Euroopa Komisjon > EGV > Abielulahutus > Belgia

Viimati muudetud: 16-06-2006
Trükiversioon Lisa järjehoidja

Abielulahutus - Belgia

EJN logo

Käesolevat lehekülge ei eksisteeri enam. Esialgset keeleversiooni on ajakohastatud ning selle võib nüüd leida Euroopa e-õiguskeskkonna portaalist.


 

SISUKORD

1. Millistel tingimustel saab lahutada? 1.
2. Millised on lahutuse motiivid? 2.
3. Millised on lahutuse juriidilised tagajärjed abikaasade isiklike suhete seisukohast, vara jagamise seisukohast abikaasade vahel, abikaasade alaealiste laste seisukohast ja abikaasale elatisraha maksmise kohustuse seisukohast?
a) Isiklikud suhted.
b) Vara jagamine.
c) Abikaasade alaealised lapsed. (Vanemlik vastutus - Belgia)
d) Kohustus maksta abikaasale elatisraha. (Elatisnõuded - Belgia)
 3.
4. Mida tähendab „kooselu lõpetamise“ mõiste praktikas? 4.
5. Millised on kooselu lõpetamise motiivid? 5.
6. Millised on kooselu lõpetamise juriidilised tagajärjed? 6.
7. Mida tähendab „abielu tühistamise“ mõiste praktikas? 7.
8. Millised on abielu tühistamise motiivid? 8.
9. Millised on abielu tühistamise juriidilised tagajärjed? 9.
10. Kas lahutusega seotud küsimuste lahendamiseks kohtusse pöördumata on olemas kohtuväliseid alternatiive? 10.
11. Kuhu pean esitama oma lahutus-, kooselu lõpetamise või abielu tühistamise avalduse? Millised formaalsused tuleb täita ja mis dokumendid tuleb taotlusele lisada? 11.
12. Kas mul on võimalik saada kohtu abi menetluskulude katmiseks? 12.
13. Kas lahutus-, kooselu lõpetamise või abielu tühistamise otsust saab edasi kaevata? 13.
14. Mida pean tegema, et Belgias tunnustataks Euroopa Liidu mõnes teises liikmesriigis tehtud lahutus-, kooselu lõpetamise või abielu tühistamise otsust? 14.
15. Millise kohtu poole tuleb pöörduda, et vaidlustada Euroopa Liidu ühes liikmesriigis tehtud lahutus-, kooselu lõpetamise või abielu tühistamise otsuse tunnustamist teises liikmesriigis? Millist menetlust sellisel juhul rakendatakse? 15.
16. Millist lahutusõigust kohaldab kohus lahutuse puhul, kui abikaasad ei ela Luksemburgis või kui abikaasadel on eri riikide kodakondsus? 16.

 

1. Millistel tingimustel saab lahutada?

Belgia õiguses eristatakse kaht suuremat lahutusekategooriat, lahutust kindlaksmääratud põhjusel ja lahutust vastastikusel kokkuleppel.

Lahutus kindlaksmääratud põhjusel põhineb abielukohustuste rikkumisel ühe abikaasa poolt, mida teine abikaasa on nõuetekohaselt tõendanud. Sellised rikkumised on seaduses üksikasjalikult loetletud. Kindlaksmääratud põhjusel lahutamise ajendiks võib olla vähemalt kaks aastat kestnud faktiline lahuselu või pikaajaline lahusolek, mida võib pidada märgiks abielu parandamatust nurjumisest.

Lahutus vastastikusel nõusolekul saab teoks mõlema abikaasa püsiva ja piduliku abielu lõpetamise soovi kaudu. Mõlemad abikaasad peavad olema vähemalt 20-aastased (tsiviilkoodeksi artikkel 275). Vastastikusel nõusolekul lahutamine on võimalik üksnes juhul, kui abielu on sõlmitud vähemalt kaks aastat enne taotluse esitamist (tsiviilkoodeksi artikkel 276).

Et lahutus muudab isikute perekonnaseisu, kuulub see avalikku korra valdkonda. Seega saab lahutus aset leida üksnes kohtuotsuse alusel.

