Euroopa Komisjon > EGV > Kuriteoohvritele hüvitise maksmine > Rootsi

Viimati muudetud: 22-09-2006
Trükiversioon Lisa järjehoidja

Kuriteoohvritele hüvitise maksmine - Rootsi

EJN logo

Käesolevat lehekülge ei eksisteeri enam. See on praegu ajakohastamisel ning selle võib hiljem leida Euroopa e-õiguskeskkonna portaalist.


 

SISUKORD

1. Kuriteoga põhjustatud kahju hüvitamine teo toimepanija poolt 1.
1.1. Mis tingimustel ma saan kohtus kriminaalmenetluse algatamise korral esitada teo toimepanija vastu kahjunõude? 1.1.
1.2. Millal ma peaksin nõude esitama? 1.2.
1.3. Kuidas ja kellele peaksin ma nõude esitama? 1.3.
1.4. Mida ma peaksin oma nõudes kirjutama (märkima kogusumma ja/või täpsemalt üksikute kahjuliikide suuruse)? 1.4.
1.5. Kas mul on õigus tasuta õigusabile enne ja pärast kohtumenetlust? 1.5.
1.6. Milliseid tõendeid on vaja nõude toetuseks esitada? 1.6.
1.7. Kui kohus määrab mulle hüvitise, kas mina kui kuriteoohver võin saada eriabi kohtuotsusega määratud hüvitise sissenõudmiseks süüdimõistetult? 1.7.
2. Hüvitise saamine riigilt või ametiasutuselt 2.
2.1. Kas hüvitist on võimalik saada riigilt või ametiasutuselt? 2.1.
2.2. Kas seda võimalust saavad kasutada vaid teatavat liiki kuriteo ohvrid? 2.2.
2.3. Kas seda võimalust saavad kasutada vaid teatavat liiki vigastusi saanud kannatanud? 2.3.
2.4. Kas kuriteo tagajärjel surnud kannatanu sugulastel või ülalpeetavatel on õigus hüvitisele? 2.4.
2.5. Kas hüvitise saamise õigus on vaid teatava kodakondsusega või teatavas riigis elavatel isikutel? 2.5.
2.6. Kas ma saan taotleda hüvitist Rootsis, kui kuritegu pandi toime muus riigis? Kui see on võimalik, siis millistel tingimustel? 2.6.
2.7. Kas on vajalik, et politseile oleks kuriteo kohta esitatud avaldus? 2.7.
2.8. Kas enne, kui ma saan esitada taotluse, on vaja ära oodata politseijuurdluse või kriminaalmenetluse tulemused? 2.8.
2.9. Kui teo toimepanija on tuvastatud, kas siis tuleb kõigepealt püüda saada hüvitist teo toimepanijalt? 2.9.
2.10. Kas on ikkagi võimalik saada hüvitist, kui teo toimepanija ei ole tuvastatud või süüdi mõistetud? Kui see on võimalik, siis millised tõendid on vajalikud minu nõude toetamiseks? 2.10.
2.11. Kas kahju hüvitamise avaldus aegub? 2.11.
2.12. Mis liiki kahju hüvitatakse? 2.12.
2.13. Kuidas arvutatakse hüvitise suurus? 2.13.
2.14. Kas makstaval hüvitisel on alam- ja/või ülempiir? 2.14.
2.15. Kas hüvitis, mille ma olen saanud või võin saada sama kahju eest, kuid teisest allikast (näiteks kindlustus), lahutatakse riigilt saadavast hüvitisest? 2.15.
2.16. Kas on olemas veel muid kriteeriume, mis võivad mõjutada minu hüvitise saamise võimalusi või seda, kuidas arvutatakse hüvitise suurus, näiteks minu enda käitumine vigastuse põhjustatud sündmusega seoses? 2.16.
2.17. Kas ma saan hüvitise arvel ettemaksu? 2.17.
2.18. Kust ma saan vajalikud vormid ja lisateavet kahju hüvitamise avalduse esitamise kohta? Kas on olemas eraldi telefoninumber või veebileht, mida kasutada? 2.18.
2.19. Kas ma võin avalduse esitamiseks saada õigusabi? 2.19.
2.20. Kuhu ma avalduse saadan? 2.20.
2.21. Kas on olemas muid ohvriabiorganisatsioone, kes saaksid lisateavet anda? 2.21.

