Euroopa Komisjon > EGV > Kuriteoohvritele hüvitise maksmine > Hispaania

Viimati muudetud: 02-08-2007
Trükiversioon Lisa järjehoidja

Kuriteoohvritele hüvitise maksmine - Hispaania

EJN logo

Käesolevat lehekülge ei eksisteeri enam. See on praegu ajakohastamisel ning selle võib hiljem leida Euroopa e-õiguskeskkonna portaalist.


 

SISUKORD

1. Õiguserikkumise toimepanijalt tekitatud kahju eest hüvitise saamine. 1.
1.1. Kes võib nõuda kuriteo toimepanijalt kahju hüvitamist ja mis tingimustel (kriminaalmenetlusel)? 1.1.
1.2. Millises menetlusjärgus tuleks seda teha? 1.2.
1.3. Kuidas ja kellele tuleks see nõue esitada? 1.3.
1.4. Kuidas tuleks taotlus esitada (märkides kogusumma ja/või täpsustades kahjud üksikasjalikult)? 1.4.
1.5. Kas mul on õigus tasuta õigusabile enne menetlust ja/või selle käigus? 1.5.
1.6. Mis tõendeid nõude põhjenduseks nõutakse? 1.6.
1.7. Kui kohus määrab mulle kahju hüvitamise, kas minu kui kuriteoohvri käsutuses on mõni eriline õigusabivahend kohtuotsuse täitmisele pööramiseks õiguserikkumise toimepanija vastu? 1.7.
2. Hüvitise saamine riigilt või avalik-õiguslikult organisatsioonilt. 2.
2.1. Kas on võimalik saada hüvitist riigi või avalik-õigusliku organisatsiooni arvelt? 2.1.
2.2. Kas see võimalus ei piirdu üksnes teatud liiki kuritegude ohvritega? 2.2.
2.3. Kas see võimalus ei piirdu üksnes teatud liiki kahjukannatajatega? 2.3.
2.4. Kui ohver on hukkunud, kas siis võivad hüvitist saada tema lähisugulased või ülalpeetavad? 2.4.
2.5. Kas hüvitise saamise võimalus piirdub teatud kodakondsusega või teatud riigis elavate isikutega? 2.5.
2.6. Kas hüvitist võib nõuda (liikmesriigis), kui kuritegu pandi toime teises riigis? Kui jah, siis mis tingimustel võib seda teha? 2.6.
2.7. Kas õiguserikkumisest tuleb eelnevalt teatada politseile? 2.7.
2.8. Kas enne hagi esitamist tuleb ära oodata politseijuurdluse või kriminaalmenetluse tulemused? 2.8.
2.9. Kui kriminaalkuriteo toimepanija on kindlaks tehtud, kas siis tuleb kõigepealt püüda kahju eest hüvitist nõuda õigusrikkumise toimepanijalt? 2.9.
2.10. Kui kriminaalkuriteo toimepanijat ei ole kindlaks tehtud või kinni peetud, kas siis on võimalust hüvitist saada? Kui jah, siis mis tõendeid tuleb nõude põhjenduseks esitada? 2.10.
2.11. Kas hüvitusnõude esitamiseks on kehtestatud tähtaeg? 2.11.
2.12. Milliste kahjude eest võib hüvitist saada? 2.12.
2.13. Kuidas hüvitist arvestatakse? 2.13.
2.14. Kas on kehtestatud omistatava summa alam- ja/või ülemmäär? 2.14.
2.15. Kas saadud hüvitis või hüvitis, mida võib saada samade kahjude eest, kuid teistest allikatest (näiteks kindlustus), arvatakse riigi hüvitisest maha? 2.15.
2.16. Kas on veel teisi tegureid, mis võivad mõjutada hüvitise saamise võimalust või hüvitissumma arvestamise viisi, näiteks minu käitumine kahjud tekitanud asjaolude käigus? 2.16.
2.17. Kas võib saada hüvitise ettemakset? Kui jah, mis tingimustel? 2.17.
2.18. Kust võib saada nõude esitamiseks vajalikke vorme ja lisateavet järgitava menetluse kohta? Kas selleks on olemas spetsiaalne telefoninumber või veebilehekülg? 2.18.
2.19. Kas võib saada tasuta õigusabi nõude esitamise asjus? 2.19.
2.20. Kuhu tuleb taotlus saata? 2.20.
2.21. Kas on olemas ohvriabiühendusi, mis võiksid täiendavalt abiks olla? 2.21.

