Euroopa Komisjon > EGV > Abielulahutus > Soome

Viimati muudetud: 09-11-2006
Trükiversioon Lisa järjehoidja

Abielulahutus - Soome

EJN logo

Käesolevat lehekülge ei eksisteeri enam. Esialgset keeleversiooni on ajakohastatud ning selle võib nüüd leida Euroopa e-õiguskeskkonna portaalist.


 

SISUKORD

1. Millistel alustel toimub abielulahutus? 1.
2. Millistel tingimustel antakse abielulahutus? 2.
3. Millised on abielulahutuse õiguslikud tagajärjed? 3.
a) seoses abikaasade isiklike suhetega? a)
b) seoses vara jagamisega abikaasade vahel? b)
c) seoses abikaasade alla 18-aastaste lastega? c)
d) seoses abikaasade ülalpidamiskohustusega? d)
4. Mida tähendab õiguslik termin “kooselu lõpetamine” igapäevaelus? 4.
5. Millised on kooselu lõpetamise eeltingimused? 5.
6. Millised on kooselu lõpetamise õiguslikud tagajärjed? 6.
7. Mida tähendab õiguslik termin "abielu kehtetukstunnistamine" igapäevaelus? 7.
8. Millised on abielu kehtetukstunnistamise eeltingimused? 8.
9. Millised on abielu kehtetukstunnistamise õiguslikud tagajärjed? 9.
10. Kuidas on võimalik lahendada abielulahutuslikke küsimusi kohtuväliselt? 10.
11. Kuhu tuleb esitada hagi abielulahutuse, kooselu lõpetamise või abielu kehtetukstunnistamise menetluseks? Millised on hagi vorminõuded ja millised dokumendid tuleb hagile lisada? 11.
12. Kas kõnealuse menetlusega seoses on võimalik saada õigusabi? 12.
13. Kas abielulahutuse, kooselu lõpetamise või abielu kehtetukstunnistamise otsuse saab edasi kaevata? 13.
14. Milline on abielulahutuse, kooselu lõpetamise või abielu kehtetukstunnistamise õigusliku tunnustuse taotlemise kord Soomes, kui otsus on tehtud mõnes teises liikmesriigis? 14.
15. Millisesse kohtusse tuleb suunata kohtuasi, kui soovitakse esitada vastuhagi abielulahutuse, kooselu lõpetamise või abielu kehtetukstunnistamise tunnustamise otsuse kohta Soomes, kui otsus on langetatud mõnes teises liikmesriigis? Milline on menetluse kord eespool nimetatud juhtudel? 15.
16. Millise riigi õigust kohaldatakse, kui abikaasad ei ela Soomes või nad on mõne teise riigi kodanikud? 16.

 

1. Millistel alustel toimub abielulahutus?

Abikaasadel on õigus abielu lahutada pärast kuuekuust järelemõtlemisaega hagi esitamise päevast alates. Abielulahutus võidakse anda ilma järelemõtlemisajata, kui abikaasad on elanud lahus viimased kaks aastat enne hagi esitamist.

2. Millistel tingimustel antakse abielulahutus?

Hageja ei ole kohustatud hagis ära tooma abielulahutuse põhjuseid. Abielulahutuse kohtuasja menetledes ei arvesta ringkonnakohus abikaasade isiklikke suhteid ega lahutuse põhjuseid.

3. Millised on abielulahutuse õiguslikud tagajärjed?

a) seoses abikaasade isiklike suhetega?

Pärast abielulahutust säilitavad abikaasad abieluaegse perekonnanime. Kui üks abikaasadest muutis abielludes perekonnanime, on tal õigus taotleda nime tagasimuutmist.

b) seoses vara jagamisega abikaasade vahel?

Põhireegli kohaselt jagatakse abikaasade vara abielu lõppemisel võrdselt. Abikaasad võivad varajagamise kokku leppida; vara võib ka jagada kohtu määratud täitur. Üheks erandiks põhireeglist on abieluvaraleping. Samuti võib varajagamise proportsiooni muuta, kui tulemus osutuks vastasel juhul põhjendamatuks. Abikaasade vara võib jagada järelemõtlemisajal, mitte varem.

c) seoses abikaasade alla 18-aastaste lastega?