2. Millised on lahutuse motiivid?

Belgia õigusaktide kohaselt on lahutuse põhjused abielurikkumine (tsiviilkoodeksi artikkel 229), liialdus, halb kohtlemine ja ränk solvamine (artikkel 231) ning faktiline lahuselu (artikkel 232). Ehkki kohtupraktikas on ränga solvamise mõistet tõlgendatud laialt, peab see aset leidma abikaasade vastastikuste kohustuste kontekstis.

Mis tahes põhjuseks toodav fakt peab lahutuse aluseks olemiseks vastama neljale tingimusele: tegemist peab olema abielukohustuste tõsise rikkumisega, rikkumine peab olema tahtlik ja toimepanija abikaasa süüks loetav, rikkumine peab olema selle ohvriks langenud abikaasale solvav ning peab aset leidma abielu raames või vähemalt selle ajal.

ÜlesÜles

Seadusandja on kindlaksmääratud põhjusel toimuva lahutuse põhjuste hulka arvanud ka lahutuse faktilise lahuselu põhjal. See ei eelda ühelgi juhul mõlema abikaasa nõusolekut. Üks abikaasa võib seda teiselt nõuda ilma, et tuleks tõestada teise abikaasa eksimust. Kohtuliku kontrolli käigus vaadeldakse lahuselu kestust ja abikaasade lahkumineku paratamatust, millest lahuselu on üksnes nähtav vorm. Lahkuminek on paratamatu, kui kooselu taasalustamist ei peeta enam võimalikuks. Et faktilise lahuselu alusel antaks luba lahutuseks, ei või lahutus märkimisväärselt halvendada abielust sündinud või abikaasade lapsendatud alaealiste laste materiaalset olukorda.

Lahutus faktilise lahuselu põhjal on võimalik ka juhul, kui lahuselu põhjuseks on ühe abikaasa vaimne seisund.

3. Millised on lahutuse juriidilised tagajärjed abikaasade isiklike suhete seisukohast, vara jagamise seisukohast abikaasade vahel, abikaasade alaealiste laste seisukohast ja abikaasale elatisraha maksmise kohustuse seisukohast?
a) Isiklikud suhted.
b) Vara jagamine.
c) Abikaasade alaealised lapsed. (Vanemlik vastutus - Belgia)
d) Kohustus maksta abikaasale elatisraha. (Elatisnõuded - Belgia)

a) Isiklikud suhted.

Lahutus lõpetab abielusuhte. Lakkavad abikaasaks olemisel põhinevad mis tahes juriidilised suhted. See tähendab, et kumbki abikaasadest ei või enam kasutada endise abikaasa perekonnanime. Erandjuhtudel võib nimetatud reegli suhtes teha erandi ärinimede puhul. Endised abikaasad ei ole enam teineteise pärijad. Nad võivad uuesti abielluda.

ÜlesÜles

b) Vara jagamine.

Et ühisvara lakkab olemast, tuleb see likvideerida. Vara suurus selgitatakse välja lahutusetaotluse esitamise kuupäeva seisuga. Eksimusel põhineva lahutuse puhul säilitab üksnes lahutuse saanud abikaasa talle abieluvaralepinguga või abielu kestel antud lepingulised hüved. Kui lahutuse aluseks on faktiline lahuselu, käsitatakse lahutust taotlenud abikaasat eksimuse toime pannud poolena; seega kaotab ta abikaasa poolt talle antud hüved. Kui lahuselu põhjuseks on ühe abikaasa vaimne seisund, säilitavad mõlemad abikaasad oma lepingulised hüved.

Kui lahutatakse vastastikusel kokkuleppel, lepivad pooled oma õigustes eelnevalt kokku. Nad võivad sõlmida kokkuleppe või koostada varaloendi (kohtukoodeksi artikkel 1287). Kui eelnev kokkulepe hõlmab kinnisvara, tuleb see sõlmida notariaalaktina.

c) Abikaasade alaealised lapsed.