 

1. Õiguserikkumise toimepanijalt tekitatud kahju eest hüvitise saamine.

Hispaania õiguses on tavapäraseks kannatatud kahju hüvitamise nõudmise viisiks kriminaalmenetlus, kus analüüsitakse tsiviilvastutust koos kriminaalvastutusega. Seetõttu pakub eeluurimiskohus kahjukannatajale tsiviilmenetlusi, et ta saaks soovi avaldada nõude esitamiseks kriminaalmenetluse korras või jätta endale õiguse kannatatud kahju eest nõude esitamiseks tsiviilkohtumenetluse korras. Kui kahjukannataja avaldab soovi esitada nõue kriminaalmenetlusel, võib ta valida, kas tsiviilmenetlused teostab tema nimel riiklik süüdistaja (mis toimub ka juhul, kui kahjukannataja soovi ei avalda) või soovib ta selleks ise kohtusse pöörduda (advokaadi ja prokuröri vahendusel).

Kui kahju hüvitamist otsustatakse nõuda väljaspool kriminaalmenetlust, tuleb kahjukannatajal selleks algatada tsiviilkohtumenetlus (tavaline või suuline, olenevalt sellest, kas kahjusumma ületab 3 000 eurot või mitte), järgides nende menetluste eeskirju.

Piiriülestes olukordades, näiteks juhul, kui õiguserikkumine pandi toime ohvri elukohast erinevas liikmesriigis, võib ohver nõuda kuriteo toimepanijalt kahju hüvitamist siseriikliku õiguse alusel asjaga tegelevas kriminaalkohtus.

1.1. Kes võib nõuda kuriteo toimepanijalt kahju hüvitamist ja mis tingimustel (kriminaalmenetlusel)?

Mis tahes seaduserikkumise või kohustuse täitmata jätmise ohver võib nõuda kahju hüvitamist (karistusseadustiku artikkel 109) eespool nimetatud korras.

ÜlesÜles

1.2. Millises menetlusjärgus tuleks seda teha?

Menetluse mis tahes järgus, ent alati enne suulise menetluse algatamist, kusjuures eeluurimiskohus võimaldab tal nõuet esitada uurimisjärgus ja kohe, kui talle saab kahjukannataja olemasolu teatavaks.

1.3. Kuidas ja kellele tuleks see nõue esitada?

Selle võib esitada kohtule, kas isiklikult avalduses, mille kohus võtab vastu Teile menetlusi välja pakkudes, või siis kirjalikult kinnitamisele kuuluvas avalduses või advokaadi ja prokuröri vahendusel. Selline asja kirjalik kohtusse andmine ei ole vajalik, sest, selle tegemata jätmisel algatab riiklik süüdistaja tsiviilmenetlused koos kriminaalmenetlustega.

1.4. Kuidas tuleks taotlus esitada (märkides kogusumma ja/või täpsustades kahjud üksikasjalikult)?

Taotluses tuleb täpsustada tekitatud kahjud ja nende kogusumma ning lisada taotlust õigustavad vastavad arved või arvestuslikud eelarved, mille kohtu ekspert hiljem läbi vaatab.

1.5. Kas mul on õigus tasuta õigusabile enne menetlust ja/või selle käigus?

Jah, seda võib saada igal ajal pärast kriminaalmenetluse algatamist ja alati, kui soovitakse kohtusse pöörduda, eeldusel, et tsiviilmenetluste jätmisest riikliku süüdistaja hooleks ei piisa.

1.6. Mis tõendeid nõude põhjenduseks nõutakse?

Kahjunõude põhjenduse kohta vaadata punkti 1.4 vastust. Teisalt nõutakse tasuta õigusabi taotluse korral tõendit sissetulekute ja varalise seisundi kohta.

ÜlesÜles

1.7. Kui kohus määrab mulle kahju hüvitamise, kas minu kui kuriteoohvri käsutuses on mõni eriline õigusabivahend kohtuotsuse täitmisele pööramiseks õiguserikkumise toimepanija vastu?