Abielulahutushagi esitamisega koos võib kokku leppida laste hooldusõiguse, elukorralduse, ülalpidamiskohustuse ja abikaasade laste külastamisõiguse. (Vaata dokumente "Laste hooldusõigus - Soome" ja "Ülalpidamiskohustus – Soome").

ÜlesÜles

d) seoses abikaasade ülalpidamiskohustusega?

Abielulahutuse korral võib kohus ühele abikaasadest anda korralduse maksta ülalpidamistoetust teisele, kui seda võib pidada põhjendatuks. (Vaata dokumenti "Ülalpidamiskohustus – Soome").

4. Mida tähendab õiguslik termin “kooselu lõpetamine” igapäevaelus?

Soome õigussüsteem ei tunnusta kooselu lõpetamist.

5. Millised on kooselu lõpetamise eeltingimused?

Vaata 4. küsimust.

6. Millised on kooselu lõpetamise õiguslikud tagajärjed?

Vaata 4. küsimust.

7. Mida tähendab õiguslik termin "abielu kehtetukstunnistamine" igapäevaelus?

Soome seadustes ei ole sätteid abielu kehtetukstunnistamise kohta. Sellele vaatamata peab prokurör algatama kohtuasja abielu lahutamiseks kohe, kui abikaasad on lähisugulased või üks abikaasadest oli juba seaduslikus abielus abielu sõlmimise ajal.

8. Millised on abielu kehtetukstunnistamise eeltingimused?

Vaata 7. küsimust.

9. Millised on abielu kehtetukstunnistamise õiguslikud tagajärjed?

Vaata 7. küsimust.

ÜlesÜles

10. Kuidas on võimalik lahendada abielulahutuslikke küsimusi kohtuväliselt?

Abielulahutushagi esitatakse alati ringkonnakohtusse. Seaduse kohaselt peavad pooled eelnevalt püüdma lahendada perevaidlusi läbirääkimiste teel ja jõudma kokkuleppele, abikaasadel on võimalik selleks abi taotleda sotsiaalhoolekandeameti perelepitajatelt. Ringkonnakohus teavitab abikaasasid lepitaja kasutamise võimalikkusest. Lepitaja püüab aidata abikaasadel jõuda vastastikusele arusaamisele, kuidas perevaidlusi lahendada kõikidele pereliikmetele kõige rahuldavamalt. Lepitaja abistab kokkulepete koostamisel ja teistes menetlustoimingutes vaidluse lahendamisel. Ta peab erilist tähelepanu pöörama pere alaealiste laste turvalisusele. Lepitamine toimub alati vabatahtlikkuse alusel.

11. Kuhu tuleb esitada hagi abielulahutuse, kooselu lõpetamise või abielu kehtetukstunnistamise menetluseks? Millised on hagi vorminõuded ja millised dokumendid tuleb hagile lisada?

Abikaasad võivad esitada ühise abielulahutushagi või üks abikaasa võib esitada individuaalse hagi. Abielulahutushagi esitatakse ringkonnakohtusse, mille kohtualluvuses on ühe abikaasa alaline elukoht. Hagi võib esitada ringkonnakohtusse isiklikult või volitatud esindaja kaudu. Lisaks võib hagi saata posti, faksi või elektronposti teel.

Kuuekuune järelemõtlemisaeg algab menetluse algatamise päevast ringkonnakohtus. Kui üks abikaasa esitab hagi individuaalselt, algab järelemõtlemisaeg päevast, millal teist abikaasat on hagist teavitatud. Ringkonnakohus vastutab teise abikaasa teavitamise eest. Pärast järelemõtlemisaega esitatakse lõplik abielulahutushagi kuue kuu jooksul. Kui lõplikku abielulahutushagi ei esitata, jäetakse abielulahutushagi rahuldamata.