Pärast abielu lõpetamist lahutusega on laste eestkostjaks ja nende vara hooldajaks nii laste isa kui ka ema või vanem, kelle eestkoste alla lapsed on antud kas nõuetekohaselt kinnitatud pooltevahelise lepinguga või kohtu esimehe kiirmenetluse korras antud määrusega (tsiviilkoodeksi artikkel 302). Mõlemad abikaasad peavad vastavalt võimalustele osalema laste elamis-, ülalpidamis-, hooldamis-, kasvatus- ja koolituskulude katmises (tsiviilkoodeksi artikkel 203). Nimetatud kulude katmises osaletakse üldiselt kohtu määratud elatisraha maksmisega. Kulude katmises osaletakse kuni laste täisealiseks saamiseni või juhul, kui nende hariduse omandamine ei ole selleks hetkeks veel lõppenud, siis selle lõpuni. Lahutusmenetluse käigus vastu võetud ajutised otsused jäävad pärast kohtuotsuse registrisse kandmist jõusse seni, kuni pädev kohtunik on vastu võtnud teistsuguse otsuse. Abikaasad peavad vastastikusel kokkuleppel lahutamisele eelnevates lepetes lahendama laste eestkostet ja nende vara haldamist nii lahutusmenetluse ajal kui ka pärast seda puudutavad küsimused (kohtukoodeksi artikkel 1288, 2°). Samuti määravad abikaasad kindlaks kummagi osaluse laste ülalpidamises, kasvatamises ja koolitamises (kohtukoodeksi artikkel 1288, 3°).

ÜlesÜles

d) Kohustus maksta abikaasale elatisraha.

Kohus võib määrata lahutust taotlenud abikaasale teise abikaasa vara ja sissetuleku suurusest sõltuva elatisraha, mis peab võimaldama tal elada samades tingimustes nagu kooselu ajal (tsiviilkoodeksi artikkel 301). Elatisraha suurus ei või ületada kolmandikku maksja abikaasa sissetulekust. Tegemist on rahasummaga, mille suurust kohandatakse täieõiguslikult tarbijahinnaindeksi muutumisega. Kohus võib lubada elatisraha maksmist töötasu kinnipidamise kaudu. Elatisraha võib mis tahes hetkel asendada kapitaliga. Et faktilisel lahuselul põhineva lahutuse puhul käsitatakse lahutust taotlenud abikaasat eksimuse toime pannud poolena, ei saa ta nõuda elatisraha (tsiviilkoodeksi artikkel 306). Kui hageja aga suudab tõestada, et lahus elatakse teise abikaasa tegutsemise või tegevusetuse tõttu, võib ta saada elatisraha. Tsiviilkoodeksi artikkel 307bis näeb ette, et sellisel juhul võib elatisraha suurus ületada kolmandiku maksja abikaasa sissetulekust (contra: vahekohtu (Cour d'arbitrage) otsused 48/2000 ja 163/2001).

Kui lahutus toimub vastastikusel kokkuleppel, võivad pooled kokku leppida ühe abikaasa poolt teisele katseajal ja pärast lahutust makstava elatisraha suuruses, indekseerimises ja läbivaatamises (kohtukoodeksi artikkel 1288, 4°). See ei ole kohustuslik.

Vastastikusel kokkuleppel toimuva lahutuse tagajärjed on põhimõtteliselt samad mis kindlaksmääratud põhjusel toimuval lahutusel, ent see ei too kaasa õiguste kaotamist ega halduskaristusi, kuna lahutuse põhjuseks ei ole ühe abikaasa süü.

4. Mida tähendab „kooselu lõpetamise“ mõiste praktikas?

Kõigil juhtudel, kui abikaasad võivad taotleda lahutust kindlaksmääratud põhjusel, võivad nad taotleda ka kooselu lõpetamist (kohtukoodeksi artikkel 1305). Juhtudel, mil abikaasad võivad lahutada vastastikusel kokkuleppel, võivad nad otsustada ka kooselu lõpetamise kasuks. Põhjused ja tingimused on täpselt samad. Kooselu lõpetamine tähendab abielusuhte lõdvemaks muutumist, kuid suhe ise jääb alles. Kooselu lõpetamisega kaob üksnes kooselamise ja vastastikuse toetamise kohustus. Truuduse- ja abistamiskohustus jääb jõusse. Sellise hübriidsituatsiooni alusel lubab seadusandja abikaasal, kelle kahjuks kooselu lõpetati, või juhul, kui kooselu lõpetati vastastikusel kokkuleppel, siis mõlemal abikaasal taotleda kohtult, et kahe aasta möödudes vormistataks kooselu lõpetamine ümber lahutuseks (kohtukoodeksi artiklid 1309 ja 1310).

