Euroopa Komisjon > EGV > Abielulahutus > Austria

Viimati muudetud: 27-07-2006
Trükiversioon Lisa järjehoidja

Abielulahutus - Austria

EJN logo

Käesolevat lehekülge ei eksisteeri enam. Esialgset keeleversiooni on ajakohastatud ning selle võib nüüd leida Euroopa e-õiguskeskkonna portaalist.


 

SISUKORD

1. Mis on abielulahutuse eeldusteks? 1.
2. Millised on abielu lahutamise põhjused? 2.
3. Millised tagajärjed on abielu lahutamisel, pidades silmas 3.
a) isiklikke suhteid abikaasade vahel a)
b) abikaasadele kuuluva vara jagamist b)
c) abikaasade alaealisi lapsi c)
d) teiste pereliikmete ülalpidamiskohustustest d)
4. Mida tähendab “lahkuminek ilma abielusidemeid katkestamata” praktilises tähenduses? 4.
5. Millised tingimused peavad olema täidetud “lahkuminekuks ilma abielusidemeid katkestamata” ? 5.
6. Millised õiguslikud tagajärjed toob endaga kaasa “lahkuminek ilma abielusidemeid katkestamata” ? 6.
7. Mida tähendavad “abielu tühiseks tunnistamine” ja “abielu tühistamine” praktikas? 7.
8. Millistel tingimustel abielu tühistatakse/ tühiseks tunnistatakse? 8.
9. Millised õiguslikud tagajärjed tulenevad abielu tühistamisest/tühiseks tunnistamisest? 9.
10. Kas on olemas teisi võimalusi abielu lahutamisel esilekerkivate probleemide lahendamiseks, ilma et neid peaks lahendama kohtu abil? 10.
11. Kuhu peaks esitama avalduse abielu lahutamiseks/tühistamiseks/tühiseks tunnistamiseks? 11.
12. Kas mul on õigus saada hüvitist kohtukulude katmiseks? 12.
13. Kas abielu lahutamise/tühiseks tunnistamise/tühistamise kohta langetatud otsust on võimalik edasi kaevata? 13.
14. Kuidas ma pean toimima, kui mul on välisriigis langetatud otsus abielu lahutamise/tühiseks tunnistamise/tühistamise kohta, mida ka Austrias tunnustatakse? 14.
15. Millise kohtuorgani poole ma pean pöörduma, et esitada avaldust välisriigis langetatud abielu lahutamise/tühiseks tunnistamise/tühistamise otsuse mittetunnustamise kohta? Millist kohtumenetlust sellisel juhul kasutatakse? 15.
16. Millised rakendatavad õigused on abielulahutusprotsessi jooksul abikaasadel, kes ei ela Austrias või kellel on erinevate riikide kodakondsus? 16.

 

1. Mis on abielulahutuse eeldusteks?

Austria õigussüsteemis on kolme liiki abielulahutusi: abielu lahutamine ühe abikaasa süü tõttu, abielu lahutamine ühe abikaasa eemalviibimise tõttu ühisest kodust vähemalt kolm aastat ja abielu lahutamine mõlema abikaasa soovil.

Üks abikaasa võib nõuda abielu lahutamist, kui tema abikaasa on toime pannud raske abielurikkumise või on oma autu või ebamoraalse käitumisega süüdiolevalt abielu niivõrd sügavalt ruineerinud, et kooselu jätkamine ei ole enam võimalik.

Kui abikaasadel ei ole juba kolm aastat abielulist kooselu, on mõlemal abikaasal õigus esitada avaldus abielu lahutamiseks, tuues põhjuseks abielusuhete sügava ja parandamatu lõhestatuse.

Kui abikaasadel ei ole vähemalt kolm aastat olnud abielulist kooselu ja mõlemad abikaasad tunnistavad, et abielusuhted on parandamatult lõhestunud, ning mõlemad abikaasad soovivad abielu lahutamist, siis on võimalik lasta abielu lahutada abikaasade ühise avalduse alusel.