ÜlesÜles

Tavaliselt ei lisata hagile täiendavaid dokumente. Kui abielulahutushagi esitatakse pärast kaheaastast lahuselu, tuleb hagile lisada seletus kooselu lõpetamise kohta.

12. Kas kõnealuse menetlusega seoses on võimalik saada õigusabi?

Abielulahutusega seoses on võimalik saada õigusabi. (Vaata dokumenti "Õigusabi – Soome".)

13. Kas abielulahutuse, kooselu lõpetamise või abielu kehtetukstunnistamise otsuse saab edasi kaevata?

Abielulahutuseotsuse saab edasi kaevata apellatsioonikohtusse.

14. Milline on abielulahutuse, kooselu lõpetamise või abielu kehtetukstunnistamise õigusliku tunnustuse taotlemise kord Soomes, kui otsus on tehtud mõnes teises liikmesriigis?

Üldjuhul kohaldatakse nõukogu määrust (EÜ) nr 1347/2000, mis tunnustab abielulahutuse otsust Soomes, kui otsus on vastu võetud mõnes teises liikmesriigis. (Vaata dokumenti "Abielulahutus - Ühenduse õigus".)

Määruse kohaselt tunnustatakse ühes liikmesriigis langetatud abielulahutuse otsust kohe teistes liikmesriikides ilma eraldi menetluseta. Sellele vaatamata võivad kõik isikud, keda abielulahutuse otsus mõjutab, taotleda eespool nimetatud kohtuotsuse tunnustamist või mittetunnustamist.

Abielulahutusotsuse tunnustamise hagi esitatakse ringkonnakohtusse. Hagi kohtualluvuse kindlakstegemise alus on ühe abikaasa alaline elukoht. Kui kummalgi abikaasal ei ole Soomes alalist elukohta, tegeleb kohtuasjaga Helsingi Ringkonnakohus.

Kui abielulahutushagi on esitatud Põhjamaades, kohaldatakse 1931. aasta Põhjamaade abielu konventsiooni. Euroopa Liidu liikmesriikidest on selle konventsiooni osalised Soome, Rootsi ja Taani. Abielulahutusotsus, mis on tehtud kooskõlas Põhjamaade abielu konventsiooniga, kehtib kõikides Põhjamaades ilma eraldi kinnituseta.

15. Millisesse kohtusse tuleb suunata kohtuasi, kui soovitakse esitada vastuhagi abielulahutuse, kooselu lõpetamise või abielu kehtetukstunnistamise tunnustamise otsuse kohta Soomes, kui otsus on langetatud mõnes teises liikmesriigis? Milline on menetluse kord eespool nimetatud juhtudel?

Menetlus on samasugune, nagu on kirjeldatud 14. küsimuse vastuses.

16. Millise riigi õigust kohaldatakse, kui abikaasad ei ela Soomes või nad on mõne teise riigi kodanikud?

Soome seadused kehtivad kõikide abielulahutuste puhul, mille hagi on esitatud Soomes.

Täiendav informatsioon

  • Abielulahutus (Kohtud) suomi 
  • Abielu lõpetamine (Justiitsministeerium) English - suomi - svenska
  • Abielu lõppemine (Justiitsministeerium) suomi
  • Perelepitaja (Justiitsministeerium) suomi
  • Perelepitusealane teave (Justiitsministeerium) suomi - svenska

« Abielulahutus - Üldteave | Soome - Üldteave »

ÜlesÜles

Viimati muudetud: 09-11-2006

 
  • Ühenduse õigus
  • Rahvusvaheline õigus

  • Belgia
  • Bulgaaria
  • Tšehhi Vabariik
  • Taani
  • Saksamaa
  • Eesti
  • Iirimaa
  • Kreeka
  • Hispaania
  • Prantsusmaa
  • Itaalia
  • Küpros
  • Läti
  • Leedu
  • Luksemburg
  • Ungari
  • Malta
  • Holland
  • Austria
  • Poola
  • Portugal
  • Rumeenia
  • Sloveenia
  • Slovakkia
  • Soome
  • Rootsi
  • Ühendkuningriik