ÜlesÜles

5. Millised on kooselu lõpetamise motiivid?

Kooselu lõpetamise motiivid on samad mis lahutuse puhul.

6. Millised on kooselu lõpetamise juriidilised tagajärjed?

Kooselu lõpetamine ei lõpeta abielusuhteid. Endiselt kehtib truuduse- ja abistamiskohustus. Kooselu lõpetamine toob kaasa vara lahutamise (tsiviilkoodeksi artikkel 311). Kohaldatakse samasuguseid halduskaristusi nagu lahutuse puhul: põhiliselt tähendab see abieluhüvede kaotamist. Kooselu lõpetamist taotlenud abikaasa võib taotleda mitte alimentide maksmist, vaid abistamiskohustuse säilitamist (tsiviilkoodeksi artikkel 213). Kui kooselu lõpetamine vormistatakse ümber lahutuseks, võib kooselu lõpetamist taotlenud abikaasa nõuda lahutuse puhul ette nähtud alimente (tsiviilkoodeksi artikkel 301).

Kooselu lõpetamisel vastastikusel kokkuleppel on samad tagajärjed mis lahutusel vastastikusel kokkuleppel, üksnes abielusuhteid ei lõpetata. Samuti kehtib endiselt truuduse- ja abistamiskohustus (mida võib reguleerida eelnevalt sõlmitavate lepetega).

7. Mida tähendab „abielu tühistamise“ mõiste praktikas?

Abielu on perekonnale ja ühiskonnale nii tähtis tsiviilõiguslik institutsioon, et seadusandja on abielusuhte kehtivuse tagamiseks kehtestanud väga ranged tingimused ning võtnud tarvitusele kõik vajalikud ettevaatusabinõud, et neid tingimusi ka täidetaks. Ennetavate halduskaristuste eesmärgiks on takistada abielu sõlmimist juhul, kui on ilmne, et abielu kehtivuse tagamiseks ettenähtud tingimusi ei täideta. Abielu tühistamine on repressiivne halduskaristus, mida rakendatakse juhul, kui abielu on vaatamata perekonnaseisuametniku ennetavale kontrollile siiski sõlmitud õigussätteid eirates. Et abielu tagajärjed on nii isikute endi olukorra kui ka põlvnemise seisukohast esmase tähtsusega, on seadusandja äärmises ettevaatlikkuses välja töötanud abielu kehtetuks tunnistamise süsteemi.

ÜlesÜles

8. Millised on abielu tühistamise motiivid?

Abielu kehtetuks tunnistamise absoluutsed põhjused on alaealisus, intsest, kaksikabielu, salajane abielu ja perekonnaseisuametniku ebapädevus.

Abielus sõlmimise minimaalne iga on nii mehe kui ka naise puhul 18 aastat. See nõudmine põhineb ideel, et abikaasad peavad olema saavutanud teatava küpsuse. Abielluda on keelatud otseliinis alanejatel ja ülenejatel sugulastel (tsiviilkoodeksi artikkel 161). See reegel kehtib nii bioloogiliste vanemate kui ka adopteerijate kohta (tsiviilkoodeksi artiklid 363 ja 370). Keeld puudutab ka külgsugulasi. Abielluda ei tohi vend ja õde (tsiviilkoodeksi artikkel 162). Nimetatud keeld laieneb ka samade vanemate adopteeritud laste kohta (tsiviilkoodeksi artikkel 363). Abielluda ei tohi onu ja venna- või õetütar ega tädi ja venna- või õepoeg (tsiviilkoodeksi artikkel 163), kuid selle keelu suhtes võib tõsistel põhjustel teha erandeid (tsiviilkoodeksi artikkel 164). Kõigi nimetatud reeglite eiramise puhul võib abielu tühistada (tsiviilkoodeksi artikkel 184). Et abielluda on keelatud igaühel, kes juba on abielus, tuleb kehtetuks tunnistada teine abielu (tsiviilkoodeksi artikkel 188). Et abielu avalikkus on abielu kehtivuse oluline tingimus, on abikaasade või tunnistajate kohalviibimiseta sõlmitud salajane abielu kehtetu. Et perekonnaseisuametniku kohalolek on poolte nõusoleku nõuetekohaseks konstateerimiseks vältimatult vajalik, on ka kohaliku omavalitsuse ametniku puudumine abielu tühistamise põhjuseks.