Ei, menetluskord kohtuotsuse täideviimiseks on üksnes üldine (mida järgitakse kuriteost tuleneva tsiviilvastutuse korral tsiviilkohtuotsuste täideviimiseks ettenähtud viisil, isegi kui otsuse on teinud kriminaalkohtunik, ning selle viib täide selle sama õiguskorra kohtuorgan).

2. Hüvitise saamine riigilt või avalik-õiguslikult organisatsioonilt.

2.1. Kas on võimalik saada hüvitist riigi või avalik-õigusliku organisatsiooni arvelt?

Jah, seda reguleerib spetsiaalselt 11. detsembri 1995. aasta seadus 35/95 vägivallakuritegude ja seksuaalvabadusevastaste kuritegude ohvrite abistamise kohta.

2.2. Kas see võimalus ei piirdu üksnes teatud liiki kuritegude ohvritega?

Jah, see puudutab Hispaanias toimepandud valulike ja vägivallakuritegude ning seksuaalvabadusevastaste kuritegude ohvreid.

2.3. Kas see võimalus ei piirdu üksnes teatud liiki kahjukannatajatega?

Jah, see eeldab, et eespool nimetatud kuriteod lõpevad surma, raskete kehaliste vigastuste või füüsilisele või vaimsele tervisele tekitatud tõsiste kahjudega.

2.4. Kui ohver on hukkunud, kas siis võivad hüvitist saada tema lähisugulased või ülalpeetavad?

Jah, seda võib saada abikaasa või ohvriga samalaadse lähedussuhte läbi seotud olnud isik, ohvrist majanduslikult sõltunud lapsed, ning nende puudumisel, ohvrist majanduslikult sõltuvad vanemad (11. detsembri 1995. aasta seaduse 35/1995 artikkel 2.3.)

ÜlesÜles

2.5. Kas hüvitise saamise võimalus piirdub teatud kodakondsusega või teatud riigis elavate isikutega?

Hispaanlastega, Euroopa Liidu liikmesriikide kodanikega, tavapäraselt Hispaanias elavate isikutega ning välismaalastega riikidest, kus kehtib sellealane vastastikuse tunnustamise kokkulepe (11. detsembri 1995. aasta seaduse 35/1995 artikkel 2.1.)

2.6. Kas hüvitist võib nõuda (liikmesriigis), kui kuritegu pandi toime teises riigis? Kui jah, siis mis tingimustel võib seda teha?

Kui kuritegu pandi toime mõnes muus riigis peale Hispaania, tuleb hüvitist nõuda riigis, kus käsitletakse vastavaid kriminaalmenetlusi, milleks on tavaliselt riik, kus kuritegu toime pandi.

2.7. Kas õiguserikkumisest tuleb eelnevalt teatada politseile?

Jah, juba sellepärast, et politseis tehtud avaldus moodustab osa dokumentatsioonist, mis tuleb esitada taotluse põhjenduseks (11. detsembri 1995. aasta seaduse 35/95 artikkel 10.2.)

2.8. Kas enne hagi esitamist tuleb ära oodata politseijuurdluse või kriminaalmenetluse tulemused?

Jah, vaja on kriminaalasja lõpetavat lõplikku kohturesolutsiooni, kas kohtuotsust, tagaseljaotsuse akti või kohtuasja arhiveerimise akti süüdlase surma tõttu või vabatahtlikult süü üles tunnistamise tõttu, kui on täidetud kriminaalmenetluse seadustiku artiklites 641.2 või 637.3 sätestatud eeldused (11. detsembri 1995. aasta seaduse 3/1995 artikkel 9.)

2.9. Kui kriminaalkuriteo toimepanija on kindlaks tehtud, kas siis tuleb kõigepealt püüda kahju eest hüvitist nõuda õigusrikkumise toimepanijalt?

Seadus seda ei nõua.

ÜlesÜles

2.10. Kui kriminaalkuriteo toimepanijat ei ole kindlaks tehtud või kinni peetud, kas siis on võimalust hüvitist saada? Kui jah, siis mis tõendeid tuleb nõude põhjenduseks esitada?

Jah, esitades sama tüüpi tõendid nagu juhtudel, kus toimepanija on teada (11. detsembri 1995. aasta seaduse 35/1995 artikkel 9.)