 

1. Kuriteoga põhjustatud kahju hüvitamine teo toimepanija poolt

1.1. Mis tingimustel ma saan kohtus kriminaalmenetluse algatamise korral esitada teo toimepanija vastu kahjunõude?

Kuriteoga põhjustatud kahju hüvitamise nõude võib esitada koos esitatava süüdistusega. Kahjunõuet käsitletakse koos kohtuasjaga, kui kohus peab seda asjakohaseks.

1.2. Millal ma peaksin nõude esitama?

Nõue tuleks võimaluse korral esitada juba eeluurimise ajal, sest prokuröril on enamikul juhtudel kohustus esitada kahjunõue koos süüdistuse esitamisega. (Kui prokurör või eeluurimise juht leiab, et kahjunõue võib olla kuriteo tõttu põhjendatud, on ta kohustatud sellest kannatanule teatama õigeaegselt enne süüdistuse esitamist.)

1.3. Kuidas ja kellele peaksin ma nõude esitama?

Kahjunõue tuleks esitada kirjalikult prokurörile või kohtule, kui süüdistatav on kohtu alla antud.

1.4. Mida ma peaksin oma nõudes kirjutama (märkima kogusumma ja/või täpsemalt üksikute kahjuliikide suuruse)?

Te peaksite võimaluse korral täpsustama üksikute kahjuliikide suuruse.

1.5. Kas mul on õigus tasuta õigusabile enne ja pärast kohtumenetlust?

Jah on, kui te vastate tasuta õigusabi üldistele tingimustele. Kui teil on või oleks pidanud olema kohtukulude kindlustus, siis te tasuta õigusabi ei saa. Õigusnõustaja võib teid teatud tingimustel abistada ja aidata teil astuda samme hüvitise saamiseks.

ÜlesÜles

1.6. Milliseid tõendeid on vaja nõude toetuseks esitada?

Kui teil on näiteks kehavigastuse kohta arstitõend või kulude kohta kviitung jne, siis tuleks need reeglina nõudele lisada. Võimatu on siiski ütelda, milliseid tõendid tuleb üldiselt esitada.

1.7. Kui kohus määrab mulle hüvitise, kas mina kui kuriteoohver võin saada eriabi kohtuotsusega määratud hüvitise sissenõudmiseks süüdimõistetult?

Kohtuotsuse jõustumisel saadab kohus selle täitevasutusele. Täitevasutus küsib teilt seejärel kirja teel, kas te soovite abi võla sissenõudmisel. Teie jaatava vastuse korral võtab täitevasutus ühendust süüdimõistetuga ja aitab teil võla sisse nõuda. Seepärast ei ole teil vaja ise süüdimõistetuga ühendust võtta.

2. Hüvitise saamine riigilt või ametiasutuselt

2.1. Kas hüvitist on võimalik saada riigilt või ametiasutuselt?

Valitsuselt on võimalik saada niinimetatud kuriteohüvitist (brottsskadeersättning). Sellise hüvitise nõudeid käsitleb kuriteoohvrite hüvitamise ja abistamise amet (Brottsoffermyndigheten).

2.2. Kas seda võimalust saavad kasutada vaid teatavat liiki kuriteo ohvrid?

Ei.

2.3. Kas seda võimalust saavad kasutada vaid teatavat liiki vigastusi saanud kannatanud?

Ei.

2.4. Kas kuriteo tagajärjel surnud kannatanu sugulastel või ülalpeetavatel on õigus hüvitisele?

Jah, hüvitist makstakse isikukahjude eest, mis tulenevad surma põhjustamisest, mis mõjutab surnule väga lähedast inimest. Ülalpidamise kaotuse eest makstakse hüvitist toitja kaotanud ülalpeetavatele, kellel on seadusjärgne õigus saada surnud isikult ülalpidamist või kes olid temast mingil muul moel oma ülalpidamise osas sõltuvad, juhul kui isik oli ülalpeetav surma hetkel või kui võib eeldada, et ülalpidamist oleks jätkatud vahetult pärast surma.

ÜlesÜles

2.5. Kas hüvitise saamise õigus on vaid teatava kodakondsusega või teatavas riigis elavatel isikutel?

Ei, hüvitist on võimalik saada üksnes juhul, kui kuritegu sooritati Rootsis. Isikukahjude ja isikuvastaste rikkumiste (vt punkt 2. 12) korral on see võimalik ka juhul, kui kuritegu sooritati välismaal Rootsis elava isiku vastu.

2.6. Kas ma saan taotleda hüvitist Rootsis, kui kuritegu pandi toime muus riigis? Kui see on võimalik, siis millistel tingimustel?