2. Millised on abielu lahutamise põhjused?

Peamiseks abielu lahutamise põhjuseks on parandamatult lõhestunud abielusuhted. Selline lõhestatus võib olla tingitud ühe partneri raskest abielurikkumisest, eriti kui üks abikaasa murdis truudust, kasutas oma abikaasa vastu füüsilist vägivalda või tekitas talle raskeid hingelisi kannatusi. Ka siis, kui sellist käitumist ei saa pidada abielurikkumiseks, kuna see tuleneb vaimsest häirest, abielu on sellele vaatamata aga sedavõrd ruineeritud, et abielulise kooselu jätkamine on võimatu, võib lasta abielu lahutada. Sama kehtib ka ühe partneri vaimuhaiguse, raske nakkushaiguse või vastikust tekitava haiguse puhul - ka sellisel juhul võib nõuda abielulahutust. Kõikidel niisugustel juhtudel peab lahutust nõudev abikaasa tõestama esitatud põhjused. Ent kui abikaasadel ei ole juba kolm aastat ühist kooselu, ei pea abielurikkumine ei kinnitust leidma ega ka tõendatud saama.

ÜlesÜles

3. Millised tagajärjed on abielu lahutamisel, pidades silmas

a) isiklikke suhteid abikaasade vahel

Põhimõtteliselt jääb mõlemale abikaasale perekonnanimi, mida ta abielu kestel kandis. Kui üks abikaasadest võttis abielu sõlmimisel endale teise abikaasa perekonnanime, võib ta oma varasema perekonnanime siiski tagasi võtta.

b) abikaasadele kuuluva vara jagamist

Põhimõtteliselt on abikaasadel lubatud oma vara saatuse üle otsustada omavahelise kokkuleppe alusel. See võib toimuda kas vastastikuse loobumise teel (mille puhul abielu jooksul kehtinud seadusjärgne varalahususe põhimõte jääb kehtima ka peale abielu lahutamist), ühise vara jagamise teel abieluvara lepingu alusel või ühe abikaasa varaosade teisele abikaasale ülekandmise teel.

Niikaua, kui abikaasad ei ole sellekohast kokkulepet saavutanud, on mõlemal abikaasal õigus taotleda abikaasade teatud varaosade jagamist kohtu teel. Jagamisele kuuluvad nn "abieluline tarbevara" ja "abielulised säästud". Abielulise tarbevara alla kuuluvad lisaks abielupaari eluasemele ja kodusele varale ka kõik ülejäänud asjad, mida mõlemad abikaasad abielulise kooselu jooksul oma igapäevaelus kasutasid. Abieluliste säästude all mõeldakse kõiki abikaasade poolt abielulise kooselu jooksul kogutud väärtushoiuseid.

Jaotatava vara alla ei kuulu lahusvara, nagu näiteks enne abiellumist abikaasade omandis olnud vara, surma tõttu või kolmandalt isikult kinke teel saadud asjad. Samuti ei kuulu jaotatava vara hulka abikaasade ainult isiklikuks tarbeks kasutatavad või oma erialal töötamiseks vajaminevad asjad, nagu ka ettevõtted ja ettevõtete osalused, kui nad ei kujuta endast üksnes kapitalimahutusi.

ÜlesÜles

Kohus jagab õiglusele tuginedes jagamisele kuuluva vara, pidades seejuures silmas kõiki relevantseid asjaolusid. Kohus võtab kindlasti arvesse kummagi abikaasa panuse kaalukust ja ulatust tarbevara soetamisel ja rahaliste säästude kogumisel abielu jooksul, nagu ka laste heaolu. Panuseks peetakse ka ülalpidamiseks saadud summasid, osalust töötasu saamisel, ühise majapidamise juhtimist, ühiste laste eest hoolitsemist ja nende kasvatamist ning muid abielu toetavaid tegevusi.

c) abikaasade alaealisi lapsi

Alates 2001. aasta lapsehooldusõiguse muutmisseaduse jõustumisest 1. 7. 2001 on vanematel pärast lahkuminekut laialdlased võimalused oma laste hooldussuhete kujundamiseks. Abielu lahutamisel jääb põhimõtteliselt kehtima mõlema vanema hooldusõigus oma alaealiste, abielu jooksul sündinud laste suhtes. Kui mõlemad vanemad soovivad ka peale lahutust omada täielikku lapsehooldusõigust nagu abielus olles, tuleb neil siiski kohtu poolt määratud tähtajaks jõuda kokkuleppele lapse peamise elukoha suhtes. Kohus annab sellele kokkuleppele oma nõusoleku, kui see on vastavuses lapse heaoluga. Kui pärast abielu lahutamist ei jõuta määratud tähtajaks lapse elukoha suhtes kokkuleppele või kui see kokkulepe ei ole vastavuses lapse huvidega, siis otsustab kohus (kui ka peale mõtlemisaega ei õnnestu sõbralikult kokku leppida), kummale vanemale lapsehooldusõigus edaspidi ainuisikuliselt usaldatakse .