Abielu kehtetuks tunnistamise suhtelised põhjused on ühe või mõlema abikaasa tahteavalduse võltsimine ning isikusamasusega seotud pettus. Sellisel juhul võib abielu tühistamist teatava aja jooksul nõuda abikaasa, kelle tahteavaldust võltsiti või keda peteti.

ÜlesÜles

9. Millised on abielu tühistamise juriidilised tagajärjed?

Abielu tühistamise tulemusel muutub abielu kehtetuks tagasiulatuvalt algusest peale. Abielu tunnistatakse kehtetuks abiellumise päevast peale. Kõik abielu tagajärjed lakkavad olemast. Abiellumisega tekkinud õigused tühistatakse tagasiulatuvalt. Abielu käsitatakse sellisena, et seda ei ole sõlmitud. Abieluga seoses sõlmitud kokkulepetel ei ole mingit mõju. Mõlemad abikaasad kaotavad teise abikaasa suhtes pärimisõigused. Abielu ajal tehtud kinked kaotavad kehtivuse. Elatisraha maksmise kohustus lõpeb, kuid varem makstud elatisraha tagastada ei tule. Kui abikaasad on heausksed, see tähendab ei pruukinud olla teadlikud abielu kehtetuse põhjusest, võib kohus otsustada, et abielu tunnistatakse kehtetuks alates otsuse tegemise hetkest, kuid säilitab varasema mõju. Kui heauskne on ainult üks abikaasa, kehtib abielu mõju üksnes tema suhtes. Abielu ajal või selle tühistamisele järgneva 300 päeva jooksul sündinud lapse isaks jääb lapse ema mees (tsiviilkoodeksi artikkel 315). Vastavalt tsiviilkoodeksi artiklile 202 kehtib abielu mõju ka laste suhtes, seda isegi juhul, kui kumbki abikaasa ei ole heauskne.

10. Kas lahutusega seotud küsimuste lahendamiseks kohtusse pöördumata on olemas kohtuväliseid alternatiive?

2001. aasta 19. veebruari seadus perekonnaõiguse küsimuste vahendamise kohta kohtumenetluses võimaldab menetlusosalistel taotleda kohtunikult vahendaja määramist (kohtukoodeksi artiklid 734bis–734sexies). Kohtunik võib selles küsimuses ka ise ettepaneku teha, kuid vahendaja võib siiski määrata üksnes poolte nõusolekul. Kui vahendamismenetluse tulemusel saavutatakse täielik kokkulepe, teatavad pooled sellest kohtunikule, kes kokkuleppe kinnitab. Kui kokkulepet ei saavutata või kui saavutatakse osaline kokkulepe, võivad pooled kohtunikult taotleda luba vahendusmenetluse jätkamiseks seni, kuni saavutatakse kokkulepe. Kohus võib vahendajaks määrata advokaadi, notari või isiku, kellel on vastav väljaõpe. Vahendaja tegutsemise ajal menetlusosalised kohtuniku ette ei ilmu. Kohtunikule teatatakse vahendamise tulemusest kirjalikult. Vahendamismenetlus võimaldab väljaspool kohut lahendada probleeme seoses abielukohustustega (tsiviilkoodeksi artiklid 203–211), abikaasade vastastikuste õiguste ja kohustustega (tsiviilkoodeksi artiklid 212–224), lahutuse tagajärgedega (tsiviilkoodeksi artiklid 295–307bis) ja vanemlike õigustega (tsiviilkoodeksi artiklid 371–387bis). Perekonnaõiguse küsimustes ei saa vahendamismenetlust seni siiski veel kohaldada, kuna vahendajate nimetamise kriteeriume pole kuningliku määrusega veel kindlaks määratud.