Jah, kui te elasite kuriteo toimumise ajal Rootsis (vt punkt 2. 5).

2.7. Kas on vajalik, et politseile oleks kuriteo kohta esitatud avaldus?

Teie taotlus vaadatakse läbi üksnes juhul, kui kuriteost on prokurörile või politseile teatatud või kui taotleja suudab avalduse esitamata jätmist põhjendada.

2.8. Kas enne, kui ma saan esitada taotluse, on vaja ära oodata politseijuurdluse või kriminaalmenetluse tulemused?

Enamikul juhtudel jah.

2.9. Kui teo toimepanija on tuvastatud, kas siis tuleb kõigepealt püüda saada hüvitist teo toimepanijalt?

Põhimõtteliselt ei ole te kohustatud esitama kahju põhjustanud isiku vastu kahju hüvitamise hagi. Kuid kui kahju hüvitamise hagi on esitatud, on nõutav, et selle kohta on tehtud edasikaebeõiguseta kohtuotsus ja et te olete püüdnud hüvitist nõuda teo toimepanijalt. Igal juhul peate te suutma tõendada, et teo toimepanija ei ole suuteline kahju hüvitama.

ÜlesÜles

2.10. Kas on ikkagi võimalik saada hüvitist, kui teo toimepanija ei ole tuvastatud või süüdi mõistetud? Kui see on võimalik, siis millised tõendid on vajalikud minu nõude toetamiseks?

Jah, hüvitist on võimalik saada ka siis, kui teo toimepanija ei ole tuvastatud või süüdi mõistetud. Te peate siiski esitama tõendid, kus on näidatud, et te olete kuriteoohver, nt politseijuurdluse materjalid või arstitõendi.

2.11. Kas kahju hüvitamise avaldus aegub?

Kui riiklik süüdistus on esitatud, tuleb kuriteoga põhjustatud kahju hüvitamise avaldus esitada kahe aasta jooksul pärast kohtuotsuse või lõpliku otsuse jõustumist. Kui riiklikku süüdistust ei ole esitatud, vaid on algatatud eeluurimine, tuleb avaldus esitada kahe aasta jooksul pärast eeluurimise lõpetamist või lõpule viimist. Muudel juhtudel tuleb avaldus esitada kahe aasta jooksul kuriteo sooritamisest.

Erandlike asjaolude esinemise korral vaadatakse avaldus läbi ka siis, kui see on esitatud hilinemisega.

2.12. Mis liiki kahju hüvitatakse?

Kuriteokahjude hüvitist makstakse isikukahjude eest. Isikukahjudeks peetakse nii kehavigastusi kui ka vaimseid vaevusi. Selleks et vaimse tervise vaevusi peetaks isikukahjuks, peavad need olema arsti poolt tuvastatavad. Isikukahjudena hüvitatakse ka riietele, prillidele ja muudele samalaadsetele esemetele tekitatud kahjud, mida kannatanu kandis vigastuse tekitamise hetkel.

Kui inimene on raskelt vigastada saanud kuriteo tõttu, mille käigus rünnati tema vabadust või rahu, makstakse hüvitist selle rünnakuga tekitatud kahju eest. Kuriteod, mille puhul tavaliselt vägivallakuriteo hüvitist makstakse, on ettekavatsetud tapmine ning muud elu ja tervise vastased kuriteod, samuti vägistamine ja muud seksuaalkuriteod.

ÜlesÜles

Varaline kahju ja puhtmajanduslik kahju hüvitatakse üksnes piiratud juhtudel, näiteks kui kuriteo sooritas kinnipeetav, kui kannatanu võime end elatada sai rikkumise tõttu tõsiselt kannatada või kui hüvitis on muul moel eriti oluline.

2.13. Kuidas arvutatakse hüvitise suurus?

Hüvitis arvutatakse põhimõtteliselt vastavalt kahju hüvitamise seadusele (1972:207). Muuhulgas tähendab see seda, et isikukahju korral võib saada hüvitist

  1. arstikulude ja muude enda peale tehtud kulutuste eest, sealhulgas mõistlik hüvitis kellegi eriti lähedase isiku eest;
  2. saamata jäänud tulude eest;
  3. ajutise iseloomuga füüsiliste ja vaimsete kannatuste eest (valu ja kannatused) või alaliste füüsiliste ja vaimsete kannatuste eest (invaliidsus ja alatine moonutus) ning vigastuse tagajärjel tekkinud eriliste ebamugavuste eest.