Vanemad võivad siiski ka juba alguses kokku leppida, et pärast abielu lahutamist saab lapsehooldusõiguse ainult üks vanematest. 

Kui mõlemal vanemal on lapsehooldusõigus, võib kumbki vanem igal ajal esitada avalduse ühise lapsehooldusõiguse tühistamiseks. Sel juhul määrab kohus lapse heaolust lähtudes hooldusõiguse ainult ühele vanematest.

ÜlesÜles

d) teiste pereliikmete ülalpidamiskohustustest

Ainsana või ülekaalukalt süüdi olev abikaasa peab teisele abielupoolele maksma elatist, kui selle eeldatavad sissetulekud varandusest ja tööalasest tegevusest on ebapiisavad. Makstav summa peab olema vastavuses abikaasade elutingimustega. Kui mõlemad abikaasad on abielu lahutamises süüdi ja kumbki neist ei kanna suuremat osa süüst, siis võib abikaasa, kes ise ennast ülal pidada ei suuda, nõuda elatisraha, niivõrd kui see teise abikaasa vajadusi, varanduslikku seisukorda ja palgatulu suurust arvestades õiglusele vastab. Elatisraha maksmise kohustuse täitmist võib  ajaliselt piiritleda. Abielu lahutamisel ühise avalduse alusel võivad abikaasad ise vabalt otsustada, kas üks abikaasadest peab teisele abikaasale elatist maksma või nad mõlemad loobuvad üksteise vastu esitatavast elatisraha nõudest.

4. Mida tähendab “lahkuminek ilma abielusidemeid katkestamata” praktilises tähenduses?

Selline õiguskorraldus on Austria õigussüsteemis tundmatu.

5. Millised tingimused peavad olema täidetud “lahkuminekuks ilma abielusidemeid katkestamata” ?

Vaata vastust küsimusele nr 4.

6. Millised õiguslikud tagajärjed toob endaga kaasa “lahkuminek ilma abielusidemeid katkestamata” ?

Vaata vastust küsimusele nr 4.

7. Mida tähendavad “abielu tühiseks tunnistamine” ja “abielu tühistamine” praktikas?

Austria abieluõigus näeb ette "tühise abielu" (nullity of marriage). Abielu loetakse tühiseks, kui abielu sõlmimine ei leia aset ettenähtud viisil, kui üks abielupooltest oli abielu sõlmimise ajal teovõimetu või teadvusetu või ajutises meeltesegaduses. Samuti on abielu tühine, kui see sõlmiti kas eranditult või suures osas eesmärgiga hakata kandma teise abikaasa perekonnanime või selleks, et saada teise abikaasa kodakondsust, ilma abielulise kooselu rajamise kavatsuseta. Abielu tunnistatakse kehtetuks ka siis, kui üks abikaasa oli abielu sõlmimise ajal kehtivas abielus kellegi kolmanda isikuga või kui abielu sõlmiti seadusega vastuoluliselt veresuguluses olevate isikute vahel.

ÜlesÜles

Abielu võib lasta kohtumenetluse abil tühistada, kui ühe abikaasa teovõime oli abielu sõlmimise ajal piiratud ja kui tema seaduslik esindaja ei andnud abielu sõlmimiseks nõusolekut või kui üks abikaasadest ei teadnud abielu sõlmimisel, et tegemist on abielu sõlmimisega või kui ta ka teadis, kuid ei soovinud abielu sõmida. Abielu tühistamine on ka siis võimalik, kui üks abikaasadest eksis teise abikaasa isikus või kui üks abikaasa eksis abielu sõlmimisel oma abikaasaga seotud asjaolude suhtes, mille teadmisel ta oleks abielu sõlmimisest hoidunud, või kui abielu sõlmimine korraldati salakavala pettuse läbi või kui abielu sõlmimine oli õigusevastaselt, ähvarduste abil peale sunnitud.

8. Millistel tingimustel abielu tühistatakse/ tühiseks tunnistatakse?

Vaata vastust küsimusele nr 7.

9. Millised õiguslikud tagajärjed tulenevad abielu tühistamisest/tühiseks tunnistamisest?

Abielu tühiseks tunnistamise korral toimitakse selle abieluga nii, nagu poleks seda üldse sõlmitudki. Kui ainult üks abikaasadest ei teadnud abielu sõlmimisel abielu tühisusest, siis rakendatakse abikaasade vahel valitsevate varaõiguslike suhete puhul lahutuse jaoks kehtivaid eeskirju. Abielust sündinud lapsed loetakse abielulisteks ka pärast abielu tühiseks tunnistamist.