2.11. Kas hüvitusnõude esitamiseks on kehtestatud tähtaeg?

Jah, üks aasta alates kuriteo toimumisest (11. detsembri 1995. aasta seaduse 35/1995 artikkel 7.)

2.12. Milliste kahjude eest võib hüvitist saada?

Surma korral, raskete kehaliste vigastuste või füüsilisele või vaimsele tervisele tekitatud tõsiste kahjude eest (11. detsembri 1995. aasta seaduse 35/1995 artikkel 4).

2.13. Kuidas hüvitist arvestatakse?

Abisumma ei tohi ületada kohtuotsuses määratud hüvitist. See summa määratakse kutsealadevahelisest alampalgast lähtuvalt, rakendades parameetreid ja suhtarve, nagu on määratletud 11. detsembri 1995. aasta seaduse 35/1995 artiklis 6.

2.14. Kas on kehtestatud omistatava summa alam- ja/või ülemmäär?

Jah, seda arvestatakse eelmises punktis nimetatu alusel.

2.15. Kas saadud hüvitis või hüvitis, mida võib saada samade kahjude eest, kuid teistest allikatest (näiteks kindlustus), arvatakse riigi hüvitisest maha?

Viidatud seaduses vaadeldav abi on kokkusobimatu majanduslike hüvitistega, millele abisaajal on õigus kindlustussüsteemi kaudu, välja arvatud juhul, kui akrediteeritud erakindlustuse alusel saadav hüvitise summa on kohtuotsuses määratud summast väiksem (11. detsembri 1995. aasta seaduse 35/1995 artikkel 5.)

2.16. Kas on veel teisi tegureid, mis võivad mõjutada hüvitise saamise võimalust või hüvitissumma arvestamise viisi, näiteks minu käitumine kahjud tekitanud asjaolude käigus?

Ei esine.

2.17. Kas võib saada hüvitise ettemakset? Kui jah, mis tingimustel?

Jah, juhtudel, kus tõendatakse ohvri või, ohvri surma korral, tema eest hüvitise saajate kehva majanduslikku olukorda (11. detsembri 1995. aasta seaduse 35/1995 artikkel 10).

2.18. Kust võib saada nõude esitamiseks vajalikke vorme ja lisateavet järgitava menetluse kohta? Kas selleks on olemas spetsiaalne telefoninumber või veebilehekülg?

Nii politsei kui ka kohus on avalduse või kaebuse vastuvõtmisel kohustatud Teid teavitama viidatud seaduse sisust ja selles pakutavast abist.

2.19. Kas võib saada tasuta õigusabi nõude esitamise asjus?

Seda abi ei ole vaja, sest see ei eelda advokaadi või prokuröri sekkumist, kuivõrd nõude võib esitada kahjukannataja ise või tema esindaja.

2.20. Kuhu tuleb taotlus saata?

Majandus- ja rahandusministeeriumile.

2.21. Kas on olemas ohvriabiühendusi, mis võiksid täiendavalt abiks olla?

Olemas on kohtute juures asuvad ohvriabiametid (11. detsembri 1995. aasta seaduse 35/1995 artikkel 16).

Täiendav informatsioon

Kas on muid viise kriminaalkuriteo toimepanijalt hüvitise saamiseks (hüvitismaksed)?

Jah, selleks on võimalik esitada tsiviilvastutuse korras nõue tsiviilkohtusse.

  • Teavet ohvriabiametite poolt nii riiklikul tasandil kui ka teatavates autonoomsetes piirkondades pakutavate teenuste kohta saab järgmiselt aadressilt:
    • http://www.poderjudicial.es español

« Kuriteoohvritele hüvitise maksmine - Üldteave | Hispaania - Üldteave »

ÜlesÜles

Viimati muudetud: 02-08-2007

 
  • Ühenduse õigus
  • Rahvusvaheline õigus

  • Belgia
  • Bulgaaria
  • Tšehhi Vabariik
  • Taani
  • Saksamaa
  • Eesti
  • Iirimaa
  • Kreeka
  • Hispaania
  • Prantsusmaa
  • Itaalia
  • Küpros
  • Läti
  • Leedu
  • Luksemburg
  • Ungari
  • Malta
  • Holland
  • Austria
  • Poola
  • Portugal
  • Rumeenia
  • Sloveenia
  • Slovakkia
  • Soome
  • Rootsi
  • Ühendkuningriik