Saamata jäänud tulude eest makstava hüvitise suurus võrdub selle tulu, mida kannatanu oleks olnud suuteline teenima, kui ta ei oleks olnud vigastatud, ja selle tulu vahega, mida ta hoolimata vigastusest oleks pidanud saama või mida ta eeldatavasti peaks saama tema võimetele ja oskustele vastava töö eest ja mida temalt võiks mõislikult nõuda, arvestades tema varasemat väljaõpet ja tegevust, ümberõpet ja muid samalaadseid meetmeid, samuti vanust, perekonnaseisu ja muid samalaadseid asjaolusid.

Vägivallakuriteo eest makstava hüvitise suuruse kindlaksmääramisel arvestatakse kuriteo laadi ja kestust. Arvestatakse seda, kas kuritegu

  1. oli alandav või häbiväärne;
  2. võis tõenäoliselt põhjustada tõsist hirmu elu või tervise pärast;
  3. oli suunatud inimese vastu, kellel oli eriti raske kaitsta oma isikupuutumatust;
  4. tähendas sõltuvusseisundi kuritarvitamist või usalduse rikkumist või
  5. võis tõenäoliselt pälvida üldsuse tähelepanu.

Varalise kahju puhul hüvitatakse

ÜlesÜles

  1. eseme väärtus või selle parandamise maksumus või selle väärtuse vähenemine,
  2. muud rikkumisest tingitud kulud,
  3. saamata jäänud tulu või äritegevuse kahjustamine.
2.14. Kas makstaval hüvitisel on alam- ja/või ülempiir?

Kui hüvitis pärast omavastutuse mahaarvamist on alla 10 Rootsi krooni, siis hüvitist ei maksta. Omavastutus on praegu 1200 Rootsi krooni.

Ühekordse summeeritud väljamaksena määratud isikukahjuhüvitise suurus on maksimaalselt 20kordne põhiühik, mida rakendatakse, kui hüvitise suurus määratakse vastavalt sotsiaalkindlustuse seadusele (1968:381). Nn annuiteedina makstavat hüvitist makstakse kord aastas ja selle suurus on maksimaalselt kolmekordne põhiühik, mis kehtib hüvitise määramise ajal. Vägivallakahju või varalise kahju ja puhtmajandusliku kahju hüvitise suurus on maksimaalselt 10kordne põhiühik, mis kehtib hüvitise määramise ajal. 2003. aastal on põhiühik 38 600 Rootsi krooni.

2.15. Kas hüvitis, mille ma olen saanud või võin saada sama kahju eest, kuid teisest allikast (näiteks kindlustus), lahutatakse riigilt saadavast hüvitisest?

Isikukahju hüvitise määramisel lahutatakse hüvitisest lisaks kahjutasule muud kindlustused, millele kannatanul on nõude tõttu õigus ja mida ei ole kahjutasu arvutamise hetkel juba maha arvatud. Selliseid mahaarvamisi tehakse siiski üksnes niivõrd, kuivõrd hüvitis on kannatanu seisukohast võrdväärne säästmisega.

Määrates hüvitist vägivallakahju või varalise kahju või puhtmajandusliku kahju eest, lahutatakse kõik muud kindlustused, millele kannatanul on kahju tekkimise tõttu õigus.

ÜlesÜles

Määrates hüvitist sellise vara kahjustamise eest, mis ei olnud kindlustatud varakahju vastu ja kui võib eeldada, et kannatanu jättis selle kindlustamata oma varade suuruse tõttu ja jättis riski oma äritegevuse kanda, arvatakse maha see kindlustushüvitis, mida kannatanule oleks kindlustuskatte olemasolu korral makstud. Määrates hüvitist sellise vara kahjustamise eest, mis kokkuleppe kohaselt oleks pidanud olema kindlustatud kahjude vastu, kuid mille kannatanu oli jätnud kindlustamata, arvatakse maha see kindlustushüvitis, mida oleks kindlustuskatte olemasolu korral makstud.

2.16. Kas on olemas veel muid kriteeriume, mis võivad mõjutada minu hüvitise saamise võimalusi või seda, kuidas arvutatakse hüvitise suurus, näiteks minu enda käitumine vigastuse põhjustatud sündmusega seoses?