Ka abielu tühistamisel rakendatakse samu sätteid nagu on abielu lahutamise korral.

10. Kas on olemas teisi võimalusi abielu lahutamisel esilekerkivate probleemide lahendamiseks, ilma et neid peaks lahendama kohtu abil?

Abielu lahutamine, tühiseks tunnistamine või tühistamine saab toimuda vaid kohtu kaudu. Siiski on võimalik abielu lahutamisega seoses esilekerkivaid probleeme lahendada ka kohtuvälisel teel (nt lepitaja abil).

ÜlesÜles

11. Kuhu peaks esitama avalduse abielu lahutamiseks/tühistamiseks/tühiseks tunnistamiseks?

Vaidluseid, mis tekivad seoses abielu lahutamise, tühiseks tunnistamise või tühistamisega või lahkarvamusi abielu olemasolu või mitteolemasoluga kohta on õiguspädev lahendama ringkonnakohus. Abielu lahutamise, tühiseks tunnistamise ja tühistamisega seotud vaidlusete või abielu olemasolu või mitteolemasolu kindlakstegemise korral on õiguspädev eranditult ringkonnakohus, mille võimupiirkonnas abikaasadel oli või viimati oli ühine alaline elukoht. Kui hagi esitamise ajal kumbki abikaasadest ei oma selles piirkonnas oma alalist elukohta või kui neil ei olnudki sisemaal ühist alalist elukohta, siis tuleb vaidlused lahendada ringkonnakohtus, mille võimupiirkonda jääb kaebealuse alaline elukoht, või kui tal niisugune alaline elukoht sisemaal puudub, hageja alalise elukoha ringkonnakohtus, ülejäänud juhtudel Viini siselinna ringkonnakohtus. Austria kohtute siseriiklik jurisdiktsioon kehtib nimetatud vaidluste jaoks sel juhul, kui üks abikaasadest on Austria kodanik, kui kaebealusel, mõlema abikaasa vastu esitatud tühisushagi korral vähemalt ühel neist, on alaline elukoht sisemaal või kui hageja alaline elukoht on sisemaal ja mõlemad abikaasad kas omasid viimast ühist alalist elukohta sisemaal või hageja on kodakondsuseta või kui hageja oli abielu sõlmimise ajal Austria kodanik. Kirjeldatud kohtualluvus on eranditu, ent siiski on lubatud ka mingi teise kohtualluvuse kokkulepe.

Abielu lahutamiseks esitatav hagi peab vastama üldistele nõuetele, mis kehtivad hagi vormistamisel; abielu lahutamisel ühise avalduse alusel – mille üle otsustatakse mittehagilise kohtumenetluse korral – nõutakse avaldust koos mõlema abikaasa allkirjaga. Kõikidel juhtudel tuleb avaldusele kindlasti lisada abielutunnistus; soovitatav on lisada ka kõik teised avaldust toetavad dokumendid.

ÜlesÜles

12. Kas mul on õigus saada hüvitist kohtukulude katmiseks?

Ka abielulahutuse puhul on võimalik saada hüvitist menetluskulude katmiseks. Selle taotlemine toimub vastavalt üldistele menetlusabi eeskirjadele (vaata “Kohtukulude hüvitamine – Austria”). Abielulahutuse menetlemiseks on üldiselt vajalik eestkoste olemasolu. See tähendab seda, et osapool, kes ei soovi end kohtus ise esindada, võib ennast esindada lasta advokaadil.

13. Kas abielu lahutamise/tühiseks tunnistamise/tühistamise kohta langetatud otsust on võimalik edasi kaevata?

Esimese astme kohtu otsused abielu lahutamise, tühiseks tunnistamise ja tühistamise ning abielu olemasolu või mitteolemasolu kohta alluvad järgmise astme kohtule, milleks on ringkonnakohtust kõrgemalseisev maakohus (Landesgericht) teise astme kohtuna.

Apellatsioonikohtu otsuse vastu on revisjonikaebus ainult siis lubatud, kui otsus sõltub juriidilise küsimuse lahendist materjaalse õiguse või menetlusõiguse vallas ning kui sellel lahendil on oluline tähendus õigusliku ühtsuse, õiguskindluse või õigusarengu säilitamisel. Näiteks kui apellatsioonikohus kaldub kõrvale ülemkohtu õigusemõistmisest, kui selline õigusemõistmine puudub või ei ole ühetaoline.

14. Kuidas ma pean toimima, kui mul on välisriigis langetatud otsus abielu lahutamise/tühiseks tunnistamise/tühistamise kohta, mida ka Austrias tunnustatakse?