ÜlesÜles

Lahutus ise kuulub kohtute pädevusse.

11. Kuhu pean esitama oma lahutus-, kooselu lõpetamise või abielu tühistamise avalduse? Millised formaalsused tuleb täita ja mis dokumendid tuleb taotlusele lisada?

Kindlaksmääratud põhjusel lahutuse või kooselu lõpetamise või kindlaksmääratud põhjusel lõpetatud kooselu lahutuseks ümbervormistamise taotlusi on pädev läbi vaatama üksnes abikaasade viimase ühise elukoha või kostja elukohajärgse kohturingkonna kohtunik (kohtukoodeksi artikkel 628). Vastastikuse kokkuleppe puhul ei määrata seaduses territoriaalselt pädevat kohtunikku, abikaasad võivad pöörduda vabalt valitud esimese astme kohtu poole (kohtukoodeksi artikli 1288 bis 2. lõik). Abielu tühistamise avaldus esitatakse, nagu üldkehtivas õiguses tavaks, kostja elukohajärgse kohturingkonna kohtunikule (kohtukoodeksi artikkel 624). Kindlaksmääratud põhjusel toimuva lahutuse korral sisaldab esimese astme kohtusse ilmumise kutse asjaolude üksikasjalikku kirjeldust ning selles nimetatakse ka lapsi (kohtukoodeksi artikkel 1254). Hageja esitab abielutunnistuse ärakirja, laste sünnitunnistuste ärakirja ja kummagi abikaasa kodakondsust tõendava dokumendi (ibidem). Kui üks abikaasadest ei ole Belgia kodanik, peab hageja esitama ka selle abikaasa riigi seaduse teksti.

Vastastikusel kokkuleppel lahutamiseks esitatakse taotlus. Sellele lisatakse peale kindlaksmääratud põhjusel toimuva lahutuse puhul nõutavate dokumentide ka poolte eelnevad kokkulepped ning nende vara loend, kui see on olemas.

12. Kas mul on võimalik saada kohtu abi menetluskulude katmiseks?

Kohaldatakse üldkehtivas õiguses kehtivaid reegleid. Vt peatükki „õigusabi“.

ÜlesÜles

13. Kas lahutus-, kooselu lõpetamise või abielu tühistamise otsust saab edasi kaevata?

Iga selles valdkonnas vastu võetud otsust saab, nagu üldkehtivas õiguses tavaks, edasi kaevata apellatsioonikohtusse.

14. Mida pean tegema, et Belgias tunnustataks Euroopa Liidu mõnes teises liikmesriigis tehtud lahutus-, kooselu lõpetamise või abielu tühistamise otsust?

Välismaa kohtu poolt isikute suhtes nõuetekohaselt vastu võetud otsus kehtib Belgias sõltumata mis tahes täitmisele pööramise otsusest, välja arvatud juhul, kui selle alusel soovitakse rakendada täitmismeetmeid vara või sunnimeetmeid isikute suhtes. Sellisel kohtuotsusel on Belgias kohtulahendi jõud, juhul kui see ei ole vastuolus avaliku korra ega Belgia õigusnormidega, kui kaitse õigusi ei rikuta, kui välismaise kohtuniku pädevuse aluseks ei ole mitte üksnes hageja kodakondsus, kui otsus on saanud kohtulahendi jõu selle riigi õiguse alusel, kus otsus on vastu võetud, ning kui kohtuotsuse tõestatud ärakiri vastab sama õiguse kohaselt ärakirja ehtsuse tingimustele (kohtukoodeksi artikkel 570). Seega peab abikaasa, kes soovib, et Belgias tunnustataks lahutusega, kooselu lõpetamisega või abielu tühistamisega seotud kohtuotsust, esitama tõendavad dokumendid asjakohase kohaliku omavalitsuse (milleks on kas kohalik omavalitsus, kus abielu sõlmiti, või ühe abikaasa elukoha omavalitsus) perekonnaseisuametnikule. Vaidluste korral tuleb pöörduda kohtusse.