Isikukahju hüvitist võidakse korrigeerida, kui kannatanu ise aitas tervisekahjustuse tekkimisele kas tahtlikult või raske hooletuse tõttu kaasa. Joobes või raskes joobes olnud mootorsõidukijuhtidele makstavat hüvitist võidakse samuti korrigeerida, kui nad aitasid tervisekahjustuse tekkimisele hooletuse tõttu kaasa. Kui tervisekahjustus põhjustas surma, võidakse ülalpeetavatele isikutele makstavat hüvitist samuti korrigeerida, kui surnud inimene aitas oma surmale tahtlikult kaasa.

Varalise kahju või puhtmajandusliku kahju eest makstavat hüvitist võidakse korrigeerida, kui kannatanu hooletus aitas kahju tekkimisele kaasa.

Hüvitist võidakse ka vähendada või selle maksmisest keelduda, kui on tõenäoline, et kannatanu või surnud isik – juhul kui tervisekahjustus põhjustas surma – suurendas oma käitumisega kuriteo toimumise ajal või mingil muul moel kas tahtlikult või hooletuse tõttu tervisekahjustuse ohtu. Varalise kahju või puhtmajandusliku kahju eest makstavat hüvitist võidakse ka vähendada või selle maksmisest keelduda, kui on tõenäoline, et kannatanu suurendas kahju tekkimise ohtu, sest ei võtnud kas tahtlikult või hooletuse tõttu kasutusele tavapäraseid ohutusmeetmeid.

ÜlesÜles

2.17. Kas ma saan hüvitise arvel ettemaksu?

Kui teatava kahju uurimine kestab kaua, nt poolelioleva arstliku kontrolli tõttu, võidakse teatavatel juhtudel maksta esialgu hüvitist juba kindlaks tehtud kahju eest.

2.18. Kust ma saan vajalikud vormid ja lisateavet kahju hüvitamise avalduse esitamise kohta? Kas on olemas eraldi telefoninumber või veebileht, mida kasutada?

Teavet võib saada:

Brottsoffermyndigheten, Box 470, S 901 09 UMEÅ

Telefon: + 46 90 57 10, Fax + 46 90 17 83 53

E-post: registrator@brottsoffermyndigheten.se

Teavet saab ka kuriteoohvrite hüvitamise ja abistamise ameti veebilehelt Deutsch - English - español - français - suomi - svenska.

ÜlesÜles

2.19. Kas ma võin avalduse esitamiseks saada õigusabi?

Enamikul juhtudel saate te ise esitada avalduse kuriteoohvrite hüvitamise ja abistamise ametile ja neilt abi saada. Kuriteoga tekitatud tervisekahjustuse korral võidakse abi osutamise või dokumentide vormistamise kulud hüvitada riiklikest vahenditest, kui see on taotleja majanduslikku seisundit ja teisi asjaolusid arvestades põhjendatud.

2.20. Kuhu ma avalduse saadan?

Kuriteoohvrite hüvitamise ja abistamise ametile.

2.21. Kas on olemas muid ohvriabiorganisatsioone, kes saaksid lisateavet anda?
  • the National Federation of Crime Victim Centres svenska 

    Box 11014, S 100 61 STOCKHOLM

    Tel: + 46 200-212019

    telefoncentralen@boj.se ; boj.riks@boj.se

  • Riksorganisationen för Kvinnojourer und Tjejjourer i Schweden, ROKS svenska 

    Box 19517, S 104 32 STOCKHOLM

    Tel: + 46 8 442 99 30 info@roks.se

    (Rootsi naiste ja tütarlaste varjupaikade üleriigiline organisatsioon)

  • Sveriges Kvinnojourers Riksförbund

    Bondegatan 40, S 116 33 STOCKHOLM

    Tel: + 46 8 642 64 01

    (Naiste varjupaikade Rootsi assotsiatsioon)

« Kuriteoohvritele hüvitise maksmine - Üldteave | Rootsi - Üldteave »

ÜlesÜles

Viimati muudetud: 22-09-2006

 
  • Ühenduse õigus
  • Rahvusvaheline õigus

  • Belgia
  • Bulgaaria
  • Tšehhi Vabariik
  • Taani
  • Saksamaa
  • Eesti
  • Iirimaa
  • Kreeka
  • Hispaania
  • Prantsusmaa
  • Itaalia
  • Küpros
  • Läti
  • Leedu
  • Luksemburg
  • Ungari
  • Malta
  • Holland
  • Austria
  • Poola
  • Portugal
  • Rumeenia
  • Sloveenia
  • Slovakkia
  • Soome
  • Rootsi
  • Ühendkuningriik