Euroopa Liidu liikmesriigid, välja arvatud Taani, lähtuvad abielu lõpetamisega seotud otsuste tunnustamisel 1.3.2001 kehtima hakanud määrusest (EG) nr 1347/2000, mis kinnitati nõukogu poolt 29.5.2000 ning mis käsitleb abieluasjade kohta langetatud otsuste ja abikaasade ühiste laste korral vanemliku vastutusega seotud kohtumenetlusi puudutavate otsuste õiguspädevust, tunnustamist ja täideviimist, EÜT L 2000/160, 19 (alljärgnevates seletustes: Brüssel II - VO). Selle kohaselt ei ole abielu lõpetamisega seotud otsuste korral, mis on tehtud teises liikmesriigis, enam nõutav selgesõnaline tunnustusotsus. Iga kohus ja iga haldusasutus peab tunnustamist iga kohtumenetluse puhul pigem eelküsimusena hindama. See kehtib iseäranid perekonnaseisuameti poolt läbiviidavale kontrollile, tegemaks kindlaks, kas välismaal lahutatud abielu võimaldab uue abielu sõlmimist.

ÜlesÜles

Mõlemal osapoolel, kelle õiguslikku huvisfääri see kuulub, on õigus nõuda kindlakstegemist, kas välismaal abielu lõppemist kinnitav otsus on Austrias tunnustatav või mitte. Kohtumenetlused abielu olemasolu puudutavate välismaiste otsuste tunnustamiseks või mittetunnustamiseks viiakse põhimõtteliselt läbi ringkonnakohtutes. Avaldus abielu lõpetava välismaise otsuse tunnustamiseks või mittetunnustamiseks tuleb seejuures esitada sellesse ringkonnakohtusse, mille võimupiirkonda jääb avalduse esitaja alaline elukoht. Kui niisugune alaline elukoht sisemaal puudub, tuleb avaldus esitada ringkonnakohtule, mille võimupiirkonda jääb protsessi teise poole alaline elukoht. Muudel juhtudel esitatakse avaldus Viini siselinna (Innere Stadt Wien) ringkonnakohtule.

15. Millise kohtuorgani poole ma pean pöörduma, et esitada avaldust välisriigis langetatud abielu lahutamise/tühiseks tunnistamise/tühistamise otsuse mittetunnustamise kohta? Millist kohtumenetlust sellisel juhul kasutatakse?

Vaata vastust küsimusele nr 14. Seejuures esitatavad dokumendid on üles loetletud Brüssel II - VO artiklis 32.

16. Millised rakendatavad õigused on abielulahutusprotsessi jooksul abikaasadel, kes ei ela Austrias või kellel on erinevate riikide kodakondsus?

Abielu lahutamise eelduseid ja tagajärgi hinnatakse abikaasade ühise isikliku statuudi (kodakondsusõiguse) alusel, selle puudumisel viimase ühise isikliku statuudi järgi, juhul kui see on alles kasvõi ühel abikaasadest. Kui abikaasadel puudub ühine isiklik statuut või kui kummalgi neist ei ole seda alles, on otsustavaks selle riigi seadus, kus mõlemal abikaasal on alaline elukoht. Kui abikaasadel on alaline elukoht erinevates riikides, rakendatakse selle riigi seadust, kus mõlemal abikaasal oli viimane ühine elukoht, juhul kui kasvõi üks abikaasadest seal veel elab. Kui abikaasadel ei ole kunagi olnud alalist elukohta samas riigis või kui kumbki abikaasadest seal enam ei ela, siis hinnatakse abielulahutust hagi esitaja isikliku statuudi järgi, mis tal on abielu lahutamise ajal. Sama kehtib ka juhul, kui otsustava seaduse kohaselt ei saa kehtivate faktide põhjal abielu lahutada.

« Abielulahutus - Üldteave | Austria - Üldteave »

ÜlesÜles

Viimati muudetud: 27-07-2006

 
  • Ühenduse õigus
  • Rahvusvaheline õigus

  • Belgia
  • Bulgaaria
  • Tšehhi Vabariik
  • Taani
  • Saksamaa
  • Eesti
  • Iirimaa
  • Kreeka
  • Hispaania
  • Prantsusmaa
  • Itaalia
  • Küpros
  • Läti
  • Leedu
  • Luksemburg
  • Ungari
  • Malta
  • Holland
  • Austria
  • Poola
  • Portugal
  • Rumeenia
  • Sloveenia
  • Slovakkia
  • Soome
  • Rootsi
  • Ühendkuningriik