Selles valdkonnas tuleb osutada ka nõukogu 2000. aasta 29. mai määrusele (EÜ) nr 1347/2000 („Brüsseli II määrus“), milles on sätestatud ühtlustatud eeskirjad teatavate vanemliku vastutusega seotud asjade kohtualluvuse ning nende kohtuotsuste tunnustamise ja täitmise kohta, eelkõige selle artiklitele 14–20 tunnustamise kohta.

ÜlesÜles

15. Millise kohtu poole tuleb pöörduda, et vaidlustada Euroopa Liidu ühes liikmesriigis tehtud lahutus-, kooselu lõpetamise või abielu tühistamise otsuse tunnustamist teises liikmesriigis? Millist menetlust sellisel juhul rakendatakse?

Hagi, millega vaidlustatakse Euroopa Liidu mõnes teises liikmesriigis vastu võetud lahutuse või kooselu lõpetamisega seotud kohtuotsust, on pädev läbi vaatama abikaasade viimase ühise elukoha või kostja elukohajärgse kohturingkonna esimese astme kohus (kohtukoodeksi artikkel 628). Abielu tühistamise küsimuses on pädev hageja elukohajärgse kohturingkonna kohus (kohtukoodeksi artikkel 624).

16. Millist lahutusõigust kohaldab kohus lahutuse puhul, kui abikaasad ei ela Luksemburgis või kui abikaasadel on eri riikide kodakondsus?

Belgias algatatud lahutusmenetlust tuleb läbi viia Belgia kohtutes ning kooskõlas Belgia õiguse sätetega; nimetatud sätted käsitlevad eelkõige esimese astme kohtu territoriaalset pädevust.

Põhimõtteliselt reguleerib isiku seisundiga seotud küsimusi tema riigi õigus (tsiviilkoodeksi artikli 3 kolmas lõik). Probleeme tekib siis, kui konkureerivate seaduste vahel tuleb lahenduste suhtes ette vastuolusid. 1960. aasta 27. juuni seadus lahutuse võimalikkuse kohta juhul, kui vähemalt üks abikaasa on välismaalane, andis mõningatele küsimustele vastuse. Lahendamata probleemide suhtes kehtib eespool nimetatud artikli 3 kolmas lõik.

Seega reguleeritakse abikaasade, kellest üks on Belgia kodanik ja teine välismaalane, abielu kindlaksmääratud põhjustel lahutust, selle põhjuseid ja tingimusi Belgia seadusega (1960. aasta 27. juuni seaduse artiklid 2 ja 3). Samasuguses olukorras on lahutus vastastikusel kokkuleppel lubatud kooskõlas Belgia seadusega (1960. aasta 27. juuni seaduse artikkel 2) ning selle põhitingimused on määratletud Belgia seaduses.

Välismaalaste vahel sõlmitud abielu puhul reguleeritakse kindlaksmääratud põhjustel lahutust Belgia seadusega, kui see ei ole vastuolus hageja riigi õigusega (1960. aasta 27. juuni seaduse artikkel 1). Lahutuse põhjused on määratletud Belgia õiguses (eespool tsiteeritud seaduse artikkel 3). Samasuguses olukorras määratakse abikaasade riigi õiguse alusel kindlaks, kas ja millistel tingimustel nad võivad vastastikusel kokkuleppel lahutada (tsiviilkoodeksi artikli 3 kolmas lõik).

« Abielulahutus - Üldteave | Belgia - Üldteave »

ÜlesÜles

Viimati muudetud: 16-06-2006

 
  • Ühenduse õigus
  • Rahvusvaheline õigus

  • Belgia
  • Bulgaaria
  • Tšehhi Vabariik
  • Taani
  • Saksamaa
  • Eesti
  • Iirimaa
  • Kreeka
  • Hispaania
  • Prantsusmaa
  • Itaalia
  • Küpros
  • Läti
  • Leedu
  • Luksemburg
  • Ungari
  • Malta
  • Holland
  • Austria
  • Poola
  • Portugal
  • Rumeenia
  • Sloveenia
  • Slovakkia
  • Soome
  • Rootsi
  • Ühendkuningriik