekonnas valitsevat olukorda, püüdmata anda asjaoludele hinnanguid ja esitamata kummalegi poolele süüdistusi.

    ÜlesÜles

    Kui lahutuse aluseks on abikaasade ühine avaldus, ei tule selles ära näidata lahutuse põhjust. Avaldusele tuleb lisada ajutine kokkulepe, millega abikaasad määravad lahutusmenetluse toimumise ajaks omavahelised suhted ja suhted lastega ning lõpliku kokkuleppe kava, milles näidatakse ära lahutuse tagajärjed ja vajadusel ka notar, kelle ülesandeks on abikaasade varaliste suhete likvideerimine.

    Kui lahutuse põhjuseks on kooselu lõppemine, tuleb avalduses ära näidata, milliste vahenditega abikaasa tagab nii menetluse toimumise ajal kui ka pärast abielu lahutamist abi osutamise kohustuse täitmise ja lastega seotud kohustuste täitmise.

B) Abielu kehtetuks tunnistamise avaldus esitatakse kostja elukohajärgsesse kõrgema astme kohtusse (tribunal de grande instance). Menetluse alustamine toimub kohtutäituri edastatava kohtukutse abil.

12. Kas menetluse kulude katmiseks on võimalik saada õigusabi?

Osalist või täielikku tasuta õigusabi on võimalik saada eeldusel, et on täidetud selle taotlemiseks nõutavad varalised tingimused (vt rubriiki „Õigusabi – Prantsusmaa”).

13. Kas lahutuse / lahuselu / abielu kehtetuks tunnistamise otsust on võimalik edasi kaevata?

Neid otsuseid on võimalik edasi kaevata üldises korras.

14. Mida tuleb teha selleks, et saavutada ühes Euroopa Liidu liikmesriigis tehtud lahutuse / kooselu lõpetamise / abielu kehtetuks tunnistamise otsuse tunnustamist teises liikmesriigis?

Lahutuste valdkonnas tehtud kohtuotsuseid tunnustatakse ilma mingi täiendava menetluse rakendamiseta, välja arvatud juhul, kui nende otsustega peavad kaasnema varadele suunatud täitetoimingud või inimestele suunatud sundtäitmised. Sellise olukorraga on näiteks tegemist juhul, kui lahutusega seoses nõutakse elatusraha või tuleb langetada vanemliku vastutusega seotud otsuseid. (vt rubriike „Elatisnõuded – Prantsusmaa” ja „Vanemlik vastutus – Prantsusmaa”)

ÜlesÜles

15. Millise kohtu poole tuleb pöörduda, et vaidlustada Euroopa Liidu ühe liikmesriigi kohtu tehtud lahutuse / lahuselu / abielu kehtetuks tunnistamise otsuse tunnustamist teises liikmesriigis? Milline on sellistel juhtudel rakendatav menetlus?

Sellise otsuse tunnustamise vaidlustamiseks on võimalik kõrgema astme kohtus alustada mittekohaldatavuse menetlust. Mittekohaldatavuse otsus võimaldab vaidlustada hilisemat teise poole esitatud exequatur taotlust (st taotlust, millega soovitakse pöörata Prantsusmaal täitmisele teises riigis tehtud otsus). Vastasel juhul võrdub tagasilükkamine teises riigis tehtud otsuse täitmisele pööramisega.

Menetlus on analoogiline exequatur menetlusega.

16. Millist lahutusõigust kohaldab kohus juhul, kui lahutus toimub abikaasade vahel, kelle alaline elukoht ei ole Prantsusmaal või kellel on erinev kodakondsus?

Kui rahvusvahelise kokkuleppega ei ole sätestatud teisiti, kohaldatakse tsiviilseadustiku artikli 310 kohaselt lahutuse ja kooselu lõpetamise menetluste korral Prantsuse õigust alljärgnevatel juhtudel:

  • kui mõlemal abikaasal on Prantsuse kodakondsus;
  • kui mõlema abikaasa elukoht on Prantsusmaa territooriumil;
  • kui mitte ükski välismaine kohus ei ole antud lahutusmenetluse osas pädevaks kohtuks, kuid Prantsusmaa kohus on pädev. Selline olukord tekib juhul, kui mitte kummalgi abikaasadest ei ole Prantsuse kodakondsust ega elukohta Prantsusmaal, kuid lahutusmenetlust on siiski nõuetekohaselt alustatud Prantsuse kohtus.

Teistel juhtudel kohaldab Prantsusmaa kohus välismaist õigust.

Täiendav informatsioon

  • Teie õigused français (Justiitsministeerium)

« Abielulahutus - Üldteave | Prantsusmaa - Üldteave »

ÜlesÜles

Viimati muudetud: 15-06-2006

 
  • Ühenduse õigus
  • Rahvusvaheline õigus

  • Belgia
  • Bulgaaria
  • Tšehhi Vabariik
  • Taani
  • Saksamaa
  • Eesti
  • Iirimaa
  • Kreeka
  • Hispaania
  • Prantsusmaa
  • Itaalia
  • Küpros
  • Läti
  • Leedu
  • Luksemburg
  • Ungari
  • Malta
  • Holland
  • Austria
  • Poola
  • Portugal
  • Rumeenia
  • Sloveenia
  • Slovakkia
  • Soome
  • Rootsi
  • Ühendkuningriik